Kui luba oli saadud, kõik hakkas aktiivselt kiiresti toimima, moodustati komisjonid, moodustati alakomiteed ja nii edasi ja nii edasi ja kõik justkui läks ilusti mööda ettevalmistatud rada. Aga nagu ikka suurte asjade puhul toimub ka vastasrinne ja vastasrinde üks aktiivsemaid esindajaid tuli oma meeste hulgast ja selleks oli Carl Robert Jakobson Missis Carl Robert Jakobsonile harja punaseks ajas. Jakobson oli ju kõige alguses, on siis juba aastal 1867, kui Jansen tegi talle ettepaneku olla kaasatud peo ettevalmistusse, siis Jakobson oli väga vaimustusega nõus ja tegi päris päris palju asju, et laulupeo repertuaar saaks eestipärasem ja nii-öelda kodusem, mitte ainult saksa laulud, vaid oleks ka muud soome laule, eesti laule. Ta tegi igati eeltööd Peterburis Peterburi eesti patriootide ringkondades et seal sondeerin pinda nii loa saamiseks, seal olid sellised nagu Vaidzenberg ja, ja Köhler ja la land eesti soost pastor Peterburis. Nii et Jakobson võttis aktiivselt osa. Talle meeldis see laulupeo meeldis, väga meeldis. Aga algusest peale meeldinud talle see mõte, et see on pühendatud priiuse 50. aastapäeva puhul, sest Jakobson leidis, priiuse pole ollagi. See on ainult formaalsed punktid, on täide viidud. Eestlane maamees, naine, nad on ikka saksa orjuse ikke all muutunud ei ole mitte midagi, et see on ainult võimudele näitamiseks. Ja kui me pühendame meie Eesti laulupeo priiuse 50. aastapäeva puhul, siis see on üks jant. Kui Williceroder valiti presidendiks, siis Jakobson pani ikka täie rauaga kahuripaugu. Kas ta astus järsult kõrvale või läks kuidagi tasapisi, ta lihtsalt sai aru, et ikka tema ei saa seal osaleda, see asi hakkas tasapisi minema Kraavi Jakobsoni poolt ta ei teinud järsku pauku ja väga järsult hakkas ta tegutsema laulude vastu siis kui villi, kõrvade, sall, presidendiks, see oli nagu viimane tilk karikas. Kui Janssen oleks saanud presidendiks, võib-olla siis ei oleks seda vastutöötamist nii tulnud. Kuna Jakobsoni meelest on eesti rahvas ikkagi sakslaste rõhumise all edasi, siis pidutsemiseks pole nagu põhjus, vähemalt mitte laulupeo näol, muul näol võib olla priiusepäeva kohta ütlemata midagi, mis 26. märtsil tähistati, selle kohta leidis Jacob Sonatat on asi asjakohane ja aga et laulupidu, see esimene eesti meeste kui tulemine, kus lauldakse eesti meelest eesti keelest selles eesti keeles seda ta pidas täiesti vastuvõtmatu, üks nii et ütleme see hetk, seitsmes kaheksas märts 1869 siis Jakobson tegi järsu otsus, et temast sellise laulupeoga ennast siduvaks ei pea. Ometi ta oli koos Jansen ja Koidula ka tellinud ju Kunileidilt laulud Koidula sõnadele ja neid laule taga igati soosis. Ja aitas kaasa, et need laulud saaks Peterburi heliloojate poolt meeskoorile seatud, ta lausa hoolitses, et need laulud saaksid juba Peterburis ette kantud ja Mu isamaa on minu arm Holiigi mai alguses 1869 väga suure menuga Peterburis ettekandel. Need Kuliledi teos oli esiettekandel Peterburis ja vastukajad olid suurepärased estofiil Georg Schultz, Bertram kirjutas Postimehele selle kirja, kus kuni leiukohta geenius pole keegi kuningleiukohta ütelnud. Geenius Sults, Bertrand oli see mees, baltisakslane leidis, et see laul olen mina, arvan niivõrd hästi tehtud, et see meelsel teeb palju asju tulevikus. Kahjuks kuni leid suri kolmekümneaastaselt mõni aasta pärast laulupidu. Ta suri Ukrainas polt haavas nii, aga Jakobson, siis pidas lilli Keroode valimist presidendiks. Suurimaks veaks ja alatuks pugemise. Jakobson aktiivselt hakkas laulupidu õõnestama, aga siiski peab ütlema tema auks ta oli ikkagi suur rahva liider, rahvas tema arvamusega arvestas avalikult ajakirjanduses ta selle laulupeo vastu artiklitega ei esinenud, vähemalt ei ole teada, võib-olla mõni anonüümne artikkel, nüüd, anonüümsed artiklid, mis olid varjatud mingisuguseid tähtedega J, K, L või SF c või midagi taolist, võis olla tema, aga avalikult oma nime oma nime all ta igatahes lauluvastast propagandat ei teinud, avalikult ajakirjanduses. Aga ta tegi kõik võimaliku selle nimel, et oma panust pisendada ja vähendada. Ta läks isegi ostes küllaltki hullude asjadeni. Ta saatis kirja nii Jansenile Kunileidile, et Need võtaks välja kuni leidi, need mõlemad originaallaulud, mille vahendamist Jakobson soosis ja lausa aitas kaasa. Mu isamaa on minu arm ja sind surmani, jah, et need võetakse ära, sest Jakobson ei taha, et need isamaalised laulud oleksid sakslaste sabarakkude nimetakski. Jansid sakslaste sabarakuks sellisel laulupeol minu vahendatud laule ma ei taha, et nad oleks, aga õnneks Kunileid oli, sel ajal oli mingisugune kiriklik püha ja ta oli kodust ära kuskil mujal, ta ei olnud mitte Valgas, kus ta elas, elasid seal Valgas, olid siinse seminari õpetaja, ta oli ära ja sai selle kirja kätte alles paar nädalat hiljem. Siis oli juba hilja, siis juba laulupidu juba toimus. Jansen, saite selle kirja kätte ja see kiri on olemas ka samasuguse ettepanekuga, et Jansen võtaks ära need, aga Jansen seda ei teinud. Kui oleks Kunileid öelnud, et minu laulud ära siis oleks, kas Kunileid oleks seda teinud, et seda meil raske öelda, kuidas tema suhteid Jakobsoni karuga Kaja suhted igati soosis tema originaallaulude pääsemist kas või sinna Peterburis side Peterburi heliloojatega, Adolf reliseltiga ja Hollandi kiriku praosti organisti Mayeriga, kes seadis mõlemad, nad seadsid kulinaid laule meeskoorile ja vahendasid seda kontserttegevust. Aleks, võib-olla kuulanud oleks meil olnud tõepoolest ainult saksa lauludega laulupidu, nii et Jakobson hakkas siis aktiivselt töötama, vastu toimus ka selline anonüümne sõnasõda ajakirjanduse veergudel. Jansen vastas anonüümsetele igasugustele kuuldustele sellistele vihjetele. Jansen teravalt vastas neile, aga ta kunagi ei kirjutanud, et see on vastus Jakobsoni arvamusele. Nii et selline diplomaatia käis, aga rahvas pidi siis selle nii-öelda sõnasõjast selle iva välja noppima, et laulupidu ikka tuleb ja et igal asjal on ka vastalisi olemas, aga et vastaline on antud juhul juba Jakobson, seda vist rahvas ei saanudki vist teada. Kuigi Jakobson laskus ikka mõnes kohas päris madalale, olevat teda nähtud laulupeolisi vastu võtmas tagasi saa tagasi saatmas veenmas, et see talumehel, kes on ennast juba natuke paremini tunneb, aga põhjust pidutsemiseks ei ole, minge koju tagasi. Inimesed läksid ka siis tagasiteed ei ole teada, et tuleksid Hiiumaalt kaugelt juba välja tuled ja laulud, kõik selged ja tuleb näiteks mees. Rahvas tundis ära kõik need maainimesed. Ma ütlesin, et tundub, tuleb üks musta habemega meesõpetaja, ärge minge, et see on sakslaste pidu. Meil ei ole põhjust sinna minna. Igatahes mitmetes mälestustes ära mainitud, et Jakobson sellega tegeles, tuli linna piirile rahvast tagasi saatma. Aga jäägu see tema südametunnistusele. Kas oli see tema, oli see keegi tema teisik? Igatahes on teada, et Jakobson sel ajal Tartus oli laulupeo ajal laulupeo ajal oli Tartus, kas ta laulupeoväljal oi, torkavat ikka oleks nähtud minu vandenõuteooria, see on minu isiklik, väga sügavalt isiklik, et ta võis ennast ära maskeerida seal mingisuguse ükskõik kelleri ümber tõmmata, istuda seal, et vaadata, kuidas pidu ikkagi kestab. Huvi oli kindlasti, huvi oli palju tegutsenud, selle sellega ikkagi toimub, et kas läheb kraavi või ei lähe või ma püüdsin seda asja ikka aidata, et see kraavi läheks, kas läheb kraavi, aga miks ma sellest nii aktiivselt räägin, sest tegelikult see on ju ka tänapäevapoliitikasse poliit. Jannsen ja Jakobson olid alguses sõbrad, aga mõlemad tahtsid ju alla ajakirjanikud. Sel ajal, kui Eesti Postimees oli juba saavutanud päris kõva positsiooni, tahtis Jakobson saada ajalehe ilmumise luba paralleeltegevus ja ta ei saanud seda luba. Ja tükk aega ei saanud võimud, et seda siin meil juba on üks ja Pärnu Postimees ka veel on ja veel veel kolmandat lehte tahate. Jakobson luges seda rivaaliks kui laulupeo eelkorraldamise käigus. Jansen populaarsus tõusis taevani. Jakobson, kes oli sel ajal ka juba väga suur liider, tema justkui hakkas nagu kahvatum kergelt. Ja nüüd, kui Jansen otsustas baltisakslase valida Biokomitee presidendiks, siis oli hea põhjus solvuda. Kahtlemata kõik märgid näitavad, et kõige suuremaks põhjuseks vastutöötamiseks oli just isiklik solvumine. Mina aitasin seda repertuaari koguda, mina palusin soomlastelt laule Ungarist rahvalaule, iga sudja seadeid ja kõik kõik ette valmistanud repertuaari jaoks pidukomitee, repertuaari komisjoni liikmed võtsid ainult need Kunileid omad ja teised kõik ilma minuga konsulteerimata lükkasid kõrvale, minuga ei arvestata, aga Jakobson arvas nii, et kui tema aitab kaasa, siis tema kõik ettepanekud lähevad käiku. Jansen jälle oli vaja oma poliitikat ajada. Et kaks suurt kivi põrkusid ja oligi tulemuseks see, et üks hakkas vastu töötama. Kahju suurte asjade ettevõtmisesse, ikka leidub väga tugevaid vastutöötajaid. Mispärast arupidu, kuidas Jakobsoni ja Jannseni suhted edasi läks, head nad kindlasti enam ei, Arnold ei olnud, aga Jakobson siiski osales Janseni kui Lydia Koidula poolt juba organiseeritud mitmetel üritustel, sealsamas helmes toimus ju 1871 selline nii-öelda väljasõiduistung, kus arutati Aleksandrikooli ja, ja ka tulevikulaulupidude asju ja mitmeid muid kultuure, tilisi asju. Jakobson ikka osales nii ettevaatliku olulise kultuurisündmus ei olnud ju nii palju. Loomulikult ta tahtis igal pool olla, kui ta sinna ei oleks ka tulnute oleks jäänud kohe kõrvale tähtsal üritusel ja nii ta ikka osales, kuna tema oli kolme isamaa kõne. Vanemuise selts oli seda kõike vahendanud, oma ruumides sai need ette kanda, tal oli ju side Vanemuise seltsiga isiklikult Jansoniga läksid nad väga kõvasti Borelema, aga see ei takistanud siiski kaasa löömast edaspidi. Aga muidugi see vimm ikka jäi alles. Niipalju siiski. Jakobson sai aru, et see oli oluline üritus ja mitmes oma artiklis klisson ta öelnud, et see on olnud siiski oluline etapp Eesti rahva enesemääramisel ja ärkamise aja edasi liikumisel. Seda tan tunnust ikkagi suur mees. Aga jah, siit ikkagi järeldus isiklikul pinnal. Solvumised viivad isegi seda, et hakkad eitama peaaegu et iseennast oma põhimõtteliselt oma põhimõtteid ja keeruline aeg oli, ei jõua ära imetleda, nii keerulisel ajal selline kultuurisündmus siiski püsti pandi vastuoludest hoolimata. Sest vastuolud võisid ilmneda igal sammul. Näiteks kas või Lydia Koidula küsib oma vaimselt ja moraalselt õpetajalt Kreutzwald tilt ühes kirjas. Abba nimetas Kreutzwaldi papaks. Miks teie ei osalenud laulupeol? Rahvas pani seda tähele, te olete meie liider, te olete meie juhti, õpeta teie puudumist märgata, igal tasandil ongi suur küsimärk nii lähedal, et oleks võinud ju tulla. Ja siis on mitmed vabandavad kirjad Kreutzwaldi poolt, et ma ikka ei saanud tulla, sest ma olin natuke haiglane ja samas teine põhjast tuli veel hiljem, et parajasti oli keegi revident seal vaatas, kas ma olen ikkagi oma arstipraksise kohal, olen ma hoopis mingil peol igasuguseid vabandusi, aga kõlama jääb siiski, et Kreutzwald ei olnud ka selle laulu peal nii-öelda kultuuripoliitilise seisukohaga päris rahul. Mis tema natukene negatiivse suhtumise põhjuseks oli, seda on raske öelda. Aga vot see näitab, kuivõrd keerulised ajad olid vene võim, saksa võim, eesti tärkab intelligents, eesti tärkab ärkamisaeg, eesti tärkab, intelligents ei olnud ühel meelel, ei olnud ühel meelel. Aga igal juhul asi püsti, säilia Jakobson vähemalt hiljem tunnistas, et asi oli tähtis, et asja edasi viia.