Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku laupäeva, kaheksanda veebruari. Stuudios on toimetaja Brent pere. Euroopa Parlamendi saadik ja Eesti Konservatiivse rahvaerakonna liige Jaak Madisson ütleb, et Eesti peaks sarnaselt USA-le tagasi kutsuma diplomaadid, kes on valitsus kritiseerinud. Kui mõni diplomaat või suursaadik võtab endale vaevaks kritiseerida poliitilisi otsuseid, siis ilmselgelt see rikub professionaalse põhimõtet. Tapal sai sel nädalal kasutusloa üks Eesti esimesi väga õhusõbralikke katlamaju. Haapsalus asuv Rannarootsi muuseum tahab ehitada Keskuse. Eesti tennisenaiskond kohtupeed karturniiril praegu Ukrainaga. Paari võitja pääseb maailma liiga ülemineku mängudele, kahe üksikmängu järel on seis üks. Üks, edasipääseja otsustab paarismäng. Ilm tuleb pilves selgimistega ning kohati sajab vähest vihma. Homme päeval tugevneb tuul kuue kuni 10, kohati 15, rannikul kuni 22 meetrini sekundis. Öösel on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli kraadi. Päeval kaks kuni kuus kraadi. Eesti võiks sarnaselt USA presidendile hakata tagasi kutsuma diplomaate, kes on valitsust kritiseerinud, leiab Eesti Konservatiivse rahvaerakonna aseesimees, Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madisson. Kui mõni diplomaat või suursaadik võtab endale vaevaks, ent kritiseerida poliitilisi otsuseid, kritiseerida poliitilisi suundi, eriti ka välispoliitikas siis ilmselgelt see rikub professionaalse põhimõtted ja enam see diplomaat ei esinda mitte valitseja poliitikat, vaid hakkab poliitikat kujundama. Ehk sellisel juhul, kui selline juhtum aset leiab, siis kahtlemata Ta ei sobiks selline isik esindama seda riiki, kus ta on lähetatud tööle diplomaadina ja ta esindaja selle valitsuse poliitikat vaid tähendab sellega vastuollu. Ehk praegu. Kuna teemaks on Ameerika Ühendriikide välispoliitiline suund, teatud muudatused välisdiplomaatide lähtamistes, siis kahtlemata see peaks kehtima igas mõistlikus normaalses riigis ja sealhulgas ka Eestis. Ma saan aru, et te räägite mingist konkreetsest näitest, Soome puhul siis. Konkreetne näide, millest ka mina kirjutasin, täna hommikul, puudutab Soomet, kus tõesti Eesti suursaadik Soomes minule teadaoleva info alusel detsembri alguses kohtumisel riigikogu liikmete delegatsiooniga kritiseeris väga tugevalt teravalt Eesti vabariigi valitsust Eesti vabariigi valitsuse ühte erakonda. Ja minu hinnangul see kahtlemata ei sobitu diplomaadi ja suursaadiku töökorraldusega. Ehk siis see on selline üks konkreetne näide, kuid loomulikult siin kuulda siit-sealt ka veel teisi jutte, kus diplomaadid on võtnud endale poliitiku rolli. Nii et teadaoleva info kohaselt siis võiks Soome diplomaadi praegu tagasi kutsuda. See on minule teadaolev info, kuid loomulikult selliseid otsuseid langetab välisministeerium koos vabariigi valitsusega. Ka sellist infot peavad kontrollima juba nemad ja uurima ka teisi asjaolusid, et millistel asjaoludel suursaadik on võtnud vaevaks hakata tegema ise poliitikat, kas sobiv, kas sellesse neetud mingeid järeldusi ja millised tagajärjed, et selle küsimuse lahendamiseks kindlasti ei ole mina pädevega kompetentne isik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu Madisoni kriitikaga ei nõustu ning ütleb, et Eesti välisteenistus on olnud ja ka jääb edaspidi neutraalseks. Vaat Ameerika on suur riik, Ameerikas on tõepoolest selline mudel, et kui lahkub üks valitsus ehk president ametist, Lott, teised saadikud, aga Eesti on väike riik ja meie kõige suurem vara. Meie diplomaatias on tegelikult meie andunud inimesed, kes on oma elu pühendanud eesti riigi teenimisel eesti huvide kaitsmisele välispoliitikas. Ja ma pole oma ametiaja jooksul näinud ühtegi korda, kus inimeste kodanikupositsioon diplomaatidel kas neile meeldib üks või teine poliitika või poliitik oleks läinud vastuollu selle põhimõttega, et välisteenistus poliitiliselt neutraalselt viib ellu valitsuse poliitikat. Nii et minu hinnangul on ka see valitsus viimase 10 kuu jooksul, mis ta on ametis olnud selgelt rutiinselt ja põhimõtete alusel diplomaate ametisse nimetanud, tagasi kutsunud, teinud neid ettepanekuid presidendile ja kindlasti minu positsioon on ühemõtteline et see poliitika peab jätkuma, et Eestile toob huvid. Eesti huvisid kaitseb paremini see, et meil on neutraalne politsei, neutraalne välisteenistus. Küsin ka korraks veel Soome diplomaadi kohta, et temal, teie etteheited puuduvad. Ma ei tea, mis juhtumit Jaak Madisson silmas peab, aga minu veendumus on selline diplomaadid, mis puudutab väljapoole Eesti sõnumite andmist Eesti riigi välispolitsei kursi, valitsuse määratud välispoliitilise kursi elluviimist. Et ma pole näinud küll kuidagi olukordi minu kõrvu pole jõudnud, et nad oleks kuidagi seda seadnud kahtluse alla. Viiel Prantsusmaal peatuval briti kodanikul, kellest üks on laps, tuvastati Hiinast alguse saanud uus koroonaviirus, teatas prantsuse terviseminister. Tema sõnul on uus nakatunute kobar seotud tiga, kes peatus pärast Singapurist naasmist prantsuse alpides suusakuurordis. Minister lisas, et nad pole ilmutanud tõsiseid märke eluohtlikus nakkusest jaanuari lõpus samas suusamajas olnud veel kuus. Ta on haiglas arstide valvsa pilgu all. Kolme briti last kontrollitakse viiruse kohta haiglas. Võimud panid seetõttu kinniga kaks kuurordi lähedal asuvat kooli, sest lapsed, keda kontrollitakse, veetsid seal aega. Viiruse läteks peetud nüüdseks Ühendkuningriigis tagasi ning teda prantsuse valitsuse teatatud arvu ei kaasatud. Prantsusmaal on praeguseks kinnitust leidnud 11 uue koroonaviiruse juhtu. Eesti toetab koroonaviiruse leviku tõkestamist ja tagajärgede leevendamist 25000 euroga. Koroonaviirus on levinud 28-sse riiki, sealhulgas kaheksasse Euroopa liidu riiki. Nakatunute arv on kasvanud 34800 inimeseni. Kui nüüd on 722 koroonaviiruse leviku sellest tingitud kiiresti muutuva olukorra ning liikumise majutusvõimaluste järsu vähenemise tõttu soovitab välisministeerium vältida Hiinasse reisimist. Täielikult soovitab ministeerium vältida reisimist Hubei provintsi ja tagasi koju. Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas turismi festival Tuurest. Alates 1990.-st aastast toimuval festivalil on ajaga palju muutunud tunud ning eestlased reisivad aina rohkem. Eesti Panga andmetel on ühe eestlase kohta keskmiselt kolm piiriületust aastas. Reisima minnes jälgitakse palju erinevaid kriteeriumeid alates rahakoti suurusest kuni üksi või perega reisimiseni. Üha enam tõstab aga pead toiduturism, räägib Eesti turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus. Aina enam on trendiks muutunud või muutumas, selline nii-öelda ikkagi toiduturism või, või siis selle sihtkoha valik selle järgi, kui hea köök seal on, et võib-olla isegi ütleme sellised, et meie mõistes sellised nii-öelda suve või päikesesihtkohad, kuhu, kuhu tahetakse ikkagi minna talvepuhkusele, kas siis taisse Vietnami, Kambodžas tegelikult on seal väga suur fakt, lisaks siis ütleme sellisele hinna ja kvaliteedi ja päikesekülluse suhtele ka see, et seal on väga hea toit ja samamoodi tegelikult kogu maailmast. Lugus ütleb, et sellegipoolest on asju, mis endiselt reisimist piiravad ning viimasel ajal on rohkem käibes olnud sõnal lennuhirm. Need sõnad on tegelikult meie meie suus juba täiesti olemas ja, ja jõudnud siia, ma võin öelda, et võib-olla selline isegi eelmise aasta kevadel või suvel me veel niipalju sellest tekkinud, aga sügisel hakkas tõesti sellise kestliku jätkusuutliku keskkonnast traditsioonidest hooliva mõtteviisi selline väga väga aktiivne pealetung sellise mõtteviisi taustal reisimist korraldada ja kuidas siis ikkagi inimesi ühest punktist teise viia, sest ütleme ausalt, Eesti jaoks on ikkagi seni nii tänaseni on ikkagi üks väga suur teema see, kas me oleme ühendatud maailmaga ja kui hästi me oleme, kui sujuvalt, kui hästi saab meie inimene välja ja oluline on ka see, et kui hästi saavad teised inimesed Tapal sai sel nädalal kasutusloa üks Eesti esimesi väga õhusõbralikke katlamaju, mille ehitamisel seati lisaks keskkonnapoolele eesmärgiks seegi, et hoone oleks silmale kaunis vaadata, jätkab Rene Kundla. Projekteerimisfirma ei, PA ja-i juhatuse liige Tarvo Trei ütles, et üle kahe ja poole miljoni euro maksma läinud katlamaja projekteerimine oli oodatust huvitavam väljakutse. Kriitika on väga oluline, siin võib tunduda sellise kattuma ja tegemine on kallis, kuid tegelikult tegelikult esteetilise poole tagamine ei ole nii kallis, kui ta võiks tunduda. Pigem on see küsimus tellija, soovides ambitsioonides seda seljatagust maja praktiseerides, mida te pidite arvestama? No eelkõige lähtusime kolmest aspektist, et esiteks sellest, et, et hoone oleks funktsionaalne, mis tähendab seda, et siin oleks võimalik toota täisautomaatse režiimis võimalikult soodsa hinnaga soojusenergiat. Teiseks oli meie jaoks oluline kriteerium keskkonnasäästlikkus ja selleks ongi see katuma varustatud nüüd firma ionite uue põlvkonna elektrifiltriga. Ja kolmandaks, loomulikult oli oluline meie jaoks selle hoone eest eetilisus, et ta sobituks ümbritsevasse keskkonda ja imestaks seda Eestis üle 20 võrgupiirkonna teenindava soojatootja N enertsi juhataja tisleri sõnul oli uue katlamaja tegemine neilegi omamoodi suunanäitaja, sest sinna paigaldati efektiivsem elektrifilter. Kui seadus nõuab. Tegemist on meie kõige uuema katlamäega, tan vastab kõigele angematele. Tehnoloogister ja keskkonnanõuetele töötab biomassiga. Tänu tänu sellele on terve Tapa linna ja sõjaväelinnaku küte praegu täielikult biomassil, mis jälle omakorda annab võimaluse meil alandada hinda esialgu nendega, kellega me oleme suutnud uued soojusostu-müügilepingut sõlmida. Kuni aastaks saab olema hind 48 eurot, megavatt-tund pluss käibemaks. Teine oluline asi, et siin on. Mis kindlustab õhu puhtuse isegi suuremal määral, kui kui praegu Eestis kehtima hakanud Euroopa Liidu nõuetele vastav norm ette näeb. Meie täidame selliste riikide nagu Austria ja Saksamaa puhtamate piirkondade norme. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuhi Siim õmbleja sõnul võib Eestis täheldada suunda, et inimesed soovivad kaugküte ühendust taastada. Valdavalt kus on võetud need biokütused kasutusele, siis hinnad tulevad alla ja kui hinnad tulevad alla, siis on tegelikult inimesel ikkagi väga-väga lihtne valida, et kui, kui ta peab vähem maksma, siis ta lülitab kaugküttele, ta lülitab oma oma korteri, elektri elektrikütet välja, ühendab uuesti kaugküttesüsteemiga. Et sama tegelikult näitab ka siin hiljuti üks riiklike investeeringu taotluste voor, kus rahastati kortermajade ühendamist kaupade võrkudega ja seal oli huvi väga suur. Tapalt raadiouudistele räna Kundla. Haapsalus asuv Rannarootsi muuseum pidas täna talvist perepäeva. Muuseumirahval on tulevikuks aga suured plaanid, sest nad tahavad ehitada muuseumi õuele merekeskuse, mis aitaks tutvustada Rannarootsi. Uuris ajalooliselt väga olulisel kohal olnud merendus. Loodetakse nii eraannetajate kui riigi abile, jätkab Juhan Hepner. Traditsiooniline talvine perepäev tõi rannarootsi muuseumi arvukalt külalisi. Muuseumi õuel oleva kuuri asemele tahetakse tulevikus ehitada aga merekeskus. Seal oleks paaditöökoda söögikoht, ruumid näituste ja konverentside jaoks ning õppeklass. Raha loodetakse saada nii riigilt kui eraannetajatelt, jätkab Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Me püüame kaasata eraon, et nii palju kui võimalik ja ja ehk siis riigi otsustajad leiavad ka, kui eraannetajad on näidanud üles suurt aktiivsust ja toetanud meie merekeskuse rajamist. Ma arvan, et siis on lihtsam otsust langetada. Annetuskampaania algas äsja hoone projekteerimise tarbeks on juba varem ligi 35000 euroga õla alla pannud filantroop Sigrid Rausing. Ülo Kalm ütleb, et koos sisustusega läheb merekeskuse rajamine maksma 870000 eurot. Merekeskuse projekti tegi aktsiaselts Restor. Muuseumi ekspositsioonis on juba praegu mitu rannarootslaste veesõidukit. Kui talvel on alused varju all, siis kevadel lastakse eksponaadid peale hooldust. Taasvete jätkab rannarootsi. Muuseumi kuraator Jorma Friiberg. Nagu igal kevadel peame uuesti paadid nii-öelda üle käima kogu hoolduse ära tegema, alates siis tõrvamisest õlitamisest ja nii me oleme teinud siis aegade algusest saati kõik meie eksponaadid on nii-öelda kasutatavad, ehk siis vees ka sõidetavad. Rannarootsi muuseum on esitanud Kultuuriministeeriumi investeeringute kavva merekeskuse rahastustaotluse rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Ja ilmast teeb ülevaate Helve Meitern. Homme jõuab meile atlandilt ulatusliku madalrõhuala idaserv. Selle üks aktiivsemaid osatsüklonid liigub Norra mere suunas. Vastasseisust lõunapoolse kõrgrõhualaga tugevneb öösel edela-lõunatuul rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis, päeval tuule tugevnemine ja sooja õhu juurdevool jätkub. Nii on pühapäeval pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vähest vihma ja lörtsi ning on udu. Öösel puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis, päeval edela- ja lõunatuul. Järk-järgult tugevneb õhtuks kaheksa kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest pluss nelja kraadini ja homme päeval pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Ja spordiuudistega jätkab Johannes vedru. Eesti tennisenaiskond kaotas Tallinnas peetaval Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni esimese grupi turniiril play-off kohtumises üks, kaks Ukrainale. Sellega tagas Ukraina edasipääsu tippkoondiste osavõtul peetava maailma liiga ülemineku mängudele. Kahe üksikmängu järel oli seis üks. Üks. Esmalt jäi Jelena lõõgina kolm. Kuus, üks, kuus alla maailma edetabeli 26.-le reketile Ukrainale, Dajana ja stremps kala. Anett Kontaveit suutis aga esirehketite duellis alistada maailma edetabelis lausa neljandal positsioonil paikneva Elina Svitolina kõrgetasemelised kohtumises alistas Kontaveit vastase kuus-kolm kuus-seitse kuus-kaks. Paarismängus, kus Eestit esindasid Malogina ja Kontaveit, jäädi ukrainlanna teleJastrenskale ning Marta kostjukile selgelt kaks kuus null. Kuus alla. Epeevehkleja Katrina lehis on Barcelonas peetaval maailmakarikaetapil jõudnud naiste individuaalturniiril finaali. Teel kahe parema hulka võitis lehis muuhulgas torgetega 14 üheksa maailma edetabeli esinumbrit rumeenlanna Ana Maria Pescut. Veerandfinaalis sai ta tulemusega 15 11 jagu eksmaailmameistrist Itaalia vehkleja Ast Maarana varjast. Poolfinaalis kohtus Lehis venelanna teise eksmaailmameistri Tatjana kud koovaga. Võitja otsustati lisaajal, viimase torke tegi Lehis. Julia Beljajeva langes konkurentsist kaheksandikfinaalis. Avaringis jäid vastasele alla Irina Embrich neli difert ja Erika Kirpu. Tallinnas peetaval rahvusvaheliselt kergejõustiku mitmevõistlusel on meeste seitsmevõistlust kõige paremini alustanud Hans-Christian Hausenberg. 60 meetrit läbis Hausenberg ajaga kuus. 86 ning sai teise alavõidu kaugushüppes, kus püstitas sisetingimustes uue isikliku rekordi seitse, 77. Kuuli tõukas ta 13 meetrit 72 sentimeetrit. Kolme alaga on Hausenberg koos 2647 punkti. Isikliku rekordi graafikust on ta ees 162 punktiga. Maicel Uibo jaoks algas võistlus raskelt, avaalal 60 meetri jooksus oli tema tulemus 7,31 sekundit. Kaugushüppes läks kirja seitse meetrit ja üheksa sentimeetrit. Kuulitõukes püstitas Uibo siiski oma siserekordi 14 82. Isikliku rekordigraafikule kaotab Uibo rohkem kui 100 punktiga. Ja murdmaasuusatamise maailmakarikasari jätkus Rootsis Falunis peetud klassikas printidega eesti suusatajad kvalifikatsioonist ehk 30 parema hulka edasi ei pääsenud. Meeste 1,4 kilomeetri pikkusel rajal jäi Marco kilbile veerandfinaalkohast puudu kaks ja pool sekundit. KILP lõpetas eelsõidu 38.-na. Kaarel Kasper kõrge oli 57. meeste sprindi võitis norralane Baal Goldberg. Aitäh Johannes, selline sai laupäeva kaheksanda veebruari Päevakaja suur tänu kuulamast ning kena õhtu jätku.