Tere te kullede selle aasta peramist mulgi uudistesaadet Eila, 16. detsembril saime Põlvamaal karilatsi vabaõhumuuseumi, Võru instituudi ja põlisrahvaste arengukeskuse eestvedamisel kokku Võru, Setu ja Mulgi keele asjatundja. Et aasta kokku ja eesti põlitside keelde, tervise ja tuleviku üle aru pidada. Teadupärast kuulub ÜRO kate 1019. aasta põlitside keelde aastes messist, selle aastagi oma äradetu ja Myansid sihke edes piditsest sätti. Sellest kõneleme mulgi keele õpetaja, laande, alli ja Võru Instituudi keeleteadlane Ilva Sullub. Mul on tuuste aia meeleritsker tõmmet, sa juba kõik politseikeelena kihnu keel tähendab meest veidikese kõrval, aga mõtleme, kõneleme näidega, kahju, võtame ka kampa. Et mis ained kokku saime? Aruta, kui edes jommi, Kiili kaitse arendab. Kõigil keelel on nagu mure ja ome aeguneutiselt asja ajame, et kõik väljundi, mis me siis teeme riigil või kasvõi omavalitsustel koiomegi seal seal nende organisatsiooni allkiri all, siis see on igal juhul tähtsam kui üte asjaajaja allkiri, et see on tähtis, et me Sazoida oma asja. Kui nüüd selle aasta peale tagasi vaadata, kui palju siis meie Lõuna-Eesti keeldele sellest kasu on ka ollu. No kas või miks olnud siin on mitu asja politseitöökeeli aastaga sildi all, kui ma mõtle kasvõi too pääle, et võro keel on väga aktiivses Lääne seal Facebook'i näituses, näoraamatu tuia asum ju päris sääne silte, võrokeelne politsei, ta kiiliaastak ja läbi toondud aastaga ja ka need politseikeeli väga palju tutvustad, mitu üritust on toimunud, mitu seminari toimunu, politsei, Kiili arendamises kõik asjaliku pildi pääl või nagu, nagu kõrvu linemisil püsimine võro keele nätelektsio aasta tal nii väkke mitte kunagi ei ole nii suurt huvi olnud. Mea või ütelda, et meil nõnda palju asju oled, Etu, aga kui mõni kõnekeel kannab, kui välja paistab, see avitab meid ka ja näituses näoraamatul on nõnda kirjuti, et tüts kirjutab mulgi keelend, vene kirjutab võra keelel, et tegelikult on see Väiga tähtis, et inimese, juba julgede kirjute ja oma arvamust oman, keelen kirja panna. Tulime välja ka peris kindla plaani, et kuidas siis ütlen, kuhu edasi minna. Tuleb detas Ehanud ütine kuum kogu kui nakatest, siis ütisel daame, kigi, põliskeelte asju, see on väga tähtis, et üldiselt seda asja aia. Et nagu võrakas, sõitsin tallat vahetuses Eesti valitsuse jutule, et ookeani taha ja tunnistage, et nii olema, et me oleme omaette kiilas, istud väge ja šveitus agumi tulemi võrokas seto mulgi ja võtan vil kihlas kampa, ütle, niiet ei ole põliskeele ballesi tõsidusega suhtuda ja deta kõik alale siis tuul, helil on palju suurem vägi takka. Ja mina tahtsin lisada, et kinda pääle kõneldes mede keelist nagu Kiilist mitte kui murdist, et kui inimene tahab, et ta kõneleb keelt, siis on ta keel ja hakkab ka Parepist, kõnelen. Võro keeles muidugi asi selge, et võro keel on ka sõna vana võro keele olemas, tähendas sääst murretest kilt või aktsenti nagu nagu päris keel ja kui pruukida murretad, siis ta nagu näitas, et ei ole päris keel ta midagi vähemat kui keel Merka, Mumalal kirutanu seto keele Kotsin, et no ei saa olla mäestki, imur, kime, kiilum, mitte keegi ei tule ütlema, et kas seal on kiil või hinemine esiütles su lumm ja kui mõni ütleb, on kiil. Õitse lähembeeaa sihke on ka see, et saaks rahva loendusele Ikini keele ja ka nende paikkondlike keelte mõistmise küsimus. Sissi, mis jaos ei tähtis, on meile. See on juba seepärast tähtis, et mett käes kui palju inimese pääle tähtsast, seda, kas ta nüüd mõistava peris ega päävatselt kõnelde. Aga kui inimene juba tähtsus peab, et sa aru mulgi keelest või võru keelest, et siis see on väga tähtis, et, et me Saska tääda Võrdlemise kodus, et kuni 10 aastat tagasi saime Dolinemisid ja ütled mõistva mulgi keelt, toll pea 10000 võrokilt pea 75000, aga et mis siis vahepeal mootor on, kas meid on monotulnu väidelda seal väga tähtsa teedele? Ses kõrras ja see saastes kik saatexe saed kokku ilves Kristi mulgi uudisid, kullake, jälle seitsmendal jaanuaril. Seniks ilusat pühadehaiga kigile.