Pärast Tšernobõli tuumakatastroofi tuli tuumajaama töötajatele ja nende peredele kiiruga uued kodud ehitada. Nõnda valmis teiste liiduvabariikide abiga Slovuutedži linn Põhja-Ukrainas. Seal on ka eestlaste ehitatud Tallinna kvartal pärast Nõukogude Liidu lagunemist sündinud kunstnik ingel Vaikla pööras kaamera suhteliselt värskes Nõukogude linnas just neile noortele inimestele, kes seda aega isiklikult kogenud ei ole. Ingel Vaikla. Need poisidki tähendab preteerin, nad ei, nad ei mõtle arhitektuurist ja neil on seal muusika, neil on Aifoonid, neil on nagu igapäevaelu, neil on tüdrukud, neil on sport. Et kõige võib-olla ägedam oligi selle protsessi käigus see, et ma läksin ka muidugi mingi eelarvamusega sinna linna ja neid noori poisse porditeerima, aga tegelikult neil on tähilisti oma viis, kuidas selle linnaga nagu suhestuda, et nad ongi teinud tervest linnast oma mänguväljaku, treenivad väljas, mänguväljakutel koridorides, teevad sellest naguniisuguse oma seal nende oma. Tus Belgias sündis kõigepealt sellepärast, et ingel Vaikla õpib ja töötab praegu siin, teisalt Ida-Euroopa lugu ja laiemalt identiteedi teema võiks kõnetada ka siinset publikut. Näituse kuraator Laura Toots ja just siin linnas, ma arvan, Brüsselis, Palju erineva taustaga inimesi ja kultuure kokku sulanduma siia sulandunud ajaloo vältel. Ma arvan, sa räägid nii meie päritolu piirkonnast kui ka laiemalt ajaloost, tulevikust, aga ka identiteeti idest enne täna ja tulevikus. Nõukogude tõlgendused ida ja Lääne-Euroopas erinevad nii emotsiooni kui ka teadmiste pinnal. Kunstnik ingel Vaikla. Kui see näitus suudab natukenegi kas või tekitada küsimusi, see oleks võib-olla kõige ägedam, et inimesed ise reisivad, tunnevad huvi ja oma kujundavad oma arvamuse nagu seoses kuidagi reaalsusega, mitte kuidagi kirjapildi või interneti abiga. Videoinstallatsioon valmis Eesti kaasaegse kunstimuuseumi ja Belgia börschhoburgi kunsti keskuse koostöös rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.