Traditsiooniline talvine perepäev tõi rannarootsi muuseumi arvukalt külalisi. Muuseumi õuel oleva kuuri asemele tahetakse tulevikus ehitada aga merekeskus. Seal oleks paaditöökoda söögikoht, ruumid näituste ja konverentside jaoks ning õppeklass. Raha loodetakse saada nii riigilt kui eraannetajatelt, jätkab Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Me püüame kaasata eraon, et nii palju kui võimalik ja ja ehk siis riigi otsustajad leiavad ka, kui eraannetajad on näidanud üles suurt aktiivsust ja toetanud meie merekeskuse rajamist. Ma arvan, et siis on lihtsam otsust langetada. Annetuskampaania algas äsja hoone projekteerimise tarbeks on juba varem ligi 35000 euroga õla alla pannud filantroop Sigrid Rausing. Ülo Kalm ütleb, et koos sisustusega läheb merekeskuse rajamine maksma 870000 eurot. Merekeskuse projekti tegi aktsiaselts Restor. Muuseumi ekspositsioonis on juba praegu mitu rannarootslaste veesõidukit. Kui talvel on alused varju all, siis kevadel lastakse eksponaadid peale hooldust taas vete jätkab rannarootsi. Muuseumi kuraator Jorma Friiberg. Nagu igal kevadel peame uuesti paadid nii-öelda üle käima kogu hoolduse ära tegema, alates siis tõrvamisest lülitamisest ja nii me oleme teinud siis aegade algusest saati kõik meie eksponaadid on nii-öelda kasutatavad, ehk siis vees sõidetavad. Rannarootsi muuseum on esitanud Kultuuriministeeriumi investeeringute kavva merekeskuse rahastustaotluse rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.