Pere on pöišibene õhtu ja tegullede mulgi uudisid. Minev ja nädalavahetusel peeti Mulgimaa pealinn on abi, on suurt pidu. Nimelt sai Abja kultuurimaja 60 aastases ümariku tähtpäeva puhul oli kokku tulla hulka endisi praegutsid töö tegijaid ja muidugi neid, kelle jaoks Abja kultuurimaja mullu tore kooskäimise ja viitmise kotus 60 aastat tagasi, kui hoone valmis sai. Kutsute seda sugugi Abja kultuurimajas, nagu nüüd Myande naljakas nimi tal sis olli, kõneleb Abja kultuurimaja juhataja sepa Lauri. See maja avati 1950 206. novembril ja nimetuses oli talle agro zoopropaganda une Tseedeebee nimi, mäed jäämist tähendas. Eks ta mingi põllumajanduse hoone oli, aga tegelikult siinsed inimese võtsid selle maja enda kätte ja hakkasid kultuuri tegema. Tegelikult on ta ikkagi kultuurimaja olnud algusest saati, aga millega siin maja siis nüüdsel ajal täideta? Nonii, nagu kultuurimaja, Ecket käivad siin tantsima ja laulma. Näitlema korraldame kontserte, näitame Ginusid. Vahest on mõni pidu ka? No tegelikult on pea iga iga päev midagi, aga isegi pühapäeval toimub meil ringi argipäeviti kõikastam täis aktus, õmpsiskum suurema üritusel on aga tavalisi tantsu õhtusid. Miskipärast rahvas ei käi, kui. Lubas nüüd siia tuleb sellegi pidule, kas siis tuleb päämisel tykki Abja oma rahvas või tuleb kaugembelt ka? Pigem nagu oma rahvas taas küll, et tuleb nooreppida, ka ei tule nad siia majja. Nagu ma Kullu olen naaber siin majades täpselt sama lugu, et ega, ega seda rahvast ei taha tulla. Meil vallanomsi nüüd pea kuus, rahvamaja ja kultuurimaja ja siin saman kümmekond kilomeetrit, kaugel on ju suur uhke Karksi kultuurikeskus, kas te konkureerida ka või, või teede koon tööd kõnelede läbi näituses? Mitte päeva peale pidureid, rehve aimasin, konkureeri midagi, ikka rohkem nagu koostöö. Ega meil midagi deta poole, kui on ikka vabariigi aastapäev, ega see on ju samal päeval ja teevad ka teise rahvamaja, et ega põhiüritused ikka java koha peale. Nüüd on siis Abja ju mulgi vallan, Kuda te seda mulgi vurphia, mulgi vaimu, siin oman majan ka hoiade. No eks me katsume, ikkasin Aadama seda rahvatantsu ja rahvalaulu ja, ja natuke. Me oleme oma maja kehtinud, et lava peal Carti Nad on siuksed mulgi mustriga, siis kui Eesti vabariik 100 sai ses, pandsime Acente pääle Kaarus Paala mustreid, mis on väljalt nüüd ilus vaadata. Abja naine jõest ega ei, on peaaegu elu, oigab ja kultuuri majan käinu kai mälete pesidki, seda, kuidas ta 60 aastat tagasi sinna Edimest kõrda, juhtusi. See oli 1958. aastal, seal oli nagu õpilaste ülevaatus, käisin, tantsmen, siis oli just avat õnnesi majaja messesime ära, sest ma olen enda suur ja, ja ka uhke oli ta küll, siis ta oli just värske värvi alt tullu ja Seine oli või ei olnud niukseid maale täis, kui praegus, mingisugused kunstnikud, maalisime seinatäis, nüüd on igavese suuremahulisest maast laeni tõttu nõukogude ajal olid siis sea noor inimene, missis nii kiige, popimbe, pidude ja asja olime kuskil käiti. No üle nädeli oli siis need tantsuõhtuse meil, oi, see oli oodat. Mees oli, kes meil akordionimuusika tegija siis ootasime ega üle nädali seda ikka kui kusi. Tants olla muidugi panti poole ööni, mis pääle tantsuõhtute kultuurimajal veel deti laste peo ja nääri peost ülevaatuse ja, ja ikka tulid baasi ja kokku. No sellepärast, et meil oli suur kultuurimaja ja mujale sale, teistel oli siukse väikse Huberikumisena oli ju nüüd, nüüd on muidugi kõtadetu, kui tihti sa neid Abja kultuurimajja trehvad ja mis sa teed? Siin? Pea oli hirmus aktivist, minagi Ege väe, neid kultuurimaja seepärast, et võtan nõnda palju asjadest osa käima, kui proovi küll laulu ja tantsu ja näidendi ja taha proov ja muidu ei saa esineda ju. Ma olen palju aastaid juba kultuuriMousse kulutena. No minul meeldib, ma olen sihuke erkinimene ja kui mulgi jala kanna via ja võistlus selgem, sest ma ikke käi lats ütleb küll, et emme, jäta järgi, aitab sul küll, sa juba vana ja mina ei jäta, niikaua kui jõua iki, tulen. Sess kõrrast Sammede Jutoodsan saateks said kokku Ilves Kristi uuendalt, Mulgimaalt jälle tulevad õisi pää Hicki puul seitse õhtu.