Eduard Tamm kui helilooja, muusikategelane ja isiksus Varu tunnustatud muusikajuht Hendrik Juurikas, teie olete uurinud Edward Tamme elu ja loomingut, kes siis ikkagi Eduard Tamme Eesti muusika ajaloos olnud. Tema on üks puhkpillimuusika suurkujusid eesti muusika arenguloos ja peab ütlema, et tema loodud uusiga paraad, mis on puhkpilliloodud, need on kõige mugavam on kõige paremini mängitavad ja kõige kergemini mõistetavad muusikutele. On väga hea TEMA partituuri dema kirjutavad nooti, kuid tema mõeldud partituuri mängile igal pillimehel, see teeb tema muusika mängimiseks väga lihtsaks, arusaadavaks ja kergeks, olgugi et nad nad kohati tehnilised, küllaltki rasked ja küllaltki keerukad. Aga küllap Eduard tammel on ka oma suhe eesti rahvaviisidega üsna tihe suhe, tal on tihe suhe Eesti rahvusliku heliloojad näiteks Miina härma, aga kuna Miina Härma väga paljud laulud ja tema muusikapalad on väga meie rahvuslikud eesti folkloorilähedased ja selle tõttu on tamm ka palju tema meloodia kasutanud, selle kõrval eesti rahva riisi kasutanud oma loomingus neid arendades või neid aluseks võttes. Mul on küll selline tunne, et Võrumaa ei ole jätnud oma pitserit mitte selle mehe südamesse hinge vajutamata, sest et ühes või teises kohas ka tema nii-öelda origionaalsetest teostes ikkagi lööb välja sellist võruliku intonatsiooni, harmoonia, puhtust ja natukene ka võrulase hinge. Ja loomulik noor ja siis ma soorimi noori vaheldumine tema teoses toredasti toredad lahendused, mitte teravat dissonantsi. See on loomulik ja loomupärane ka lõunaeesti rahvamuusikale. Helilooja Paul Elken, teie olite noormees, kui tulite Võrru ja siis olid vist Eduard Tamme loomingulised kõrgaastad parajasti. Ja tema üldsaks kirjutama räägitakse, rohkem polevat hakanud võrus kirjutamata, ennem oli vähem kirjutanud. Aga nähtavasti see niisugune õhkkond, kus tema sai ennast täiesti avaldada, hästi, et see andis talle siis inspiratsiooni ja hoov millile. Tol ajal oli Võru muusikaelujärg orkestrimuusikaelu, kuivõrd siis pill üldse kõlas Võrumaal? Minu arvates ei olnud see mitte halb, see oli päris kena, sest see orkester, mida Tamm juhatas, puhkpilliorkester oli ikkagi niivõrd hinnatud, et kui näiteks võrreldes praegusega kui on pargikontsert, see on võrdlemisi vähe rahvast, aga seekord tasulist kontserdit tehti pargis ja rahvast oli palju. Nii et tema suhe nii ütleme laiema publikuga oli väga hea. Peale selle muidugi tema oli ka selle oma sümfooniaorkestriga väga, küllaltki edukalt tegutses. Võib-olla seekord nüüd pillimängijad, eriti nihukeses kõrvalpildis mängijaid nagu no ütleme salu, poed ja võib-olla fagoti genist, pilli see oli võrdlemisi vähe ja nende mängijaid oli ka vähe. Aga üldiselt tema mõistis isegi orkis orkester öelda niimoodi, et selle koosseisule, mis temal oli kasutada, oleks igatahes alati hästi. Meil on pärast tema kooliorkestriga isegi tema asju mänginud ja mul on väga kahju, et neid asju, mis tema on kirjutanud kergemaid asju, seal marssehhanist asja, et neid nii vähe levitatakse. Näiteks paljud asjad oleks tema ise kindlasti vähematele, koosseisud on näiteks kooli orkestrit oleks küllaltki sobivad. Me oleme rääkinud Edward tammest senini kui heliloojast, aga kui inimene, milline mees tahab Oi, ta oli tore mees, taadioniskel muheda olemisega, väga lõbus mees. Ja temal oma oma väike huumor alati sees, ma mäletan, ükskord ma läksin abikaasaga kuskilgi, olime abikaasad, otsisid peeglit, miskipärast ta tahtis midagi tal seal korraldada, midagi ma ei tea. Sotspeeglit Jaak Tambets omal mütsi pääst ära ja kuna tal paljask väljast pääses, ta näitas, et võtsin hea peegel teile. Niimoodi ja julge seminaridega nalja visata julges endale nalja visata, aga see näitab, et mees on tugev mees, kes oli see mees, kes ei karda ta enese kulul ja huumorit teha. Seltskonnas vaieldamatult üks populaarsemaid varumehi vast tol ajal. No seda kahtlemata iga mees teda siin tundis kindlasti, kui ta tänaval kõndisid, võib arvata, et iga minister tervitas ka. Aga orkestri töös olete selle kohta ehk kuulnud või näinud. Maandume proovi telliste räinud algajana ma mind huvitas, kuidas tema seda proovi teeb ja kuidas tema seda läbi viinud. Nii palju sellest õppisin ka muidugi. Naha mul paistis silma, et igatahes tema, mis tema ütles orkestris ei, väga täpselt ja ka niimoodi Need orkestrimehed mitte seda ära enam ei unustanud, laid jäigi nendel semiootika kõvasti, nähtavasti tema sõna on niisugune. Nii autoriteetne, et kui ta midagi ütles, et siis ka luges. Aga nagu enne oli juttu, et ta oli ka mingil määral selline populaarne rahvamees. Kas ta proovi ajal ka nii-öelda populaarsed Nalja võib-olla mõne sõna viskas või, või jäi lõpuni legend eksabedagoogiks? Oi ei, mul paistis küll, et nalja visanud, mul küll üksikud juhused ei ole meeles, aga ammutamani proovid olid ikkagi niisutatud salga muud juttu ja niisugust juttu, mis orkestrid, hoids, elevil salliga huumorit ja, ja tõsist juttu ka muidugi nii et mul paistsid tema, see orkestri juhtimine oli ikkagi niisugune, mis, nagu ta peaks olema minu arvates. Kuulake nüüd Eduard Tamme, setu rapsoodiat mängib Võru kultuurimaja Kannel Sümfooniaorkester juhatab Hendrik Juurikas. Eduard Tamm kui pedagoog Aksel Mikko saare, teie mäletate neid päevi, millal Eduard Tamm oli Võrus orkestri juht üpris nooruke mängija Eduard Tamme juhtimisel mängisin Võru Gümnaasiumi sümfonietta orkestris 1938.-st kuni 40. aastani. Tagantjärele mõeldes oli Eduard Tamm kõige muu kõrval väga hea pedagoogi temaealise üldtunnustatud mehena tegeleda kooli postiga juba see oli kõrgelt hinnatav eneseohverdamine. Sealjuures oli ta silmatorkavalt kannatlik meie saamatuste suhtes ja hindas kõrgelt igasuguseid plikus avaldusi. Seda ka juhtudel, kui neil tihtipeale ei olnud soovitud tulemusi. Ta oli ka nii-öelda patrooniks Võru koolinoorte puhkpilliorkestrile, mida juhatas Eduard Tamme, kutselise orkestri vanem Julius Rohtla. Aeg-ajalt tegi ta selle orkestri jaoks jõubaasid palasid, milledest näiteks kosjasõit oli palavus võrdlemisi lihtsas vormis oli eranditult igal orkestripille midagi nii-öelda tõsisemat teha. Neid oli ju väga huvitav mängida, kuidas proovid toimusid? Proovid olid põhiliselt kaks korda nädalas kahetunnised kusjuures väga oodatud sündmuseks oli alati Kahetunniste proovide veerand tunnile vaheaeg. Sel ajal ta vestles meiega, pajatas lugusid oma isiklikus elus üle elatud, kuuldud ja nähtud, väga mitmekesine ja huvitav olevast pillimehe elust ja üldse igasugusest huvitavast muusikasse. Muusika meist elus tuleb siis välja, et oli selline populaarne pedagoog, et vahetunni ajal õpilase küte jookseb laiali vaid kogulasid oma õpetaja ja see oli omaette omaette tööüritus ja oodatud number veerandtunnine vahe. Sealjuures ei ilmutanud ta kunagi väsimust või tülpimust Meiega sellises aktiivses vormis vestlusi sooritades. Aga kuidas ta teiega vestles, vestles ta nii nagu võrdne võrdne võrdsega või nagu õpetaja õpilasega, meie Me austasime teda ja pidasime temast lugu ja hoidsime kindlasti ikka vastavat väärikat distantsi, kuid tema suhtumine meisse oli alati väga sõbralik ja ühesõnaga temal meeldis noortega alati tegeleda. Väga tähtsaks pidas ta pillimehe kujundamisel selle muusikaliste teoreetiliste teadmiste omandamist. Mäletan korra tema avaldus, kus ta märkis, et ilma vajaliku teoreetilise aluspõhjata on muusikamees kui omatehtud püssi, kelle suhtes sa ei või kunagi kindel olla, kas pauk üldse tuleb või kui tuleb, siis diakuu suunas võib lennata kuuli. Puhkpillikvintetti esituses kõlab katkend kontsert polkast. Eduard Tamm ja Eesti puhkpillimuusika tänapäev. Võru orkestri juht Helmut Kostabi. Võrus ei lähe küll vist ühtegi kontserti mööda, kui selle mehe helinat ei kõlaks. Jah, see on tõesti nii. Sest ma olen nüüd mänginud siin juba koolipõlvest peale ligi 30 aastat, väikeste vaheaegadega? Täpselt ei tea ütelda, kõiki kavasid ei ole, aga nii palju kui mina mäletan, ei ole ühtegi kontserti, kus ei oleks tema üht või mitut heliteost kavas. Aga milline tema populaarsem helindon? Kui võtta nüüd ülevabariigilises mastaabis, siis kindlasti avamäng Kalev ja Linda võib-olla sellepärast, et ta on nendest suurteostest kõige mängitavam kõige lihtsakoelisem. Sest avamäng tule koju ja Eesti raps soode ja need on tehniliselt võib-olla mõnes mõttes paljudele orkestritele kättesaamatuna. Nii et populaarsemaks võiks tõesti nimetada avamegi kalevite linnak. Aga noh, meie oleme muidugi mänginud kõiki nelja suurteost jaan väiksematest teost nagu Polonees, mis täna ette kandsime ja ka ülejäänud teisi kõiki. Aga Eduard Tamm on kirjutanud hästi palju üleüldse ja eriti palju neid väikesi teoseid, kas need kõik ei kusagil mängitavat online mängitakse? Jah, meie ikkagi mängime päris hulga neid, temal on valss, võrdlemisi suur hulk on ja ka marsson. Kuigi marssidest on kaks, on praegu niinimetatud rohkem käibel. Teised Me võtsime arhiivist välja. Ja tänavu tema juubeliaastapäev aasta Augsis proovidel mängisime, muidugi kõik ei saanud meie võtta tänasesse kavva ega ka oma aastapäevakavva, kuid Me tuletasime teda sellega mõeldud proovidel väga palju temal Londlikutega mängisid, neid oleks tõesti vaja kirjastada, paljundada, teised saaksid ka mainida ta täiesti tõeliselt väga mängitavat astet. Pidulik eesti marss, kõlas Võru puhkpilliorkestrilt. Kungla juhatas Väinoret mälestusi. Gloria Kaur, teie mäletate oma isa, tol ajal, kui ta Võrus tõhusat lõimis praegu kõlasid. Ja minu isa oli varahommikune töötaja. Ta tõusis hommikul pakil viis süles, istus oma laua juurde, siis pidin kõik magama, äkki siis teda mitte segada. Ja siis kirjutas. Ei ainult siis, kui vahest tuli ütlemisi. Ema oli harilikult see, kes kuulas esimesena ta leida paar akordi ja ütles, et kas see siis on parem. Selles mõttes ainult ema litarlikesse esimene, kes pidid kuulamata. Jah, aga kui emale midagi ei meeldinud, kas ta siis tegi, ikkagi parandas ei ka oma töödes. Aga millal siis teos tervikuna kuulati perekonnaringis sära? Siis, kui Fifa orkestrisse läks harilikult siin võrus jest, läks tema enda orkestriga. Mäng. Peale selle, et Eduard Tamm on väga tuntud helilooja Võrumaa esimene kutseline muusikamees. Peale selle on ta ka Võru sümfooniaorkestri asutaja. Mäletate neid aegasid? Ma mäletan ja kõige toredama Lisseetsed sümfooniaorkestri, ainult mitte üksinda võrukestest, siit väit kogu kogu ümbruskonna rahvas oli sellega seotud, käinud, kes vähegi kuskilt sait tuli, tulid ikka kokku, siia võrusse, selleks et bändides selles orkestris No need olid ajad, millal sümfooniline muusikamaarahva hulgas sega Võru linnas kindlasti oli täiesti tundmatu. Ja kuidas siis vastu võeti uus orkestrile sünd? Väga hästi. Ma mäletan, harilikult jaanuaris oli siis see pidulik kontsert ja seda rahvamurdu neid köisi missis tol korral oli kõik valged sirelikke, kõik asjakesed seal mängus. Rahvas väga hoidis orkestrit. Aga ütelge, palun, kuidas teie isa, need sellised otsused langetas, et tarvis on nüüd luua selle sümfooniaorkester või siis operetiorkester. Kas need otsused küpsesid tal nii-öelda pikaajalise kaalutluse viljana või ta võttis otsuseid vastu improviseerida? Ma arvan, et see viimane on ikka õige, temal lihtsalt tahtis tuua tähtis edasi, arendada muusikat ja need toored, kes tema juures õppisid juba keskkoolipõlves. Ta tahtis neid rakendada tööle. Kas isa oli ka sellest juttu, et milline võiks olla Võru muusika tulevik? Sellest nii otseselt juttu ei olnud, aga ma arvan, et et tema giid oli just seda, et siin võrus oleks seda muusikat hästi palju viljeldud ja noored eriti võtaks osa sellest Eduard Tamme Haanja meest mängis Tartu kultuurihoone puhkpilliorkester Ando Rannu juhatusel. Lõpetame kontserdi Eduard Tamme muusikast marsiga kindluse vallutamine. Selle esitavad 26. mail helilooja 100. sünniaastapäeva puhul Võrru kogunenud puhkpilliorkestrid Helmut Kostabi juhatusel.