Tere arhitektuuri võib mitut moodi iseloomustada ja võib võtta aluseks ka näiteks suuruse või kõrguse mingi erilise omaduse ühe või teise ehitise juures. Kreeka partena, millest oli ka eelmisel korral juba natuke juttu ei paista otseselt silma aia mas suuruse oma mingi niisuguse erilise tunnuse poolest. Ometi tundub mulle, et ta on ajaloos üks erilisemaid ehitusi. Nimelt et temas on sisseehitatud väike ehitusviga, kui nii võib öelda. Tema küljes hambad on paar sentimeetrit sissepoole eitatud nurgas hambad, vastupidi, on leedi suuremad või massiivsemat. Sammaste vahed suurenevad keskel ja kõik freesid on veidi nägusad ja astmed olid omal ajal veidi kummis. Aga see viga oli hästi tagasihoidlik ja see viga arvestati sisse sellepärast, et inimese silm ei näe täiuslikult. Ja et partenan mõjuks inimese silmale tõeliselt harmooniliselt, siis nurgas hambad, mis paistavad vastu valgust, pididki olema veidi massiivsemat, et nad mõjuksid teiste sammastega võrdsena. Absoluutselt. Kogu Akropolise ehitamine kestis suhteliselt lühikest aega ja kõigi töödega saadi tegelikkusest veidi kiiremini valmis ja ilmselt akroopalist aitasid ehitada kõik Ateena kodanikud füüsiliselt või ka materiaalselt. Kuus aastat pärast partenani valmimist valmisid Veidesel ka reljeefid selle kauni suursuguse templi kaunistamiseks. Ja olid siis kaunistatud otsaviilud, freesid ja needsamad metoobid, missugused nelinurksed osad tri glühvide vahel. Ja loomulikult partenoni reljeefi, mis on teostatud kõrg- ja madal reljeefis, jutustasid ikka ühest, jutustasid Ateenast, jutustasid näiteks ka ühel lõigul tema sündimisest. See juhtus sel ajal, kui Zeus oli abielus veel merejumalanna meetisega. Orackele ennustas. Zeus saab merejumalanna kaks last, esimene tytar Ateena on tõeline lapse musternäidis. Aga teine, kes sünnib pärast Ateenat on poeg, kes tekitab ainult peavalu ja muret ja on peale selle veel auahne ja kuri. Jumalana Zeus otsustas, et sellist poega ei taha ta mitte iialgi. Ta uinutas oma naise meetise kaunite sõnadega magama ja võttis ta enda sisse. Väidetakse, et selle ühenduse kaudu sai Zeus juurde uue omadusega, õppis head ja halba kohe nägema või ära tundma. Aga nüüd tekkis üks uus probleem, nimelt kosmeetisega oli ta enda sisse võtnud ka Ateena jumaliku, Ateena ja Tseusil, algasid peavalud. Zeus, kes valu ilmselt eriti talunud, kutsus Seebeefaistuse ja käskis sellel lüüa oma pea lõhki. Kui Seppefaistus oli oma teo sooritanud, tulid Zeusi peast välja täies sõjarüüs. Jumalik Ateena tai olnud ei imik ega ka pidanud lapsepõlve, vaid ta oli kohe valmis selline nagu ateenlased teda tundsid ja austasid. Aga seoses selle legendiga ma tahaksin rääkida ka kaks sõnasepp ei paista, sest sest teada on ju, et kreeklased armastavad terveid harmoonilise inimesi. Faistas, kes kaitseb käsitöölisi, on veidi teistsugune. Tema on Zeusi ja Hera poeg ja ta on lombakas. Selles on kaks versiooni. Esimene on, et Hera märganud, et ta on toonud ilmale Lumbaka poja viskab ta Olümposelt minema. Teine versioon, et Zeus paiskab Efaistuse vihas alla, kuna see on kaitsnud oma ema eirat. Niisiis on Olümpose jumalate juures üks vähemalt kellel on teatud füüsiline puue. Kas see on ikkagi mingisugune sallivus ka sellistele inimestele või on see noh, niisugune erand, mis kreeklaste armastust terve igas mõttes terve inimese vastu veelgi rõhutab, esile tõstab aga Seebeefaistas või või võisid käsitöölised olla võib-olla veidi teistsugused? Deebeefaistas kaitseb käsitöölisi? Seda Ateena sendimised seeni on siis ka kujutatud partenani ühel freesil. Peale selle on seal kujutatud ka protsessiooni, kus siis liiguvad inimesed, kes iga nelja aasta tagant ka füüsiliselt viisid kingituse Ateenale sinnasamasse akroopalisele. Ja see protsessioon on madalreljeef is. Kõige võib olla märkimisväärsem, selle rahuliku ja niisuguse kuidagi piduliku skulptuuri juures on see ükski riide trapeering. Ükski point ei kordu. Selles. Reljeefis ei ole midagi mehaanilist. Midagi niisugust monotoonset või või ühetaolist. Selles mõttes tõestab partenani kujundus igati, et veidjas oli suur-suurmeister. Kui partenoni juurest hakata ära tulema, siis tema puhul võiks rääkida ka sellest, mis juhtus edasi natukene juba pikemas perspektiivis. Nimelt kui me tuleme nüüd sealt viienda sajandi kandist enne Kristust jõuame viiendasse sajandisse peale Kristust. Noh, olgu öeldud, et roomlased jätsid parteni nii, nagu ta oli. 426 tulevad kristlased. Kuna põrtena on väga kaunis, siis viiakse minema Ateena kuju ja muudetakse partenon Ateena Püha Maria kirikuks. See võib ka kesta ligi 1000 aastat, sest kui türklased vallutavad Konstantinoopoli, siis nad hakkavad vaatama ka Kreeka poole. Ja 1460 seal mõni aasta pärast Konstantinoopoli vallutamist tulevad türklased Ateenasse ja nii saab sellest samast partenanist türgi musse. Ma ei oska teile midagi öelda minaritide kohta, mis aja Sophia ümber ehitati väga kiiresti. Ja nüüd saabub seitsmeteistkümnes sajand kusse sultan olles edasi Ateenas või omades seal oma tugipunkti peab kolm aastat juba sõda Püha Markuse Vabariigiga, see on siis Veneetsiaga. Kolm aastat toimub sõjategevus, mis tegelikult ei anna ei ühele ega teisele poolele eelist. Viimane kants on seesama Akropolis mis peaaegu et on, tundub, et vallutamatu aga nagu igas sõjas, leidub ka selles ülejooksikuid. Ja nii tulebki ülejooksik, kes teatab, et portenanis on laskemoonaladu. Ja venelased loomulikult seavad oma suurtükid partenani peale ning tulemus on nende sõjaseisukohalt positiivne. Ajaloo seisukohalt kunsti seisukohalt. Ta nii positiivne ei ole. Nimelt partenon saab muidugi täistabamuse. Ja purustatud on kohe vist vähemalt 28 sammast, aga see arv ei olegi tähtis. Selge on see, et kui kogu see asi taevasse lendab siis temast väga palju järele ei jää. Ja kunagi hiljem kui inglane Ivans on kaevanud välja Kreeta, siis ta tuleb ka Ateenasse ja kaevab ka partenani juures välja reedese reljeef, mida veel on võimalik sealt leida küllaltki terves tükis. Neid võime me nüüd näha Londonis. Hiljem juba pärast Piriklase valitsemist eitatakse akroopalisele veel üks tempel, son, erreteian. Ta on ebatraditsiooniline, aga ka tema on omal moel kena, eriti kena sammas eeskoda. Mida toetavad karu, Atiidid, need on siis naise figuuriga teostatud sambad või naisefiguur toetab tegelikult eeskoda. Ja samal ajal hakatakse tähelepanu pöörama ka võib-olla veelgi rohkem. Kreekas skulptuuri-le. Järgneb klassikalise perioodi viimane õitseng, mida peetakse ka ülevaks ülevaks stiiliks ja ma kujutan ette, et need nimed, mida ma nüüd ütlen, on hästi tuttavad. Need on müüroni kettaheitja või Polokleitase odakandja või Kreesilase haavatud Ama tsoon. See on see periood, kus need skulptuurid on veel suhteliselt ühest või kahest küljest vaadeldavad. Aga kus skulptuur oma proportsionaalsuses anatoomilised täpsuses püüdleb ka selle poole, et olla vaadeldav igast küljest. See on kunstiajaloos niisugune esimene selline suund skulptuuris. Teda ei taheta enam paigutada konkreetsesse Nissi, kus ta on siiski vaadeldav ainult ühest küljest. Viimane kreeka kunstiperiood peaks olema seotud ühe ainsa suure nimega, see on Aleksander Suur. See on Makedoonia Aleksander kunstiajalugu tunneb seda perioodi Hellenismi nime all. Aleksander suur kes on kindlasti väga tugev antud ajaloos kelle õpetajaks peetakse kreeklast Aristotelesest, kes saab kreeka hariduse ja kes sellega võib-olla ka suurel määral määrab Helenismi tekkimise. Nimelt kui Piriklase aega võib pidada võib-olla Hellase sisemiseks õitsenguks, siis Helenism on välimine suurim välimine õitseng. Ja saavutatakse see ühelt poolt nüüd selle vallutuspoliitikaga kus Aleksander oma sõjaväega läheb ja kui ta on vallutanud, et ta ei hakka välja juurima selle vallutatud maa, religiooni, kultuuri, aita, püüab sinna lisanduda oma kreeka mõttemaailma oma kreeka kultuuri. See on erinevate kultuuride põimumine ja tavaliselt on teada, et kui erinevad kultuurid hakkavad sulanduma ja põimuma, et siis sellest tekib ka midagi päris võib-olla huvitavat. Samal ajal muidugi see, et tolleaegne Aleksandri suurriik on tõeliselt suur ja väga mitmeplaanilise kultuuriga, seega põhjustab tema kiire hävingu peale Aleksander suure surma. Hellenisme ja tema saavutused tegelikult ongi vaadeldavad just nimelt mitte niivõrd emamaal, mitte niivõrd Kreekas, kui väljaspool seda. Ja võib-olla, et kõigepealt peaks minema Aasiasse Ees-Aasiasse siis seal on Bergamo, on seal on Eeeffesos ja tähtsuse järjekorras alustades peakski alustama Eeeffesusest, kus oli juba enne olemas Artemise tempel. Artemis on kreeklaste jumalanna, kes on apolloni õde ja mingis mõttes seostatakse teda kuuga. Kui naine läks sünnitama, siis ta palus endale appi Artemist Artemis, kes oli ka seotud jahiga. Ja hiljem rändab ta Rooma imekauni Dianana. Sellesama Artemise tempel põletati Aleksander Suure sündimise aastal ja legend räägib, et ka samal päeval erostraatase poolt. See on see lugu, kuidas üks mees soovis ennast jäädvustada ajalukku. Kui ta oli selle teoga hakkama saanud templi maha põletanud, siis leppisid ajaloolased kroonikud kokku, et nad seda meest ei maini. Ja näete nüüd ka mina alustan Artemise templi selle mehe erostraatuse nime mainimisega. Ta ikkagi läks ajalukku, kuigi tema tegu on, taunib aga selle templi selle maha põletatud templi asemele ehitati uus. Ja see uus oli ebatraditsiooniline, tema sammaste arv ei klappinud, neid oli kaheksa korda 20. Kui te mäletate, siis pidi olema neid kahekordne küljesammaste arv, pluss üks aga 36-l sambal oli all Skulpturaalse helt Skulpturaalse kaunistused või reljeef, kaunistused. Ja see oli üks antiikaja suurimaid ehitisi, ma mõtlen just siin kreeka arhitektuuri suurimaid ehitisi. Ja muidugi kahjuks on temast tänapäeval järele jäänud ainult riismed. Mina pean tunnistama, et ei ole mul leidnud. Ma ei leidnud üles isegi tema kohta. See Artemise tempel on jutuks eeskätt võib-olla sellepärast. Ta oli üks seitsmest asustatud maailma huviväärsusest, nagu tol korral öeldi, ehk meie siis mäletame neid kui seitsme maailmaimena. Sellesse regiooni kuulub veel teine maailmaime. Sellest järgmisel korral.