Seda vana treppi mööda olen ma üles roninud küll lugematu arv kordi, aga ikka anda ühtemoodi põnev ja kohe-kohe jõuame enne suurepärasele rõdule, kust avaneb väga armas vaade. Nii Celi Kagovere, Meie suvekodud sinuga siin Käsmus mere kaldal on eluaeg kõrvuti olnud ja kõrvuti oleme ka iga suvi ikka jupp maad pikemaks kasvanud ja vanemaks saanud ja nüüd kus sina juba aastaid oled raamatukunstnik, oleks põnev teada, et kas siin on oma osaga sel imeilusal Käsmu rannakülale ikka on. Käsmu kohta ongi mul nagu südames, lapsepõlvest saadik kogu aeg, kui linnas oleme olnud, siis igatsen siia, mõtlen kõik need käigud järgi iga kivi ja puu ja koht ja peale jõulud juba koos lastega hakkame igatsema, millal suvel Käsmu saad süda ja hing kõik puhkavad siin paratamatult, kes siin korragi on olnud, nüüd ikka ihkavad tagasi tulla. Nagu saate alguses sai mainitud Kelly saared raamatukunstnik, kes ühtekokku on sul lasteraamatuid 10 ringis. Mis sa oled illustreerinud? Umbes nii on Juhan Liivi ega me sellepärast ometi vihastele Juhan Liivi juttude kogumit. Anton Hansen, Tammsaare, vanaisa surm, valgevene muinasjutud, see 100 rahva lugude sarjas sinkeevitši moosekant, Janco, mõni südamlik jutustus, 100 enamus, nad ongi siin Käsmus, suvel, puhkuse ajal, siis on nagu terve päevaga. Loodus inspireerib. Kaks sammu uksest välja ja ükskõik, vasakule paremale, nelja ilmakaare vaadata, igalt poolt on kaunid vaated, laual on näiteks Ira Lemberi raamat laps visiitkaardiga ja siis laste rahvalaulude kogumik vanaema teab ning seal on kohe päris mitu Käsmu pilti sees ka ja, ja lapsed lugesid kokku, et neli korda on kuradi saar dial. Ja no eks, nii palju sai Käsmu sinna sisse Michigani südamelähedane on, kui palju need rahvalaulud lubasid temaatika sinna juurde kes Käsmu silma peal käinud ei ole, ega sa ei tea, mis asi see kuradi saar küll on ja see on üks väga kena väikesaar metsaga kaetud küla lähedal. Ja sinna saab, kui on madal vesi meres kuiva jalaga minna, kiviklibu tee viib. Kui on vesi kõrgem, siis on vesi üle põlve, ikka on võimalik minna minemata, v tõusu pärast ei jää. No mina mäletan lapsepõlvest, et kuradisaar oli tohutu tuld suur maasikasaal kuskil mujal ma ei mäleta, olevat olnud nii palju metsmaasikaid kui seal, aga ma tean, et sina vist jälle tead seda lugu, miks tema nimi ikkagi vaatamata maasikatele, kaunitele metsalilledele just kuradi saar on ja üks vana legend jutustab, et sinna saarele oli külast ära läinud üks meesterahvas, mustaverd pika juustega habemega õnnetu armastuse pärast üksinda eluks ajaks elama valge hobuse seljas, tuli ta siis Saarele kurat hobusega. Et niisugune mulje jäi rahval ja mina olen isegi näinud seal maja varemeid, kui me lapsed olime, kolasime, mäletan ikka lapsena ma kangesti kadestasin teie maja, sest et see oli alati tohutult rahvarohke ja mis võib olla veel tähtsam lasterohke. Ja tahan seda tänase päevani, ainult selle vahega, et nüüd lippavad siin ringi sinu ja sinu, kahe Meie lapsed, kui vanasti olid need teie kolm õde, käisin ikka hommikust õhtuni ringi sagisid ja muist selle maja laste pärast praegu koos meiega siin üleval imelisel rõdul Kersti ott, lillekesed Anni, siis sinu lapsed ja õelapsed ja, ja lilli, mis sina arvad tädi Kelly jutu kohta, et siinse loodus paneb kangesti joonistama? Nojah, eks ma ise olen ka, proovin kividelt joonistada. Märgist Ma olen proovinud selle Isamasele pliiatsiga verd ja Mulle meeldib joonistada just nii, et siis on need kivid ja siis nii-öelda vaheldused. Käsmu laht on igavesti põnev küll, oma kividega ei ole lihtsalt sile merepind. Eriti just siin, need rannaäärsed kohad on ju kive paksult täis. Jah, ja kus mina joonistasin, laevakivim kõikide nende nimed pandud pesukivi ja mis meil on siin käik ott, kas sina oled ka oma ema eeskujul joonistaja või mis? Ei tea, võib-olla natukene sees. Kui ma joonistan, siis mulle meeldib kõik pildid ilusti ära värvid, sest siis kui nad on värvilised kiibid, siis on palju ilusamad, siis igaüks joonistab erinevalt, nagu ma aru saan, siinse maja lastest ja see tegevus on nakkav. Kui mina joonistan, siis kõik lapsed tahavad ka värvide pintsliga proovida samamoodi. See on loomulik. Sest on tore ka omal, mul on ka nii huvitav laste töid vaadata, vahel nad on nii fantaasiarikkad ja põnevad. Ma olen isegi palju neid paremaid töid siin kogu meie maja seitsme lapse pealt alles hoidnud tulevastel põlvedel endalegi huvitav vaadata pärast, mis nad on teinud siin viis või kolm-neli aastat tagasi. Aga Anni, ma olen kuulnud, tema eelistab hoopis ühte, teist kunstiliiki, mulle meeldib nimelt tehteid teha, meil on väga palju vanu pärleid, kõik igalt poolt kokku korjatud. Ja siis. Ma mõtlesin, et teeks ühed kõrvarõngad ja tegin ja need tuli päris noh, minu jaoks ilusad olid sinistest pärlid, sest ja need kohe kinkisin oma õele Caroliinale. Tema meelest tulid nad ka ilusad, ma olen kuulnud? Jah, keskkoolis ja siis paljud küsisid, et kus sa said need ilusad, et neid sul enne polnud ja siis ütles, et muude tegija siis mulle tuli nii palju tellimisi, aga kevadise ajaga läks nii tihedasse nutu, Käsmu sade siin Käsmus ei viitsi eriti teha, mulle tegid ka kõrvarõngad. Mäletad päris puus kõrvarõngastest, mis tal olid juba sinna panin keti külge ja siis tulid sellised uhked ja kui ma suureks saan, siis ma arvan, et ma hakkan ise tegema endale ehteid. Ei hakka poest ostma, palju vähem raha läheb ja on uhkem ka käia, tänavad montiavel. Kas ma yhte kunsti hakkan õppima? Pole selgusele jõudnud, kumb mulle rohkem meeldib, kas ehete tegemine või siis moodide välja mõtlemine? Muidugi mulle meeldiks ka modell olla, sellepärast et modellid on alati nii ilusad ja peened ja mulle meeldib alati juba sünnist saadik kindlasti. Nii see elu siin majas kulgeb ikka iga laps mingi kunstiasjaga tegeleda ja, ja see on tore, lastel peab olemegi tuvi näputööga tegeleda ja midagi meisterdada või joonistada või. See sinu vanaema maja, mis on olnud läbi aegade hästi rahvarohke ja hästi lasterohke on siin päris mitut pidi aidanud tegelikult sinu kunstnikuks kujunemise raskel teel. No meil on kogu aeg suur pere olnud ja, ja noh, meil oli kolm last ja seal isa ema, kõik lapsepõlves ühes toas elasime ja ühiskorteris ja siis oli nagu see Käsmu oligi paradiis, kus oli võimalus ära kaduda omaette olemiseks. Romantikat niipalju mäletan jah, siin mere ääres alati mu meeldis ikka mööda merd, kõndide madal vesi oli põlvest saadik ja kivide peal istuda niisama nagu niuhti mõtiskleda, pilvi vaadata ja siis nagu vaatasid mingi koha järgi, mis meeldis ja siis hiljem käisin joonistamas. Kõigis olid maast madalast siin olnud ja ta oli seal risti ja põiki läbi käidud ja igatpidi tuttav oli ikka võimalik. Aeg-ajalt jälle mõni uus koht avastada. No täitsa kasvõi oma nina all. Ja loomulikult on puud ju kasvavad niimoodi pidevalt kogu aeg. Need on nii huvitav nähtus ja see oleneb ka, mis rakursi alt vaadata, kusagilt ülevalt või alt. Ja siis, kui veel natuke lapsepõlveradu meenutada olid, saab päris usin, väike karjane. Nojaa, see on romantika. Ma räägin lastele ka, alati lased mitu korda, jutusta, jutusta jälle, kuidas karjapoiss olid. Meie vanaemal olid lambad ja iga päev pidi üks talu saatma karjase küla lambakarja, seal, kus need lambad sõitsis kividel, rannakarjamaal ta oli nii palju neid ojasid mustoja, kalaoja, lisaharud olid puusillad üle ehitatud ja lambad mul vedas, ei läinud läbi vee, mina olin silla peal pikali ja siis sai seal neid pilvi vaadata ja niisama silla pragude vahelt vette vaadata ja sa puutükikesi sõidutada. Lambad siis ootasid nii kaua silla taga, see oli väga mõnus, siis ma juba vaatasin endale põnevamad kohad järgi, kus sai käia siis joonistamas ja sel ajal loomi suurt ei teinud, kui ma laps olin, see oligi rohkem loodus, ilmselt loomade joonistamine käis üle jõu. Loomade ja inimeste hiljem jah, olen küll siis ikkagi kasulik, kui lapsest peas palli ära teinud mälestusi on, siis on pilte lases kasu baseerub talle, mulle meeldib Komintsioonistataks, mulle meeldib ka, see on nii mõnus nägu poseerida, jälle oma võimalus, modell on lilli lisasid nüüd üles, meile otsisid, siin on Kirtiimse väike tita siin tema järgi joonistatud, nii et Ira Lemberi raamat, laps visiitkaardiga, siin keskel on Käsmu pilt ja siin on igal pool joonistada, aga siin on ju vanaema ja vanaema ja meie maja, kõik on peal, siin on kopeeritud lausa Käsmu vaatlikult dokumentaalseid kaadreid ja siin on meil valge kass Norri lilli. Nii et kes tunneb huvi, missugune näeb välja tädi, kelle ja suure suure lastepere suvekodu Käsmus, sellele ei pruugigi suuremat vaeva näha, kui võtta kätte Ira Lemberi raamat lapse siit kaardiga ja lüüa see lahti luuletuse koha pealt, mu vanaema. Ja no on siin teisigi niisuguseid Käsmu pilte ka siin aia aia taga, meie aia taga meri, sina, mina tehtedame, nägu on teistsugune, mina istusin ja tooli peal. Nojah, mul modelle vaja, kus need lastekehast joonistan, proportsioonid paika. Alguses ma panin käed ülesse, et ma ei osanud ühtegi paasi võtta, siis ta näitas mulle käed, jalgade pea, käed põlvedel, pull aga ei, kõik on meie mänguasjad ka tehtud riidest minu õmmeldud mänguasjad, need on ka siis kõik dokumendid alles. Meie olid kombeks, et iga kord mõnel lapsel on sünnipäev, siis minu ema tegi pähe mingi looma, meil on igasuguseid elevandi ja krokodille ja kasse ja koeri ja karusid ja üks mereröövel on isegi Need. Sinu ema kelli tehtud loomad on need leidnud oma teega siia raamatu siis tõstatunud pilt ka veel joonistan. Lastel on hea vaadata, noh, see ongi tehtud nagu oma lastele see otiga aru ja Lillise väike hiir, see superhiir. Kui on seitse last, siis on aastast seitse sünnipäeva ja siis hakkan võimalus neid loomi teha ja palju neid suvesse langeb. Suvel on, suvel on ainult kaks sünnipäeva. Kaks Liliann Suvelapsed, aga ega sellepärast loomad ka talvel tegemata jäi jää ja mõistavad, et tõesti siin Ira Lemberi raamatu sees ja siin on luuletus, ema soovid ja ema kübara. Arvan, et lehekülgede 14 ja 15 veel seda lõbusat rongkäiku imetleda, siia Karoliina, on see prototüüp mul. Ja vaadata, kuidas oled hästi palju aastaid tagasi olnud väike, üks suur ja kes suur Kerstin grad on seal isade kahastan, siin on kuue aastane ja vaadata ja kui suureks inimene kasvab, nii et see raamat, laps visiitkaardiga on tõesti teile oma pereraamat tee, mis tahad ja. Räägime ka natukene lähemalt sellest imelisest majast. Suvel kodustasin Käsmus Käsmu ümbrusest ja sellest, kuidas ümbrus on pannud nii suuri kui väikeseid joonistama, sellest on juba juttu olnud ja kuigi see maja on suur, vat need puud on veel suuremad ja puud vaata isegi varjavad selle vaate merele. Ühest küljest aga teisest küljest puuokste vahelt on päris põnev jälle piiluda ja väike lapike on siiski vaba merd ka näha. Kas siin majas oled ka palju joonistanud, isegi ilma, et sa välja läheksid ja ma mäletan, kooliajal oli siin eriti palju, kui oli vaja jälle mingisuguseid töid, siis oli, siin oli kõik interjöörid olemas. Nii palju inspiratsiooni huvitavad asjad, nii palju neid graafilisi lehti just teinud siin maja seest ja järgi ja, ja siin selle selle lapsikaadiga kaane peal on ka meelse papagoid tuba, tapeet on seina peal, see nagu niisugune huvitav värvikombinatsiooni, seda olen graafiliste lehtede peal teinud ja, ja see tapeet on teil siiamaani seal all suures. Me lappime siia liimi v ei raatsi seda ära võtta, nii kaua, kui see võib olla üks 100 aastat vana ju nii vana kui see maja. Ja ei raatsi ära võtta. Et nii kaua, kui ta ise ütlevad, seina pealt maha kukub, siis on lips läbi. Teised toad on jah kõik uue kuue saanud, aga seda me hoiame veel, see on nagu saalne vaeste lauluvõistlused, siis see on ka alati meil pea, esinemiskoht ja seal on alati sünnipäevade kohta, seal on hea teha igasuguseid ringmänge ja kõike, see on just mõnus laste mängimistuba, sinna mahub palju korraga ära meie suurele perele korralike normaalne eluase ja maja on siis tõesti 100 aastat vana ja ta peaks umbes nii olema kunagi ühes toas siin üleval kummitas kunagi ammu. Ka, aga noh, igatahes kõik kardavad tsem, kummituste tuba, mina näiteks pole see suvisel toad üldse käinud teistetavates kõigis ainult sealpool käinud. Lillil läksid silmad veel kolm korda suuremaks, ta midagi sosistas? Jah, ühes toas on kummitus taga, siin palk oli, kus me praegu oleme, siin on ka näinudki kiikumiks mõnda asja, aga kas neist kummitustest on ka kuskile midagi pildi peale värvidesse jäänud või? Mõned akvarellid on järgida udukogud. Nii need suved on siin siis läinud ja niimoodi on ka Kelliga Covere sinu kunstniku elu edasi nenud. Selles oma vanaema majas ja oma laste ja oma õelaste keskel ja kas praegu on ka midagi teoksil? Lasteraamatu kujundamine mul on jah, üksiiralembri käsikiri. Aga ma ennem naalse raamatu maketi niimoodi läbi mõelda, et siis alles hakkan neid töid puhtalt tegema. Modellid on mul kõik olemas, seal on ka kaks koera, kõik meie koerad on palutud mul juba modellideks, võib-olla saab mõne meie kassi ka üles panna, siis on pärast hea vaadata mõne aasta pärast. Nii et arvata võib, et see raamat tuleb siis lastest, koertest ja kassidest ja mina arvan, et lõbusaid lasteraamatust, eriti neid, mis on veel ilusti illustreeritud, neid on alati vaja, sellepärast et kui on näiteks vihmane ilm, nagu täna hommikupoolikul oli, siis oligi just see tunne, et nüüd tahaks hea raamatu läbi lugeda.