Tere, tegu lillede, mulgi uudisid, enge kooljakuu. Sel puhul käisime kalmu, aian kõndmanni, uurman määnsed märke kunagi elanu mulgi omi esienda ja oma tegemiste kohta sinna järendulevide põlvi jaos maha jätma. Tan tämbese jutu piidemeid Mulgimaa söamise Halliste surnuaida. Teejuhis tuli endine Halliste kirikuõpetaja Kastoni Kalle kes vil nüüdki mõnikord surnitmatman käib. Kõneldes Zetalliste surnu vaid on eestimaa kalmuhaidest kõige suurem peaaegu katesse Lektaari esiäralik mallisti kalmuaed selle poolest, et siin näta omaaegsete mulgi talumeeste au ja hiilgus kui suure ja jõuka talu on tihtipeale hävinenud, siis avasamba seisab veel kava kava. No eks mõne peremehe uhkustasid oma jõukusega veel pääle surmagi ja lasime siia tasside ilmatu suure graniidi, mürake või lassi, vehitade uhkem piirdeaia kui mõisnikul või naabrimehel Egale säänse laavasambale on pääle kirjutatud muidugi talu nimi ja omaniku nimi, arvaga naase nimi, paljudel ava tähistel on kirja näitluses Kasetalu Peeter püssi ja ta laane. See tähendab siis seda mulgi Peremises pea oma naisest lugu, kui isegi tema nime s las ta avasambale panda. Kui vanasti valiti laane selle järgi, kui jäme tema sääre Joosse olli, mida tõendavad Eesti Rahva muuseumil olevee naase suka, siis võib küll arvata, et Laane oli ikkagi eelkõige tõhus töö abiline. Myansite kuulsid, suguvõsasid ja inimesi siia Halliste surnuaia pääle hom, matet. No minu enda jaoson kalmu hoian kiki inimese üttemuudu kuulsa või siis kuulsus, edu või siis kurikuulsa näituses Abja, parun Stackelberg oli sõna otseses mõte, on kurikuulus oma julmusega, talub õige vastu. Ma arvan, et paljud taluperemäe ja muu tegelase rolli ka kuulsa omal ajal Pille mäletava neid vähese muidu peetas kuulsas krosse suguvõsa hauaplatsi ja Kitzbergi Augusti Loomingu tegelaskujude prototüüp haudu, samuti puhkavad Halliste kalmu hoian kirjaniku Kitzbergi vanemate me oleme ja palju inimesi dias veel mäletama Kalev Raavet, kes ka puhkab Halliste kalmistu on tema oli siis Halliste kiriku taastaja üheksakümnendatel aastatel. Seal, et ollu pikalt siin sama nallisten, kirikuõpetaja ja Tennumatusid, olete surnumatja ka nüüd mõnikord, kas oma arusaajad kah? Nüüdsel ajal on siin Mulgimaa sõjamen matusse kuidagi teistmoodi kui mujal. No tähendab, sel päeval on Nikki igal pool, ütle moodunematusse tigedalt inimene külmkambrisse, siis ahju ja tuhkurniga kapi peale, illusid ilmu, ootame, et sassis ilma vihma või külmati kalmuaiale minna ja urn maha matta. Kuidas simatusse kultuur, selle haage üldse muutunum? No esitas, ei ole kalmuaid enam ammu rahukotus nagu üteldes, siin tähendab ta sel päeval iki müristele hommikust õhtuni igasuguse aparaadi, nagu sae, trimmeri ja lehepuhuri. Kõike seda ilu ja korra nimel ma mäletajat kaitskümmend viis aastat taade valvati, surnud kolm müüdia päiva kodun ja laulati ja palvetati, siis pandi surnu pidulikult puusärki ja viidi kalmuaida. Oli väga mõnikord palgatu, itku või laulu naase nemasistatsiva, täpselt kungotan, mida deta. Havitasime lahku mängel siit ilmast ära minna. Kas kalmu aidaa Bellates, kas müts hirmus kotus nüüdse inimese jaos? Seda nüüd küll ütelda ei saa, kui on mingi tähtpäev, mis on seotud, kas siis emade-isade hingedepäeva, muidugi jõuludega, siis on alati kalmuhoid rahvast paksult täis ja talvel kui vaiksemaid kalmu hoian, siis toimetava seal linnu ja looma. Minu meelest see, et surmam tabu inimese jaos see aina süveneb, millest on väga kahju, sellepärast et surm vähemalt minu jaos on elu kige tähtsam sündmus, sest see on kindel. Ja see toimub ainult vits kord. Seepärast oleks mõistlik selle teemaga ennast kurssi viia. Sess kõrrasson, mulke jutu otsan saateks said kokku Ilves, Kristi Uuwembet, Mulgimaalt jälle tulevad õisi pääiki puul. Seitse õhtu.