Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänased kolmapäevased viienda veebruari olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Uku Toom. Seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduserikkumisega kahtlusega otsiti läbi telekanali PBK emafirma kontorid Riias ja Tallinnas. Puurimine ei puuduta telekanalit PBK ega teisi kontserni kuuluvaid kanaleid. Nagu teatas täna Grupi kommunikatsioonijuht Sindia Friedenberga, jätkavad kõik kanalid ka tööd. USA president Donald Trump pidas kongressi liikmete ees viimase aastakõne enne sügisel toimuvaid valimisi. Haridus ja teadusministeerium tühistas Rõuge vallas asuva Krabi kooli tegevusloa. See on esimene kord, kui üldhariduskoolilt õpetamisõigusriikliku järelevalve tulemusena ära võetakse. Õppemahud, mis olid peaaegu kõikides ainetes alla miinimumnõuete enam kui pooled õpetajatest ei vasta kvalifikatsioonile tugiteenused, mis on ette nähtud õpilastele, milleks neil on õigus, ei osutata. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kohtub homme Tallinna linnamuuseumi töötajatega, et arutada muuseumi direktori ametist vabastamise järel tekkinud olukorda. Kultuuriminister Tõnis Lukas kavatseb teha ettepaneku jätta rahastuseta filmifestivalid, mis ei taga filmidele eestikeelset tõlget. Samas ei pruugi ministeerium tõlgataks täiendavaid vahendeid eraldada. Kindlasti taotluses hoidma võivad nad esitada ka tõlkekulud siis saab nendega ka arvestada. Tallinnas algas tennise Fed Cupi Euro-Aafrika turniiri Euro-Aafrika tsooni esimese grupi turniir, kus Eesti koondis esimeseks vastaseks Kreeka ja ilm on öösel pilves, sajab lund ja lörtsi, Kirde-Eestis ka tuiskab. Õhutemperatuur pluss kolmest miinus viie kraadini. Homme on päiksepaisteline ja kuiv ilm, õhutemperatuur nullist miinus nelja kraadini. Eesti kaitsepolitsei ja Läti julgeolekuteenistus otsisid seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega eile läbi telekanali PBK emafirma PMA kontoreid Riias ja Tallinnas. Ragnar Kond jätkab sel teemal. Läti kaitsepolitsei ehk uue nimega kaitseteenistus on teatanud, et viis eile läbi palju läbiotsimisi nii Riias kui ka selle lähistel. Detsembri teisel poolel alustatud kriminaalasja raames uuritakse, kas ja kuidas isikute rühm võimaldas Euroopa Liidu rahvusvaheliste sanktsioonide all olevale inimesele ligipääsu rahale ja materiaalsetele vahenditele selle isiku vastu kehtestatud sanktsioonid, sest ta on tegutsenud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse vastu. Läti kaitseteenistusega prokuratuur ei täpsusta ühtki nimega firmat, kuid jutt käib kõiki Baltimaid hõlvamast venekeelsest meediagrupist balti ja meedia allianss, mille keskus asub Riias. Uurimine ei puuduta telekanalit PBK ega teisi kontserni kuuluvaid kanaleid ja nagu teatas täna Grupi kommunikatsioonijuht Sindia Fridenberga, jätkavad kõik kanalid ka tööd. Kahele isikule on kaitseteenistuse andmeil esitatud kahtlustus, aresti pole tõkendina kasutatud ja veel mitme inimese suhtes käib kriminaaluurimine. Praeguseks pole õiguskaitseorganid täpsustanud, kuidas sanktsioonide all olevale isikule siis rahale juurdepääs täpsemalt võimaldati. Läti meedia andmeil on üks kahtlustatavaid meediagrupi asutaja ja üks omanikke Oleg soolodov. Ta pole pikka Lätis tegutsenud aja jooksul, kui ta suurt venekeelset meediaimpeeriumi üles ehitas, just eriti tahtnud intervjuusid anda ja jäi avalikkuse eest varju ka täna. ERRile vastati kontsernis nii. Ei, täna me midagi ei kommenteeri, teatas hääl telefonis. Homse kohta ei oska veel vastust anda. Soolodovil oli Läti prokuratuuriga kokkupuude juba üheksakümnendail, mil ta isegi Lätist lahkus, kuid täna pole infot, kuidas toonane hoiustajate ja dokumentide võltsimise juhtum lõppes. Toona oli soolodovil investeerimisfirma balti meedia alliansi leida hiljem teada need soolodovil on olnud tihedad sidemed paljude Lätis tegutsevate vene poliitikute, eeskätt Nils Ušakoshiga. Hiina tehnoloogiafirma Huawei asepresident miga laude ütles intervjuus rahvusringhäälingule, et Euroopa riikide eelmise nädala otsused viis G võrkude turvariskide maandamise küsimuses on hea lähtekoht edasiseks. Huawei pakub eurooplaste usalduse võitmiseks läbipaistvust, jätkab Epeanud. Suurbritannia ja Euroopa Liidu eelmise nädala teated selle kohta, kuidas riigid kavatsevad viis G sidevõrkude rajamisel turvalisust tagada jätsid ukse Hiina telekomihiiule lahti. Küll aga räägivad eurooplased tarnijate riskantsuse hindamisest ja võimalikest piirangutest võrgukesksete funktsioonide ja kriitilisemate osade puhul. Huawei, küberjulgeoleku ja privaatsuse asepresident miga lauste peab seda heaks lähtekohaks. Horisontaalvoolu tuleb vähem, parem Enzaloshida utata ette, nüüd nõrk ja see oleks võinud olla veidi parem, aga ma ei ole ka pettunud. Nagu ma ütlesin, siis minu arvates algab meie töö just siit. Nüüd me hakkame ehitama võrke ja kõike muud, millele me rajame turvalisuse ja usaldusväärsuse. Nii Euroopa Liidu kui ka NATO hinnangud viis G sidevõrku turvariskidele toovad välja selle, et neid ei ole võimalik üksnes tehnoloogiliste garantiidega maandada. Just see on ja jääb probleemiks kommunistliku Hiina tehnoloogiaettevõttele. USA tõrjub Huaweid ja Euroopa Liit nimetab Hiinat oma poliitikadokumentides süsteemseks rivaaliks. Laudtee ütleb, et Huawei saab julgeolekumurede leevendamiseks pakkuda maksimaalset läbipaistvust ja veenda kliente ja valitsusi oma käitumisega muumia lasteni Huawei erru. Adminguin muistend Kanservalises ta üritaks seda ühte armiden, käen minu arvates Huawei erineb teistest rahvusvahelistest võtetest mitte millegi poolest. Meil on tootearendus Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides ja veel mitmel maal. Me oleme kogu aeg järjest rohkem läinud välismaale ehk mõelnud läbipaistvuse peale. Kiibid tehakse Soomes antennid, Rootsis, ekraanid, Jaapanis, video Tamperes, Soomes ja nii edasi. Meil töötab märkimisväärselt palju eurooplasi. Ega kogu tarkus ei tule hiinast, kuigi meie peakontor on seal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Haridusministeeriumis allkirjastati täna ajaloos esimene otsus, millega tühistatakse Võrumaal gravil tegutseva hariduslike erivajadustega laste kooli tegevusluba poole õppeaasta pealt. Ministeeriumi sõnul on koolis palju puudujääke, Mirjam Mõttus käis kohapeal asja uurimas. Õppemahud, mis olid peaaegu kõikides ainetes alla miinimumnõuete enam kui pooled õpetajatest ei vasta kvalifikatsioonile tugiteenused, mis on ette nähtud õpilastele, milleks neil on õigus, ei osutata ja tuuakse sinna põhjuseid, mis puudutavad erakooli majanduslikku tegevust. Need kõik kogumis on lihtsalt niivõrd suur rikkumine, et see ei võimalda tegevusloa jätkamist. Nii kõlasid haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna peaeksperdi Jürgen rakaselgi põhjendused, miks otsustati Krabi kool sulgeda ja ana huul, kes on ühe krabi koolis käiva lapse lähedane ütleb aga, et see otsus mõjutab kõige enam lapsi. See lapsed on ärevuses paanika, nad ei tea, mis nüüd edasi saab? Ma üllatunud, et. Ministeeriumi otsusest sai täna asjaosalised teada läbi rahvusringhäälingu ajakirjaniku ja mõistagi muutis see teema neid väga emotsionaalseks. Puudused Krabi kooli tegevusest selgusid aga alles läinud aastal detsembris läbi viidud riikliku järele järelvalve käigus. Ministeerium andis kooli pidajale puudustest teada ning ka aega puuduste likvideerimiseks. Kuigi Krabi kooli pidaja MTÜ Ostium esitas jaanuari lõpus ministeeriumile omapoolsed seisukohad ja ülevaatetegevusest Krabi koolis, ei olnud see ministeeriumi sõnul piisav veel kord Jürgen Raka selga. Kool ei ole saanud aru, millest nende puuduste sisuline olemus seisneb ja on lootnud, et kui dokumendid saavad korda, siis võikski olla kõik väga hästi ja tegevuseks jätkata, ehk siis sisuliselt on loodud ettekujutus, et tegemist on traditsioonilise põhiharidusega, mis vastaks standarditele, aga tegelikkuses seda ei ole. Kuigi Krabi koolipidaja oli nõus teemat kommenteerima, ei vastanud ta enam kõnedele. Seega ei ole meil teada, mida Krabi koolist sellest otsusest arvatakse. Võru linnast käib aga Krabi kooli seitse õpilast. Võru linna abilinnapea Sixten Sild ütleb, et Krabi kool on nende jaoks väga oluline koostööpartner. Kõik need lapsed on suunatud sinna pärast pikka kaalumist, nendele lastele sobib väiksem kool. Peab tõesti ütlema, et me oleme täheldanud edusamme nende laste arengus. Laste lähedastele jääb aga selgusetuks, miks oli vaja kool sulgeda poole õppeaasta pealt ja lõhkuda laste turvavõrku. Veel välismaalt USA president Donald Trump pidas kongressi liikmete ees viimase aasta kõnen sügisesi valimisi ja ta ei suutnud varjata pingeid demokraatidega. Maria-Ann Rohemäe jätkab. President Donald Trump pidas oma aastakõne esindajatekoja saalis, kus möödunud aasta lõpus hääletati ta tagandamise poolt. Trump ei maininud seda kordagi, kuid vaatamata sellele kerkisid kongressi kahe erakonna vahelised lõhed õhtu jooksul selgelt esile. USA president Donald Trump. Olid ülekaalus siis, kui me ei oleks muutnud eelmise administratsiooni ebaõnnestunud majanduspoliitikat, siis maailm ei saaks olla tunnistajaks sellele suurele majanduslikule edule enne kõne algust ei surunud trump esindajatekoja spiikri nüansi Belloussi kätt. Selle lõpus otsustas Pelosi jaga katki rebida paberid, kuhu kõne kirjutatud oli, räägib USA esindajatekoja spiiker, demokraat Näntsipelloussi. Pooldan, läheb hästi, on see oli valede manifest. President keskendus kõnes eelkõige administratsiooni saavutustele. Ta rõhutas, et Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmine oli vajalik ameeriklaste elude päästmiseks. USA president Donald Trump. Ka siis, kui jõuame, käib meie sõnum terroristidele on selge, ei põgene kunagi USA õigusemõistmise eest. Kui te ründate meie kodanikke, siis te toote ohvriks oma elu. Trump mainis oma kõnes veel relva omamise õigust, abordivastast, võitlust immigratsiooni ja tervishoidu. 132 seadusandjad, kes istuvad siin saalis toetavat seadust, millega sotsialistid võtavad üle meie tervishoiusüsteemi ja eemaldavad 180 miljoni väga õnneliku ameeriklase erakindlustuse plaanid. Me ei luba kunagi sotsialismi hävitada USA tervishoidu. Lisaks kutsus trump kongressi liikmeid üles hääletama seaduse üle, mis alandaks retseptiravimite hindu. Selle peale hakkasid demokraadid hüüdma Haaerr. Seal esindajatekoja läbinud seadus, milles mainitakse ravimite hindu, kuid mis on jäänud venima vabariiklaste enamusega senatis. Demokraatide arvates ei ole president tegelikult huvitatud probleemide lahendamisest. Michigani kuberner, demokraat Gretchen võtmer, poeen, fibo anud horm. Eks paisus, inimeste kiusamine twitteris ei paranda, silduvaid põletab neid. Trump oli kutsunud aastakõnet kuulama ka mitu külalist, teiste seas oli kohal Venezuela opositsiooniliider Human guay Too. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe. Washington. Eelmise aasta novembris ametisse astunud Rumeenia peaminister Ludovi Orbani valitsus langes täna parlamendi umbusaldushääletuse tulemusel. 465-st saadikust avaldas valitsusele umbusaldust 261. Opositsioonilised sotsiaaldemokraadid algatasid valitsuse umbusaldamise pärast seda, kui Orbán teatas kavatsusest muuta kohalike valimiste seadust. President peab nüüd oma uue peaministri, kes püüab saavutada parlamendis enamuse toetust, kui see ebaõnnestub, ootavad Rumeeniat ees ennetähtaegsed valimised. Euroopa Komisjon käib välja ettepaneku karmistada blokiga liituda soovivate riikide vastuvõtu tingimusi ja lubada juba läbitud läbirääkimispunktide taasavamist juhul, kui kandidaatriik seni saavutatust taanduma hakkab. Plaani peetakse katseks rahustada Prantsusmaad, kuna see tõkestas Albaania ja Põhja-Makedoonia võtmise ploki, kuigi need täitsid neile seatud vastuvõtunõuded Eesti asjade juurde tagasi. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kohtub homme Tallinna linnamuuseumi töötajatega, et arutada muuseumi direktori Triin siineri ametist vabastamise järel tekkinud olukorda kõrvaldada, ütles rahvusringhäälingule, et linnamuuseumis teeb veel täiendava kontrolli linna sisekontrolli teenistus, et välja selgitada kõik finantsdistsipliini vajakajäämised. Janek Salme jätkab. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas, et kõiki linna asutusi hakatakse süsteemselt kontrollima ning kui probleemid on piisavalt sügavad ja suured, siis tehakse ka kiiresti otsus asutuse juht ametist vabastada. Tema sõnul oli linnamuuseumi direktori ametist vabastamiseks rida põhjusi. Esimene, mis oli välja toodud finantsdistsipliini rikkumine, üheks oluliseks probleemiks oli kindlasti ka Töökiusamine ja tänaseks lähtuvalt nendest probleemidest Me näeme vajadust minna veel sügavamale ja sinna veel täiendavalt läheb. Sisekontrolli teenistus siis selleks, et välja tuua kõik puudused eelkõige mis on seotud finantsdistsipliiniga. Nädal tagasi linnamuuseumi direktori ametist vabastatud Triin Siiner ütles, et sellistele etteheidetele juba varem vastanud ta mainis, et töökiusu kohta pole ühtegi ametlikku pöördumist töövaidluskomisjoni poole olnud. Finantsdistsipliini puudutavad etteheited käivad siineri sõnul kalamaja muuseumi arendamise kohta. Ja see otsus, et me oleme seda kalamajamuuseumit arendanud ehk siis teinud ettepanekut, kandasin üle. Teine tänav 17 Katuse renoveerimiseks mõeldud raha on tehtud koostöös ikkagi, sellest on kultuuriamet ka teadlik, et sind takkajärele öelda. Linnas ei ole võimalik ju arveid kinnitada ilma väga põhjaliku kinnitusprotseduuridega. Eesti muuseumitöötajaid ühendav muuseumiühing on oma varasemas avalduses tauninud siineri vallandamist. Muuseumiühing soovib, et Tallinna linnavõim süveneks kriisiolukorda ja kohtuks kiiresti linnamuuseumi töötajatega. Kõlvarti sõnul toimub kohtumine homme ning linnavalitsusega poolt osaleb lisaks talle ka abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Kõlvart lisas, et kohtumisel selgitatakse tehtud otsuse tagamaid. Tuleb tunnistada, et tõepoolest ei ole alati võimalik töötajatega juhi vabastamist kooskõlastada ja arutada. Süsteem seda ei näe ette, aga see ei tähenda, et inimestega ei pea suhtlema, et seda me kindlasti peame tegema ja teemegi seda. Triin siineri sõnul on oluline, et homsel kohtumisel, kus ta ise ei osale, saaksid selgeks räägitud töörahu ja tuleviku küsimused. Enda ennistamist linnamuuseumi direktori ametisse siine režovi. Kultuuriminister Tõnis Lukas tegi sotsiaalmeediasse postituse, kus leiab, et need filmifestivalid, mis ei taga filmidel eestikeelset tõlget, tuleks rahastuseta jätta. Tõnu Karjatse räägib lähemalt Lukase mõtteavaldusele ajendatud Postimehes ilmunud artiklist, kus ajakirjanik oli käinud rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil Docpoint ja ei sattunud subtiitritega varustatud filmile. Rahvusvahelises A-klassi filmifestival PÖFF varustab eestikeelsete subtiitritega viitekümmet protsenti filmidest. See tähendab kuni sadat filme ja kokku läheb see maksma vähemalt 50000 eurot ning see tähendab igasugusele festivalile märgatavat kulu. Kultuuriminister Tõnis Lukas. Kindlasti ei ole eesmärk, et neid üritusi siin ei toimuks. Eesmärk, annet, korraldajad võtaksite tõsiselt seda mõtet, et eestikeelne keeleruum peab olema kaitstud. PÖFFi eestvedaja Tiinale. Kui inimesed tulevad rohkem kui ühte filmi vaatama ja seda piletit ei saa teha sugugi krõbedamaks, aga kõrgemaks vaid pigem vastupidi, meie need uuringud on näidanud, et sellepärast meiega lasime oma pileti allapoole, et inimesed tahavad vaadata rohkem filme, me oleme sellest huvitatud, et käiakse ikkagi enamasti viis kuni seal 20 filmi vaatamas. See natuke loogika teineteiseks on see, et, et kui nüüd rääkida seda, et me saame seda tagasi teenida, tõlkekulusid, et muudkui aga paiskame filme laiemasse levisse, festivali filme, siis siin on nii karmid reeglid reglementeeritud rahvusvaheliselt ja igat seanssi ostetakse, iga seanss maksab tegelikult sellele, kes seda festivali korraldab. Me just saime kätte oma publikuküsitluse ja sea, nagu tegelikult öeldi, et neil ei ole üldse oluline eestikeelne tõlge. Et noh, kui me nagu sellest lähtume, et tegelikult on praegusel hetkel kasvanud need põlvkonnad vanusegrupid, kes festivalidel põhiliselt käivad kaasa arvatud ka teised rahvused, ka näiteks venelased. Et nad valdavad piisavalt seda subtiitrid inglise keelt, sest tegelikult on oluliselt lihtsam kui ükskõik missugune kõnekeel. Kas ministeerium on siis valmis eraldama lisarahastust, et kulukat tõlget tagada? Tõnis Lukas. Kindlasti taotluses või võivad nad esitada ka tõlkekulud. Ja, ja kui need on taotlustes kirjas, siis saab nendega ka arvestada, nii et jällegi toonitan, et teatrifestivalid on sellega päris hästi hakkama saanud, aga nüüd ka filmifestivalid, nii tehnoloogilise abiga, mida me püüame arendada, kui siis ka oma tõsise suhtumisega saavad seda teha. 2019. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia võitsid Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanik Anna Pihl ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler. Mõlema ajakirjaniku lood rääkisid listeeriabakterist. Vedleri sõnul oli tegemist keerulise looga. Kahtlemata, et see ei olnud selline mustvalge lugu, seal oli hästi palju halle, kõike tema varjundites aines must tegelane, selles loos selgelt must oli listeeriabakter, seal ei olnud niimoodi, et kõik oleks ühe ühene, selgelt kõik proovisid teha kõige paremal viisil. Ma loodan, et see bakter on selles mõttes seal tehasest välja saadud, et kogu see õudus ei kordu enam, et üks perefirma ei pea nägema, et see mida, mida nad on ülesehitavad pikkade aastatega suure töövaevaga, et see kõik ei haihtu nende käte vahelt ja nad saavad tootmist jätkata. Mõisaline Emmweevooli toodete, tarbija, kogu aeg, see on tegelikult väga suur õudus, kui ühe ettevõttega midagi sarnast juhtub. Anna Pihl ütles, et selle loo puhul tundus esialgu, et probleemi justkui polegi. Mulle tundus, alguses võib olla veider, et kus esimest korda sel kevadel hakati sellest rääkima, et siniära vaibus, et, et kui Taanis midagi juhtus, et kas see saab tõesti nii olla, et, et nagu lugu polegi, et kõik on korras ja sellepärast ma hakkasingi selle teemaga tegelema ja mulle tundus, et seal on, mida uurida ja lõpuks tuligi välja, et on, sest et nii rahvusvahelised raportid näitasid seda VTA, et mitte ainult Eestis, vaid ka Prantsusmaal, Taanis ju kinnitasid seda, et et emme kuulis, on listeeriaga suured probleemid ja, ja neid ohvreid oli ka ju ikkagi üle Euroopa tuppa üle 20 neist mitmed surid ehk see oli selline teema, mis pani mõtlema, kui sa näed neid inimesi näost näkku, keda see teema on väga lähedalt puudutanud, kas siis sa saad aru, et see ei ole lihtsalt niisama lugu, et see on ikkagi suur lugu, suure kaaluga? Ülle Jõemaa räägib nüüd, milliseks kujuneb ilm Ööl vastu homset on Eestis pilvine, lume ja lörtsisadu levib põhjast lõuna ja kagu suunas, saartel ja läänerannikul tuleb peamiselt vihma. Enne südaööd puhub edela ja läänetuul kaheksa kuni 12, puhanguti 15, rannikul kuni 20 meetrit sekundis. Pärast keskööd pöördub tuul loodesse ja põhja ning hommikuks veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on enne keskööd nullist pluss nelja kraadini. Põhja poolt alates ilm aga öö jooksul järk-järgult selgineb ning õhutemperatuur langeb hommikuks miinus ühe kuni miinus viie kraadini. Sadu ja õhutemperatuuri langus muudavad teed libedaks. Homme päeval on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on kuiv ja päikesepaisteline. Puhub põhja- ja loodetuul neli kuni üheksa, puhanguti 12, rannikul 15 meetrit sekundis. Vastu õhtut tugevneb põhjarannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval nullist miinus nelja kraadini. Ragnar Kaasik jälgib tennist ja kohe räägib teile kaugel ollakse. Tõepoolest, Tallinnas Tallinki tennisekeskuses algas täna tennise Fed Cupi Euro-Aafrika tsooni esimese grupi turniir, kus Eesti koondise esimeseks vastaseks on Kreeka. Avamängus esindab Eestit Jelena Malogina, kes kohtub Valentiini grammati koopulusega. Malogina kaotas avaseti neli. Kuus, kuid võitis teise. Kuus-neli. Otsustab ja kolmas. Tasavägine on läinud seisult kuus. Kuus kiiresse lõppmängu ja seal on seis praegu punktidega kaheksa. Kaheksa viigis. Nii et Tallinki tennisekeskuses otsustavad hetked on praegu käimas. Kui see kohtumine saab läbi, siis teises mängus läheb Anett Kontaveit vastamisi maailma 258. reketi. Test Pinappamiikhailiga. Eesti korvpallikoondis avalikustas täna 16 pealise koosseisu, kes alustab ettevalmistust EM-valiksarja mängudeks. Eesti tulevikulootustest kuuluvad koosseisu 19 aastased Kerr Kriisa ja Henri Drell ning kahekümneaastane Kristian Kullamäe. Kogenumatel mängijatest on teiste hulgas nimekirjas Rain Veideman, Siim-Sander Vene, Martin Dorbek, Marek ja Kristjan Kitsing. Sten Sokk ja Kristjan Kangur koondisesse ei kuulu. Peatreener on soomlane Jukka Toi ala. Esimene valiksarja mäng toimub 20. veebruaril võõrsil Põhja-Makedoonia vastu. Kolm päeva hiljem kohtutakse Tallinnas Itaaliaga. Veel kuulub Eestiga ühte alagruppi Venemaa. Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja, 24 aastane Madis Vihmann teatas täna hommikul, et lõpetab jalgpalluri karjääri. Mullu suvel liitus vihm on Tallinna Florast laenulepingu alusel Šotimaa kõrgliiga klubi Johnsoniga. Pärast kolmes esimeses mängus algrivistusse kuulumist teenis ta mänguminuteid veel seal vaid korra, oktoobris ja korra novembris. Jaanuaris teatas Šotimaa meeskond, et eestlane lahkus klubist. Vihma teatas FC Flora vahendusel, et karjääri lõpetamise näol on tegemist isikliku otsusega, mida ta ei kommenteeri. Vihman tuli Floraga aastatel 2015 ja 2017 Eesti meistriks ning võitis aastal 2016 nii Evald Tipneri karika kui ka superkarika. Eesti koondise eest käis ta väljakul 19 korda. Nii palju spordist praegu. Ja see oligi siis tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.