Nonii meil on siis täna selline jõulusaade Merry Christmas, too ju Merry Christmas, too ju. Ja Merry Christmas, hallisa Andrus Merry Christmas, too ju seal, ma tänan sind, Mart, ma ei hakka selle vastu laulma. Ma tean, ma teen sihukest häält, nagu teadsin, et need avatavad postkaardid. Tegelik Rinisema elatan, laulab lõputult. Paned kinni seda, laula seda laulu Valgrest Ma saab laulma meelamalt nagu Merilin presidendi, too paned kinni, jääb kaart vanni Kristmast. Ja tead. Ju kreeklane Andrus, Mart Mäerregreestva. Ühtedele vanainimestele tuleb laulda nagu, kas nõub saadet, laula, pask, art jõulutrahvi laulab, paned kinni laule, kus kudedesse Boscard panid köögi nagu riiuli peale. Kukkus köögikapi taha, lahtiselt, laulis terve jõuluaja vanemlik pidise hull vana, ilmselt ei hulluks minema. Vanainimene sageli patarei tühjaks sai, vanainimene võib loota ka sellele, et jumal võtab talt kõrvakuulmise. Millal sina? Ütle mulle ausalt, millal enne jumal, siin riigis on lihtinimese palveid kuulda. Seda küll jah, et ega mis rikas palub, seda ta saab, aga, aga vaene inimene muidugi jah, ei, vaene inimese midagi. Jumal hoiab kätt nagu, nagu see elu on. Jumal hoiab ka rikaste poole. Enne jõule siukseid asju tõime raadius aga lihtne inimene peab omal jõul hakkama saama ka lihtsate inimeste plussina. Liftide inimesi on palju. Lihtsaid inimesed võivad koonduda ja kui lihtsatele inimestele leidub liider, kes neid koondab, moodustab tei ja oma õiguste eest võidelda. Ma räägin talle veel, mis pluss lihtsal inimesel lihtsal inimesel näiteks on enamasti üks korter, kus tal on näiteks kaks tuba või kolm tuba, mida on lihtne korras hoida. Rikkal inimesel on üle terve Eestimaa erinevaid maju, küll on tal kesklinnas korter, siis on talvel suvemaja Pärnus, suvemaja Saaremaal ja kõige rikkam materjal on meil võib-olla kinnisvara Hispaanias. Sa pead kõike seda valvama, aga teha seda kõike pealt korras, et ma seda kõike puhastama sulab, kogu aeg igal pool olema. Turvakaameraid pätid sisse ei tuleks. Ütleme, sa sõidad Pärnusse, jõuludeks Pärnu mereäärsesse majja, samal ajal pätid Haapsalus käivad sees Saaremaal võib maja põlema minna, Hispaanias toimuda ei tea mida, eks ole, et seal on nii palju muret, aga kui sul on ainult kaks tuba, sa ise oled ühes toas, naine teises toas, kogu aeg pilk peal, tead, mul tuli meelde, et see laulja ei käi üldse niimoodi. Et tegelikult on see I wish Ameri teine laul, see, mis venelasena näiteks sünnipäevalaul häppi pöördeid ju, seda võib laulda igat moodi sel alal laulda näiteks Chris 30.-te aastate Saksamaal, laulda seda niimoodi. Kle do ju Haaell Hitler truu, heitle ärgally saado faelsitlerdu ju, kui me eelmine saade mulle tehte tänaseks, kas eelmise saate pärast rääkisime natsidest ja hea kolleeg Andres Laasik tegi sellise märkused? Me mainisime muuhulgas ka Joseph Kööbelsi. Ma ei öelda, Joseph Goebbels, doktor Goebbels? Vot selline selline märkused aupaklikult öelda ikkagi doktor, ta oli haritud mees ja ta oli natside doktor väga doktor Noormann ei öelda ju, ma ei tea, mis selle Norman eesnimi, Vello Vello noore tegelikult väga tore tor, kõigepealt Stoktorayboli magister laasil sulle sellise märkuse tegi ja väga armastamast. Mul tuli meelde see, et kui sa rääkisid rikka inimeste muredest, et tal on üle Eesti korteri täieni üks päev näidati, see oli eile vist või ühesõnaga, ma ei hakka siin ajamäärusega inimese hulluks tõesti lindistama saadet pisut näidati, Pealtnägijas näidati Urmas Sõõrumaa, kellel on tohutu kunsti kollektsioon vist nagu ma arvasin vist 10000 maali, mille hind kokku on 100 miljonit krooni. Ei mõtle, kui valus võib olla. Urmas Sõõrumaa, noh, nagu õhtutunnid mõnikord, et ta paneb oma ilusasti galeriis tuled põlema, jalutab ringi, mõtleb ilus kunst, aga korraga. Aga mis siis, kui need on kõik võltsingud ja selle eest oli üksi kunstikoguja kaitstud? No see on üks head ajaloost, jubedaid juhtumeid, kus kogu tohutud kollektsioonid ja pärast kõik on nagu, ütleme, Rein Lang armastas öelda ei, ühte, mida, see on üks mure, teine mure on loomulikult see, et need kunstiteosed võidakse varastada. Näiteks selles mõttes vaesel inimesel ei olegi lihtsama, tuleta meelde Tsipolina raamatut, kus oli selline tegelane nagu isand mustikas, kellel polnud üldse mitte midagi. Tal ei olnud üldse mitte midagi ja siis ta elas selles majas nagu vargad tulid, ütles, et mul ei ole mitte midagi ja vargad läksid ele minema. Ta ei kartnud neid, aga ütleme, rikas inimene väriseb kogu aeg oma varanatukese pärast. Ja mina, mina kohe tõesti tunnen kaasa nendele inimestele, kellel on näiteks kaks kodu, on üks kodu ja teine kodu. Inimene tahab jälle kodus, aga kui ta ühes kodus teises koduses olla meelde, teises kodus, sistes esimeses kodus olla, nii et tal on kogu aeg risti palju saaberi, jutustus, kahe kodu, ballaad, kas rääkiski ühest rikkast või see rääkiskles rikast inimest, kelle, kes oli endale ahnusest ostnud kodu? Kaks kadu. Kuule, kas see, kas see oli, see, oli inimesel on üks keha, kas see oli see film, kus mängis Ago Hendrik Kerge ja siis Elle Kull mängis Maria marmorit, kes oli vanadekodus pärast keda, keda, keda vist minu arust üks mingi, kas keegi mingi näitlejatest, ütleme keegi osalistest etenduse käigus nii-öelda rolli piires siis mitte päriselt. Räägime siinkohal täpsustada kuulajate jaoks, kes võib-olla teatrikunsti see ei ole, nagu tähendab, et tegelikult ei vägistanud too päris näitleja päri selle kulli ses mõttes, et tähendab kui nüüd pisut peatuda, vaid see oli nagu rolli piir. Ago Hendrik Kerge ei saanud pahaks panna, aga see ei toimunud vanadekodus tõdema, teen ka täpsus. Elle Kull mängis algul noort inimest pärast mingis vanainimestest ei suuda, vanainimesed mängis siis enam ei olnud selliseid. Huvitav, kas selle selle kulli eluloos sellest ka jutt on? Vaat ma ei ole seda lugenud kahjuks jah, et see on jäänud jäänud mõnustel Osmo. Loodan, et äkki jõuluvana toob selle. Mul. Ma loodan ka, et äkki ma olen jõuluvanale, ma koostasin tohutult pika nimekirja, ma tahan saada Liis Lassi raamatut Hannes Võrno raamatut Toomasele raamatut, Hellergulli raamatut, raamatuid, raamatut veel, kas sa tahaks, kas äkki tahaksid saada ka Sirje kiini paksu raamatut Marie Underi elust? Teate sind ei huvita, Marie Underi elu, huvitab, huvitab, tahan saada saada ja tahan, seal on, ma ei tea, kas kas seal Hatsoni päevika sees on, mis viimases või oli see üle viimane loomingus, Avadade Hatsoni päevikus oli siis kirjas kõik korrad, kui Hatsoni Under oli teenidesega seksuaalvahekorrast ja siis oli hiiuvärkidega ära märgitud, et kuidas täpselt kõik oli. Sirje Kiin on saanud suurepärane materjali, huvitav oleks olnud, ütleme kui oleks Marie Under pidanud samal ajal päevikut, ütleme kõik need seksuaalvahekorrad, mis Artur hakkas harvade värkidega, oleks under tähistanud küsimärk. Või siis veel mingisuguse, näiteks kool oli ka, seal oleks huvitav küll, tuksid võis olla hoopis tegelikult taksoni. Tead, kas sulle ei tundu tegelikult nii õudne, kui ma hakkan praegu see, mis sa mulle praegu räägid, tegelikult eks ole, et Marie Under on eesti kirjanduse printsess ja Addison eesti kirjanduse baas. Mis baas selles mõttes, et Ats on lihtsalt, on üks, eks ole ta Sänna tuba tuur seal nad lubada endale, aga kas sulle ei tundu nõudeid vaata Liidia Koidula väga kauaks ajaks jäi neitsiks selline ilus. Lõpuks ta abiellus ühe lätlasega, see oli nii kole. No Kreutzwald vist räägitakse ka paljutki, et ta ikka vaatas läbi Koidula, et Koidula ikka käis arsti juures ka ja see on normaalne, et näidata Te keelt. Kas sulle ei tundu, tehke suu lahti, koidule aidake keelduda. Ei tundu nii õudne, tegelikult mingisugune Sännad, Ruba tuur, keppis meie printsi joka, vaata sina muidugi küsin, vabandan jälle raadiokuulajat labandajat enne jõule, akad, nemad tegelikult meile tegelikult kirjandussaade ja kirjanduses võib ropendada. Vaata tegelikult oli muidugi küsimus selles, et ennem Sanna trubaduuriks, abiellumist Under oli juba varem abielus ja tal olid isegi tütred. Nii et ta ei olnud igal juhul neitsi enne seda, kui sa annad, rubadur tuli, sellise sakslane õnneks ei loe. Noh, miks ei loe, siis ega need tütred edult ka jumala armustataks, nad tulid ka kuidagi? Ei noh, selles mõttes, et sakslane oli ikkagi see mind lihtsalt huvitab, et kas see paks raamat on tore, et kas see on sihuke pornoraamat, et kas selles mõttes tasub osta või on Sirje kina loodan, et jõuluvana toob. Aga jõuluvana toob neuroop raamatuid, ma ei tea. Mul on head mälestused Sirje Kiin eelmisest raamatust, mis ilmus vist kuskil 87.-na. See ilmus sarjas Eesti kirjamehi ja raamat, rääkis Kersti Meri laasist. Ses mõttes naljakas oli seda kaanepilti vaadata, oli sari eesti kirjamehi ja Kersti Merilaas mõtteid, et kas kirt, kas tõesti, kas Kersti Merilaas, et ohoh sellise Nõukogude unelaadne elu ja seal ei saanud enam aru, kes on mees ja kes on naine, aga katsu neist Ungarist rääkida, siis ka Voldemar Kurese mälestustes mainib. Kummaline. Kenasti läheb, doktor Watsoni olid Marie Under ja Artur Ratson, ta läheb riimi. Jah, aga nad ei olnud detekti. Ei, ei olnud ja ma tahtsin öelda, et ka Voldemar Kures Cesattusoniga läbi. Seksuaalses mõttes ja, ja iga kord pani oma päevikusse hiiumärke, kui taksoni juures. Aga Underiga läbi käinud ja nii et noh, see väliseestlaste kogukond oligi väga väike, nad väga tihedalt käisid läbi seal ütleme, et need, et noh, et eks need kes, kellel õnnestus põgeneda nende neljanda aasta sügisel rabasse maal ja sellest me oleme oma saates palju rääkinud, et ma tegelikult sain ka eelmisi, kui sa ütlesid, et vaata, Vaba Laasik, märkused jaamactor Kööbelsi pärast mulle jälle üks tuttav teletöötaja märkis, et me olime rääkinud, et kas Aarne Rannamäe saates lendavat türad kogu aeg ütles, et jah, lendavad ja lendavad matid ka oli selle minu tuttavatele töötaja sõnum meile. Jah, vaata selles mõttes, et need lendavad nii madalale, et nad ei kaamera peale, võib-olla ei ole neid näinud nagu maid, uus, ta käitub ta aeg-ajalt, ekraan nagu linnukene ja aeg-ajalt lihtsalt Aarner rannamaa peal jalad ülestõstvat maitsaks alt läbi lennata, niimoodi selles mõttes külmaga kõrgelt nagu pääsukesed, ägedate, isegi stuudio nurkades niukses savist pesas, kus nad siis istuli läinud, pistad nüüd oma peakeses sealt välja, siis lenduritel lõbu. Aga kui edasidega ma tulen, ma tulen tagasi seal Underi atra juurde, selles mõttes õitsvad õied, et nad viisid vabasse maailma. Vabas maailmas oligi, eks ole, ja nemad said kaasa teha näiteks seksuaalrevolutsiooni, mida näiteks Tuglased, kes jäid siia kinni, ei saanud, ei saanud läbi teha, ei seal seksuaalrevolutsiooni teha, Mait Metsanurk ja temaga härra. Ja ta oli väga murtud selles ja, ja ütleme, temani ei jõudnud ka uuem eesti uuem välismaa muusika, eks ole, mis tuli, eks ole, ta pidi kogu aeg kuulama, muslim Magovajevitamissid, mis siit raadiost tuli. Muidugi sulle veel ühe, kes ei saanud seksuaalrevolutsiooni. Paluks Anton Hansen Tammsaare. Aga kätte andsin, sai ja tema sai ja ja oli, oli suureks tüliks kirjastuse juhi juhile teha läbi, tegelikult tema jäi ka Nõukogude Ameerika hääle vahendusel, sai, võib olla. Kas Ameerika hääles kaudu ei toimunud mingit sellist, kui toimus, nagu võib-olla ei olnud. Võib-olla ei olnud, ma arvan, et ikkagi elate nagu kotis. Kuule, kuidas see seksuaalrevolutsioonist mari kahuripaugust, kuhu tuli, algas kahuripaigus, aga ma, kui sa ostad, on sul tänane ekspress? Ei ole siin kuskil, on, aga seal on ilus foto voodist. Marie Under ja Artur ratsena tuletab meelde kuulsat fotot John Lennoni ja Yoko Ono skalemmasid voodi, sa võtsid külalisi vastu ja seal vist öeldakse, et Hatsoni Underi voodi sai hiljem nagu pühapaigaks, kus kõik inimesed käisid vaatamas, käisid jah ja seal nad kahekesi kaks vanakest lamasid klišeedest, eks ole. Ja võtsid külalisi vastu, vot nemad olidki seksuaalrevolutsiooni lipukandjatega, teiste kirjanike hulgast. Siuksed kaks vana hipid, Watson on ka selle viimasel pildil siukse pika habeme ja pikkade juustega, eks ole. Ja noh, under on ka Marwan rasseerimata. Vot nii palju tahaks öelda enne jõule. Noh, kui me nüüd oleme rääkinud kirjandusest, Undolist, Jacksonist ja seksrevolutsioonist, võib-olla paar sõnaga Linnar Priimäest kes on Kasisenud paljaks võtnud, Maria Avdjuško filmis. Ja internetis levivad siis mingit kaadrit sellest filmist. Aga mina tõtt-öelda ei, ei viitsinud nagu otsima hakata, sest mina olen ujuja, kasina Martme, keraatellimpiatele ujus. Oleme käinud Kalevi ujulas, seal riietusruumis palju paljaid vanamehi, mainin küll seda, et riietusruumis gei seksi ei näe, Eiseks ei ausalt öeldes ei tahagi, ei tahagi näha, eks ole, selle huvitavamaid asju, Linnari fotosid, ma panin ka tähele, et jah, nad olid kuskil netis ei viitsinud nende peale isegi isegi et klikkide, ma olen näinud neid, mida ma olen näinud siukseid paljaid vanamehelikult lapsest peale, sellest juba, kui ma olin väike poiss, isa võttis mind sauna pikali, paljaid vanamehi seal ja paljad vanamehed lõikasid oma varbaküüsi jälje, ootasid jalgu ja visklesid ja ja pesid üksteise selgu seebiga, noh see oli natuke siukse seda natuke oma seksi eelmänguna või noh, ei ole. No ta ei ole, aga ütleme, et teatud ütleme kehaasend võib ju olla, et üks on niimoodi, Uurakilees toetub kausile ja siis teine põsed jalge alla ei ole, ta ei ole loomulikult, aga tahan, ütlevad nemad, noh, paheline kantaat vahelisele fantaasia, jah, kuidas ma mäletan noh, tegelikult hiljem ka Tallinnas ja mõned on Tallinnas, ma olen põhiliselt käisin tulbi tänava saunas, et see oli väga tavaline asi. Ja saunas avaldus selles mõttes rahva rahva nagu tõeline vendluse demokraatia, täiesti võõrad inimesed võisid üksteise, öeldi, et kuule, ole hea mees, esemas lükka mul selg üle ja seda keegi ei pannud pahaks, seda ei peetud millekski eriliseks testi lükati seljad puhtaks, väga tore oli. Kas selles filmis maid nüüd ei tea, kas pestakse ka priima selga? Tegelikult on need materjalid nii, nagu me ütleme doktor Kööblast, tegelikult me peaksime ütlema ka doktor Priimägi, sest Priimägi on doktor doktor. Ausalt öeldes mingis mõtteski nüüd süveneda asjasse siis, mida on sellise nagu matsi ajalehe nagu seda õhtuleht on asi rääkida sellest, millega tegeleb saksa vaimu kandja Eestis, doktor Priimägi. See on ammu teada, et eliidi, eriti vaimse eliidi elukombed ei ole, ütleme, mööblile ja massirahvale arusaamatud loomulikult matsid on harjunud paarituma põhu sees looma kombel harjunud viisil härrasrahvas haritum rahvas või võib endale ka lõbu lubada ja ma ütleksin seda, et kui sularaha on ja noh, ütleme võimalusi on, võid ennast värvida kuldseks võib või kui kuld. Lihtinimene seda endale lubada ei saa ja ongi õige ja täpselt nii ongi maailmas asjad tõesti ühed harigu põldu ja olgu vait ja paaritu looma kombel agalate keskel, teised värvib ennast kuldseks, istugu targasti, on jumal selle välja mõelnud ja, ja kui ta kenasti kuld helistada saab igale poole näiteks sibula cuplapsa panna kiriku torni. Söönvate väike Keymot, mõned skey, ütleme et kui oleks hiigelsuurlinna noh, tõesti hiigelsuuriline, ta käiks mööda linnadeks, millise torni otsa korraks ennast ei, aga ega ei pea nii suur olema, et kui sa tegelikult oled alanenud nukk, on see vana Toomas seal raekoja tipus, siis kui ta alluvatega, ta tegutseb, priimast suurem tan umbes Priimäe piimasuurune ongi, teadku ilusa jõuluunistus, mul tuli praegu kolleks jõuluõhtu oleks selline, kus tuleks jõuluõhtul tuleks linnavalitsus, näiteks saadaks mehed välja, kes ütleksid vana Toomas alla Torre otsast ja Linnar saaks vana Toomasega veeta. Vana Toomas rauast, selline tuultes parkunud vahimees Linnar kuldne. Kas see ei ole pigem selline? Õudusfilmi süzee Linnar Priimägi istub jõuluõhtul koduja järsku sihukse raudne, koputas uksele. Komtuur. Vana Toomas viib ta endaga otse siis ma ei tea, kuhu see on tegelikult üks müstiline tega, sest seda vähesed on teda näinud kõrgel üleval jah, teda kaugelt näidatakse, et on olemas niisugune vana vana Toomas, endine vana Toomas, mis oli seal üleval enne, kui see uus pall seda võib näha raekoja, kuskil muuseumi kuskil ma olen näinud seda igal juhul ta veidi sihuke koidest puretud ajahambast näritud temani halla võetada seisab seal kuskil muuseumis, aga seda uut, mis on jah tipus, et teda teda saab ainult praegu, praegune vana Toomas on nii-öelda tipus hetkel tan hetkel tipust, on praegu, praegu on tema tähe tan finiidis. Aga selles mõttes jah, kas sa arvad, et ta on nagu priimägi, kuidagi unistab ta? Ei, ei, ei, tähendab meie ja ka meie asi ka meie asi ei ole tegelikult mõelda, millest linna roniks, sest meie ei tunne saksa kultuuri nii hästi. Ei ma nii ei ütleks, tähendab siinkohal ma vaidleks selle vastu, ma tunnen, ma arvan, me tunneme saksa kultuuri päris hästi, aga loomulikult me ei tunne, ütleme nii hästi ei tunne kui taimede detaile, jäälinnased sellised detailid nagu jänese kuldseks värvimine ja, ja noh, see aga tõsi, on muidugi vaieldav, tavainimene noh, meile meie saksa kultuuri tundmisest ka järele ei jõua. Me teeme natsi-Saksa kultuur ennekõike, aga, aga muidugi varasemalt läks, ütleks näiteks romantismi aeg. Habskur, absurdne, saja-aastane sõda langeb püha Rooma keisririigist peale, eks ole, võimeline sakslased tulid ja germaani hõimud, kuidas nad tulid üle ooder, eks ole, kuidas oli, see imes rajatud sinna Rooma keisri giveerivad Germaallastest tegeleda? Ei midagi, päris värvib ennast kuldseks. Eksam on, on väga erinevaid germaani tõuge, on ka neid, kes värvinud kuldseks. Nii et me kuulume sinna. Kuldne Oderali. Ta oli üks õlu, Saksamaal on, oder, on šveitsi jõgi ja, ja eks ole, tegelikult nõukogude inimesed, Nõukogude ametnikud mõtlesid, et seal selle odra järgi odra, et kuldader, aga tegelikult oli seal Saksamaa jõest toodud sõda müüdi siin eestlastele, et selles mõttes, kui sa seda jõid, siis sa nagu olid kaude ühenduses see lääne saksa kultuuriga, võtsid sõõmukese saksa kultuuriruumist, kuigi ütleme ruumis rõõmukest võta absoluutselt teha, et seda see oli, see oli nii kavalalt tehtud, et nõukogude ametnikud ei saanud kuidagi nagu sekkuda sabast radisanud, sabast kätte ei saanud ja et seal ei ole midagi öelda kuldne odernoder, seda kasvatatakse nagu põllul on niisugune lihtne matsirahvatoit, eks ole, kuldne oder. Aga tegelikult need, kes teadsid ja küll on paljugi, paljud ei teadnud lihtrahvas, noder paljud lihtrahvaesindajad ei teadnud üldse, et Saksamaal ühte Saksamaa olemas on ja seal on niisugune jõgina kooder olemas. Aga, aga ometi kaks ometi nadi õitseda enese enese sooder jõge on tegelikult nojah ja endale teadmata Nad jõid seda ometigi suurtes kogustes, muidugi lihtrahva kõht ei pidanud sellele vastu. Et väga sageli võis näha humala sellist pilti, et inimene joob paar kannu kuldset otra ja ruttab peldikusse et lihtrahva kõht kõhu jaoks saksa, Saksa jõevesi oli, oli veidi vänge, aga, aga noh ja ütleme sihukestesse eriti peenetes ringkondades liikus ka väikesi pudelikesi toona huviga. Aga noh, see puhas salakaualima esoteerika, seda sõda ja joodisugustes pimedates, pimedates ruumides, ma arvan, et kui me nüüd ühe pilliloo ära kuulama, siis ma võin pärast pillilugu rääkida seda, kuidas ma jah, ma ennem ei räägi, ma võin pärast pilguga rääkida, kuidas ma tegin Stockmanni kaubamajas, nägin Eesti vabamüürlaste teavikute. Et keegi jälgib Vaiknekanssekingel. Haakringi. Jah, kui me räägime sellistest Eestile olulistest inimestest, siis mulle hiljuti tõesti rõõm kohata ja mitte Stockmanni kaubamajas, nagu ma ekslikult mainisin vaid Rahva raamatu raamatupoes näha Eesti vabamüürlaste kõrged pealikud. Seal härra Toomas peekon, tema nimi, tan au kraadilt, mereväe. Leitnant, kui ma nüüd õieti mäletan, olen näinud televiisorist filmi, kust ma tean, et tal on ka kodus mõõk. Mõõka tal raamatupoest kaasas ei olnud, ma teda isiklikult ei tunne. Aga tundsin Eesti vabamüürlaste pealiku ära ja vaatasin teda väga lugu pidama pilguga. Vaata, mina ei oskaks seda ära tunda. Kahjuks, aga no ega tegelikult vabamüürlasi ei tohigi nii väga tunda. Laavatina tervisid sõjakeelega vabamüürlane, kas ta tervitasid? Ei, ei, kas see tervitan kuidagi seal kõditab kuidagi võtad, seal on kärmega kriibid, midagi. Midagi väärt või see küünal on võib-olla selline pikk ja terav, siis torkad kedagi ühte punkti. Ja selline ilus, ega, ega sellest kellelegi midagi suurt midagi kui küsida ütleb, et mis mulle nagu pärast aastast meelde jääb või teeb hinge soojaks, et mõtleme, nägin templirüütlite, Jeakte molee otsest järeltulijat, ürituse jätkad Eestis? Eestis siis Eesti Vabamüürlaste pealikud, härra Toomas Peeki ja Kristiga mantlite seljas. Ta oli väga osav, ta praktiliselt suladus, ainult mina kujutleme teemast huvitatud isik, tundsin ta ära, eelmine ülemus oli raha vabamüürlaste Arno Köörna ja siis käisid vabamüürlased koos Kalevi ujulas, oleks salajane ruum, vaata kuhu tavalised ujujad ei saanud, oli siuke teha seal, kus nad koguni, kas see oli see, et vaata, seal kalev ujulas tulid akvalangistid, seal läksid vee alla ja sealt avanes mingi nagu kopra kopratunne, eks ole, seal kuivavad läbi, seal on kastid kalliskividega sellada, head oma varandust, seal on ka Jeesuse verd, part tünni, sellest verivorsti juurde. Seda nad naudivad, seda nad hoiavad ja valvavad, aga noh, see oli eelmine vabamüürluse, nüüd on nüüd ma enam ei teagi, nüüd Kalevi ehitati ümber, millest see tuleb, et kas siis Arno Köörna ei jaksanud enam ujuda läbi seda tunnelit ilmselt ilmselt küllalt vana, et seal on vaja siukest mereväeleitnant, mereväeleitnant, kes siis mereväeleitnant on, ta ka ja avaldati kuskil lehesaadetega, Eesti vabamüürlaste nimekiri meie headest sõpradest oli vabamüürlaste nimekirjas, näiteks Tiit Pruuli. Tegelikult seisab meie ees seal veel tuttavaid, näiteks Indrek Toome, kui ma õieti mäletan. Kas Karl Vainot ei olnud Arnold Rüütlit? Neid Viktor Raivo Rüütel oli küll nahaga Raivo Rüütel Jewel jälle seotud Arnold Rüütliga ses mõttes, et Raivo jälle on rohkem nagu rallimees, et kui vaja näiteks kiiresti autoga kuhugi sõita. Rüütlite vabamüürlaste, vaata, pruulija rüütel olidki, käisid ümber maailma sõitma. Tegelikult, mis põhjusel oli, mina tahaks lavanurgast, meil oli tingimata tarvis sõit ümber maakera, keda nad käisid teavitamas, kodunt kodusse, sadamasse, sadama sadamasse, viisid kogu aeg uudiseid. Pealtnäha ei ole igal sadamal avatuli ei siis, kui nad autoga käisid sadamates Nad ei käinud sadamates autoga või ei ole käia, laevaga käisid sadamad läbi juba ja autodega nad käisid bensujaamad läbi. Igale poole oli vaja sõna. Igasse bensu tiit, rongiga sõidab rongiga raudteejaamad läbi. Riigi asi on küpsemas, siis maailm on. Ta käis veel lennukiga, külastas lennujaamu, ma arvan, mingi asi on vabamüürlaste, mis see, mis see Toomas Peek seal Rahva raamatus tegi, muud, ma arvan, ma arvan, et nad toovad välja selle saladuse, et Kristusel olid järeltulijaid ja kogu maailmas on seetõttu uueks. Rabab kõiki, nii meeletult uudis, mida on hoitud sajandeid. Kristusel oli saladus näiteks raamatust püha veri ja püha Graal, Kristuse järeltulija foto ei avaldus, on üks Prantsusmaal elav krahv. Päri sellise definaarlase. Nagu kõik haridus ei ole praegu veel päris kindel, aga siis tuuakse pidevat dokumendid välja läbi selle kallal. Kas sa arvad, et ka Jaan Manitski olla vabam oligi muide, ma arvan küll ja tema käes on praeguse Kalevi ujula tema lisanud sinna limpoull vust, toru, mida mööda saab ka minna, sinna. Sinna minnakse, vastuülene, ronitakse vastuvool ülesse, eks ole, vist asi voolab tegelikult lähedalt torust, tavaline inimesed on lihtsalt torust alla basseini. Aga kui ei, kui sa oskad sa torus, siis sa sealt alt välja ei tule ja seal vahepeal on üks koht, kus sa keerad nagu ära ja satud jällegi ühte kohta pidevalt dokumentide. Nii et jah, selle pärast tuli ka need spordiveteranid sealt minema kihutada. Et nad olid juba jälile saamas nendele saladustele, tead, võib-olla asi isegi spordiveteranidest ma olen tegelenud spordiveteranid, olid selle vandenõu osalised, aga ilmselt oli küsimus meis kahes Individuaalsete soovimatuid pealtnägija asjatoimetustele, sest mina hakkasin märkama küll neid akvalangist ja ma peaaegu nägin juba seda käiku ka, kuhu nad sisse ujusid, oli, oli nii ja naa, sest et see oli väga kuidagi väga, äkki läks remonti küll Läks küll jumala korrastada ka, mitte midagi ei olnud sugugi mitte midagi, paranda täiesti korralik. Ja siis võeti sealt ära tribüünid, et inimesed ei saaks koguneda, pandi siuksed imelikud. Tehti keerati basseinivesi nii külmaks ja saunad nii jahedaks, et mina sinna minna enam ei saa. Vabandage väga, mina kardan. Aga akvalangist ei karda, sest tal on seljas kalipso. Kalipso, ja siis on seal veel niisugune hästi keeruline kapisüsteem. Kuule, kas, kas ta tantsib Limbot pannes selga kalipso? Ta tantsib ellipsit kalipsoga ta läheb ühe kepi alt läbi mõnus ja sealt kepi alt avanebki see tunnel. Ja siis ma tahtsin öelda, et seal on veel väga keerulised need kapisüsteemid, kus sa pead meelde jätma mingisuguse koera, räägi, et ütleme, sihuke rumalam inimene paneb oma riided kappi, ta ei saagiretkelt, et seal on palju ja kõik need kappi kapp, kõik kappi pandud riided, riiete taskus on ka raha ja dokumendid langevad vabamüürlaste saaliks tänu sellele, mis ütlevad, et ega väga rikka eukarlased lähevad, panevad oma püksid koos võtmete ja asjadega ka. Kas oli sel aastal, eelmisel aastal, kui ants lõikes pahaaimamatult ujuma, sinna ujulas kõik vabamüürlased varastasid kõik ära, nojah, ei. No sa lihtsalt tegi enam, sa unustad selle numbri, käid nagu kuutõbi nende kappide vahel sebisid siis küsid selle teenindaja käest, et kus see on teeninud ei tea, ta ei ole näinudki, et te tulite siia siis, kuidas te siia saite siis ihualasti inimene ja tegelikult seal veel asi seal vahepeal oldi kloorirünnakud, mäletad, ilmselt imbus sisse, sooviti seal, hävitati klooriga, mingeid soomlasi mäletan, säravitati kutsumata külalisi ja nii et see on üks väga-väga salapärane maja, mis asub keset linna ilusti pealkiri ka sellele dokumentaalfilmile Eesti vabamüürlaste elust maja keset linna veealune maja. Et kas seal all allveelaevad ka on huvitav, kindlasti endal ühenduses merega musel meremerest sõidavad seal Paldiski vanast sellest kaljualusest pealsest vahelistele tänava lähevad, sõidavad sinna kalevi omasse, siis käivad. Nagu ma alati teame, James Bondi filmides ka mujalt. Kui sa lähed kuskile käigust maa alla, siis seal avanevad hiiglasuured, saalid, kus töötavad kümned tuhanded inimesed tööle ühtemoodi riietes ja kõik need teevad siis seda Jeesuse verest vorsti või ma ei tea ühtegi kirjandusteost, kus ei ole nii. See on Tom Sawyeri seiklused, kus on maa-alused käigud, küll aga ei avane midagi, ainult Indiaani Joe leitakse lõpuks surnuks nälginuna ukse alt, see kirjutati 19. sajandil, siis ei olnud fantaasia veel nii kaugele arenenud. Aga kui sa vaatad, seltskondi filmisid alad, Ta on maa-alused, hiiglaslikud saalid ja mida on rajatud siis ilmselt ma ei tea. Kümneid, kümneid ja kümneid aas tegelikult üldse, need, ütleme, mutid on selle liikumise algatajat mutid teavad ja maa alla suuri saale kaevuvad kogu aeg. Karu, karu, karumaal, Karu elab loomaaias matsakas ja muidu maias. Jaani kõnnib taina müttab Itaabit abita. Selle aasta kokkuvõtteks võib öelda ka seda, et oh jah, näed, Tšehhi firma lubas 15.-ks detsembriks risti põlema panna, aga ei pannud. Aga nüüd me vähemalt tähendab, mitu džässi mahub õitsema torusse. Et see on nüüd läbi proovitud. Ja, ja kas me selleks tegime sinna võidusambad proovida, mitut tšehhi mahub torusse, me tegime seda selleks, et meenutada vabadussõjas vapralt võidelnud mehi ja naisi. Mina mõtlesin, et see on niisugune tšehhile turvakodu, et on niisugune toru, kuhu esitsevad minna. Vaat see ongi, see ongi selle ja väga õieti minu arust kirjutas Jüri Pihl kirdes kaitsepolitseile avalduse, et Ansip, Paet ja ja lang on riigireeturid ja ma läksin sinna nimekirja lisanud kindlasti ka Jaak Aaviksoo, sest et see, mis riigis toimub. On skandaalne, lõhnab reetmise vandenõu järele ja eriline vandenõu pesa minu arust on just nimelt kaitseministeerium. Ma ei räägi siinkohal sellest, et seal tegutses Eesti superspioon Herman Simm vaid räägin kaitseministeeriumi alluvusalas, kerkivast vabadusristist, mille ilmselt ainus mõte külgete sinu mõtte kõrval katsetada, mitut šehhi mahub torusse, on mõnitada Eesti vabadussõjalasi, mõnitada neid mehi ja naisi, kes võitlesid ja tõid meile vabaduse mõnitada kõiki neid inimesi, kes Nõukogude võimul kannatasid, ronisid kõrgele kõrgele, katlamaja korstnast heidab heisata sinimustvalge lipp mõnitab inimesi, kes kuulasid Ameerika häälest Anskypari jutusaateid. Ja nüüd siis on meil selline kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes ehitas sellise Vabadusristi, kuhu mahub siis mitut tšehhi viisiski kahtlases korraga, siis ütleme ka ära, et see jant läks maksma üle 100 miljoni krooni läheb edaspidi maksma umbes kaks miljonit aastas. Haldamine maksab palju, muidugi ant, tšehhid saavad seal tööd teha veel veel kaua-kaua-kaua ja praegu ma kuulsin, et nõutakse neilt mingisugust leppetrahvi, aga džäss, loll ja seda maksab ja ei maksa seda. Ja proovigu siis kaitseministeeriumi Tšehhimaal seda ajaloost ma tooks sellise näite, et pärast esimest maailmasõda oli Vene territoorium umbes 50000 ilmasõjas vangi langenud Tšehhi kes ei seganud kedagi, Nad tahtsid rahulikult minna oma kodumaale kodusesse pude jovitšisse kodusesse Olomouts Siberis. Neid takistati, punased takistasid neid tsehhid, haarasid relvad tagajärgede, väga ohtlik. Nõukogude võim, buss praegu juuksekarva otsas, et ma ei soovitaks tšehhidega jamades Jaak Aaviksoo, tarvitades aktsiisidega midagi sisse nõuda. See ei ole nii. Ei no mitte ainult see tšehhide kangelaslik rännak Siberis, mille tegi kaasa vist ka Jaroslav Hašek, Hašek tegi kaasa, et ka teised maailmasõja ajal ju kujunes välja Tšehhi põrgu. Tšehhidega on alati suur jama olnud ja väga võimalik, et seal Vabadussammas, ehkki seal ainult viis tšehhi ka seal võib tekkida Tšehhi põrgu ja ütleme, Aaviksoo läheb sinna torkima siis lihtsalt ei tule välja ja see on nagu raamatus kolm musketäri, kus Athos oma ustava teenri sulgusid veinikeldrisse ja nad ei lahkunud. Ja neid ei saanud mingi nipiga kätte sealt, et ainult siis, kui saabus atria Tartanyan Systartan Jan suutis oma sõbra sealt keldrist välja meelitada, aga. Ma arvan, et minister Aaviksoo küll neid viit tšehhidel sambla, sest tal on kätte ei saa. Kui see jälle lollus, siis mis seal vabadussambaga siis see kahtlemata on, reetmine, reetmine ja mina. Kui Jüri Pihl ei viinud Aaviksoo avaldus kaitsepolitseisse, siis ma ütleme nüüd enne pühi ei viitsi sellega jamada. Aga vaata peale, pühi, mul on kavatsus minna prillipoodi uut retsepti võtma ja siis ühe hooga käia, retsepti võtmas viin kaitsepolitseisse avaldusega Aaviksoo kohta, aga ka Pihkva puhas poiss Stalibist sellel valitsuses veel kui sedasama siseministrina. Nii et ma arvan, et ta on ka reetur. Alustame Reet, selles on väga palju siginenud. Tegelikult ongi see, et eks nad hakkavad üksteise peale kaebama. Tegelikult seltsimees Stalin teadis väga hästi, kogu punt tuleb kinni püüda, kõik on reeturid. Sageli olidki, kõik olid reetur ja talle seltsimees Stalini enda ustava sekretäri Boscrebashovi, kel, kes ei reetnud, ainult sõidetud, või abikaasa proua Boscrebaševa oli kindlas kohas. Minu arust lõpuks kõige reetis, ta hakkas ära vajuma ja see maksis talle kõik, ikkagi ka Stalini turvakindral Vlassov, klassikud ja tema reetis lõpuks ja keegi ei jätnud reetmata. Nii et et see on tavaline asi, et riigis juhtivatel kohtadel olevad inimesed osutuvad varem või hiljem reeturiteks. Ja see on tore, et vist üks sotsiaaldemokraat paljastab nüüd niimoodi. Ja neid. Väga võimalik, et nad on ka inglise spioonid. Ma ütleks nii, et asi on kaitsepolitseis juurdlust toimetab, juurdlust ei alustatud isegi Pole viga, sest et ei ole, selliseid tuleb Andres ja seal ma rääkisin saate alguses lihtsalt inimestel on võimalus oma elujärge parandada, kui nad ühinevad, moodustavad Partei, leiavad juhi, kes neid juhib, haaravad riigis võimu ja siis leiabki leedukas salapolitseijuht, kes võtab selle kamba nii-öelda juurdusel. Ärgu Ansipi demagamp järgu pihl ka ärgu arvaku temaga pääseb ükski reetur ega? Ei, ei, ei. Ja see, et sa algul teiste peale keelt kannate, näitab, et sa ise tead asjast päris palju seal ikka seotud selle asjaga, mäletad, kuidas jäi vahele mõõga ja saha liit, mille organiseerinud Bender, varr, pianiino jäi vahele, Nepman, Gizljarske ja teised olid sellesse asjasse segatud, tähendab kohe, kui nad olid ära värvatud mõõga, saha liit kohegislarskideks koju ütles naisele Bakerase vanglakohver ja läks keepousse teisi üles andma, jõudis GPU seist õiget mõõga saha liikmed seisid juba keep ukse taga järjekorras 11 üles anda. Nii et jah, praegu meil on käes Pihli avalduse, aga väga võimalik, et Ansip on teinud avalduse Pihli kohta. Sest et eks see oli ikka väga valgustkartev asi, mis toimub. Ja, ja hea on, et juurdlus on algatatud, hea, ütleme nii. Head Payson, avatud ja mädane hakanud, puhas, puhas lõpp lõpuks ometi. Ja ma ütlen veel kord, et lihtrahvas ei pea kartma, kes on elu, aga ausalt oma tööd teine aus inimene ei pea midagi aus inimene näidanud iga korra ajal ära. Ja see avab ka, ütleme noortele karjäärivõimalused ülevalt plats puhtaks tehakse. Vaata kui palju on tegu seda ja tegusaid inimesi, ütleme ootel seal Reformierakonna teiste parteide, Barbi Pilvre, Jaak Juske, kõik tahaksid edasi liikuda, ütleme siis korrektne sotsialistlikuks. Ei, aga ma ei tea, kas me vajame kodanlikke parteisid ka reeturi tal, ma arvan, ma arvan, et me ei vaja tegelikult neid endisi kodanlikke parteisid nagu Adolf Hitler ütles, kui ta võimule sai. 14 aastat on Saksamaal võimelisele marksistliku ja nendega seotud parteid, tulemuseks on rusuhunnik. Andke nüüd fašistidele neljaks aastaks võimalus ja me näitame, mida me suudame tulemuseks sellele rusuhunnik. Paraku paraku see näitab muidugi seda, et pane see võimule, kes tahavad, tulemuseks on ikka rusuhunnik. Akas sobib nüüd aasta viimast saadet nii kurbadest toonides lõpet ei lõpeta organisatsioonides või jõuame rüütlist. Või on veel midagi öelda välja peale, meil on veel midagi öelda, millal on veel täitmata lubadusi on või, ja et näiteks mina olen terve aasta lubanud minna Anniero kohvikusse, siiani oleme läinud. Et nüüd ma luban, et ma pühade ajal on mul rohkem aega, ma tööl ei pea käima. Ja siis ma võtan kätte ja ikkagi käin ära, aga kuule, kas ta pole pühade ajal mitte kinni harvade pühade kinni ma olla ei usu, tähendab, praegu on kõik nii ahned inimesed, et nad tahavad kogu aeg müüa, müüa, müüa seda kilu niikaua, kuni Eesti meri kilust tühi ja nii kaua nüüd uputatud mune kuninga kanad on tühjad, tühjaks pumbata, tummad on see, see on kohutav, mis toimub tegelikult loodusvarade raiskamine, aga kas me jälle peaksime nii õudselt Kressioonides lõpetama? Katsume ikkagi kuidagi helgelt lõpetada? Ei no selles mõttes ma helgelt lõpetangi, et ma ikkagi lähen sinna ja mina olen terve aasta olnud, et ma ei viitsi sinna Anni Arro kohvikusse minna. Ma jõulude ajal ka ei vii, sa ei lähe seastaga. Kusjuures mul on millegipärast tunne, et sinul on kergem oma lubadust pidada kui minul, kes, ma luban, võin passiivsus. Andrus, lohuta endale ennast sellega, et alati tasub püstitada pisut kättesaamatuid eesmärke. Ütleme, et see võib olla küll, ei jõua sinna kohvikusse, aga sellised ülesanded selle lifti, mis sinna viib? Ütle mulle Savelegi küll käinud, aga mul on selline mure, et et seal Anian Harro kohviku kohal kohe hatus, kus on põhjapõdrad, et ega nad mulle pähe esitu, kui ma kohvikusele teada on võimalus, võimalus olev on kena võtta vihmavarju kaasa kaasa arvatud ja soovitan kõigile teistelegi, kes kavatsevad uppuda mune sööma, et võtke ikkagi vihmavari kaasades, need põdrad on seal üleval. Ja iial ei tea, mis neil pähe võib tulla ja mis neil tagant võib tulla. Et ta on selle lauluga lõpetamegi traat ja siis ma luban, et järgmine aasta ma laulan laulu. Jaan Tätte laulu, millist laulu sa tahad kuulda, järgmine aasta tuule suund on nord, õige, seda sa tahadki järgmine aasta kuulda ja järgmine aasta komeetrise tulen siis ma laulan seda novem, koodams, novem, säästja. Ei vaidle, Ida raadipäid. Ja päev läbi kaadria. Laava. No seeläbi kaasa ja ka. Teiega.