Ülikool meelelahutustööstus teeb meid meie oma raha eest lolliks. Koolitus-arendusnõustamistööstus müüb meile meie oma tarkuse ja oma raha eest jällegi tagasi, nii et noh, niisugune väga tore niisugune likviitne käidi ühiskond, kus kõik käib lollus, tarkus liigub. See on see kontekst, kus me peaksime küsima, et kas me oleme debiliseerumise vastu Condomineeritud, kui kasutada niisugusi rafineeritud väljendeid. Ei koole. Muusik Kalev rajangu kõneleb teemal osale. Või sure. Kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema? Loeng on salvestatud Esna mõisas. Nii tere õhtust, rõõm teid kõiki siin näha. Sinu nimi on kalal, rajangu, mul on muusik. Me oleme niisuguses rahvas poolpimedas hämaras ruumis, nii et mulle vaatad vastane, sellised ontlikud varjud. Kes on naine, kes on mees tegelikult? Ta ei teegi vahet ja võib-olla see ei olegi väga oluline täna õhtul. Mul on meeldiv võimalus, tänasin teiega koos püüda leida vastust küsimusele, kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema. Nüüd esmapilgul see küsimus, kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema, see on lihtne nisugune ökosüsteemi ja organismi küsimus, kuidas organismid inimesed sukelduvad antud ökosüsteemiga, ökosüsteem inimese jaoks võiks olla siis metafüüsika, kosmoloogia, see maailm, kus me oleme selle reaalsuse tõlgendus või teatud, olgu ta siis ajutine või mitte, ajutine tõlgendus, kosmoloogia, küsimus ökosüsteemi organismi vahekorrast. Tänase õhtu kontekstis. Me eristame ökosüsteemi organismi, aga me ei vastanda, neid vähemalt esialgu veel ei vastandas. Tegemist on niisuguse tervikuna, et loengu arenedes me väga kiiresti näeme, mismoodi tegelikult kosmoloogia või ökosüsteem on vastastikmõjust siis organismi või antud juhul inimesega. Teame, et harmooniline ja niisugune funktsionaalne agreatiivne ökosüsteem peab vastama vähemalt kolmele tingimusele. Korraga peaks olema siis testrit, aktiivse agressiooni minimeerimine, osalejate vaheline võrdsuse maksimaalne diversid biit. Kui need kolm tingimust on korraga täidetud, siis me saame rääkida toimivast maailmas toimuvast, kosmoloogias toimuvast metafüüsikast. Probleem tekib sellest hetkest alates, kui kui rikutakse neid ütleme mängureegleid, mis kehtivad siis elusloodusest bioloogilistes, aga ka kosmoloogilistesse meta füüsilistes süsteemides. Sellisel juhul ongi küsimus sellest, kui me satume, kui organism on selles ökosüsteemis organismis võiks saada, kas ta muutub ökosüsteemi nägu või võtab ökosüsteem, temale on osa niisugune lihtne küsimus. Võtmeküsimus, mismoodi libiidot siis kohandada, treenida? Noh, me teame, et see on niisugune kasvatab niisugust mõistet nendest sümboolse sotsiaalse tootmise professionaalide eksperdid, me näeme enda ümber maailma, mida siis juhivad tegelikult Ongi sotsiaalse sümboolse tootmise professionaalid, virtuoosid, eksperdid, koolitajad, nõustajad, arendajad, mõtte, treenerid, kuulud see niisugune koolitustööstusarendustööstus, seal libiido sotsialiseerimine, meid täna õhtu ei huvita mitte niivõrd libiido sotsialiseerimine, kuivõrd libiido genees eliivida kujunemine, mismoodi inimesest või organismist saab üleüldse libiido või see, mis noh, tungleb, mismoodi elusolend hakkab tungima. Kasutame niisugust spetsiifilist väljend benetreerima kui elusolend selleks et elus püsida, on seatud niisuguste valikute ette või teatud imperatiivselt valikut, et arene või sure osale või sure, kasva või sure, õppi või sure. Ja see tänane õhtu küsimus ongi pigem niimoodi, et kui meil on mittetoimiv kosmoloogia, mittetoimiv ökosüsteem, siis see küsimus osale või sure, mis juhtub siis, kui osalemine ongi surm. Ja tegelikult küsimus ökosüsteemi jaoks nimetame seda tänaõhtuses kosmoloogiaks inimeste maailm, kosmoloogia jaoks ongi küsimus, kuidas panna inimesed tahtma tegema seda, mida nad peavad tegema või ka lihtsamalt. Kuidas panna inimesed tegema seda, mida nad peavad tegema? Noh, kui me 20. sajandi niisugust olulisemates toopiaid vaatame, tuletan meelde, George Orwell, 1984 vastad tüüpiliselt küsimusele, kuidas panna inimesed tegema seda, mida nad peavad tegema. Ja see küsimus, Ohtigman paun kasutab niisugust mõistet nagu männifacts ringis, kes on nõusoleku monofactureerimine või tootmine. Kuidas panna inimesed tegema seda, mida nad peavad tegema? Esimene võimalus on lihtviisiline vägivalla kasutamine, vägivalla rakendamine. Paneme tähele, et kõiki võimalusi kultuuriloos, mille juurde me pöördume, paneme tähele, et subjekt, kelle peale siis rakendamisel kohaldatakse strateegiaid, olgu vägivalda või hallutasinatoorseid strateegiaid, et see subjektor reeglina feminiinne või naiselik subjekt, nosson, tüüpiline sugune Frandusest peikani libu, keda tuleb pigistada, et ta annaks välja kõik, mis tal on. See massisubjekt on ka niisugune libu, keda me peame pigistama, et ta teeks seda, mida ta peab tegema. Vägivalla kasutamine, oh see, me oleme tulnud võib-olla sellest sellest süsteemist, sellest režiimist tav, kellel vähem, kellel rohkem lihtviisiliselt inimestelt tuleb seada niisugusesse olukorda, püstol, meelekohta, nad teevad seda, mida nad peavad tegema. See on niisugune tüüpiline türannia diktatuur. Panoptiline ühiskond, nii nagu niisugune seda kunagi kasutas seda mõistet kui vähemus luurab, jälgib enamust tüüpiline kontrolli jälgimisdomineerimise ühiskond ja enamus ei tea, kas neid jälgitakse või mitte. Igaks juhuks on ohutum käituda nii, nagu vähemus seda nõuab, noh seda maailma kirjeldab siis George Orwell omandatakse 80 neljandas muidugi perfektsed, et see on niisugune, noh, niisugune tüüpiline kontrolli jälgimiseühiskond, diktatuur, noogume demokraatlikes kontekstis räägime vägivalla kasutamisest demokraatlikes objektide vastu vaid vägivalla kohaldamisest, demokraatlikke subjektidele, siis me siis me saame rääkida kuklalasu parteidest. Nii nagu seda mõistet on kasutatud parteid, kes on siis enam või vähem vähem või rohkem autoritaarsed rannikud, nii, mis selle süsteemi probleem on vägivalla abil inimeste sundimine selleks, mida nad peavad tegema. Majanduslikult uskumatult ebaefektiivne, kohutavalt kallis süsteem. Tuletame meelde, et juures see säri ajal inimeste tapmine sõjas maksis 100 dollarit praeguse maksab umbes 500000 dollarit. Inimeste tapmine sõjas nagu näeme, see on meeletu, meeletu kulu, niisuguse süsteemi käigushoidmine, mis implitseerib vägivalla, mis toob kaasa vägivalla, domineerimise kasutamise ja rakendamise kohaldamisel majanduslikult mõttetult ebastabiilne on türannia, loodu on ka kultuurilist nahad, roniad, Tulevad kestavad, õitsevad nad varem või hiljem kollameeruvat kukuvad kokku omaenese raskuse all, kuna seal on piisavalt ebaefektiivne, seega ei ole nõusolekut subjektide nõusolekut nende domineerimiseks ega ole ka raha nende domineerimiseks pikemas perspektiivis. See on niisugune lihtne vägivallasüsteem, teine võimalus, kuidas panna inimesed, nüüd lisandub tahteni, näeme, kuidas panna inimesed tahtma tegema seda, mida nad peavad tegema, on lihtne, niisugune meelitamine, äraostmine algema, sest noh, tüüpiline niisugune demokraatlik konsumerism inimestele antakse korstnat, selle vorstist, siis teevad seda, teevad teste, teevad kolmandat, aga subjektidele on teatud vabadus otsustada, kas see vorst on piisavalt. Noh, nii nagu Toots ütleb, et me õunte pealt vaatan. Tegelikult see on niisugune enesepettus, et me vaatame õunte pealt, aga me ei saa jätta ka vaatama, kui me tahame osaleda, siis me oleme sunnitud õunte pealt vaatama ja siiski selle altkäemaksu või selle ostu-müügitehingu sooritama. Meelitamis võrgutamise äraostmisühiskond, noh tüüpiline on see siis demokraatlik heaolu, ühiskonnad, mida me võib-olla möödunud sajandi keskpaigaks olid siin Põhja-Euroopas välja kujunenud, võib-olla kõige ideaalsemad Skandinaavias, kus subjektil on teatav vabadus teha seda, mida nad tahavad teha, aga see kõik on niisugune kokkulepe meelitamise võrgutamis, ühiskond, mis nüüd selle süsteemi probleem on? Sünoptik on, see ei ole enam mitte Panocticum, ei mingit vähemust, ei ole mingit staapi mingit ning konspiroloogiat mingeid valitsevad klassid, kõik vahivad kõiki, eks ole, mina vaatan, teie, teie vaatate mind, meie vaatame neid kolmandaid, et kõik teeksid seda, mida nad peavad tegema, see on niisugune kokkulepe, ühiskond, võib-olla see altkäemaks, mis iseloomustab niisugust demokraatliku režiimi, et see ostmine ostu-müügitehing lojaalsuse suhtes mis on selle süsteemi problem, täpselt samuti, see on majanduslikult ebaefektiivne ja noh, kui me vaatame, kuidas heaolu heaolu, demokraatiat tegelikult ka möödunud sajandi kaheksakümnendatel hakkasid murenema, kuna nad on niivõrd kulukad süsteemid seega siis niisugune äraostmismeelitamise võrgutamis ühiskond on, on majanduslikult veelgi kallim, kui on seda vägivalla ühiskonda. Noh, tuletame meelde, et globaalselt sõjalised kulutused on tegelikult praegu võrdsustunud või ütleme, globaalsed reklaamikulutused on võrdsustunud sõjaliste kulutustega, nii et tegelikult see, kuidas inimesed, kuidas osta nad ära, et see tegelikult inimeste hind läheb järjest kallimaks, me võimelised tuvastada, et lihtsalt mingil hetkel me ei ole võimelised enam maksma seda kuulekust kinni ega seda produtseerime, kümmend kasutame, uurime demokraatlik konteksti, siis demokraatlikes režiimides võib öelda, et võimul on jõuluvana parteid. No spetsiifiline termin. Kui eelmises süsteemis olid kuklase parteid, need on jõuluvana parteid, kes lõpmatult lubavad, maksavad, kostavad. Nii see süsteem pikas perspektiivis on täpselt samuti ebaefektiivne, majanduslikult ebaefektiivne ja sotsiaalselt ebastabiilne, on nõusolek, aga ei ole raha, inimesed tahavad end ära, ostetakse ka lõpuks ikkagi ei ole seda, seda kapitali vahendite, millega siis tegelikult jõuaks subjekt ära osta. Ja kolmas võimalus, kuidas panna inimesed tahtma tegema seda, mida nad peavad tegema. Siin on nüüd tahteline element, eriliselt võimas on transi ühiskond. No see on niisugune tüüpiline psühhootiline, hüpnootiline ühiskond, mis kasutab transsi domineerimistehnika, see tähendab noh lihtviisiliselt öeldes ajupesu ühiskond vähem või rohkem demokraatlike subjektide nisugune, massiivne aju pesemine, et panna nad tahtma tegema seda, mida nad peavad tegema. Siin ei ole enam tegemist mingisuguse sunniga, kedagi ei sunnita, ei ole mingit niisugust, massiivset sunniaparaati, see on majanduslikult väga efektiivne, kiskunud see on niisugune ühiskond, kus, kui me praegu vaatame 21. sajandi Eesti ühiskonda, noh, niisugust teaduslikku kapitalismi siis ajupestavad, maksavad oma ajupesu, isegi. Noh, kui me vaatame, kuidas niisugune sotsiaalne mehaanika käib, meelelahutustööstus teeb meid meie oma raha eest lolliks. Koolitusarendusnõustamistööstus müüb meile meie oma tarkuse ja oma raha eest jällegi tagasi, nii et noh, niisugune väga tore niisugune likviitne käidi ühiskond, kus kõik käib, lollus, tarkus liigub. See on see kontekst, kus me peaksime küsima, et kas me oleme debiliseerumise vastu Condomineeritud kui kasutada niisugusi rafineeritud väljendeid ja lihtne vastus sellele on. Ei, me ei ole debiliseerumise vastu Condomideeritud ja kui nüüd küsida, kas on võimalik korraga olla loll ja vaba, siis siis ka lihtne vastus on, kahjuks ei ole. Nii ja meid huvitab muidugi see transi ühiskond eriliselt pange nüüd tähele, et kultuurilooliselt kõik need kolm strateegiat rakendatakse, paralleelsed süsteem on alati piisavalt tantne, et topelt ei kärisenud. Vägivald meelitamine ja ajupesu. Noh, kui me vaatame siis seda 21. sajandi alguse Eestit siis teaduslik kapitalism ongi tõepoolest noh, niisugune meie kultuur ja meie ühiskond on tegelikult niisugune jälk ja öökimaajav kokteil ühelt poolt vägivallast miilitamisest, äraostmisest ja massiivsest ajupesust ja see on ka kultuurilooliselt niimoodi seal õigustanud, see alati toimib, et ei ole niisugused puhtaid ideaaltüüp, et ainult vägivald, kui on toimub. Kui me nüüd transi ühiskonnast räägime, siis väga lühidalt. Me peame transsi defineerima, mis asi on transi, ühiskond? Transs on tegelikult noh, niisugune transi, niisugust neurokeemilist maatriksit, vaatame siis, mismoodi tekib seal lifti Philine teadvuse ringvoor, teadvus pannakse luupima, miski asi käib, ringi muutub, on küberneetilised suletud süsteem, mis toimib läbi negatiivse tagasiside tähendab ennast säilitab, ise organiseerub. No ütleme, nõiaring. Rahvakeeles son transs, teadvus on pandud luupima, millel põhineb lugu kordus, et kas siis füüsilised kordused, kognitiivsed, emotsionaalsed mõtted, korduvad ideed, korduvad kontseptid, korduvad kehaliigutused, korduvad imagot, korduvad see niisugune lihtne kordus. Tähelepanu fokusseerub, teadvuse seisund muutub, noh, niisugune tüüpiline hüpnoosiseansi seisund, eks ole. Tuletame meelde, et transs indoistet kasutavad niisugust mõistet nagu noh, mis toredat vähem toredat maha maja, see on siis niisugune suur pettus või noh, see niisugune maaja, maaja loor või kuidas iganes, see on niisugune universaalne transs ja mäletame, et oli see buda, kes vastavalt oma nimele vutt on siis ärkama, virguma, et see buda siis tõusis üles või ärkas sellest transist ja muuseas ju kultuurilooliselt väga tuttav teema kuidas ärgatakse pettusest või nõidusunest või suurest unenäost või väiksemast unenäost ärgatakse reaalsuse kätte. See küsimus, mida me esitasime täna õhtu või esitame jätkuvasti, kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema küsimusele, saaks käsita, miks me tahame seda teha, mida me peame tegema? No nagu näeme, et nii nagu tavateadvus Maydefineerisin seda tavateadvust, lepime sellega, et seal on teatud keskilmine teadvus, et see ei ole ei ülailmne ala, ilmnevad teatud keskilmne teadvus, niisugune tore keskmine arusaamine asjast intueerib ja väga kenasti, et et kuidas me midagi teeme, vastab ka küsimusele, miks me seda teeme. Kuidas me tõuseme hommikul üles, tõuseme kell seitse äratuskellaga, see on selge, et me tõuseme selleks üles, et teha seda, mida me peame tegema rohkem ja magama kella 11-ni. Oleme rõõmsad, naudime päikesetõusu, siis on selge, et me tõusen üles selleks, et teha seda, mida me tahame teha. Olemuslik vahe, see, mil kombel, kuidas me muudame oma teadvusseisundit, kas me kasutame selleks näiteks alkoholi, siis eesmärk on selleks, et unustada, minna sellest reaalsusest pimedusse või mäluauku. Kui me kasutame selleks näiteks kas siis maagilisi seeni või, või mistahes CD või ka hingamisharjutusi, siis, siis me see, kuidas me muudame oma teadvusseisundit, vastake küsimusele. Miks me seda teeme, kui me räägime, miks küsimustesse on tüüpiliselt siis eesmärk eesmärk, eetika, võib-olla ka moraal. Ja tüüpiliselt me oleme harjunud sellega, et et sotsiaalteadused annavad meile vastuse küsimusele, kuidas midagi teha. Noh, kuidas asjad on, ja moraalifilosoofia peaks andma meile vastuse küsimusele, miks me midagi teeme. Üks puudutab siis vahendeid, teine eesmärke. Rohkem teie käest küsin, et kuna te viimati tegelesite mingisugusegi moraali filosoofilise asjaga lugesite kedagi 20. sajandi moraalifilosoofi siis ma kardan, et me ülemäära sellega ei tegelenud, pigem meid huvitab ja meie maailm tegeleb eelkõige sellega, mis on või kuidas see on niisugune tüüpiline vastaseid. Juskui teadus annaks vastuseid meile küsimusele, väärtus neutraalselt küsimustele kuidas, kuidas midagi teha, know-how on niisugune tehnoloogiline teadus või väärtusneutraalne teadmine ja keegi teine või miski muu kassis poeesia või kaunid kunstid või armastus või religioon peaks andma vastuse küsimusele, miks me seda teeme, mida me teeme nüüd terviklikkus maailmas. Integraalsed kosmoloogias, noh, tinglikult jagame kosmoloogia kolmeks. Kreedo kultuse good, kasutame niisugusi mõisteid, kreedo vastab küsimusele, mis on, kultus, vastab küsimusele, mida tehakse, kood vastab küsimusele, kuidas tehakse, see on siis eetika, epidemioloogia, poliitika, nooreligioossedes, kosmoloogiates me saame rääkida doktriinist ja meetodist, on kõige lihtsam, mis on ja mida tehakse. Ja selles maailmas muidugi väga kiiresti selgub, et need tõepoolest kuuluvad kokku ja nagu ma keskilmsest teadlasest ka rääkisime, siis keskilmse või selle no ütleme, tavateadvuse jaoks on kuidas ja miks-küsimused lahutamatult seotud. Noh, nad on nii nagu särk ja perse või Marx ja Engels, Tristan ja Isolde, et need on niisugused müütilised, kaksikud, mütoloogilised, kaksikud, mis tegelikult on ühe kera, kaks poolt või ühe kepi kaks otsa, mida me jaotada. Ja see ongi tegelikult analoogne kosmoloogia. Ma kasutan just niisugust mõistet analoogne, mis on analoogne, noh, see tähendab seda, et et vastandite vahel on lõpmatusse nulli ja ühe vahel me teame, kõik on tegelikult lõpmatus, matemaatiline lõpmatus, seisa kunagi otsa ini ja ongi vahel on au või, või riista või, või Noomos või logos või darma mis iganes. Kolmas liige, analoogsest süsteem, see on niisugune pidevuslik süsteem nagu eesti keeles mitte ainult eesti keeles, vaid ka näiteks inglise keeles on huul ja huuli ja hästi ja need on kõik seotud mõistet eesti keeles täpselt samuti. Tere, tervist, terviklikkus, terve, aga ka puhas ja püha, et need on omavahel kõik etümoloogiliselt seotud sellest terves maailmas ei ole probleeme, kus vahendid on eesmärgid, eesmärgid on vahendid tegelikult seda vahet ei, ei ole. India revolutsionäär, maa atmokandi kenasti väljendab seda mõtet vahendite eesmärkide omavahelisest seotusest, kui ta nendib, et kui sa kannad hoolt vahendite eest, siis eesmärk annab enda eest hoolt Hize ja MacLeod olulisemaid kommunikatsiooniteoreetik, et möödunud sajandist oma kuulsa surematud miinimum mässis. Seega siis vahend on eesmärk, me võime seda exe kee, seda Mc Leonid niimodi, et vahend on eesmärk, eesmärk on vahend. Kui me tuletame nüüd meelde ja viite 16. sajandi keskpaik, Loyola kuulus väljend eesmärk pühitseb abinõu, siis näeme, mismoodi tegelikult juba 16.-ks sajandiks Euroopa kultuur oli seal tõsiasi täielikult pea peale pööranud. Me võime öelda, et, See, kui meie eesmärk on logelemine, siis vahendiks ei saa olla töö tegemine. Jätkame see meelde, sellepärast et miljonid näikse arvavat, et kui nende eesmärk on logelemine, nautimine, mõnusasti äraolemine, selle vahendiks võiks olla töörügamine. Kahjuks ei ole, sellepärast et et see meeleseisund, millega me taotleme mingeid eesmärke, noh see on see 24, seitse igapäevapraktikad, see on tegelikult noh, niisugune uskumatut intrigeeriv teema, mismoodi. Me võime seda nimetada igapäevapraktikate psühhoaktiivseks profiiliks, mismoodi see 24, seitse meid loob teatavat teadvusseisundi meeleseisundi ja nii et me võime absoluutselt ausalt öelda, et kui meie eesmärk on logelemine, siis vahendiks saab olla ainult lagenemine, aga mitte töö tegemine. See võiks olla niisugune kuldsalm meie jaoks. Nüüd see maailm, Mikson, analoogne universum, analoogne kosmoloogia, nii nagu me seda mõistet praegu siin kasutame, terviklik puhas püha kosmoloogia. Miks ta on ekstaatiline? Ekstaatiline on ta sellepärast, noh, tuletame meelde hindu, istliku kontseptsiooni, satsit, alanda olemine, teadvus, õndsus, tõlgime seda praegu niimoodi, seal on lihtne niisugune subjekt, objekt ja nende ühendus, noh, see on niisugune indo-aaria kontseptsioon, sellest, kuidas peaks olema kindlasti kolmas juures, see on niisugune indo-aaria kompulsioon või survestamine, et kui maailm on juba kaheksa tehtud, et siis tuleb lisada, kolmas, et see maailm ei häviks vastandite võitlusesse ära, see on anda, mida hindu istet kasutavad see mõiste, see võikski olla niisugune õndsus ekstaas noh, nagu ka väljendab seda eesti keeles terve ja terviklikkuse püha ja puhas. Nüüd sellest maailmast, miks ta on ekstaatiline, see universum ei saagi sellest välja minna, sest väljas on sees sees terviklik maailm. Sellest on võimatu välja astuda, sest me astume siis sisse. Nii et see on niisugune paradoksaalne maailm, sellepärast me võiksime nimetada teda ekstaatiliseks. Nii, ja kui me nüüd uurime, mis juhtub meie metafüüsikatega kosmoloogiatega digitaliseerimise imperatiiv digitaliseerimise projekt, mis võib olla noh, me saame tinglikult öelda, et võib-olla see on 10000 aastat tagasi alanud või ka 5000 aastat, no see nüüd täna õhtu ei huvita, aga nimetame teda atraktiivselt või niimoodi seksikalt digitaliseerimist projektiks. Son analoogsete protsesside presenteerimine digitaalselt. No me teame, mis digitaalne metafüüsika endast kujutab, kui nullide-ühtede vahelt on lõpmatus, elimineeritud on tühistatud, kuna ta on oluliselt lihtsam on maailma ja reaalsest käsitleda, kui meil ei ole seda tülikad, kolmandat liiget jäävad ainult kaks, null ja üks. Mis on digitaalsete süsteemide probleem peale selle, et nad on kolmanda välistanud jäävad kaks liiget ainult. Kreeka keeles on niisugune sõna nagu Tiia Mallein. Kui ma seda nüüd õieti hääldan kaheks heitma, noh, kui te olete uue testamendiga tuttav, siis uus testament postuleerib see saatan või valan tühi, valan pagan või kurat, kes iganes on kreeka keeles diabolus või kaheksa heites, eks lõhestab, tõmbab maailma tõmbatusele analoogse tervikut, et selle kahest tee ühest või mitmest ainult kaks osapoolt. Inimesest saab mees ja naine saab kultuur ja loodus saab jumal ja inimene saab linn ja maa, must ja valge ja nii edasi ja nii edasi lõpmatult niisugused ülenevad ja alanevad minaarsed opositsioonide. Ja see on niisugune katkestuste kultuur, kus pluss ja miinus ei anna tulemuseks mitte lõpmatust, vaid annavad tulemuseks töö majandusliku kasumi. Nüüd me teame, et kahevalentne maailm nimetame seda tänasel õhtul digitaalseks kosmoloogiaks. Kui me küsime, miks, miks siis see küsimus, miks ühel hetkel analoogne maailm digitaliseeritakse see tegelikult annab võtme tänasele küsimusele, kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema, sest digitaalne kosmoloogia nimetame seda metafüüsilise dualis, mis mustvalgeks maailmaks Pinosteks opositsiooniks, võiskismo geneetiliseks struktuuris, kuidas soovite? Kui me teda iseloomustame ja küsime, miks, miks on see mingil hetkel, kas siis 10 või 5000 aastat tagasi kultuuriloos. See projekt on käivitatud, siis me saame öelda, miks selle küsimusele saame vastata, kuna metafüüsiline dualism on virulentsem, psühhoaktiivne või väga võimsalt psühhoaktiivne. Paneme tähele, et ma kasutan sõna psühhoaktiivne siin kui samaväärselt radioaktiivsusega lihtsalt kõngene või kärvame selle kätte nii digitaalselt kosmoloogiat. Nad on väga võimsalt psühhoaktiivsed ja nad on majanduslikud, uskumatut efektiivsed. Väga võimsad domineerimistehnikad, lihtne jaga maailm, kaheksa tiinet impera. Jaga inimene hingeks ja kehaks, asita hing keha vastu keha hinge vastu või noh, see on niisugune vastavalt ajastule ja mentaliteedi-le, kes või mis kelle vastu ässitada. Kurb on muidugi see, et mistahes digitaalse maailmaga tekivad niisugused väga kummalised probleemid. Kui me mõtleme, see, mida me tühistame nulli ühtede vahelt lõpmatusse tühistamine ega see ei, ei kaota lõpmatust ära, ta jääb kummitama. Noh, me võime öelda, et digitaalsed süsteemid kubisevad lekkekohtadest, mis võimaldab sisse imbuda pöörasel hulgal metafüüsika. Ja metafüüsika on meie jaoks oluline, sest see ongi see niisugune üks olemuslik element sellest käibivast massiivsest, ajupesumehaanikast või mehhanismist, mida me ka nüüd siis uurime. Arvo Pärt on kenasti ühes oma kunagises intervjuus rääkinud Kolmainsus kolmetiste süsteemide niisugustest iilistest. Nafta toob niisuguse näite, et kui meil on nelja jalaga laud, siis ükskõik, kui täpselt me neid laua jalgasid ei saeks jalglaud, jääb lõpetusega kõikuma. Et me ei saa kunagi ideaalselt tasakaal, aga kui on kolm jalg kolme jalaga laud siin ruumis kahjuks ühtegi niisugust ei näe, välja arvatud klaver, nagu näeme. Klaver seisab kindlalt erinevalt nendest toolidest, mis tegelikult kõiguvad kolm jalga, ükskõik kas nad on ühepikkused või mitte. See laud seisab absoluutselt kindlalt. Noh, kui me nüüd vaatame, mis juhtub kahejalgse lauaga siis kahelaud tegelikult ju ei, ei seisa üldse. Jätkab Kalev rajangu. Kui me nüüd uurime, mismoodi sesse digitaalne kosmoloogia paneb meid tegema seda, mida me peame tegema, mida me tahame teha, mida me peaksime tahtma teha, mida me tegelikult tahamegi teha, siis kui me nüüd vaatame digitaalse kosmoloogia psühhoaktiivset profiili, nimetame seda niimodi, psühhoaktiivne profiil, noh, nii nagu alkoholil on teatud niisugune psühhoaktiivne profiil, mis ta meie psühhega teeb, mis meiega juhtub, kui me joome, mis meiega juhtub, kune, süstime, oopiumitooteid, mis meiega juhtub, kui me teeme hingamisharjutusi või peame pikki palveid, noh, seda me võiksime öelda, et see on psühhoaktiivne profiil, mis psühhega juhtub. Ja digitaalsete kosmoloogiate psühhoaktiivne profiil. Kolm olulist komponenti, mis on meile täna olulised, on noh, kõigi muude komponentide kõrval visuaalse taju, ülekuumenemine, negatiivne, energiabilanss ja paradoksaalselt vaatame visuaalset loogikat. Teatavasti Aristotelese loogikaseadused, identsus, seadus, vasturääkivast seaduse kolmanda väljumise seadus on formaalne loogika on tuletatud nägemistajust seal võib-olla meie niisuguse eurotsentrilise patriarhaalse eksistliku kultuuri esimene valik, jõlitamis, ühiskond, jõllitan, skulptuur. See, mida me näeme, see on see, mis on oluline kõigi muude tajude arvelt. Ja kahevalentne loogika on visuaalne loogika. No me isegi seda nimetada niimoodi, et on, mis asi on loogikas, on konkreetse protsessi abstraktne ideaali satsioon, visualisatsioon, agaga, Mosculynisatsioon. Toome spekuleerida, kui nüüd, kas on siis mehelik või naiselik see kahevalentne loogika, aga täna piisab sellest, kui me nendime, et Aristoteles tõepoolest lähtus sellest, mida ta nägi. See on kreeka keeles muuseas, need on seotud teooria, teatron, teatreiaat, Heos. Kõik need mõisted on omavahel loogiliselt seotud. See on siis see, mida saab näha, mida saab jõllitada, mille üle saab content pleerida, mille üle saab spekuleerida, mis on silmaga haarata. Ja see on selle kahevalentse loogika, digitaalsete süsteemide tegelikult vundament. Aga küsimus on selles, mis juhtub, kui me eelistame ühte taju kõne 95 protsenti, ligikaudu 98 protsenti oma informatsioonist saame läbi, visuaalse taju, juhtub visuaalse taju ülekuumenemine ja nii nagu mägi on, kellest me siin jutt oli, postuleerib kui ta räägib tajude kuumenemisest ja jahtumisest, ta nendib ju kui mingi taju üle kuumeneb, siis on pind loodud psühhoosi hüpnootilist seisundite tekkimiseks. Ohjavad kõrvale kõik teised, nii nuusutamine kui puudutamine. Kui me vaatame niisugust multimodaalseid hüpermeediat ka küberruumi, siis me näeme, et, et see ruum on tegelikult peaaegu ainult visuaalne ruum. Noh, kuigi palju on seal niisugust auraalset kuigi palju me kuuleme veel, aga tegelikult on see niisugune jõllitamis universum, mis tahes vaatamine, nägemine nii nagu on seda teooria ja, ja teatri ja, ja teose jumala puhul me saame öelda, et see on, see on niisugune domineerimis jälgimiskontrollimisinstrument vaatav nägev pilk, pilk on see, mis kontrollib, mõõdab, domineerib, paneb paika. Son, padriaar kommunikatsiooniteoreetik räägib kenasti, millest sellest, et mitte meie ei vaata televiisorit, vaid televiisor vaatab meid. Kõik jälgivad kõiki. See niisugune spektaakli, ühiskond, imagot, terror noh, postuleeri mets on potentsiaalselt väga võimas teadvuse seisundit muutev Fakto visuaalse taju ülekuumenemine. Nii metafüüsilise dualismi. Teine aspekt, mida ma tahaksin täna õhtul siin esile tuua, on negatiivne energiabilanss. Noh, nagu me teame, et igasuguse huvi ja avatus eeltingimuseks on, on vaba vaimne füüsiline energia, see, et me oleme puhanud, et kui meil on kolmas välistatud maailm koosneb vastanditest, siis paneme tähele, et ega vastanditest välja on tegelikult kahest välja on kaks võimalust, kas kolmanda juurde neljanda, seitsmenda 107. juurde või siis ühe juurde, seega siis üles või alla noh, lääne kultuur tüüpiliselt on valinud ühelt poolt siis transendeerimise trans mõiste tuleb ju sanskriti keelest, kus see tähendab, lihtsalt on see kolmas liige või trees või paljudes keeltes on kolmandaelemendi sisse toome, tuleb transendeerida, tuleb ületada dualism kolmanda liikmelt lisamisega, aga hoopis lihtsam, mugavam ja odavam on teise tühistamine, tähendab, kui meil on vastandid näiteks kultuur ja loodus, siis jääb kultuur, kui jääb ainult loodus. Seega niisugune digitaalsete maailmade, niisugune patoloogiline monomaaniline aspekt, et on vaja jälle ühtsuse juurde tagasi jõuda, siis tüüpiliselt läheb läbi teise tühistamis probleem selle teise tühistamisega, muud probleemi ei olegi, aga see tähendab meeletut jõu kasutamist, see tähendab seda, et see teine tuleb kas siis tühistada, elimineerida, maha suruda, hävitada, et jääks ainult üks või siis absorbeerida või assimileerida mis iganes. Ja see teeb digitaalselt Betafüüsikat rabavalt energiamahukaks. Kui me nüüd vaatame inimkeha sinna, seisame püsti kahel jalal, meil ei ole mingit probleemi kahe jala peal seismisega, seepärast nagu ma ütlesin, et, et see tasakaalupunkt on kolmas, mis kehtib Aristotelese välistab, kolmas ei kehti. No katsuge püsti seista kahel jalal, kui kolmandat ei ole te kukute ümber siis on võimalik ühel jalal seista, mis kindlustab teleseismise nii nagu kurg seda sõidab. Pange tähele, kui energiamahukas see protsess on, kui need peame ühe jala peal seisma. See toob kaasa niisugused nähtused nagu domineerimine dialektika, hierarhia, kõik niisugused uskumatut energiamahukad, protsessid, entroopia suletud süsteemis. Võitlus kaose vastu, võitlus entroopia vastu. Dialektiline võitlus entroopia vastu on tegelikult niisugune meeletut energiamahukas protsess. Kui me nüüd kujutame niisugust digitaalset subjekti, nimetame teda näiteks digitaalpedeks, kui ta on. Andestage mulle see väljend, kui see kõlab kuidagi vulgaarse, et aga see on niisugune digitaalse kosmoloogia asukas kahemõõtmeline asukas, kui ta on päev otsa dialektiliselt püüdnud mõtestada seda maailma, siis ta õhtuks on tõepoolest nii väsinud, et et kui siis hääleke endale õhtul sosistab ema maha, pane maja põlema siis ta ei ole võimeline sellele häälele vastu seisma, sest ta energia on selleks hetkeks nii pööraselt välja kurnatud, tald täiesti tühjaks pumbatud. Nagu näeme. Kui me räägime digitaalsete süsteemide psühhoaktiivsest profilisse negatiivne energiabilanss on väga oluline komponent, tuleb inimene desarmeerida teha, kaitsetuks tuleb ta tühjaks pumbata. Siis ta kuuleb hääli täna kuuleb, homme kuuleb aga ülehomme mõtlebki, et tegelikult ema on jalus ja maja ei ole kah midagi, eriti asi. Mott. Ja kolmas aspekt, mida me tahaksime täna puudutada, on paradoksaalselt digitaalsed süsteemid implitseerivat nii või teisti, paradoksaalselt paradoks see ei ole muidugi probleem. Enamus religioosseid süsteeme mitte ainult religioosset spirituaalset süsteemid kasutavad paradoksi kui väga võimsalt Tekunditsioneerivat agenti, noh paradoks, me saame öelda, on niisugune, keemiliselt mon invasiivne siukse tilku vähemalt sama võimas kui oopiumitooted või ka siis lisel kiin happed, piisavalt võimas. Paradoksi probleem on nii nagu mis tahes teadvuse seisundit muutvate agentidega või olgu nad keemiliselt invasiivsed või keemiliselt mitteinvasiivsed. Nende probleem on see, et kui me neid kasutame, sisaldus oleneb sepinguste kuulust setting ühelt poolt, siis situatsioon teiselt poolt inimene või subjekt, kes seda kasutab mingit vahendit, siis paradoks on muidugi nii, nagu me ütlesime, ekstaatilistes analoogsetes, kosmoloogiates, terviklikkus, kosmoloogiast paradoks on. Meeletu niisukese ekstaatilise potentsiaaliga, kuna väljaminek on sissetulek, sisse minek on väljaminek, see on niisugune. Ekstaas ens taas sellel mingit vahet, nüüd, mis juhtub paradoksi digitaalsete süsteemis, kui maailm on lamenenud redutseeritud kahe mõõtme peale, siis paradoks muutub hulencextoksiiliseks mürgiseks. Niisugused väga võimsaks ajupesutehnikaks. Tuleb meelde, aasta tagasi oli Swedbank, tegi ühte oma kampaaniat ja see kampaania kasutas prantsuse revolutsiooni bännerid. Oli see siis tifadhaganite vabadus, võrdsus, vendlus, millega siis müüdi mingisugust finantstoodet, mul ei ole meeles, mis toode see oli. Kõik, kes on vähegi pankadega tegemist teinud, teavad, et Vabaduse asemel on orjus võrdsel tasemel, on ebavõrdsus ja vendlus asemel on türannia. Seega see, mida Swedbank tegi, see oli niisugune, nimetame seda topelt sideneks, see niisugune ehtne paradoks saarlasena noh, tuletame meelde, George Orwelli 1984 kuulustablsbik pikk see, kuidas vabadus on, mitte vabadus, võrdsus on ebavõrdsus ja vendlus on. Nüüd, mis juhtub paradoksaalselt subjektidega digitaalses Kasmioloogias, ongi väga lihtne neli võimalust tegelikult hullumine siis kliiniline skisofreenia nagu peits ütleb, et tegelikult topeltsideme situatsioonide tulemuseks on skisofreenia hullumine abitus, passiivsus, ükskõiksus, poolte valimine, fonootiline poolte valimine või siis hüpnootiline draids. Noh, nagu näeme, kraatlikud subjektid tõepoolest valivad, on sunnitud fanaatik pooli valima või nad on tegelikult Stub piitsed, nad on passiivsed, nad on absoluutselt ükskõiksed, mis nendega juhtub või mis, nendega ei juhtu. Kui me nüüd väga lühidalt puudutame veel seda digitaalsete süsteemide niisugust poliitökonoomilist profiili, miks digitaalne süsteem, miks peab tervikliku maailma püha ja puhta maailma tegema kaheks miks tervisest saab? Mitte enam tervist, Swin, mitte tervist? Negatiivne mõiste. Kuivõrd see on nii, nagu ma ütlesin, seal majanduslikult üliefektiivne. Kui plussid ja miinused. Vastandid terviklikkus maailmas annavad vastuseks lõpmatuse või noh, midagi niisugust, millega riisi ei saa kiita siis digitaalne süsteem, plussid ja miinused, anud tulemuseks noh, tuttav patarei, tekib pinge vastandite vahel tekib töö, saab riisi ära kiita. Kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema? Selleks piisab ainult sellest, et me sattuksime kahemõõtmelist seal ametisse maailma ja tegelikult me peame selle reaalsuse reeglid omaks võtma või mängureeglid või mis iganes. Kuidas sina sellesse kahemõõtmelises maailmas hakkama saad? Minu eelis on olnud see, et ma olen võib-olla pool oma teadlikust elust veetnud niisuguses vennaskonna või kommuuni tüüpi asutuses, ma ei saa öelda, et see oleks vangla või sanatoorium noh, midagi niisugust vangla sanatooriumi lähedast ja see on niisugune võib-olla praktiliste valikute või ütleme ka elustiilivalikute küsimus, et mida me enda jaoks valime. Kõikvõimalikud kommuunid, kõikvõimalikud niisugused ära minemised kas siis teise reaalsusesse või mäluauku või kõik, need on ju põgenemised selle püüdet, selle digitaalsete süsteemide ahistamas survest vabaks saada. Noh, kas me siis valime mingi niukse keskaegse või, või mitte keskaegse suletud või vähem suletud kommuuni või ka kloostri või siis mingid keemilised või vähem keemilised põgenemis moondasid, et see mistahes ainete või hingamisharjutuste või laulu või tantsu või, või askeesi kasutamine ripub ära fundamentaalselt sellest, mis seltskonnas, kellega, mis tingimustes kasson, rituaalne kontekst, kas on sakraalne kontekst, kuivenduse profaan et kontekst tegelikult teeb selle noh, nii nagu me rääkisime vahendite ja eesmärkide ühtsusest, et see keskkond ja organism lahutamatult seotud seega kõik kõik ekstaasi, tehnikate kick, transendentsuse tehnoloogiad, mida me iganes välja mõtleme, me ei teagi nüüd väljamõtlemine on olemas, kui me kasutame. Me peame arvestama seda niisugust situatsiooni, olukorda, kus me neid kasutada. Kuidas koraaliviis, mida seal pühapäeviti kiriku rõdul mängid, et kas sellel ka mingi toime on sulle isiklikult või jah, seal on taime küll sellepärast et noh, ja kui ma rääkisin kordustest, et oma 10 aastat mängin ühtesama viite iga pühapäev, siis on see noh, niisugune tegelikult Rütele, see on nii nagu kevade suvi ei taju seda rütmi, aga see on kindel biit, eks ole, et kas ta on 200 lööki minutis või on ta 0,02 lööki aastas. See on rütm ja seda rütmi tajudes töötab muusikapsühholoogiast, on teada väga banaalne tõsiasi, et monotoonne rütm produtseerib kuulmishallutsinatsioone tähendab, piisab sellest, kui me siin hakkame kõik koos plaksutama, kolm minutit plaksutame ühes rütmis kõik niimoodi. Siis me hakkame kuulma muusikat. Kusjuures niisugust muusikat, mida, mida varem pole olnud, võib-olla siin sfääride, muusika või midagi, aga niisugune isegi episoodiline tegelemine mingite asjadega üks kord aastas ykskord nädalas. Et see toimib, see mõjub ka pühapäevane, olgu siis lauluviis või koraali viis, muuseas ma mängin siis segmased viit, ei kuule sellest Movilgan või lõuen sinna peale, et see viis konkreetselt ei ole ka oluline, aga aga ta toimib, seda ma pean küll ütlema. Ma loodan muidugi, et ta toimib ka nendele 10-le vanematele, kes kirikus, seda kõike, nagu on sunnitud kuul. Praktiline küsimus, milline näeb välja sinu iga päev, millised on sinu argipraktikat, kui sa ärkad, mida sa kõigepealt teed ja kuidas päev kulgeb? Et ma ei ole päris õige inimene sellele küsimusele vastama, kuidas mu päev välja näeb, sellepärast et et. Et ma olen väga suuresti teatud niisugust privilegeeritud positsioonis, nagu ma ütlesin, et eriala, millele ma töötan, mind ei survesta, niisugused majandus imperatiivi olgu siis sugune minimaalne või maksimaalne ülalpidamine selle tõttu ma olen niisuguses eelisseisundis Igapäevaste praktikate osas, et tõepoolest mul on võimalik valida, mida ma teen, mida ma tegemata jätan, kuidas ma midagi teen. Miks ma midagi teen? Mind ei survesta, noh niisugused võib-olla kellaajad või tähtajad või suuremad või väiksemad kohustused, et see on niisuguse, nimetame seda CN majanduseks või noh, lihtviisiliselt võib-olla vähe nõudlikkuseks või teatud niisuguseks ilmalik Saskeesiks, et son oluliselt võib-olla annab vabadust juurde, aga see on niisugune lihtne asi, et kui me ei pea kell kaheksa hommikul tööle minema, et seal peab midagi muud tegema, et on võib-olla vabam valima, et kui tööle ei pea minema, siis ta valib mingi muu tegevuse, teeb midagi, need siis võimled või teed. Laulad või ei, ma arvan, et ma söön. Vaata, see on ikkagi niimoodi, et noh, mis asi on nirvaana nirvaana on see, et ma söön siis, kui kõht tühi ja lähen magama, siis kui on Unija, tõusen üles siis, kui uni läheb ära mingi nirvaana, et see ongi ekstaas Kairos nisugune tõšikk timing, et igal asjal on oma aeg ja kui sa seda aega käid ajaga kaasas või, või paned seda Kairost või seda momenti tähele vibratsiooni, nimetame seda universaalseks või vähem universaalseks võikumiseks, kui sa selle võnkumise võngud ühte see ongi ekstaas, et siis, siis siis ei ole küsimus, et mida teha või mitte teha, sellepärast et nii nagu ma ütlesin, et mina ja minu maailm oleme tervik, minu maailm teeb midagi, siis teen ka mina koos oma maailmaga, sest me koos teeme midagi, et et siis sellisel juhul need küsimused kaotavad igasuguse mõtte, et mida nüüd teha või kui ma tööle ei lähe, et mis teen. Et kui ma, kui ma intueeringaioloogilist momenti, siis see ei ole küsimus. Ja muidugi, küsimus on selles, et kuidas seda momenti intervjueerida või kuidas seda rütmi tabana, noh kõik, kes te olete muusikat teinud, teate bändis, kuidas on, et kui rütmigrupp, olgu siis bassimängija või, või trummar, on kuidagi mitte sünkroonis ja siis ei ole tulemast, kui nad on sünkroonis sünkrooni tabamine. Kui minu maailm on pass ja mina olen trumme, et siis kokku peab olema niisugune, noh singi, Kairosse. Igapäevapraktikate psühhoaktiivne profiil, noh see on teema, mida peaks väga lähedalt uurima ja tegelikult see nõuab niisugust väga sügavat käsitlust. Miks me seda teeme, mida me peame tegema, kuidas me teeme, see, mida me teeme, 24, seitse, see, mida me teeme igapäevaselt kõige süütumad toimingud, kõige tavalisemad toimingud, need on need, mis teevad meist, selle, kes me oleme. Noh, mis on banaalne tõsiasi, eks ole. Et need igapäevased toimingud ja seepärast on, kui me tahame teada, miks me seda teeme, mida me tahame teha, siis me peaksime esimeses järjekorras uurima seda, mida me teeme hommikul, kuidas me üles tõuseme. Pangem tähele, noh, see ülestõusmine on ju niimoodi, et see on teatud moment, kui Remmunivaid kiire uni on läbi, on pikem või lühem moment, kus Te olete absoluutselt puhtad, on see siis pool sekundit kümnendik sekundites saab pikemaks venitada. Ja siis korraga te panete tähele, et maailm tuleb meelde kõik uuesti, kõik tuleb niimoodi, kusjuures meelde tuleb, mitte jupphaaval, et siis see asi ja üks sugulane tuleb meelde, siis tuleb, teine, ei, tuleb paketina, kõik see tuleb nagu nuia kantakse pähe, kui me oleme 10 sekundit hommikul suutnud olla niisuguses õndsas niisuguses ekstaatilises õndsus, et me ei mäleta meid ja me oleme puhtad, salust puhtad, siis korraga antakse nuiaga pähe. Me teame kõike oma nime ja kõike muud, mis me peame tegema. Vot see niisugune seisund, kui, kui sellist seisundit saaks lõpmatuseni pikaks venitada mitte 10 sekundit, vaid 10 tundi, 10 aastat. 100 aastat. See võiks olla noh, niisugune võib-olla konstruktiivne, igapäevane. Kõneles muusik ja modell Kalev rajangu. Muusika Weekend Guitar Trio plaadilt koka Himka. Ülikool tänab koostöö eest Eesti Kultuurkapitali ja Esna mõisa. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2012.