Tähelepanu uudis alustab tööd Eesti raadio operatiivtoimetus Alutagusel. Operaal operatiivraadio Alutagusel operaal operal operatiivraadio. Kuulete meid laupäeviti esialgu üle nädala, kell viis pärastlõunat, seega kell 17. Operaali esimene eetrisse tulek kannab pealkirjanurgakivis. Operaal püüab panna täna nurgakivisari saatele operaal. Operaal teatab, et vabariigi suurimal ehitusel ja ehitusplatsil hakata nüüdsest peale jälgima tööd ja tegevust, et sellest teile eetri kaudu kõnelda. Et Euroopa suurima kaevanduse mured ja rõõmud Väike-Pungerjal saavad nüüdsest operaali ja ka Teie kuulajate rõõmudeks ja muredex Operaal tahab kaasa aidata, et kümneid miljoneid maksev kaevandus täpselt 22 kuu pärast käiku läheks. Operaal loodab, et kuulajad aitavad uue kaevanduse sünnivalusid. Jendada operaal annab märku, et erisaadu Peraal tõsiste probleemide juurde ka meelelahutust pakub. Operaal usub, et uus saade operaal, mis sünnib Alutaguse metsade masinate rüpes Karude endise eluaseme ja inimeste nüüdses tööpaigas maa peal ja maa all teile meeldima hakkab. Paistaks nagu meil karu, ollakse haruldaseks kuid siiski Alutaguse metsades. Karu pole jäänud viimaseks mahikaanlaseks. Näiteks võtame Kõnnu küla, mis asub viis-kuus kilomeetrite üheksandas kaevanduses eemal. Selles kohas Kurtna sovhoos tavaliselt kasvatab kaera. Ja vahest õhtuti võib näha mesikäppa kaerapõllul. Ja kui teda just lausa ei näe, siis vähemalt mesikäpa rüüstamis töötavaid külla mullu sügisel üks ott läks koguni täiesti nii-öelda julgeks või häbematuks või, või vapraks või kuidas selle kohta võiks öelda. Tuli kohe taluõue muidugi kohe aedaja mesitarude kallale perenaise kurjutuste peale lasi jalga. Kuid õhtul tuli tagasi. Parajasti juhtus ka niimoodi, et aidauks oli avatud. Mesikäpp marssis nagu õigi külaline kunagi aita. Eks mee lõhn meelitas. Kuigi perenaine tõstis õige suurt hädakisa. Mesikäpp lahkus alles siis, kui oli kogu värske Me pintsli pistnud. Sügisel, kui juba kaerapõllud on koos vili koos siis pole harulduseks ka selline pilt kus kult oma kärssa kartulipõldu sisse lööb, nii et muld aina tuiskab kahele poole. Ja kui vaadata seda piltidelt kult hästi suure peaga ja kõrgetel jalgadel nagu õige põllumees kunagi, ajab seda kartulivagu sirgelt lahti, hästi usinasti ja kiiresti. Tema taga kärssade perekond jälle asjalikult selle saagi kallal, ega nad küsi ega vaatad, kas kartul on keedetud või või pole keedetud. Kuidas nüüd tulevik välja kujuneb, kui nüüd üheksas kaevandus tööle hakkab, kui kaevandusventilaatorit hakkavad undama tikivad suurt müra, kuidas need mets, asunikud sellega lepivad? Kuid praegu kui üheksas kaevandus on juba pikemat aega ehitusjärgus olnud, seda kolinat ja mürinat on ümberringi kajamas nii õhtutav kui ka võib-olla varahommikuti. Siiski paistab niimoodi, et karud on juba selle müraga leppinud. Meie päevil kipume unustama ürgse. Kunagi olid Alutaguse laanid hirmuäratavad. Nüüd pole sellest hirmust jälgigi. Meie toimetuse kaastööline. Voldemar Mikson, keda praegu kuulsite, on kõndinud nendes laantes, mitte üks kord. Aga nüüd? Juhan Bachmann, öelge palun mis koht seesinane. Praegu lääne vana metsavahi talu juures ainult lõõtsad on su tulud jäänud? Jah, praegu küll, kahjuks. Ümberringi siin kogu aeg laiub igal pool suur metsa, esimene inimasula siit on kui kaugele, umbes kolm, neli kilomeetrit. Ehitus on läinud pikemat aega. Mis siin on tehtud? Teed on juba palju ära tehtud, nagu me näeme siin praeguses rikastusvabriku peakorpuses käibeseadmete montaaž lõpetatakse ära praeguste akumuleerivate punkrite ja purusti korpuse montaazi. Samuti anna juba katuse alla teeninduskombinaat ja see on see, mida me siin maa peal näeme. Palju palju tööd on ka ära tehtud, alla kõik see, millest te praegu rääkisite, ei anna muidugi ettekujutust kuulajale, kui ta ise kohal ei ole. Juba praegu on tehtud maa peal rohkem suuremaid töid rohkem näha kui õige mitmes käigus olevas väiksemas kaevanduses kokku. Maja, seda muidugi siiniga meier rikastusvabrik seal nagu kolm rikastus aafrikut kaku ja kui võtta kaevandus, samuti kaevanduse toodang ikka kolme normaalse kaevanduse toodang. Kui võrrelda seda kaevandust olemasolevate kaevandustega nagu kaevandus number kaks või kaevandus 10 või kaevanduse number kaheksa, suureks erinevuseks on juba asjaolud, kogu kompleks on viidud nagu ühe katuse alla tervikuks. Ta jätab küllaltki sellise suurejoonelise mulje. Teie kui noormees ja vähe aega olete siin olnud, nagu te ütlesite, mis teid siia tõi? Ega siin pole väga lõbus praegu olla, siin pole Teidega. Lund on praegu palju, praegu justkui lund ei ole, siis jaan sula, pori põlvini. No seda muidugi, aga siin selles on huvitav pikka ruutkaevandust ehitada, näha uusi seadmeid, monteerida, neida, kontrollida nende töid. See on küllaltki huvitava. Alati imestame, kui kätte satub, kuuleme maailma väiksemast näiteks kas käekellast või või imestame näiteks raadio lähevad väga pisike, lisaks võid ainult kõrvu piss või, kuid siin hämmastab muidugi just see vastupidine, see suurus. Ka muidugi son ja ametimaailma suurim põlevkivikaevanduse ja suurim kaevandus, eurooplased üldse. Aga seadmed, missugused on, kasutame kõige uusimaid seadmeid. Osa saab neid on isegi niimoodi, et mis tulevad katsetehastes kahe meile praeguses me siin rikastusvabriku ees seisame, seal on muidu nõgiratast separaatorid elektromagnetilise paraatorida. Omapärane on muidugi sööd Teie direktsioon asud siinse ehituse kõige väiksemas majas kuuseheki taga. Ja Ongi, nii nagu minevik ja tänapäev kõrvuti saan tegelikult küll nagu laike, mälestus sellisest vanast ajast siis vana talumaja, kus me praegu seda teeme, tööda. Tahaks väga, et see maja jääks ka hiljem, kui siin ümberringi laiuvad moodsad hooned, et ta välja nägemuseks endiseks ja jääks nagu muinsuskaitse alla siia. Üheksanda kaevanduse direktsiooni peamehaanik Kalvi treening mida teie töölõigus uue kaevanduse juures annaks kõige ilmekamalt iseloomustada. Kõige suurematest seadmises võiksin mainida on näiteks maandunud magistraalkonveier. Tema üldpikkus on 1650 meetrit ja kui nüüd tuua selle, tähendab kaalulises ulatuses see on umbes 600 tonni esse, võite seda omale ette kujutada. Mitu vagunit või platvormi tähendab seda konveierilt meile kunagist sisse tulla kas selle jaoks kõik ühes tükis ta lülide kaupa? See on täiesti üks, üks tikk suur konveier tähendab nelja üldvõimsusega 1000 kilovatti. Ja teine, mis teistes kaevandustes ei ole. Meil on väga suur katlamaja. Selles katlamajas on kolm 20 tonnist katelt tähendab aurutunnist tootlusega ja üks, 10 tonni nendega. Katelde montaaž on ka seotud suurte raskustega. Sellepärast ka nende kaal on küllaltki soliidne. Ja meie tähendab Montaasnikutel ei ole selles suhtes kogemusi. Sellepärast et Eestis selliseid katlaid monteeritakse. Esmakordselt. Võrdleme võib-olla seda katlamaja mõne igapäevasest elust võetud näitega. Paljude 100 tootlikkus on. Seda katlama võib võrrelda Ahtme soojuselektrijaamas. On tähendab töös seitse katelt võimsusega 70 tonni auru tunnis. Meie üldine katla võimsus on 70 tonni. Auru tunnistasid võrrelda ühe katlaga. Tähendab üks seitsmekandik Ahtme soojuselektrijaama võimsust. Ja nähtavasti kuulaja, kes ei tarvitse olla asja väga hästi pühendatud, teab, et enne balti soojuselektrijaama käikulaskmist oli Ahtme soojuselektrijaam kõige suurem, meie vabariigis oli vist. Trusti Eesti põlevkivi peageoloogi Kari Jörgenfeldi Ann meile näidata väga huvitav kaart, kust paistab Eesti põlevkiviminevik, olevik, tulevik. Et õieti hinnata tänapäeva põlevkivitööstuse arengut ei oleks mitte paha teha väikene vaade minevikku. Teatavasti tööstuslik põlevkivi tootmine meie põlevkivibasseinis sai alguse aastal 1919 kuni aastani 1944, see tähendab, kaasa arvatud okupatsiooniaastad on Eesti põlevkivibasseinist toodetud 17 miljonit tonni põlevkivi 17 miljonit 1970. aasta jooksul. Trusti Eesti põlevkivikaevanduste toodang moodustas 18,9 miljonit tonni. Kui palju meil üldse põlevkivimaalt välja võetud? Ma just eraldan need toodanguhulgad aastast 1944 kuni 1970 on toodetud kokku 212 miljonit tonni ja eelnev periood 17 miljonit tonni. Nii võib-olla vaataksime seda kaarti natukene lähemalt. Kaevandus number üheksa paikneb meie olemasolevatest kaevandustest lõunas, see tähendab vahetult kaevanduse number 10 ja number seitsme lõunapiiril. Üheksandas kaevanduses on olnud üsna palju juttu ja tema asukohast on räägitud väga erinevalt kõigile, kes tõenäoliselt on sõitnud jõhvist Tartu poole. Nendele inimestele peaks olema küllaldaselt, kui mainida nisukesi nimesid nagu pagari ja Ungari ja see tähendab jõhvist 23 kilomeetrit Tartu maanteed Tartu poole 23. kilomeetril. Väike pungeri ja, ja sealt neli kilomeetrit ida suunas ongi üheksanda kaevanduse asukoht. Nii et tulevikus oleks vist päris õige nimetada üheksanda kaevanduse asukohaks. Väike-Pungerjal. Ja kui veel ligilähedasemalt öelda, siis uue kaevanduse asukoht jääb täpselt poole maa peale jõhvist Peipsini jõhvist, Gauccini. Aga võib-olla ütleksime nüüd ära siis ka üheksanda kaevanduse piirjooned. Asulate järgi. Põhjast võiks nimetada jõe tagust Galila läänes Mäetaguse siis lõunapiiril Väike-pungerja, idast Raudi ja sovhoos Kurtna keskus. Millised on geoloogilised tingimused põlevkivi kaevandamisel üheksandas kaevanduses? Geoloogilised tingimused üheksandas kaevanduses muidugi erinevad tunduvalt meie olemasolevatest kaevandustest nimelt põhiliselt lasuvussügavuse poolest. Teatavasti meie olemasolevad kaevandused töötavad sügavusel. Nii keskeltläbi võttes kogu basseini piires nii kolme-neljakümne meetri sügavusel siis üheksanda kaevanduse piires. Maksimaalne põlevkivi lasuvussügavus ulatub 65 meetrini. Eelkõige tekivad siin muidugi veekõrvaldus küsimused mis on täiesti erinevad olemasolevatest kaevandustest. No ja muidugi ka juba see suur haare, mida endast üldse kujutab üheksanda kaevanduse pindala. Siin võib tuua niisugused näitajad nagu kogu kaevandusvälja territoorium haarab enda alla 150 ruutkilomeetrit. Kuidas veega õieti on siin mõnda suuremat järve või nisukest lausa kaevanduse välja jää. Aga Kurtna järvedel lähete võrdlemisi lähedale, kas pole karta, et sealt hakkab läbi info, et liiga palju? See küsimus on veel lõplikult lahendamata muidugi teatavale ettevaatlikkusele see olukord Expluateerijaid sunnib. Seda enam, et Kurtna v haaret oleme meie sunnitud igal viisil kaitsma ja säilitama sellepärast et Vasavere veehaare kol tulevikus põhiline Kohtla-Järve piirkonna veega varustamise nii-ütelda reservuaar. Kuidas põlevkivikihid selles piirkonnas on, on nad vaesemad juba kui põhjarannik. Kuulge, üheksanda kaevanduse põlevkivi kütteväärtus on tunduvalt madalam olemasolevatest. Kas see on üldine tendents ja selle üldine tendents, sest kui me vaatame põlevkivibasseini ehitus tervikuna, siis on see täiesti seaduse pärale liikudes põhjast lõunasse ja basseini keskosast nii itta kui läände, on seadusepärane kütteväärtuse alanemine. Trusti Eesti põlevkivi juhataja Väino Viilup. Võib-olla ütleksite meile paari sõnaga, millest on siis just nagu äkki nüüd päevakorda kerkinud Üheksanda kaevanduse küsimus ja põlevkivitoodang suurenes küsimus üldse, kaevastame üheksa ehitamine, muidugi oli päevakorras juba mitmed aastad, kuid ehitus kulges siiamaani ebarahuldavalt ebarahuldavad just sellepärast, et ehitajad olid seotud paljude teiste objektidega, mis olidki käiku minevas möödunud aastal ülemöödunud aastal. Nüüd muidugi leidude jõud suunatud kõik selle 90 kaalse peale ja vajadusel peamiselt sellest. Põlevkivitoodang peab kasvama vastavalt uue viisaastakudetektiividele kuni 26 miljonit tonni viisaastaku lõpuks. Tuleva aasta ületuleva aasta vastavalt aasta miljon-poolteist kasvu. Liisu lööme kära kaevanduse tuleval aastal kaasnema kaks, 73. aastal ja kaevandused nõmmel neli, 75. aastal. Negaalsed moodustavad võimsust meil neli ja pool miljonit tonni. See on peaaegu sama palju, mida peab andma üheksas kaevandus. Nii et ühesõnaga toodangu juurdekasv ja teise sõnaga võimsuste laienemine. Need kohustavad meid hästi kiiresti. See on 17 aasta lõpuks käiku andma uue üheksanda kaevanduse ja nüüd ma annan korraks jutujärje üle meie toimetuse kohalikule esindajale Taisa kaevandusse mehele, valdavale Miksonile. Teatavasti me peame pillid kokku panema paari aasta pärast. Mis, mis tulevikus saab ja kus või tööd leiame või kuhu me läheme vä? Teisipäevasel kollektiivile on sama saatus, mis Keva kaks kollektiivil, nemad lõpetavad veelgi varem aasta varem. Nii et kogu kollektiivsuunale üheksanda kaevanduse tööl edasi muidugi. Need kaevandused, mis praegu töötavad, on põhiliselt. Nende kollektiivide põhiliseks töökohaks saab olema uus ehitatav üheksas kaevandus. Millal Eesti kaevandustesse jõuab aeg, kus enam inimkäsi põlevkivi ei puuduta? No see oleneb kõik sellest. Kuidas me suudame Recosseedeegaks kaevandust veel, see on kaevandused, on meil kuus ja kivimee tahtmine oli seda teha käesoleval viisaastakul, kuid nagu näha on kapitaalmahutusi ehitusvõimelised arvatavasti siis seda ei ole suutelised tegema. No loodame, et siis järgmise viisaastaku esimestel aastatel. Veel kord peageoloog, Gorri Jürgenfeldt. Esimeseks ja kõige vahetamaks naabriks uuele käiku minevale üheksandale kaevandusele saab olema kaevandusvälinumber 14. See kaevandusväli on oma mõõtmetelt kahtluseta veel suurem kui üheksas kaevandus. Praktiliselt sellele kaevandusväljale tuleb rajamisele kaks alma kaevandust. Ja ta paikneb üheksandast kaevandusest idas. No kui tema piiridest rääkida, need on küllaltki niisugused mõisted, mida ei ole väga kerge selgitada üldsusele, kuna see piirkond on vähetuntud nimelt sellega, et 14. kaevandusväli asub põhiliselt läbipääsmatus Puhatu soos. Loo põhjapiirideks, 14.-le kaevandusväljale jäävad olemasolevad töötavad karjäärid number kaks, number üks, idas Narva jõgi. Lõunas noh, peab ütlema nisugune tinglik joon, mis kulgeb läbi permis küla Agusalu ja põhjapoolses osas võiks nimetada muidugi kõigile tuntud asustatud punkt, nagu seda all Kuremäe. Kui palju reaalsus selles jutus sellest kaevandus väljastati, praegu on? See on meie lähem tulevik. Järgmine viisaastak nii ja siis lääne poolt ei tule. Medalisel lääne pool on kallil perspektiivis veel üks kaevandusväli, see jääb olemasolevast Kiviõli kaevandusest lõunasse ja paik läks samuti küllaltki raskesti ligipääsetavas rajoonis. Lagu on kaasik soo, Virunurme soov ja muraka soo. Seoses sellega tahaks küsida veel kui palju, seda vist raske muidugi täpselt ette öelda. Kui palju need kaevandused nii üheksas rohkem siis veel need naabritel võivad mõjustada Alutaguse loodust. Ja kahtluseta mõjutavad eeskätt just avaldavad mõju nendele soodele just kujunduse seisukohast, sellepärast et tõenäoliselt meil olemasolevas piirkonnas jõhvikal käimise võimalused jäävad tunduvalt väiksemaks. See on juba ilmsiks tulnud esimese ja teise karjääriväljade osas. Muidugi põhiline on just nende piirkondade veerežiini muutus. Ja lõpuks veel üks küsimus, mis ikka ja jälle mäe kuulajaid huvitab. Me nimetasime selle arvu. Kui palju üldse põlevkivi maa peal on toodud, kui palju ta meil on, kui need nii suured kaevandus tööle hakkad, kui kausta jätkub? No sellele küsimusele on ka konkreetselt väga raske vastata. Kui võtta arvele need varud, mis meil on praegu olemasolevatel töötavatel kaevandustel, siis saaksime niisuguse arvu nagu üks miljard tonni põlevkivi, nendele tuleb veel juurde lisada. Rajatav kolmas karjäär ja üheksas kaevandus seega kokku tsirka 1,7 miljardit tonni, üldised varud arvele võetud varud, geoloogilised varud basseinis piirduvad momendil kolme, kolme ja poole miljardi tonniga. Niiet kui neid arve vaadata, siis käesoleval momendil, meie bassein on siiski kindlustatud varudega küllaltki pikaks perioodiks, muidugi nende varude osas. Aeg teeb oma korrektuurid. Varud, mis praegu me loeme mitte otstarbekohaseks võtmisele võivad järgneva sajandi algul muutuda täiesti perspektiivseteks. Järgnevalt oleks unustanud üheksas kaevandusettevõte, millest me täna põhiliselt räägime. Kui kauaks seal tööd jätkata? No nagu põhiliselt kõik uued rajatavad mäetööstusettevõtted on planeeritud 50-ks aastaks. Nii et kui öelda niimoodi, siis meie silmad seda tõesti ei läheks. Jah, tõenäoliselt lõppu ei lähe, sest projekteerimisel tavaliselt aluseks võetud alati teatav 40 50 aastane periood see on puhtmajanduslikel kaalutlustel juba tehnilistel kaalutlustel, sest siin oma osa mängib kahtluseta vee kõrvaldus, süsteem. See on palju tähendav nurgakivi kaevandusele, mille lõppu meie silmad ei näe. Järgmine põlvkond aga küll. Nurgakivi on tänasega pandud ka sari saatele operale. See oli operaali esimene saade. Operaali toimetus, Voldemar Mikson, Hans Kiiver ja. Hubert Veldermann operaal ootab teiega kohtumist kahe nädala pärast. Kuulmiseni.