Tere algab kirjandussaade loos on asju. Saatejuht olen täna mina, Peeter Helme ja nagu kahe nädala eest eetris olnud saade, kus kolleeg Jan Kaus rääkis Berk Vaheriga kirjandusfestivalist Prima Vista, nii on ka tänane saade natukene teistmoodi. Olen kutsunud stuudiosse Tallinnas toimuva kirjandusfestivali head read, kaks korraldajat Krista Kaera ja Jürgen Rooste ning räägimegi sellest, mis ootab meid ees 30.-st maist kuni kolmanda juunini toimuval festivalil. Tegu on siis neljandat korda toimuva festivaliga head read, ent tegelikult on Tallinnas nii-öelda kirjanduspidude korraldamise traditsioon pikem. Võib öelda, et see ulatub tosina aasta taha. Kui sai alustatud siin selliste ettevõtmistega nagu sots ja, ja Põhjamaade luulefestival, mille ühinemisel ja millele siis välismaise ja proosakomponendi lisamisel sündis siis esimene head read, aga ka sellest on juba mitu aastat möödas ja ilmselt on ka nende möödunud nelja aasta jooksul toimunud mitmeid muutusi. Ja mingid asjad on paika loksunud, mingeid asju ilmselt ikka jätkuvalt katsetatakse. Nii et võib-olla siis enne, kui me hakkame täpsemalt vaatama, kes, kus ja millal esineb. Äkki räägiksime siis natukene sellest, et mis mis on teistmoodi ja mis seal tavapärane, võrreldes varasemate festivalidega, mis on see, mis võib-olla kuidagi eriti oluline on oma erinevuses või ka eriti oluline on just selle festivali tasapisi tekkiva traditsiooni säilimise sohi arendamises. No võib öelda, et selle nelja aasta jooksul on ikka juba üht-teist tõesti välja kujunenud ja väljakujunenud on just see niisugune segu eesti oma autorite, eesti luuletajate ja siis välismaiste luuletajate prosaistide koosesinemisest või vaheldumisi esinemisest. Mõte on selles, et tõepoolest ka kirjanikud saaksid omavahel tavaks, et Eesti vaatajale-kuulajale oleks siis võimalik saada läbilõige Eesti viimase aja huvitavamatest suundumustest ja samal ajal ka tõesti aimu sellest, mis toimub mujal maailmas. Välisesinejatega kohta võibki öelda, et me oleme ikkagi püüdnud siia tuua inimesi, kelle raamatud on eesti keeles ilmunud. Et nad ei oleks päris tundmatud Eesti kuulajale lugejale. Aga mis on siis võib-olla sel aastal uut, mis hakkas juba möödunud aastal välja kujunema, kui me kolisime Kirjanike Majja? Kirjanike Maja saal osutus väga-väga meeldivaks ja festivalisõbralikuks kohaks. Uus on see, et, et aina rohkem GM asutusi ja ettevõtmisi tahavad meiega koostööd teha. Meie kavasse päris kindlasti on tulnud nüüd juba ka keskraamatukogu hoovis toimuvad üritused, samuti mõlemad suuremad raamatukauplused teevad väga head koostööd meiega. Ja on kinnistunud või väljakujunenud see, et igal aastal on meil siis ka üritus koostöös Eesti draamateatriga. Ja tahaksime siia edaspidi ka tuua, ütleme siis laulvaid kirjanikke, sel aastal on selleks kindlasti Ljudmilla Petrovskaja, kes esineb oma laulude õhtuga. Jah, ja veel lisaks juuk laushankele ka jumiseb, joriseb või laulate. Neelatab jah, tavaliselt põuetris slämmi meistrivõistluste me nagu külalisesineja, mitte võistleja, vaid siis selline, kui vaat kui vahepeal peab žürii saama töötada, kus žürii töötab, siis kirjanduspublikul on vaja ju meelt, lahutame siis meil ongi selline Claus hankersem, kes seal Leelotama hakkab. Aga mul on tunne, et tegelikult mingi kandistical paika kukkunud, mis tähendab, et et lähiaastatel võib-olla meil on rohkem improviseerimisruumi, kuna meil on omase luukere teada, kuidas ta välja näeb. Lohe on peast sabani paigas, selgroolülid ka paistavad, aga et see, kuidas ta nii-öelda külgedelt paisub. Mulle mulle meeldib, kui festival on linnaruumis rohkem nähtavale ja alguses proovisime, eks ole, hakkama saada. Peeglis panime suure telgi Harju tänavale püsti, aga siis selgus, et Eesti ilma Aluda niimoodi ette, et ettearvamatud ja kui veel ühel aastal oleks peaaegu õnnestunud, et 40 inimest ära tappa seal gaasikütteseadmega. Sest et keegi ei saanud aru, helistasid ruumilise kuulasite selgelt, kelle seisund. Lisse kõrini. Krista Kaera esinemise ajal, et ma olin kuskil jooksus mingi teise sündmuse peale tulin tagasi telki sisse, astuse, kõik paksult sinist vinet täis ja inimesed istusid, olid näost valged öelda abil juba hakkas vaikselt paha ja keegi nagu ei läinud välja, kõik olid viisakad, kuulasid ja siis siis ühesõnaga oleks võinud palju halvemini lõppeda, aga siis me peale seda gaasikeha sündmust ja, ja nii-öelda telgi mitte tõhususe ilmselt märkamist, kui hommikuti pidi kõigepealt ikka esinejatele kõigile ostma, kohvikust kohvitassid kätte, näpud äragi, kõlvaksed kohvi joodud, nad hoidsid seda peos. Sooja läks sõrmedele. Et siis siis oli nagu imelik, kuigi melonit, paremad kuupäevad, soojem aeg ja, ja rohkem rahvast liikvel, kuna vanalinna päevad on samal ajal. Siiski me oleme otsustanud, et kui meil on nii hea saal nagu musta laega saal kesklinnas kasutada, siis tuleb teda inimestena näidata. Ja tegelikult need neli aastat on näidanud veel, et see festival on tõesti kuidagi nagu väga ellu ärganud, sest mitte ainult kuulajad, kes möödunud aastal näiteks käisid ja võib-olla avastasid festivali, küsi juba ammu, et kas ikka tuleb ja mis kuupäevadel täpselt, vaid seda näitab ka see, et festivalil esinejad tulevad siia tagasi. Näiteks seisund tuleb kolmandat aastat, klaus hankelsin teist aastat. Ma loodan, et need tulevad ka edasi. Soome luuletajad astuvad läbi läbi jälle, kes igal aastal käinud Soome luuletajatega, kellele lähedane soe isiklik suhe, nii et seda ma luban, et iga aasta väike eesti, soome luulesilla moodi vaimne paigutus saab toimuma, et neitsid läbi, saab astuma ja see on minu arust seotud meie nii-öelda Eesti riikliku kaitsevõimega, et Eesti ja Soome luuletajad ja publikud lähedasti läbi käivad, 11 tunnevad, et et noh, kõige laiemas mõttes kaitsepoliitika küsimus. Jah, need nimed, keda te mainisite, siin on tõesti varem ka festivalil esinenud, aga loomulikult on siin ka palju uusi nimesid. Ja nagu sa kristall, ütlesid, et see sõltub mõnevõrra ja siis sellest ka, et katsutakse kutsuda autoreid, kellelt Ta siis raamatuid on eesti keeles ilmunud kas konkreetselt nagu festivali puhuks siis ka mõne väliskirjaniku uusi teoseid ilmub. Vahetult enne festivali jah, kuigi need olid muidugi kirjastus, oli juba enne võetud kavas selgus nii, et eesti kirjanikud saavad tulla. Praegu on minu meelest ilmuma Ta veel sapääni raamat on kohe ilmumas ketil Bernstadi muusikale on ilmumas ravi Haasid ja nii ro mäng, niisamuti Madelindienny koerad välisservas. Aga kõik nad ilmuvad ikkagi tegelikult festivali jääks ära. Toomas güroraamat ei ole ka veel praegu ilmunud tänapäeva sõnaga ilmuga festivali ajaks. Ja, ja muide, mitte ainult välisautoreid, näiteks möödunud aastal ilmus Kristiina Ehini topeltraamatu, et peaaegu täpselt meie festivaliks tuli vist isegi tükid trikist ja ja, ja see aasta ma tean, et Kivisildnik, kes. Ühel õhtul juhatab oma jumalike ilmutust õhtut, et vähemasti kaks debüütluulekogu, Gregor Elmi ja Hanna Kangro debüüdi tulevate festivaliks välja ja võib-olla tal on tagataskus veel, et ma tean, et tal oli veel teiste nende autorite raamatuid ka plaanis, aga vist kõikjale nagu tuge leidnud veel kultuurkapitalilt. Ja, ja tegelikult noh, võib ju öelda, et meil ei toimu otseselt ühegi raamatuesitlust, aga samal ajal see festival annab võimaluse kõigile avastada need raamatud koos siis raamatute autoritega Väike väike raamatuid saab ka ikka jälle olema ja ja autogrammivõimalus on, noh, võib-olla see on, Eestis on, nõukogude ajal oli tavaline kuvand, kirjanik istub kuskil, annab autogramme ja uue raamatu puhul ja nagu Mihkel Mutt väga irooniliselt oma mälestustes kirjutab, et igaühel oli mingit vahet, näiteks kaupa letialuse kauba vastu, kunstnikud andsid maale ja näitlejad teatripileteid, kirjalikud autogramme. Aga siis siis siis noh, ühesõnaga, et võib olla paarikümne viimase aasta jooksul see eesti kirjanike autogrammi jagamas näiteks kooliruumis või raamatupoes ei ole enam nii, nii tavaline vaatepilt, seda tehaksegi aga lihtsalt, et inimestel ei ole see pildiga kaasas, aga aga me isegi mõtlesime, me oleme pannud nüüd eraldi lauake, seega möödunud aastal pruukisime seda, et kas siis ongi peale esinemist kirjalik test maha istuda, autogramme jagada ja testima, mäletan ikka paaril korral paari välismaa autoriga. Need lauaümbrused ummistasid ära ja siis on ikka juba nagu Ameerika filmides. Lõbus oli vaadata nagu mõnes komöödias. Sest muidu vastupidine pilt on jälle nii kurb. Kirjanik istub pisikese laua taga ja keegi ei lähegi tema juurde. Niisuguseid autogrammi tund Tallinna raamatupoodides tihti jalutad läbi vaatajatele tuttav kirjalik, istun, pliiats käes, jood kohvi, siin ei autoga. Aga selles mõttes on tore, nagu ma teie jutust aru saan, et see kirjandusfestival on piisavalt, et kuidas öelda, ellu ärganud ei leidnud oma koha Eesti kirjandusilmas, et kui ka eesti kirjanikud oma raamatuid plaanimadki enam-vähem selle festivali ajaks just välja anda, et minu meelest on see väga rõõmustav, sest et see on aeg, kui neil on võimalik ka rohkem tähelepanu sellele saada. Absoluutselt aga, aga teisest küljest jällegi ütlen niiviisi, et näiteks eesti luuleraamatute kirjastamine ja nende müümine on niikuinii selline veidikene marginaalne asi meil on, eks ole, viimastel aastatel avaldatava isegi kirjutavaid avaldavaid luuletajaid on, ütleme kindlasti üle sajakonna rohkemgi ja ja, ja mõned noored nendest isegi täiesti tähelepanuväärsed. Aga luuletajale pakub selline festivali formaat rohkem seda publikut, keda ta võib-olla oma raamatuga ja selle trükitud trükitud tekstiga ei püüagi. Aga luuleõhtu puhul me eriti kui on temaatiliselt luulaste tohkem, esinejad, esinejaid on nii-öelda võimalik, kui ka eesti luulega publikule lähemale pugeda ja, ja siiamaani, et kohtumised on olnud nende aastate jooksul must positiivselt. Võib-olla on mõni üksik erand olnud, aga ma olen ikkagi enamasti näinud, kuidas nii-öelda 11 leitakse pigem. No ma arvan, et see vist ei ole tegelikult minul sellise tagasihoidlik kogemuse järgi üldse eriline probleem, Eesti luuletaja ei leiaks oma publikut, võib-olla raamatuid müüb ta kehvasti, aga üritustel ikka rahvast tuleb, et kas pigem ei või olla oht see, et kui siia tulevad need välismaa autoreid, kellelt värskelt on raamat ilmunud ja Eesti publik ei tunne neid inimesi, kas nad ikka taipavad kohale tulla? No ma tahan väga loota ja möödunud aasta andis ikkagi julgust, et inimesed tulevad ja tulevad isegi kuulama ikkagi autoreid, kelle nad võib-olla ei ole veel lugenud, aga nad tulevadki neid autoreid avastama, kuulama kas on huvitav või ei ole. Ja see on väga tore, sest et praegu meil on näiteks kaks väga huvitavat Kanada autorit, kes tõesti kelle esimesed raamatud ilmuvad, et enne festivali. Mõlemad on ohtralt pärjatud ja auhindu saanud, üks neist ravi, Haas on liibanoni päritolu ja saanud eesti Impadki preemia, Kanada kindralkuberneri preemia ja tema abikaasa Madelindienn kirjutab ka tema proosaraamatud on ma ütleks nagu luuletused erakordselt poeetiliselt kaunid hoolimata võib olla teema niisugusest tundlikkusest, sest raamat räägib Campotšeast aga eelkõige siiski inimeste enda eneseotsingutest. Olgu korraks öeldud, et neile, kellel on võib-olla see Impacy preemia, midagi ei ütle, siis selleks, et teha käegakatsutavamaks, minu teada on see maailmas kõige suurema rahalise toetusega. Kirjanduspreemia. Jah, ja ei, isegi selle nii-öelda viimane lõppvalik on juba arvuliselt väga suur, seal on, on üle 10 autori, kes jäävad sinna lõppvalikusse enne. Sellonglistan on üle terve siis maailma väga pikk. Nii et seda auhinda saada on ikkagi. Väga kõva sõna. Ja ma arvan, et see on väga oluline, mis sa enne ütlesid, et inimesed saavad tulla ja autoreid avastada, et selles mõttes võib-olla see kõlab ka jälle natuke niimoodi koledalt võib nagu ei, ei ole just selline kunsti kunstijutt, aga et tahes tahtmata kirjanikud peavad ennast kuidagi atraktiivseks tegema ja lugejale ja festival on selleks hea koht, et nad saavad ennast näidata ja rääkida ka teinekord laiemalt, eriti kui nad välismaalt tulevad, on neil kindlasti rääkida ka laiemalt huvitavaid asju, ainult omaenda raamatut. Ma arvan küll, ma arvan, et tegelikult seda meie kirjandusilma tasub natukene laiemaks venitada ja avaramaks teha, sest et et vaja oleks just nimelt tuleks mujalt ka siia teistmoodi pilku teistmoodi mõjusid, sest paratamatult. Eks see eesti keeleruum ise on suhteliselt väike, tõlkeraamatute tiraažid langevad kolinal. Inimesed ei jõua kõiki neid raamatuid osta ja läbi lugeda, võib-olla see, kui nad lähevad, kuulavad kirjaniku, annab meile midagi juurde. Möödunud aastal näiteks, kui meil oli siin Angola kirjanik Agualluusa, siis ta võeti väga hästi vastu tegelikult. Ja Ta tõi endaga kaasa nagu hoopis teistsuguse maailma nägemise. Aga võib-olla see jutt, mis sa praegu rääkisid, nad on rohkem isegi suunatud ju eesti kirjanikele Hi niisama tavalugejale, et sa ütlesid, et meie kirjandusilmade tuleb laiemaks venitada, et siis kas, kas kriitik Ei tähendab ma arvan, et meie kirjanikele kuluks ka väga ära oma ametivendade kuulamine, see ei oleks üldse mitte paha. Alustada võiks näiteks kirjanduslikest kolmapäevadest ja teisipäevadest Tallinna. Seda võiks minna kuulama, mida kolleeg teeb. Seda kindlasti, aga kui sa nüüd Kristo, mainisid siin seda, et üks või teine kirjanik tuleb siia ja et on tore, et nad toovad endaga sellist uut hingamist, siis võib-olla olekski siinkohal õige küsida, et mille järgi välismaalt tulevad kirjanikud valitud on, ma saan aru, et üks valikukriteerium on alati see, et kas keegi tahab ja saab tulla, aga see ei ole kahtlemata ainuke millegi järgi te hakkasite otsima neid, keda tahaks kutsuda üldse. Ei, see ei ole muidugi ainuke, aga see on tihtipeale üsna määrav, sest tegelikult igal aastal me teeme endale niisuguse maksimumprogrammi, kuhu ma panen kirja kõik need, keda me tegelikult tahaksime. Ja enamasti ikka selle järgi, et kas need autorid on toovad juba eesti lugejale või nende raamatutest vahetult enne festivali tõlgitakse. Ja tihtipeale ikkagi juhtub nii, et kirjanikud saa tulla sellepärast, et nad on lubanud ennast juba kuhugi mujale, mõned on parasjagu ametis raamatu kirjutamisega ja kahjuks peab ütlema, et mõnikord saab takistuseks niisugune absurdne asi. Eesti ühendus Londoniga on sedavõrd närune, et kirjanikul ei ole võimalik Eestisse lennata, et näiteks möödunud aastal tahtis kogu südamest siia tulla William Boyd. Tal oli täpselt kaks päeva aega enne Ameerikasse lendamist. Ta ütles, et ta tuleks meie kirjandusfestivalile esineks nii mitu korda, kui me tahame ja selgus, et Eesti lennuühendus oli selline, et tal ei olnud võimalik seda teha. Siis William Boyd võib-olla neile, kes ei tea, temalt on eesti keeles ilmunud siis üks inimsüda või kas on midagi veel? Oi, rohkem sinine pärastlõuna rahutu ja on ilmumas veel. Ja kõik need on igatahes väga suurepärased ja ma ei tea, kas just kõik, aga igatahes on paljud tema raamatut ka väga kõrged ja häid auhindu saanud ja need on ka suurepäraselt tõlgitud. Jah, ja lisaks ka bestselleri, kui sa kvaliteeti saab, hinnata mingis mõttes ka selle järgi mitte alati kõige selle järgi, kui sa lähed ikkagi Hamburgi või Kopenhaageni lennujaama ja kõik tema beiber pakid on seal järjest saadavale minema. Boydi puhul on Kui nüüd sa mainisid maksimumprogrammi, siis selge see, et see kunagi teostu, aga noh võib-olla niimoodi ka nagu natukene alatu küsida kõigi toredate välismaalt siia tulevate kirjanike kirjanike kohta, aga kas on kuidagi keegi, kelle üle 100 kohe erakordselt rõõmus tänavusele No ma olen korduvalt öelnud, et meie festivalil ei ole mitte ühtegi peakülalist, meil on kõik peakülalised. Aga kui selle järgi võtta, kui raske kedagi tõepoolest siia veenda tulema on, siis jah, olen muidugi väga õnnelik David Mitchelli üle ja olen õnnelik sellepärast et David Mitchelli pilveatlas hääleta tiga kauplus Apollo küsitlusel. Ma ei mäleta enam, mis aastal 2008 või parimaks raamatuks lugejad hääletasid. Ja ta on ise öelnud, et ta tegelikult eriti ei taha enam sõita mööda festivale ja et ta on öelnud ära väga mitmele festivalile. Aga et ta on kahes oma raamatus või õieti ühes lühijutus ühes raamatus maininud eestlasi siis ma ütlesin, et tal võib-olla oleks ülim aeg tulla ja vaadata, mismoodi need eestlased nagu kohapeal välja näevad. Ja ta arvas, et ta leiab selle aja, et meie festivalile tulla, nii et selle üle on mul täiesti erakordselt hea meel. Ja kui teistpidi jälle vaadata siis see Višnu kaare, kes see on kahtlemata tähelepanu väärne Indiasse vahendanud Kalevipoja ja mõtlen, et mõtlen selle peale, et mitmeid miljoneid lugejaid see tähendab, eks ole, Visson. Tegelikult raamat muidugi ilmub Indias suhteliselt väikeses tiraažid, et, et selleks, et enne enne kui need kõik eestlased hakkavad rõõmust lakke hüppama, et seal ka öelda, et jah, et Kaare, kes tõlkis Kalevipoja hindi keelde sai selle avaldada suhteliselt väikesest tiraažist. Selge see, et Indias pakub see huvi eelkõige ilmselt kirjandusteadlastele, aga põhimõtteliselt loomulikult suurepärane, pane ja eriti kuna kõrvalt jälgides ka tean, kui pikk ja valulik protsess oli, et see raamat lõpuks tõlgitud kirjastatud saaks, on see ikkagi suurepärane. Et see mees neid siin on ja ma olen temaga isegi kohtunud ja väga tore mees, soovitan kõigil vaatama tulla. Ärge raamatu kohta midagi oli, Kalevipoeg on väga hea raamat, see on täiesti hull teos. Uuesti kirjutada, tähendab sind, keegi katsus, aga see ei olnud enam üldse nii hea. Aga nojah, tihti on see tõesti, et need, kes siia tuleb, see sõltub natukene tõesti tundmatust võimalusest, sest kas või needsamad kaks Kanada kirjanik, ma ei usu, et meie rahalised võimalused oleks laskunud, ma jälgin neid kunagi Kanadast siia külla kutsuda. Aga et nad juhtusid just olema parasjagu aasta otsa Saksamaal stipendiumiga, siis nad tõesti pärast selle stipendiumi lõppemist nõustusite tulema ka Eestisse vaatama Euroopas laiemalt ringi. Muide, päris festivaliks ei õnnestunud, aga nüüd just festivali ees eel, 16. mail Kirjanike majast läbi ka niisugune mees nagu pool Polanski, kes, kes on ka siin ainult tänu sellele, et ta sattus Põhjamaade tuurile. Soomes ilmunud ka paar raamatut on, ütleme, tänapäeva maailmaks tuntum Ameerikast pärit olemuslik rändav luuletaja. Kuskil Serbias käib mööda maailma ringi, annab loenguid, luuletusi, senine ütleme, piknik remondimees ja ta tuleb küsinud 16 May korra musta laega saalist läbi ja minu jaoks on ka, see oli selline nagu festivali eelsoojendus ja need eelsoojendus muide veel, et meil on juba toimunud mitmes linnas slämmi eelvoorud, siis võib-olla kõik kuulajad ei tea, see on see luulevõistluse vorm, kus autorid, kes on ennast registreerinud või kohapeal ennast üles annad teatud minutid lava peal oma teksti ette lugeda. Ja siis publik hindab neid niiviisi 10 palli süsteemis on jagatud siukseks laudkondadeks, nad saavad anda ühest 10-ni hindeid, see võib väga karm olla. Luuletaja näeb seal ühtesid ja kahtesid tõusmas, aga aga ka kohtumine mõni mõni muidugi võtta seda reaalsuse koputusena, mõni võtab. Ja, ja see aasta Meil on neli eelvooru, siis, eks ole. Tartu Viljandi, Pärnu, Tallinn-Pärnu oma on veel ees ja, ja siis lõpuks toimub 31. mail tahklaabis Mustpeade Maja all toimuv finaal ja seal ma arvan, et sinna pääsevad umbes 10 paremat, et me piirame seda arvu natuke, muidu see on, tavaliselt on seal hästi, palju võistlejaid on, aga seekord me tõesti kuna eelvoorud on ka siis üks kümmekond paremat saab sinna ja see aasta on niiviisi, et võitja on juba põhimõtteliselt ette kutsutud aasta lõpus toimuvatele meistrivõistlustele üle euroopalistele. Ja üks aasta Eesti võitja Jaan Malin ehk luulur saavutas Euroopas kolmanda koha ja on peale seda siiamaani mööda Euroopat tuuritanud, igal pool esinemas käinud, nii et see on hea aken tegelikult maailma sellisele esinevale ja suulisele luuletajale. Öös on asju. Jätkub kirjeldus, saade, loos on asju, mina olen Peeter Helme ja tänase saate teema on Tallinnas toimuv kirjandusfestival head Read ning selle puhul on siis stuudiokülalisteks festivali kaks korraldajat Krista kaer ja Jürgen Rooste. Peatusime nüüd natukene pikemalt sellele, et mille järgi, mis, mis kriteeriumide põhjal on kutsutud välismaalt esinejad. Aga festivali kavas on ju väga palju eestlasi ka. Kui Jürgen äsja lõpetas jutu tootmislammidest kus esinevad just meie enda nooremad ja vanemad luuletajad, siis see ei ole ainuke koht, kus eestlased festivalil osalevad, vaid meie kaasmaalasi on siin terve hunnik. Et ma kujutan ette, et võib-olla mõnele kohalikule inimesele, kes tahab festivalile tulla, pakuvad eelkõige just huvi välisesinejad, keda ju näeb harvem, kes võib-olla tulevadki ühe korra ainult Eestisse, rohkem siia kunagi ei satu. Aga tegelikult on ju ka meie enda kirjanikud sellised, keda ikkagi kuigi võib-olla selline tunne on päris iga päev ju ka niimoodi esinemas ei näe, et see on ju tore võimalus kohtuda ka paljude meie oma kirjanikega, kes võib-olla mõni teinekord üldse välja ei ronigi, kellele see festival on samamoodi selline eriline kord, millal nad siis on nõus mangumisele järele andma ja tulevad, näitavad ennast rahvale, kas võib nii öelda? Noh, seal mõne aut mõne mõne üksiku autoriga on tõesti seda mangumist ka ja peab mitu korda üle helistama ja kirjutama ja ja ikka võtab mõtlemisaja välja ja ütleb, et jah, pange mind siis, aga pange küsimärgiga ja umbes nii. Aga tegelikult. No mis puutub luuleprogrammi, siis mina olen üsna veendunud et sellist, sellist korraliku tasemega nii-öelda lavaluulet, et kui Euroopas rännata igal pool seda ei näegi, igal pool ka niiviisi ütleme näiteks Soomes on olukord üsna teine või Põhjamaades ja Kesk-Euroopas katuna Saksamaal muidugi on väga tugev kasinast slämmi tuur, seal jällegi ei ole nii need lavaluuletajad nagu eraldi ja nende raamatuid ei võeta tõsiselt või neid ei kirjastused ei võta nende käsikirja kebi vastu. Et nad ongi siis lavaluuletajad, mitte nii-öelda päris luuletajad, aga Eestis on ka nii-öelda siis need avaldavad autorit siiski suudavad esineda ja mis on muidugi üks mäng, katsume luuleprogrammiga sellist pinget või põnevust õhus hoida. See aasta kaksist pikemate põhilist tuulesündmuste on mõlemad tänu Igolgut juhiabile toimuvat Tallinnas keskraamatukogu õue pääl ja, ja kes on siis esimese juuni ja teise juuni õhtul vastavalt kell seitse mõlemal õhtul. Ja esimese juuni õhtul ongi seal Kivisildnik korraldatud jumalike ilmutustegaala õhtu ja see on tema, tema autorite rivi oli aukartust äratav ja seal tuleb sinagi sinna jah, aga seal õhtul mulle muid rolle siis seal õhtul vist üles ei astu, aga, aga seal on näiteks uusimaid eesti siukse konso luuleklassik ja sinu sinu pooleldi kolleeg Marko Mägi on just nimelt Marko Mägi on aastaid kirjutanud, seal on ju väga põnevaid tekste, aga, aga keegi ei ole tahtnud teda avaldada. Kivisildniku avaldas häda ja seal selline absurdi luule, praegune hetkepilt Eestis ja, ja, ja, aga no muidugi ei ole Marko ainus esineja, see on tal kümmekond Kivisildniku kirjastuse autorit, Loeb oma tekste ja Kivisildnik ise õhtujuhi jumalanna astub seal üles tähtsas rollis, näitab, näitab raamatuid ja räägib juurde. Ja järgmisel õhtul teisel juunil on siis plaanis selline pikem luuleõhtul nagu varjatud ainete. Mis on Triin Soometsa ühe ühe raamatu nimi tegelikult, aga kujundit tundus sobivat ja sinna ütleme niiviisi on senine luuleõhtu sai valitud, mida, nagu tahaks kuulda. Ja seal esinevate autorid nagu Triin Soomets, Elo Viiding näiteks, Kristiina Ehin, no näiteks veel Liisi ojamaa on lubanud tulla Merca aga, aga veel nii mõnigi, et see nimekiri on päris pikk ja sellel seal näeb nii-öelda. Mul on tunne, et hoopis teistsugust maailma kui Kivisildniku kirjastus õhtul, kuigi võib-olla isegi üks või kaks autorite võivadki. Aga, aga need on sellised pikad-pikad, luuleõhtut, kus on palju esinejaid eriti põnev jälgida, aga tegelikult, mis mulle on meeldinud alati, kui, kui saab põimida luule esitust ka muusikaga ja siis me oleme plaaninud oma saalis kahel õhtul ka sellised kabareeõhtud, kus siis muusika peamiselt džässmuusika sulab kokku kokku kirjandusega ja reede õhtuks, esimeseks juuniks on kaur riismaa lubanud seada kaur, riismaa tuntud luuletaja kagi Kivisildniku kirjastuses ilmunud andaa esikteos. Aga ta on juba kahele auhinnale kandideerinud ja tähelepanu tõmmanud, karrisema angalavakaga seotud ja, ja nüüd ta seab lavale tava nagu viimased halvad mehed kus siis tuleb Bildsisest eesti mees luuleajaloost, et mitte ainult tänasest päevast, vaid ka eesti mehe pilgust eesti luules läbi aja ütleme kõige laiemalt. Aga festivali üks osa on alati olnud ju see ka, et vaadatakse minevikku, et nii, nii ka tänavu. Kas äkki tahad sellest ka rääkida, mis nii-öelda pilk minevikku praegu? Kaks kaks olulisemat vestlusringi, mis toimuvad, on siis nii-öelda vanade väljaannete ümber, üks oli rohkem selline varjatum või põrandaaluse nimelt ilmus tollal palju Nõukogude ajal ilmus palju almanahhi kust tegelikult käisid läbi tänase päeva kõige tuntumad kirjanikud ja nüüd on sellest tulemust siis. Kersti Undi koostatud raamat ilmub vist ka enne seda enne enne festivali just ja Kersti Unt, et me ise on ka kohal ja, ja mõnedki autorid nagu vinti, rämpsu ja ilmet, kes on sealt läbi käinud, tulevad kohale. Et me räägime natuke, sest ajaloost, kuidas üldse oli nõukogude ajal kirjandust välja anda, see, et mis asjad, kuhu said jõuda, et kus, kus oli see tsensuuri pilt ja teine asi, siis me peatume ka korra kogunikul noori autoreid, 77, mis andis eesti kirjakirjandusele tohutu tulga tänaseid tuntud nimesid. Jaa, vapo vahel on nad kogunud üheks vestlusringiks ja ja seda suunab, et see oli 70.-te lõpus oluline restoranis, tollal ilmus üldse ainult kogumik, eks ole, poisid-tüdrukud ja ja, ja siis sama noori autoreid, et seal ütleme, need on tegelikult seotud need almanahhi põlvkond ja seesama nii-öelda noorte autoreid kogumik, põlvkonna on seotud. Ja nõnda ongi selline ajalooline pilt on seekord, ütleme, ulatub tagasi ütleme siis 70.-te eesti kirjanduse tõusu ja sündi, kuna need autorid on täiesti elujõulised praegu võib-olla kirjutavadki veel nii mõnedki olulised teosed eesti kirjanduses. Tähendab, ma tahaks lihtsalt öelda veel seda, et muidugi loomulikult kogu see teha programmi, mis meil on võimatu sellesse ühte tundi vestlusesse mahutada ja sellepärast alati tasub meie kodulehele minna, seal on ka kõik kõige viimased muutused, mis peaksid veel mingil põhjusel kavas toimuma. Samuti tasub meie Facebook'i jälgida. Ma lihtsalt veel üle korrata, et ka sel aastal toimunud meil suurepärased kirjanduslikud jalutus, tuss, käigud, millele saab ennast nüüd juba registreerida ja võib öelda, et need, kes veel ei ole käinud mööda Melchiori radasid kesklinnas tasub kindlasti minna ja selle aasta Melchiori jälgedel käijaid võivad oodata. Aga veel mõned üllatused. Ja üks uus asi veel või õieti mingis mõttes mitte uus, juba möödunud aastal me tegime koostööd PÖFF'iga ja ütleme filmi inimestega sel aastal, see koostöö on võtnud sellise vormi, et katusekinos näidatakse kolmel õhtul Dickensi teostaja ainetel tehtud filme. Ja see on seotud muidugi pikentsee aastaga, mida siis eelkõige muidugi Suurbritannias tähistas otsitakse ja need filmid on siis ka jõudnud meile siia tänu briti nõukogule. Ja tahaksin üldse öelda, et kogu meie, see festivali välismaiste esinejate osa saab teoks sellisena, nagu ta on tänu täiesti väga lahkelle abile, mida me oleme saanud väga paljudelt kultuuriinstituutidele, välissaatkondadele ja nendega koostöö on olnud suurepärane. Ja ma tahaks seal täpselt Mulle meeldib see, kuidas festival kasvab linnakoest läbi, et kohe esimesel päeval näeb vanalinna kohvikutes mitmel pool üksikuid luuletajaid üles astumas ja see on koostöös linnapäevadega. Ja viimasel päeval toimub nagu, nagu alati toimunud toimub väike luulemissa Niguliste kirikus Niguliste, aga meil on päris hea koostöö ja seekord tuleb see ega religioosne religioosse mekiga luule lugemine, aga, aga ma ütlen, et see ei ole päris selles mõttes kristlik, et seal niisugune maailma usunditele pilku heita. Ära unusta luulediskot. Mart Martin, Mart Juur on lubanud, et seal kohvikute õhtu lõpetamiseks kokk Kuku klubis siis 30. mai lõpus ta siukseid luulediskoõhtu, kus kõlavad vanad head diskohitid, läbisi luuletajate käest ei ole religioosses. Ja kindlasti seal sihukese väga religioosse vetika varasel. Pagan paganliku riituse mekiga Leretab nostalgiast. Ja muide festival päris üks viimaseid sündmuseid on kolmanda juuni pühapäeva õhtul. Anne Koidu tänav 84 Kirjanike Maja kapsaste aias saladusliku, vaeste kirjanike maja ja seal tegelikult oivaline koht, kus pisikene kohvikulaadne värk ja kirjanduse kontserdite õhtute paiku avatud terve suvi otsa. See avanes just nüüd sellel nädalal Kristiina Ehini plaadi esitlusega ja seal suvi otsa lahti, need, seal kapsastes on meie festivaliks selliseid lõpulugemisi ja loevad kõik kirjanikud, kes sealsamas majas elavadki nimistu ette, sest seal uhke, eks ole. Tarmo Teder, Peeter Sauter, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk, Mihkel Kaevats, Eda Ahi, kujutad nüüd ette, panen kõik need inimesed ühte majja elama ja liida sinna veel tuntud aktivist Erko Valk ja veel mõnedki ägedad noored vaenlased, siis sa juba tead, miks sinna aeda tasub minna. Jah, et üritusi, mis toimub, on palju tõesti, tasub vaadata festivali kava WWW heatriaadee ja jälgida siis nagu Kristo ütles, Facebooki. Ja ei maksa unustada, oleksimegi peaaegu ära unustanud, sel aastal on väga tihedalt koostööd lastekirjanduse keskusele kõigil festivalipäevade hommikul toimuvat, välja arvatud pühapäeval, kui lastehommik toimub Kirjanike Majas. Muidu igal hommikul toimuvad seal lastehommikud, kus lastel on võimalik kuulata kirjanikke ja esitada neile küsimusi, kuulata ilusti nende etteloetud luuletusi. Nii et tasub seda ka väga tähele panna. Jah, kava on tõesti väga mitmekülgne, võib-olla veel üks selline justkui väike, aga siiski oluline detail, mille võib ära nimetada, millega see kava kohe ilusti algab ka, et kõik sündmused on tasuta, välja arvatud kevadise Lutsu esimene lugemine Eesti Draamateatris. Seegi, mu kujutan ette, võib-olla nii mõnelegi motivatsiooniks kirjandusfestivalil aktiivselt kaasa lüüa, et ei ole vaja karta, et hakatakse rahaliselt nöörima. Aga ma ei oskagi muud öelda, kui et ma soovin teile mõlemale jõudu, et festival hästi korda läheks ja loodan, et, et raadiokuulajad tulevad festivalile, kuulavad nii välismaised kui eesti kirjanikke ja innustavad lugema rohkem raamatuid. Tulge siis, ma, ma ei luba, et peale seda enam pimeduses ei koba, kobate ikka, aga, aga võib-olla väikse küünlajupi saate kaasa. Uksed on igatahes avatud ja kõike. Kuulmiseni kahe nädala pärast. Uus on asju.