Mitu puud on mets, selline hea klassikaline küsimus ja oleme helistanud RMK-s ehk siis kohta, kus teatakse metsadest absoluutselt kõike ja me oleme helistanud ühesõnaga firmasse, kes haldab peaaegu poolt Eesti metsast. Et kui, kui RMK-s ka ei teata, mis asi mets on, siis kus veel just nimelt ja Aigar Kallas on RMK juhatuse esimees, tere hommikust. Tere hommikust. Mitu puud siis mets on? See on hea küsimus, et ausalt öeldes ei olegi kordagi sellele niimoodi mõelnud, et metsaseadus kehtib Eestis defineerib metsa pisut teisiti, mitte puude arvu järgi, aga aga pindala puude kõrguse järgi ehk siis mets on kehtivas seadusruumis täna selline maa-ala, mille pindala on vähemalt 0,1 hektarit millel kasvavad puud, on vähemalt 1,3 meetrit kõrged ja nende puude võrad, kui nende näiteks vari projekteerida maapinnale katab vähemalt 30 protsenti sellest alast. Ohohoh käime selle asja uuesti läbi, nüüd esiteks 0,1 hektarit, vähemalt. Ise on siis näiteks kui suur ma mõtlen, maad ükse umbes olla võib. Võtame jalgpalliplatsi nagu mõõdustikuks, umbes paljusid, palju seal hektareid, siis on. Hektari suurus on 10000 ruutmeetrit, teatavasti kümnendik sellest on 1000 ruutmeetrit, ehk siis kui nüüd korrutada, siis ütleme, et 10 meetrit laia, 100 meetrit pikk ala, nii et päris jalgpalli staadionil kaugeltki välja ei anna. Jah, see ühesõnaga väiksem kui jalgpallistaadioni, tähendab, et mets võib-olla siis ütleme no hästi ümmargused näiteks kolmandik jalgpalli staadionist umbes täpselt suuruse, suuruse mõttes ja puud peavad olema 1,3 meetrit kõrged seal vähemalt, ehk siis ütleme väga väiksed jalgpallurid. Sellised, ma ei teagi, kust sellised tulevad inkade järeltulijad kusagilt Lõuna-Ameerikast ning Misemise varjuteemalisi kõige viimane Varjud ema oli see, et kui need puud kasvavad, eksinud, nende võrad võtavad enda alla mingisuguse noh, nii pindala, kui näiteks neid projekteerinud, need võrasid siis maapinnale ja noh, vari on selline niukene piltlik väljend, siis kuidas seda, kuidas sellele mõelda, aga ütleme, varjude summa peaks siis olema selline, et sellest alast kolmandiku moodustab ehk siis noh, ütleme kui see kolmandik jalgpallistaadionid, siis sealt veel omakorda kolmandik ära võtta, et siis tehakse metsaalale. Aga see on, see on iseenesest väga huvitav, et näiteks kui on ju suvine päev ja päike on hästi kõrgel selle metsa kohal, siis need varjud on palju väiksemad kui näiteks võtta talvel, kui varjud on suured ja pikad. Seda küll, aga noh, ütlemegi defineerime metsa läbi minimaalse ehk siis kui kesksuvel päike on keskpäevas kes päeval täpselt meie kohal, siin hilisja ja, ja, ja see vari, mis siis langeb täpselt selle puu võra alla, kui päike tema peal paistab, on siis see, millest lähtuma. Aga siin võib isegi nüüd veel nagu urgitseda natuke ette, aga selline kiuslik okaspuude suhtes, kelle varjud on väiksemad, sellepärast suure võraga, näiteks mingisugused tammed või pärnad või mis iganes, moodustavad siis metsa palju hõlpsamini, vähem vähem pärnasid mets kui kuuski. Täpselt niimoodi ongi, et aga midagi parata ei ole. Määratluse järgi. Nüüd on niimoodi, tähendab, küsimus on selles, milline puuliik tegi paremat lobitööd, kui see seadus vastu võeti. Tundub, et tammed pärnad olid nagu edukamad seal riigikogu Hulu kuluaarides möllamas, aga need kuused ja männid olid siuksed aeglasemad. Aga vastus on käes ja enam kui täiuslik. Aigar Kallas, RMK juhatuse esimees. Suur tänu teile ilusat hommiku jätku. Aitäh teile.