Kui me hakkame vaatama, missugused nähtused on veel meie esimese üldlaulupeo alustaladeks ja käima lükkavaks jõuks, siis üheks selliseks on siinse seminar Valgas. Ja me võime öelda, et Valga, et tänapäeval on ju Valga ja Valka ka Valka on siis Läti-poolne linn ja, ja Valga eestipoolne linn, aga siis, kui valmistati ette esimest üldlaulupidu, siis oli üks suur Liivimaa. Ja Valga oli pükslinn. Muidugi teisel poolel, las rohkem läti keelt kõnelevaid inimesi ja teisel pool eesti keelt kõnelevaid inimesi, aga sama palju oli igal pool ka sakslasi ja venelasi ja nii et praegu loeme siiski, et see siinse seminar, mida juhtis jaanist Cimze plane see oli justkui meie kõigi ühine seminar praegu seminarihoone asub Läti poole peal, seal mitmeid kordi käinud, seal lauldakse ja väga tore koht sealsamas nendes hoonetes, sest toimus seminari tegevusaastast 1080 49 kuni 1880.-te aastate keskpaigani. See seminar valmistas köstri ja kihelkonnakooli õpetajaid. See oli ju nii-öelda maa sool väga huvitav seisus. Köster kihelkonnakooli õpetaja ühesõnaga vaimulik tool, köster, kes pidi läbi viima ka neil oli õigus läbi viia jumalateenistusi, väiksemad, mitte väga suuremastaabilised, vaid väiksem staablisi, kohalikke jumalateenistusi ja nad pidid oskama koraale õpetada ja kõike seda kaasa mängida orelil kui kui armooniumil ja klaveril pillidel veel seal sageli ikka viiulil ja oskama õpetada ka kõik, muide õppeaineid kõrvadest. Ma tean jah, täpselt jah, kõik õpetaja Laur oskas kevades kõiki asju teha, käisite samamoodi. Samamoodi see õppeasutus pluss siis igal aastal lõpetas umbes 40 50 noormeest ja naist, kümmekond olid eestlased. Siinses seminaris sai hariduse kuskil 120 Eesti noormehe ringis ja kuna see oli puht geograafiliselt mõeldud Lõuna-Eesti ja selle noh, ütleme, et oleks Liivimaa keskosa varustamiseks kihelkonna kooli õpetajatega, siis siinsest seminari lõpetanud noormehed tulid põhiliselt siia praegusesse Lõuna-Eestisse. Kui Viljandi võru, tartu, too Jõgeva, siis ei olnud küll Jõgevalt olemas, aga, aga noh, selle kandi koolidesse tulid nad. Ja nendest saidki me esimese üldlaulupeo põhiettevalmistajad, õpetajad, haritlased, Nad said otsese hariduse muusikaliseks seminaris nimetatud kohast. Sest seda muusikateadlane Anton Kasemets ütles kohe, et, et see oli ju muusika, taimelavaseminar oli muusikaline seminar, seminar mari direktor Cimze siis sisendas oma kasvandik, kas lugupidamist, esiteks õpetajaameti vastu. Ta sisendas just eneseaustust ja iseseisvat mõtlemist. Seda eristavad paljud kasvandikud oma mälestustes samuti väsimatult enesetäiendamist ja huvi kodukandi ajaloo vastu. Selline lätlane siis ka eestlastel süvendas, et väga-väga isa maalike patriootlike algeid. Kellelegi ei tohtinud jääda muljet, et seminar annab ammendava teadmistepagasi. Vaat milline oluline. Ta oli. Ja Chimse olevat öelnud ka, et tsiteerin siinse ütlust, kes iga päev läheb võitma. Plusse peab ka igapäeval relvastuma võitluseks. Väga kaasabile mõtlemine ja tema algatusel toimus ka mitmesuguseid üle liivi maalisi üritusi. Näiteks 1848 oli Siguldas Turaidas õpetajate konverents kus olid koos terve Liivimaa maakoolide esindajad. Anton Kasemetsa ütluse järgi on see muusikaseminar ja muusikaseminari nimetuse pälvis ta just selle tõttu, et paljudest seminari lõpetab vaatajatest said ümbruskonna muusikaelujuhid lausa ja terve rida heliloojaid said oma esimesed sammud just sellest seminarist. Ja siin see oli ise mitmekülgne muusik, ta oli helilooja kogus väga palju läti rahvalaule ja näiteks meie helilooja Aleksander Kunileid, kes õppis ka seal seminaris ja kes oli eriti andekas, kelle kohta üks baltisakslasest estofiil, Schultz, Bertram ütles, et see on ju geenius. Baltisakslane nimetas Keenias ja sel puhul ütles selle väljendi, et kui Kunileid kirjutas esimesed laulud kaks esimest laulu Koidula sõnadele esimesele laulupeole. Ja Schultz Bert Trump Peterburis kuulis neid laule. Ta ütles selle kohta, et see on ju geeniusega tegemist, et sellist meest tuleb hoida ja püüda teda koolitada. Kuni leedil oli koolitus ainult esimese hooga, ainult Siinse seminar, aga see näitab, missuguseid mehi koolitati ka seal Siinse seminaris. Ja otseselt isegi on kahtlused Kunili tutis kostsimsega, osa nende läti rahvalaulude kogumis, aktsioonidest aga sealt ja said aga mõjutust eesti rahvalaulude vastu huvi äratamiseks, nii et Simson teened on väga suured ja tema mälestuseks toimus ka nüüd mõni aasta tagasi 2014 ja suur pidustus siinse 200 ja need üritused olid Unesco patronaaži all. Seda minu teada ei ole meie ühegi kultuuritegelase ükski selline sünniaastapäeva olnud patronaaži all väga siin see oli sissi Unesco patronaaži all ja need esimese üldlaulupeo mõtte algataja, siis Vanemuise seltsi rajaja Johann Voldemar Janseni kirjutas oma Eesti Postimehes sellesamasilmse seminari kohta järgmist pärast laulupidu juba siin, ma tsiteerin tolleaegses keeles küsib nüüd keegi, kelle abil läbi meie pindo laul nii hästi korda läinud, siis on meie kohus, tunnistada see olli võimalik meie vahvakestrite ja kihelkonna kolm meistrit del läbi, kes ennamist palgaseminarist tubli direktor, Tseemse katuse all, Seksame õpetatud ja kasvatud saanud. Seal on meie laula, juhatajate taimel laba, kus neid meie rahvakasvuks kasvatud ja pärast ametisse istutatud tsitaadi lõpp. Janselil täielik tõsi taga, siinsest esimesel laulupeol 822-st osavõtjast olid 455 kooliõpe töötajad ja õpilased.