Tere te kullede selle talve peramist, mulgi uudistesaadet. Homme nakkab kevad ja riburada mööda tuleva kevadise täht päeva. 25. märtsil peetes paastumaarjapäeva müüdon paastumaarjapäeva tähistamine Karksi kihelkonnas kantuga eesti vaimu Peranduse nimekirja. Sissikanded Ei valmis Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja kannistu kai. Kate 1013.-st aastast pääle peetes Karksin paastumaarjapäeva üten koonia vanamuudu. Kuidas täpselt, sellest kõneleb Karksi naise ja kange paastumaarjapäeva tähis teie Saaremäe, Virve ja Lepiku Viiu. Maarjapäeva peeti 25. märtsil mis tähistab talve lõppu ja üleminekut kevadele. Paastumaarjapäev, naiste pühe, mida tähistame nii noore kui vana tüdruku neiu nooriku ja naise. Sel päeval oli töötegemine naistel keelatu. Omuku Aga tõusti vara, võeti linnupetet minti, ütensis laulten, päikest tervitame. Aga seljal pidi, kindlasti oleme undruk ja pähen valge rätt. Karksi ordulinnuse veeren. Asume vana põrgu koopa Alliku veeren pesti nägu seotisse bow külge, soovi paelu, juuesse maarjapunaküpseteks pannkooke kõneldes naistejutte ja õhtuminasse kõrtsu. Karksi naise pea neist kombist tähendab päevani kinni. Üks viis aastat tagasi hakkasime siis meiega seda paastumaarjapäeva tähistame ja ilusam ammuku vaate enne päiksetõusu, kui hakkame, tuleme, kes tuleb bussijaama poolt ja kes tuleb sealt poepulti siis naise tuleme kokku, Gigelam siis valge räti ümber ja siis riibu seeliku sellem, siis me läheme sinna Kitzbergist vähe allapoole, säärt mäe siis kaija, kuidas päike tõuseb, noh, ja siis me laulame seda laulu, kaad, tuule veel päevak, õõne tuule peal päevak õõne siis me paneme seda Alliku vet silmi pääle, siis tuleme Kitzbergi manu, seal on mis vana pärnapuu sinna paneme oma punatse lindi siis Egevdzis oma, et soovib siis mina mõtlen iki oma pere peale, et nakik terve olles, et kõik hästi oleks, siis me läheme siia kultuurimajja sisse, siin on siis lauakse kaet, siis kellel on siis pann quice ja muusija punast mahla või, või veinitoodu ja siis me Kütsetamis reid kuutkemanuga ja Ege, kõrdun meil mõni külaline, mis vadis. Siis on, mis sunnib pikki poole öö ajal ennast üles saama märtsikuul ja tuleme siia Karksi-Nuia kultuurikeskuse manu naisi. Et seda äkki õitse üten tegemise rõõm ja lust, tamm, üten, kuunam ja tore, lõbus laulte ja kooki süve ja ja ega see päiksetõuskuta tõuseppamegi ilusa vaatega. Tsi noorus ja ilu ja sealt kik tuleb, et kas, kas lääde järjest noorembes keegi, noh, kus sa nooretes. Gif ja me paremini silmi pääle seda püha vett ju silmasärale ja jää, ühtegi kortsu ei ole, siis on kik sile, siis on ilus olla. Sellepärast me käimegi sedasi paastumaarjapäeval ütlen, kuulsin, et, et ilus välja annetaja rõõmus. Aga kas siis tänapäeva naine saab sedasi deta ka, et siis tõesti sel päeval naise tööd midagi ei tee? Seda ma küll ei usu, hästi, ei saa vist jaa. Kuule, ega ei saa vabrikuid ju seisma panna või poeus kinni, paned pojusse kinni ja tehke, mis tahate, sisu. Vanasti visasid vokiks nurka ja asi ants, aga nüüd ei saa ja sedasi. Ega eriti Unaistestes panta midagi, ju naine tegi tööd hommikust õhtuni, aga siis see oli nagu pühapäev või sedasi, kui oli naise, saime siis minna kõrtsu ja, ja muuseas, kuna kõrtsu läksime, siis mehe pidime välja tegema neil ju punast veini. Vurtsu või kik, kes tahab, üten Karksi naistemaarjapäeva pidade peas, tuleme Esmabe kate, 10 viienda märtsi hommiku kell kuus Mulgimaale Karksi-Nuia kultuurikeskuse manu. Kõrt sellan, valge rätt, vähen puna juutia muusgoogi jaos üten. Aga kes ennast nõnda vara maast vallad ei taha. Saabe paastumaarjapäeva ja selle pidamise kohta Karksin rohkem tääda rahvakultuuri keskuse kodulehe päält eesti vaimu Peranduse nimekirjast. Sess kõrrasson, mulke, naiste jutu otsan saatexe saed kokku. Ilves, Kristi uwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi pähe.