Tere täna räägime poliitilisest tervikust, mis moodustunud kaasaegsest Hollandist, Belgiast, Luksemburgist ja Kirde-Prantsusmaast. Seda tervikut nimetati 15. sajandil, kui ta tekkis Madalmaadeks. Ja Madalmaad, mis alustavad oma iseseisvat arengut 1433. aastal. Viivad läbi niisuguse maalikunsti kuldaja vähem kui 200 aasta jooksul. Kunstnik, kes juhatab sisse säravate meistrite galerii, on sündinud 14. sajandi lõpus 1390 on see aasta, aga selles ei saa päris kindel olla. Selles, nii on Jan van Eyck. Ja ta on esimene suurtest, ta on tõeliselt võluv meister. Tema puhul peaks vaatama natukene maalikunsti Madalmaade maalikunsti ajalukku. Nimelt madalmaalased väidetakse, et alustavad minatuur maaliga. See on väikese formaadiline maal mis on mõeldud illustreerimaks ju raamatut. Ja sellest illustratiivsest kunstist kasvab välja tahvelmaal, mis maalitakse puuplaadile. Madalmaalased on eelistatud seisundis, nad kasutavad õlivärve esimestena. Itaalias luuakse 15. sajandi maalid veel tempera tehnikas. See ei anna nii suuri võimalusi. Itaalias armastatakse freeskot, mis on suur ja mis kindlasti vajutab oma pitseri ka tahvelmaalile kusse. Suurvorm domineerib rohkem. Madalmaalased kasvavad välja väikesest vormist ja nende tahvelmaal on ka algselt suhteliselt väikese formaadiline. Ta muidugi muutub aegade jooksul. Janno niigi töid ei tutvustama teile ajalises järjekorras. Esimene millest Ma tahaksin rääkida, on kanoonik, vander, paali, madonna, kanooniku, madonna. Selliseid tellija soovil teostatud Modonnasid on 15. 16. sajandil maalitud väga palju. Ja sellise Maali jaoks on oma reeglistik tavaliselt on madonna keskel, tema ümber on pühameestest saatjaskond, kes on võib-olla seotud ka tellijaga ja kindlasti madonna kas siis vasakul käel või pildi parempoolsel küljel peaks palvetama, põlvitama maali tellija, kes on inimene. Kanoonik, vander, paali, madonna on selles mõttes reeglipärane maal. No neid on paigutanud madonna keskele ja madonna istub suurepärase baldahhini all. Tema selja taga on ruum. See ruum ei ole keskaegne. See oma sammastega viitab pigem antiidile. Selle ruumi tagaseinas on näha veel kaunid aknad madonnast paremal pool või siis vaataja seisukohalt pildi vasakul pool seisab Püha tonat Jaanus tonationos, kes on piiskopirõivais, kelle sinine sametmantel kogub suunilt põrandale ja sellel sametmantlil on kuldsed Ablikatsioonid või tikand. Tema mitral piiskopi peakatel on kivid ja need on väga selgelt nähtavad. Madonna on riietatud punasesse mantlisse, mis on ka ääristatud kandi või tikandiga madonnast vasakule poole või siis vaataja seisukohalt paremal pool põlvitab kanoonik. Kanoonik on vanamees ja ta on lihtsas valges rüüs. Tema käes on vana palveraamat ilmselt ja prillid, mis Heigivad. Vaataja näeb väga selgelt hunniku pärgamentsett vanainimese nahka ja tema kortsulisi käsi, mis läbi elu on harjunud võib-olla ainult kirjutama. Kanoonikut esitleb madonnale Püha Jüri Püha Jüri, on see uhke rüütel, kes päästes printsessi või vähemalt kaunist daami, nagu te mäletate, tappis lohe. Ja see püha Jüri on rõivastatud tolleaegse õukonna kombekohaselt või moe kohaselt taon metailsetest turvistes võiks öelda, et isegi peaaegu et raudrüüs, mida siis kaunistavad dekoratiivsed ehisriideribad ja miks ma räägin nendest detailidest nii põhjalikult. Igal ruutsentimeetril, sellest maalist on hästi palju informatsiooni, näiteks sellesama madonna seljas oleva punase mantli alt tuleb vaip ja katab need paar astet, mis madonna on tõstetud kõrgemale ja voolab siis kuni maali esiplaanil välja. Selle vaiba alt paistab veel tükike mosaiikpõrandat. Jan van Eyck suudab mikroskoopilise täpsusega maalide detaili. Aga kõige kummalisem selle maali juures, mis on võib-olla kusagil üle 150 sentimeetri lai ja kusagil võib-olla natuke üle meetri kõrge on see, et kui teda kui tulla muuseumisaali ja vaadata teda eemalt, siis ta on tervik. Ükski detail ei torka silma, ei muutub peale tükkivaks, nad on kõik võrdsed, see on nagu dokument, mis on esitatud vaatajale. Vaataja võib nautida üldmuljet, selle situatsiooni, suurejoonelisus, madonnat, kanooniku, tonatiiniuse, Jüriga. Vaataja võib ka nautida kõiki neid detaile eraldi. Sõltub vaatajast. Mida ta rohkem tahab. Võib avastada, et vaip on kaks sentimeetrit paks. Et kuld, tikad, pühadonat, Jaanuse röövl on tõelisest kullast. See maalikunsti ime saavutati just nimelt tänu õli õlivärvidele ja saavutati kindlasti ka tänu sellele, et madalmaalased kasutasid kiht kihilt maalimist. Ja vahetevahel võis alumine krunt või alumine värvikiht kumada pealmise alt läbi. Aga vahetevahel tuli seda pealmist väikeste pintslitäppidega viia täiesti reljeefseks, et hakkaks mõjuma, hakkaks särama, et ta meenutaks materjali, mida nad püüdsid kujutada. Järgmine maal, millest seoses Jaanlaneediga võiks rääkida, on abielupaar Arnolfiini portree. See on Maal, mis jutustab meile või jutustab vaatajale rikkast kaupmeest, kes on otsustanud abielluda ja annab parasjagu abielu tõotust. Noorpaar abielu tõotust andmas. Kunstnik on loomulikult saanud tellimuse peale tõotuse andmist ja maalinud selle abielupaari nii, nagu talle tundub, õnneliku paari peaks kujutama. Kogu stseen on viidud magamistuppa. Ühelt poolt võid kindel olla, et abielu tõotust ka tol 15. sajandil magamistoas ei antud. Teiselt poolt on magamistoa taust mõistetav, see on intiimne ja kindlasti ka perekonnaõnnele viitav detail või ruum kogu elamises. Noorpaari jalgade ees on väike koer koer, kes peaks sümboliseerima abielulist truudust. Ilmselt umbes sama eesmärgiga on sealsamas esiplaanil näoga jalast võetud tänavakingad. Noorpaari selja taga on laud puuviljadega ja nende pea kohal särab kroonlühter on tegemist päise päevaga, seda näitab meile aken, kust voolab sisse päevavalgust. Aga sellest kroonlühtri is põleb üksik küünal vaatamata päevaajale. Ja see võib viidata Ta kodusoojusele õnne olemasolule. Kaupmees ise on moe kohaselt rõivastatud karusnahkset, kantide ja voodriga, mantlisse ja ruumis. Seeski kannab ta oma uhket peakatet, tõstnud käe, et anda vanne. Tema kõrval on noor hetk tagasi tanu alla saanud naine. See naine on imekaunis rohelises kleidis mitmes ametis vaid tavalises villases. Ta on kaupmehe proua. Ja ilmselt vastavalt moele. On ta asetanud oma veel koha alla vahetult padjakese. Väheusutav, et ta tõotuse andmise hetkel juba last ootas. Last ootav naine on selle aja iluideaal ja ju tahtis see tanu alla saav neitsi Ki olla juba ilus naine. Emand. Ruum on pikliku kujuga, kus nad seisavad, nad on rahulikud ja mingit olulist tegevust sellel maalil nagu ei toimugi. Tagumises seinas on peegel peegel, mis annab meile veel kord nagu tagasivaateruumist. Me võime näha noorpaari selga ja võime näha vähemalt ühte meest. See on kunstnik Jan van Eyck. Ja sellega väidab kunstnik Jan van Eyck, et ta viibis selle tseremoonia juures. Kui ühelt poolt on maal detailne, siis teiselt poolt ei ole ükski detail maalitud lihtsalt niisama ilu pärast nurgatäiteks, kompositsiooni osana, igal detailil, igal pisimalgi. Asjal on mõte ja see on peaaegu et kõikides Janva niigi maalides. Tema elutöö, see miks teda mitte kunagi ei unustata, vähemalt niikaua, kui tema kõige suurem teos on säilinud on Genti altar. On ka üks madalmaalaste omapära, nimelt armastavad tiib altareid. See tähendab seda, et altar on suletud ustega ja tavaliselt on sellel suletud pool juba pilt ja kui need kaks nagu väravat lahti tõmmata, siis altari keskmine osa suureneb ja seal on juba järgmine pilt. Selline tiibaltar on ka Genti altar, aga ta ei ole tavalistes madalam altarite mõõtudes. Need tavalised Madalmaad altarid on suhteliselt väikesed. Ma ei ole kusagilt leidnud Genti altari mõõtmeid, aga ma pakun, et see võib olla kolm korda viis meetrit. Need on kolossaalsed mõõtmed tolleaegses maalikunstis Madalmaade regioonis. Kui vaadata avatud altarit, mis oli avatud pühade ajal siis ta on jagatud kaheks tsooniks taevaseks tsooniks ja maiseks tsooniks. Maisel tsoonil son, alumine osa. Altarimaalist on kujutatud talle kummardanist. Altar, millel seisab tall, kelle veri voolab missa karikasse. Ees on puhta veekaev kui ristiusu sümbol. Ja neljast erinevast ilmakaarest tulevad altari juurde kokku protsessioonid pühade meeste protsessioonid. Vahe on siis ainult selles, et paremal pool on kujutatud aposleid ja paaste, see tähendab uue testamendi kaasaja tegelasi. Ja vasakul pool on kujutatud vana testamendi tegelasi, prohveteid, Sibülle, neid, kes kuulutasid Jeesuse sündi ette ja kes seetõttu õnnistuse leidsid. Ja neljast ilmakaarest need on nüüd kõige esimesed kahelt poolt tulevad protsessioonid, aga tagantpoolt liigub neid veel kaks tükki. Märtrite ja naispühakutega eesotsas. Silmapiiril peaks paistma taevane Jeruusalemm ja kogu see sündmus toimub lagedal aasal ja silmapiir on siis tõesti täidetud linna siluetti ka üleval talle kummardamis. Altari kohal istub jumal isa tema paremal käel. Neitsi Maarja ja tema vasakul käel. Johannes. Neid piiravad kummalgi pool üks tahvel musitseerivate inglikooridega. Ja peale inglikoore tuleb veel üks vana testamendi viide. Nimelt altari vasakpoolsel serval on tahvel Aadamaga kelle kohal on Aabel ja kain kujutatud juba puitskulptuuride na. Ja teisel pool on Eeva, kelle kohal on kujutatud Aabelit, kelle kain tabab. Kindlasti on raske jälgida kirjelduse järgi niisugust maali. Kindlasti ei töötanud kunstnik sellist süžeed ise välja, vaid see reglementeeritud talle ette. Kummaline on selle maali juures võib-olla üks asi. Kui alumine tsoon on kujutatud nagu maapind, kus protsessioonid liiguvad, kus ristiusu sümbol kaevuna seisab, kust all altaril on. Ta on kujutatud reaalse maa ilmana. Ülemine tsoon on taevane, seal on seesama jumal isa Maarja Johannes inglikoorid. Kui selle avatud altari eest seista siis tekib tunne, et reaalne tegelikkus on selles ülemises tsoonis. See on see, mis on olemas. Ja see alumine on ülemise peegeldus miraaž. Ükskõik kuidas seda siis lahti mõtestada. On kujutlusvisioon mis tuleneb sellest ülemisest maailmast. Alati tema seda altarit pildi pealt vaatasin. Siis mulle tundus, et ma ei saa sellest aru. Ja seal altari ees seistes ta ei ole maalitud, alumine see tõelisus ei ole maalitud kehvemini, ei ole maalitud udusemalt. Aga selle altari ees seistes saab vaataja aru, mida kunstnik, kes on tahtnud öelda. Kui argipäev oli, siis altar suleti. Ja suletud altaril on ka maalingud. Kõigepealt ülemise stan jagatud naguniisuguseks kolmeks horisontaalseks tsooniks, ülemised ümarkaartega väiksed puutahvlid on, seal on kujutatud prohveteid ja pill ja need on jälle vana testamendi kujud vana testamendi Jeesuse ette ennustajad. Keskel suletud altaril on neitsi kuulutamise seen vasakul pool peaingel Gaabriel oma tuntud liia õiega põlvitab ja ütleb, mis on ka kirjutatud puutahvlile need sõnad. Tere, sa armuleidnu, sa saad käima peale ja sünnitad poja ja paned temale nimeks Jeesus. Ja parempoolsel tahvlil, Neitsi Maarja, kes on põlvitanud lugemispuldi taha ja kes nüüd pöörab pead ja vaatab või kuulab seda, mida kaablil on talle öelda ja ütlebki oma vastuse. Ka see vastus on kirjutatud sellele samale puutahvlile. Ainult et see vastus ei ole mõeldud ei meie vaatajate ega ka peaingel Gaabriel jaoks. See vastus on määratud otse jumalale ja seda saab lugeda ka ainult ülevalt poolt. Kuulutuse stseeni keskel on veel kaks puutahvlit, mis nagu oleksid selle ruumi osad. Nad ei vii meid sellest ruumist välja. Ühel tahvlil on aken ja sealt peaks avanema Meile vaade Kenti linnale. Ja teisel pool on nõndanimetatud vaikelu. Aga võib-olla võiks seda ka tõlkida, jää elu, see on vasest veenõu ja valge käterätikuga. Jälle kord pean ma rõhutama seda, et Madalmaade maalikunstnikud ei maali detaili ilu pärast. Valge käterätik ja veenõu on sümboolse tähendusega. Ja altari alumises osas keskele anoolitud kaks puitskulptuuri. Ristija Johannes ja evangelist Johannes ja servadele altari tellijad. Aretajad on maalitud tonaatoritena, tähendab altari tellijad palvetavad suletud altari vasakul ja paremal poolses alumises nurgas. Nad on jäädvustatud, nad on olemas kindlasti Genti altar on kõige suurem suurem osa tema elutööst. Lisaks sellele on Jan van Eyck suurepärane portretist. Ja siin võib-olla veel üks võrdlus. Alati räägitakse Itaaliast, räägitakse itaalia renessansi maalikunstist. Kui imest Madalmaade maalikunstnikud olid, satud otsitud ja hästimakstud portretistid Itaalias. Tolle hetke Euroopas on regionaalselt maalikunst veel väga erinev. Ja kindlasti Jan van Eyck on üks isikupärasemaid autoreid selles galeriis. Tema tööd, kindi altar, ütleb meile, et see on kindis. Aga kanoonikumadonna on preses. Peale selle on väiksemaid portreid Antwerpeni muuseumis ja oli ka Amsterdamis ja minu meelest ka brüsseli muuseumis.