Tere, tegullede mulgi uudisid mulgi söökest tähedas kõige rohkem mulgiputru ja mulgikapslit. Amede karask ei jää summagi nelja ala. Nüüd on mulk kesvakarask, vaimu, Peranduse nimekirja kantu karaskit Tomiki Kütsatelt sabage või pikk nagu ahjupanni pääl, nagu seda nüüdki Mulgimaal detas. 19. aasta lõpu otsan, hakati karaski tainale tambit kardult manu. Paneme et karask paksempsas kate 10.-le aastasaal balti manu juba riivid kardult ja seda kutsuti riivi karaskis sõsakatiga tainast tegema, hapupiima ja söögi, soodage mulgi teeveegodun karaskit vil nüüdsel ajal kah perissa keste paljal vegan, perel käib karaski, teguraasike esit muudu mulgiuudistele tullybe oma karaski jutte, kõneleme lilli, külanaise, laande, alli ja Moskaile. See oligi. Ega päevane süük seda deti päris palju, aga deti talvekuu ahju. Kõik täppi, aga põhiline olisi sooda päts, mida sai praeahjul deta ja seda spia talve tegema, seda sai suvegadeta, need puudus majanali, siis löödi sooda päts praeahju. Kuidas siis üits peris? Õige mulgi, kes väga raske valmis saab, minul on minu ema, vanaema retsept, seomid 100 aastat vana ja mede perel deti, seda raasike tõst muutu kui teistel peredel, et meil kasvatada tädi karaski pääl ka kõrnit, kui oli see vägev liha, siis see särvetiti ära ja sibul manu ja siis karaski tähele panti siis särvetete liha ja sibul ja jah, ja see oli peris süük, iki kesvajahu oli kaits osa ja õitseosa oli siis seda nisu püügelt lamme, vii või piima sissideti, kergutus oli pärm päiga, süükja piima manu õhtati ja siis oli see terve pere oli kohe söönud, et emad ei mul ka karaskit lihaleeme sissi, kui liha keedeti ära, see liim järgi jäi, siis tekkis sinna leeme sissikarask. Aga sinna panti nüüd sooda, et siis nagu tekki minu arust hästi Kippelt, et see oli siis seal liha maitsega karask, see oli ka läige. Meelsetega mõlepit moodudeti pärmiga, siis oli suurena ahjunja, sooda päts oli praeahjul. Aga maitseaineid, midagi köömneid või vanasti Mulgimaal ega toidu sisse panti küümid ja köömnetee oli ju põhiline tiimida nagu perede juuti korte sisse panti ja peedisalat ja Kapstaja kik olide kümnetega, 10 karaskoli Väiga karaskit, tuga verega pantu verd, sissi, Mea esiverega Tenno ei ole, aga minul tuli meelde, kuidas minule ei meeldi, kui ema seda sõtta, et käe oli vegi veretsest. Me lasteni Belasime seda, aga peras sümba seda karaski. Ta oli väikäe tema pandsina sissiga, mingit lihatükk ka siis, kui seatapuhaiga oli siis, kui see verd nagu oli, rohkem systeti, seda verd panti vähe. Ma mäletan seda, et pooleliitrise purgi sihene oli see veri ja Kike nagu ära kallate. Raasik oli seal kindlasti piima ja siis vett, et mitte verest sisse, niimoodi paljas spanda nüüdsel ajal kõneldes karaskist üsna vähe ja vist kodudenud etas ka vähem, meil oli selle karaski ega üldse tore jutt, poiss oli siis viieaastane tullile, siis hakkasime karaskit küpsetame ja sisse Argo ütelda sedasi minul, et et vanaema teeb nüüd oma pitsat. Et me sibult ja vägerit lihas sinna pääle Kütseptime, siis oli see vanaema pitsat, mitte karask, vaid sööve taikaste. Lapseke ütleb, et tee karaskit kah, aga nüüd on ju poest saia nõndavõrd palju, et silma ja kerjus ei ole nagu vajadust, tõtta siia müts pildike kuskilt kaugelt lapsepõlvest, mis mul erakõrt meeli tuleb, kui karaskit ja tegemist on, ma olin nädalaiga internaadi nii ja kui ma siis kodutullija löökiusse valla võti ja üle läve kööki assi, siis võtmat vastusi, mõnus soe karaski lõhn, ema oli karaski Pätsikse väljavõttena ahjust lavaveere peale ritta, panden õige pääst ära, määrin, käterätt oli pääl, aga see lõhn. Ja kui sa siis sealt karaski pätsi otsast, siis said seda krõbedat otsa sülle, see oli eriline tunne. Kohe kodutunne rohkem põnevat teadust, karaskist ja tegemise õpetuse saad eesti vaimukirjanduse nimekirjast, millele rahvakultuuri keskuse kodulehe päält ses kõrrasson mulke karaski juttu otsan, saadakse kokku ilves Kristi umbe uudise jälle tulevad õisi pähe.