Aga nüüd küsimus sellest, missugused koorid võivad siis osa võtta Ta laulupeost oli jutt, et meeskoorid ja ainuseks jah, ainult meeskoorid. Aga kust see idee tuli siis, et meeskoorid, kuna baltisaksa laulupidudel osalesid meeskoorid? Muide, baltisaksa laulupidudel osalesid ka mõned segakoorid, aga need olid siis kas siis võistulaulmisel või siis pidusöökide ajal nii-öelda vahepalade ja seda muide oli ka esimesel üldlaulupeol Tartu Maarja koguduse koor oli segakoor, Nad esinesid ka pidusöögi ajal, isegi see traditsioon võttis Jaanson üle, aga ikkagi meeskoorid jäid põhikoolideks ja seda joont ajas Jansen täie järjekindlusega. See oli ju tegelikult vastuolus Eesti koorimuusika arengu printsiipidega, sest enamikus olid maakohtades ja linnades segakoorid selleks ajaks siiamaani peetakse selleks meeskooride lubamise peapõhjuseks moraali küsimust, kui segakoorid juba olid tegutsenud aastakümneid ja aga Janson leidis, et kui nii palju segakoor tuleb kohale, kui tulen, jah, erinevates kohtades, nad on kohal mitmeid päevi, Nad ööbivad erinevates kohtades, puudub kontroll täiskontroll. Ja, ja tegelikult ega Jansen ei saa seda ka sugugi pahaks panna, sest kuna paljud koorid ju tegutsesid ju kirikuringkondade kontrolli all pastoraadi eriti siis võimude poolt luba niikuinii venis. Ja nüüd Jansen kartis kõige rohkem seda, et kui nüüd tuleb eitav vastus, siis selle eitava vastuse üheks põhjuseks võis olla see, et ei saa lubada, sest ei ole garanteeritud moraalikriteeriumid. Tähendab, Jansen kartis, igaks juhuks ei saa seda moraaliküsimuse tähtsustamist Johnsonile pahaks panna, sest ta ei teadnud ka ette kunagi polnud ju kogunenud nii palju rahvast, ütleme, kui oleks kogunenud rohkem kui 800 inimest, võib-olla kaks korda nii palju ja segakoorid. Jansen arvas, et parem piirduda meeskooridega saksa laulupidudel on see läbiproovitud. Kusjuures Jansenile oli trumbiks meeskooride. Kutsume selle see, et 1866. aasta baltisaksa laulupeol naised küll ei laulnud laulupeol, aga võtsid osa rank käit, kudest, võtsid osa pidusöökidest ja Jansen panid tähele, ta kirjutas oma tähelepanekutes Eesti Postimees. Et naised olid käitunud väga ülemeelikud ja tekitanud seal sellise nagu oma kokateerimistega natukene segava õhkkonna. Ja seda sellises olukorras, kus olid ainult meeskoorid ja siis kasudes, kas siis ka siis tekkis elevus ja elevus elevust. Nii et seda Jaanson lausa rõhutas ajakirjanduses, et, et õigustada meeskooride osa võtta nii, et igaks juhuks, et luba tuleks jällegi kahepidine rolli, et Janson saab selle eest kiita, ühelt poolt kiriklike ringkondade poolt poolt avalikus ruumis kuju sool on igal pool, on segakoorid. Ja nüüd me peame kõik segakoorid hakkama ümber formeerima. Tegelikult see oli ikkagi väga tõsine küsimus, sest koorid olid üldse tol ajal väga väikesed. Mitte üle 20 liikme keskeltläbi 12 kuni 20 inimest segakoorid ja kui nüüd formeeritusele 20 liikmelise segakoori meeskooriks jääb järele võib-olla viis kuni seitse meest, mehi oli ka tol nagunii naised laulavad ja ka siis ilmselt ikka väga suurt probleemi, et üldse laulupeorahvast kokku saada lauljad, aga sellega saadi hakkama. Nii nagu ühes Päevalehes oli, muide, Tartu saksa lehes kirjutas vahetult enne laulupidu, tsiteerin sind seda saksa lehte, törts sättungit. Tsitaat, mis rahva poolt ka armastatud ja austatud postipapa ära tõi, seda tahtis vaevalt keegi sööti jätta ja see haaras kõikjal meie rahvast kaasa. Nii kirjutati jah, vahetult enne laulupidu saksa lehes, järelikult autoriteet oli nii suur Jansonil kooli vaja meeskoorid, siis me need meeskoorid ka loome ja kohtade peal. Needsamad siinse seminari kasvandikud kütsid kui pühakirja, seda ja formeeriti, uued meeskoorid ja vanad koorid reorganiseeriti ümber meeskoolideks. Vot selline meeskondade küsimus ja, ja isegi teisel laulupeol olid ainult meeskoorid, see oli aastal 1879. Jah ka, siis, aga alles siis kolmandal laulupeol 1880 siis lubati juba ka segakoor, mitte küll arvuliselt nii palju kui meeskoor, aga juba oli võetud suund, et segakoolid võivad ka osaleda.