Tere. Me oleme flavjuste dünastia ajas. Aasta on, ütleme, 79 peale Kristust. Ja san aasta, kus keiser vahetub, Espast Jaanuse asemel asub troonile keisritoolile tema poeg Tiitus. Sellel aastal toimub veel midagi ja arvata võib, et see on rooma riigi jaoks rahvuslik katastroof. Nimelt pärast pikemaajalist vaikust alustab tegevust resuv ja matab enda alla terve Pompei hinnang. See on roomlaste suvituslinn. Kuivõrd suur alustab tegevust augustis, siis on see imik aeg roomlastel just nimelt puhkusel olemiseks. Ja arvata võib, et linnas on sel ajal päris palju inimesi. Samal ajal roomlaste jaoks on see suur häving sest linn, mis kaob, jääb tuha laava ja kõige selle kuuma alla. Pikemaks ajaks. Väljakaevamisi hakatakse teostama alles 18. sajandi teisel poolel. Meie jaoks on see mingis mõttes päris kena, sest Pompei see annab ülevaate, kuigi vähendatud mastaapides Agahest tõeliselt Antiik, sest linnast ja ta ei olegi nii väga väike. Me saame ettekujutuse, kuivõrd uhke, kuivõrd kaunis, kuivõrd luksuslik, kuivõrd suursugune võis olla Rooma. Kahjuks Roomat ei ole ükski vulkaan hävitanud, teda on hävitanud erinevad hõimud. Erinevad rahvad, kes on rännanud, tulnud ja põletanud. Aga Pompei, kus loomulikult nagu igas linnas asub see keskväljak, asub foorum, kus plid juba Rooma templid võrreldes Kreeka templitega on väga erinevad. Nimelt kui kreeklased kasutasid ikka ühesugust, peaaegu alati ühesugust nelinurkset põhiplaani, siis roomlaste templid võivad olla ümarad ja Vesta tempel. Kodukoldehoidmise tempel on alati ümarehitis. Peale selle basiilikad. Ka foorum romaanumil on paar basiilikut ja hiljem juba neljandal sajandil ehitatakse sinna veel ühte juurde. Tõlkes peaks tähendama kuningliku Koda. Basiilikad olid suured ja ka nelinurkse põhiplaaniga, aga tavaliselt olid nad seest ruumikad ja et sisemist interjööri jagada, aga teiselt poolt ilmselt pakkuda ka katusele veidi tuge jagati nad sammastega löövideks. Ja võisid nad olla siis kas kolme lüürilised või viie löövilised. Ja tavaliselt basiilikaid kasutati kas kohtuhoonet Te või turu hoonetena. Loomulikult roomlased armastavad teatrit, kindlasti ka pumpeis. On amfiteater on väike, teater on kreeka teater, on kontserthoone, Odeion. Jaa, termid, saunad, mis on lahutamatu osa rooma kultuurist ja kaku kolmed, suured termid asuvad pumpeis erinevatest aegadest. Gladiaatorite kool, kui on olemas amfiteater, peavad olema gladiaatorid. Ja loomulikult villad, luksuslike mosaiik-idel, luksuslike seinamaalingutega mis annavad pildi sellest, kuidas roomlased elasid, sillutatud tänavad, mosaiikpõrandad ja nii edasi. See on Pompei Tiitus, kes pühitseb 80. aastal, see on siis peale oma isa surma, kes tegelikult kolosse mehitas pühitseb sajapäevaste mängudega Colosseumi sisse. Tema tegude hulk ei ole võib-olla nii suur välimuselt suur. Ta nimelt tegeleb juudamaaga ja surub seal maha mitmeid ülestõuse, mis peale talle püstitab senat triumfikaare triumfikaare, millele on isegi kirjutatud peale tekst, et ta on püstitatud senati poolt pühendatud jumalikule Tiitusele. Ja kiitust peetakse ka suurepäraseks keisriks. Inimsoo armastus ja õndsus, nii teda kutsutakse, noh, see võib-olla tundub natukene ülespuhutud nimetusena. Temale kuulub lause, sõbrad, ma kaotasin päeva. Ehk kui tõlkida, siis. Ma ei teinud ühtegi head tegu. Peale kiitust on suuri valitsejaid ja suuri ehitajaid veel terve rida tulemas. Tra Jaanus, kes näiteks läheb ajalukku ka sellega, et ta on viimane, kes e-kord laiendab Rooma impeeriumi territooriumit. Kaasaegse Rumeenia taokia tolleaegse taakia territoorium langeb tema ajal. Adri Jaanus, kes püstitab panteoni. Parten on, see on Ateena akropoli sel. Aga panteon, see on Roomas son, Adrianuse poolt ehitatud ja see on antiikaja suurim kuppelehitis. See kuppel ei ole küll väga kõrge, aga tema läbimõõt, et on piisavalt aukartust äratav kusagil 44 ja poole meetri kandis. Jaanus, kes püstitab ka mausoleumi, kuhu on maetud tema ja kõik keisrid peale teda kuni Carokollani sellesama mausoleumi, mida tuntakse ka inglikindluse nime all, kuna katku ajal see on juba 520. aasta paiku peale Kristust. Palverännaku käigus ilmub Adriano mausoleumi kohale peaingel Miikaeli kuju, ilmub see paavst Gregorius esimesele suurele. Ja sellest ajast tuntakse teda ka ingli kindlusena. Tõsi, ingli enda kuju on märksa hilisemast ajast, 18.-st sajandist. Loomulikult on veel sellised valitsejad nagu septiimjusse viirus ja tema kaks poega. Septiiniusse viirusega seoses võiks, räägid hoopis Egiptusest. Nimelt kolossidest on juttu olnud koloss, suur hiiglaslik raidkuju. Ka Egiptuses on memm Nonikolossid. Kreeklane erodotas Egiptuses viibides kirjeldab, et koidikul, kui ema eos tõuseb silmapiiri tagant siis tervitab tema poeg Mennon teda lauluga. See laul pidi olema väga kaunis ja pidin minema südamesse. Kuigi see ei olnud võrreldav ühegi inimesele tuntud häälega ja selles ei olnud mitte midagi inimlikku. Seda laulu kuuleb veel ka Adrianus. Seb viiruse ajaks on kahjuks mennanikkolossid kuningate orus sellisel määral lagunenud, et otsustab neid parandada. Peale parandamist kaob ka heli. See viirus on esimene sõdur keiser, see tähendab seda, et ta madalamast soost ja kusagil sel ajal saavad rooma kodanikeks ka vaesemad inimesed. Tal on kaks poega, kelle ta määrab Enda kaasvalitsejaks. Need on karakalla ja keeta 212. aasta paiku, kui septimjusse veerus on juba surnud ja tema pojad peavad koos valitsema. Laseb karakalla tappa vend keta. Veel kord läheb legend täide. Ja ühtlasi ehitab ta termid, termid, mis on ilmselt Rooma tolleks hetkeks ühed luksuslikumad ja loomulikult saunade termide juurde kuulub spordiväljak, puhketuba, kehaliste harjutuste ruumid, raamatukogu, kõikvõimalikud eriotstarbelised ruumid, et inimene tuleb sauna. Kodanik tuleb sauna ja võib ennast igakülgselt lõbustada lisaks saunaskäimisele. Ainult et mida aeg edasi muutub järjest raskemaks hoida, seda impeeriumit ühes tükis. Ja iseenesest Djokletianus. Ilmselt teedki esimese käigu edaspidisele Rooma impeeriumi jagamisele. Ta jagab ta neljaks ja püüab valitseda erinevatest regioonidest nelja niisugused tetrarhia kaudu. Et iga valitseja oleks siis nagu omas regioonis määrava tähtsusega ja suudaks seal korda säilitada. Constantinus esimene või suur aasta on 306. Ja tema on see mees, kes veel korra viib ühelt poolt rooma riigi ühtse võimu alla, nimelt 310. aasta paiku võidab ta maksentiuse ja muutub ainuvalitsejaks veidi hiljem. 313. aastal tunnistab ta lubatuks ristiusu. See on selline punkt, millest tavaliselt Rooma ajaloos tema ehituskunstist rääkides üldse kõrvale rääkida pole võimalik. Aga juba esimesest sajandist alates on levinud järgmine kultuur järgmine ajastu selles samas Roomas ainult et tema all rooma linna all. See uus kultuur puudutab alguses kõige rohkem vaimset maailma. Ja kui siiamaani on olnud juttu sellistest poletistlikest religioonidest, kus on kummardatud paljusid erinevaid jumalaid siis nüüd jõutakse järgmisesse arengujärku juttu hakkab tulema ühestainsast jumalast. Ühelt poolt on see siis muidugi juudi kultuur. Vana testamendi vanimad osad peaksid olema kusagil teisest aastatuhandest. Ja väidetakse, et juutide esiisa Aabraham sõlmis lepingu jumalaga. Teatud niisugune kaup tehti kokku ja see leping pidi tooma juutidel esikohamaailmas kristus oma õpetusega, lööb selle nii juudi religiooni kui ka kõik need Polutistlik religioonid uppi. Ja ühelt poolt väidab ta, et jumal on kõigi jaoks ja jumal ei eelista kedagi. Sõltumata inimese olemusest, omadusest, alandusest, vaimust, milles tahes jumala jaoks on ta inimene kui rooma jumalate süsteem on tegelikult jõudnud selleks ajaks täpselt sinnamaani, et Rooma jumal vajab ohvrit, et see, mida selle ohvritoomise juures mõeldakse või öeldakse, ei ole tegelikult üldse tähtis. Kui mina nendes vanades religioonides tagasi, siis võib-olla võib-olla Egiptuse religioonis oli tunda seda, et see, mida maaliti seinale, seda usuti. Olümpose jumalad on väga veetlevad oma inimlikkusest. Ja, ja ilmselt neid ka usuti. Aga Roomas paljude jumalate kummardamine, erinevate ohvrite toomine tegelikult on ainult rituaalvorm ja seetõttu ongi arusaadav, et Roomas levib ristiusk päris soodsalt päris hästi. Sest Kristuse õpetus nõuab mitte välist rituaali, vaid pühendumust. Just nimelt teos ja vaimus. Ei ole oluline, kui suure ohvri, kui suure lamba või karja sa oma jumalale tood, tähtis on see, et sa annad selle, mis sul on ja et sa teed seda kogu hingest. Ja see rooma all eksisteeriv kultuur varakristlikku kunsti, tina kaevab kõigepealt endale haudu uuristab terveid sahte, terveid käike, suuri ruume ikka sellesama Rooma linna alla ja mujalegi Rooma riigi territooriumil. Ja need kaunistatakse hästi tagasihoidlikult väheste seinamaalingutega. Ühelt poolt võetakse aluseks seesama antiikne kunst. Kui püha õhtusöömaajal Kristus koos jüngritega lauas istub siis seal seina peal ta veel lamaskleblebatsile ja ta on rooma toogas. Teiselt poolt hakkab hargnema ka teistsugune kujutamisviis, nimelt leitakse seda inimlikku keha on ju patt, seda keha ei olekski nagu tarvis, nii palju kujutada. Kristust võib väljendada sõnaga töös. Yhtis tähendab kreeka keeles kala. Kala ei ela ilma veeta, ükski kristlane ei saa õnnistust ilma ristimisveeta. Aga istus, kui võtta nüüd sellest sõnast iga täht ühe sõna alguseks, siis me saame Jeesus Kristus, jumala poeg, lunastaja. Nii et püütakse hakata seda religioosset tunnet kunstis väljendama ka kaudselt või mingisuguse muu kujundi läbi. Näiteks hea karjane seal muistne lambakandja või ohvritooja, kes ühelt poolt peaks sümboliseerima inimarmastust, kes muretseb oma karja pärast. Ja loomulikult viinamarjaväädid, kõikvõimalikud niisugused ka taimornamendid hakkavad domineerima seda kultuuri, seda varakristliku kultuuri on tegelikult meie ajani vähe säilinud. Ja ta on lihtsalt vaja siin ära märkida, sest kõik me ju teame, et neurokiusas taga kristlasi edasi toimusid need tagakiusamised veel mitte kõikide järgmiste, aga väga paljude järgmiste keisrite ajal. Samal ajal on ka selline fakt olemas. Inkvisitsioon keskaegses Euroopas tappis märksa rohkem kristlasi kui Rooma keisrid kokku. Aga Rooma ka nüüd juba natukene teises plaanis. Läheme edasi ka järgmisel korral ja võib-olla et üks märksõna oleks Constantinus. Aga võib-olla Bütsantsi on aga võib-olla Konstantinoopol.