Homme tutvustatakse siis rahvusraamatukogus Eesti esimest rahvusatlast, mille on välja andnud siis Tartu Ülikooli Regija ning avatakse ka näitus. Klassikaraadio stuudios on atlase koostaja ja Tartu Ülikooli Eesti geograafia dotsent Taavi Pae. Tere. Tere. Me näeme ka atlast siin laua peal, mida ka kõik inimesed saavad juba endale tegelikult tellida. Valminud on üks tõeline suurteos siin atlases. Me näeme viitesadat kaarti. Tahvel pae, räägime veidi projekti algusest. Kuidas ja millal siis sai sellele ideele, et Eesti esimene rahvusatlas koostada alguse pandud? Seda jah, sageli küsitakse ja ühelt poolt, kui me räägime niukses bürokraatiakeeles, võib-olla viis aastat tagasi sai, läks asi nagu tõsiseks, eks ju. Aga teisalt, kui mina kunagi ülikooli tulin, siis sihukestel vabamatel üritustel, eks ikka nagu räägiti omavahel, et noh, et rahvusatlas, mõtlemata sellele, et mis see täpselt on ja kuna meil on olemas ka ja Eesti kultuuriloos varasemast niukseid katsetusi, siis eks see on mõte on ühelt poolt oli juba enne teist maailmasõda ja siis räägivad need, kes kuuekümnendatel tegid, et me ikkagi kuigi olud olid keerulised, me proovisime ka midagi teha ja siis üheksakümnendatel ma tean, oli isegi vist üks leping sõlmiti Tartu Ülikooli Regio vahel, et see mõte nagu kuskil geograafide hulgas oli ikkagi võime öelda, siis juba väga vana, aga siis jah, et kui me sellises bürokraatia keeles, siis, et viis aastat tagasi läks asi tõsiseks. Mis seis üldse eelnevalt atlastega on olnud, sellised kooli atlaseid on meil ju küll olnud varasemalt. Jah, ja jällegi me peame, et kuna jutt käib ikkagi kaartidest, siis meil on siin vahepeal üks selline periood, mida me nimetame Nõukogude perioodiks, eksju, kus oli kaart selline noh, võib öelda, et ta oli kadunud igapäevasest käibest, noh, ühelt poolt me midagi teame, eks ju, koolis ikka mingi kaart oli seina peal, aga kui me mõtleme nõukogude aja peale sellist terviklikku kartograafilist teost, et siis me saame piirduda ainult ühega, see ilmus 1179. aastal ja see oli lepp Vassiljevi koostatud kooli atlas, et meil on tegelikult ainult üks selline teos nõukogude perioodist, mis annab läbilõike tervest ühiskonnast kartograafiliselt. Me võime veel öelda, et tegelikult on ju olemas entsüklopeediat, et seal ka oli ju kaart, eks ju. Nii et tegelikult see nõukogude periood eriatlase küll ilmus, et näiteks Eesti NSV kliimaatlas, eksju, ja siis on sellised kliima ühesugused kaardid. Aga jah, et oli meil periood, kus atlas ei olnud, aga noh, enne teist maailmasõda ikka kooli atlased olemas. 160 aastat tagasi ilmus esimene eesti kooliatlas, saame siis minna tsaariaega, eks ju. Noh, et ma räägin eestikeelsetest asjadest ja eks siis nii kui see vabanemine tekkis, et eks siis kohe alguses noh, atlasteni päris ei jõutud, aga siis jõuti küll kaartideni, mida seal rekord näiteks seal üht Eesti teedekaarti müüdi 100000 eksemplari. Aga noh, praktiliselt 10. eestlane sai omale kaardi, et see näitas, et inimesed vajasid kaarte ja noh, eks siis edasi on meil antud välja erinevaid, on kooliatlas ja kui me räägime nüüd taasiseseisvunud Eesti perioodist kooli atlaseid või ka siis maailma atlas Aga nüüd, mis eristab siis rahvusatlast, mis nüüd on valminud sellest kõigest eelnevast? No ühelt poolt üks liin on kindlasti see kooli atlaste rida, eks ju, et noh, koolis on vaja atlasi ja, ja kui me tuleme selle rahvusatlase juurde, siis me ei saa öelda, et see on midagi sellist. Et on olemas universaalne mudel, kuidas rahvusatlast teha ja et mida see rahvusatlas üldse nimena tähendab ka, et küll kui me hakkame vaatama muu maailma kogemusi, et paljudel riikidel on rahvusatlased, aga iga riik on lähenenud omamoodi, et ei ole olemas, siis nagu ma ütlesin, sellist ühtset valemit. Ja eks meiegi alustasime sellest, et vaatasime, mis mujal maailmas tutt ja siis mõtlesime, et kuidas meie ikka teeme ja siis kuidagi selgines see meie rahvusatlas, et ühelt poolt ta läks sinna nagu ajaloo atlaseks, et või ajalooliste kaartide kogumiks. Aga kohe algusest peale oli selge, et me ei taha piirduda sellega, et me nüüd võtame noh, digiteerimine tänapäeval mingid kaardid ära ja siis teeme nagu vanade kaartide kogumi üsna pea ikkagi, et me tahame esitada mõlemaid, et meil on olemas nii vanad kaardid, kuid selle atlase üks suur väärtus on, et selles on siis kõigile teemadele, seda on siin kokku 36, on siis tehtud ka uued kaardid juurde, et ehk siis see uute kaartide osa on selles atlases, et võib-olla kes seda atlas sirvib, et alguses jääbki mulje, et ainult vanad kaardid ja ja ma juba tean, et meedia võtab sageli need naljakamad kaardid sealt ülesse. Aga tegelikult väga suur töö ja just selline väärtus on sellel atlasel just nendel uutel kaartidel ka, et mida siis võib-olla 100 aasta pärast või viie-kümne aasta pärast saavad inimesed vaadata, et ahhaa Nad tegid niukseid naljakaid kaarte, et see on meie tänase hetkega 2019 jälg oskusest teha kaarte ja teisalt siis ka tänase hetke info nendel kaartidel sees. Kuidas te hindate, oskus teha kaarte tänapäeval võrreldes selle ajaloolise materjaliga, mis on ka siis atlases? Kindlasti neid inimesi, kes Eestis kui me suhteliselt räägime, et ega mul on raske öelda, et kas Soomes või Lätis on rohkem või vähem, eks ju. Ja neid kaarditegijaid, ega meil ju väga palju ka ei ole, eks ju. Et tänasel hetkel kindlasti on palju neid, kes oskavad kartograafilise infoga ümber käia, et kes oskavad anda, kaasa teha ja aga kui me räägime kaartidest, siis nii palju, kui on kartograafia või kaardi tegemine, selline tehniline ja andmeteadus on samas ka kunst. Et ehk siis selleks, et teha ilusat kaarti, siis sa pead olema ka väga hea kunstimeelega juba alates sellest, et millise šovistise valib, millised värvid valida, et ehk siis ma arvan, võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga kui panda kopp kui need, kes siis oskaks nagu teha ja selle andmepoole pealt kaarti ja teha väga ilusaid kunstilisi kaart, et numbrit ma ei julge öelda, aga ega neid sadades kindlasti Eestis ei ole, eks ju. Nii et noh, enda kohtagi võin öelda, et mina näiteks ei oska kaarte teha, eks ju, küll ma võin öelda, et mul on ideid. Jama. Ma olen panustanud andmetega ja ütlen, et see võiks niiviisi välja näha, aga niiviisi, et ma siis võtaks selle arvutis programmi lahti ja oskaks selle joonistada, et pigem on siin ikkagi antud atlase puhul, eks ju siis Regio kartograafid mängus, kes selle ilusaks teinud, need uued kaardid Aga kui te vaatate kunstilist taset ajaloo ja tänapäeva vahel, kas siin on märgata erinevusi või hoopis sarnasusi? Üks väga suur erinevus on ju see, et kui me läheme ajalukku, siis kaarte tehti käsitsi, tänasel hetkel on selleks ikkagi olemas. Ja võib-olla on näiteks selline oht, et kui 50 aasta pärast keegi vaatab neid tänaseid kaarte, vaatab, et ah, need on need illukas tehtud kaardid, et on, kõik kasutasid seda ühte programmi, eks ju. Jõle igav aeg oli see, see periood, et lihtsalt, et mingid suured korporatsioonid oma programmidega valdasid ja mingi käekiri on, lihtsalt tuleneb sellest programmist, eks ju, et, et võib-olla nendel ajaloolistel kaartidel selles mõttes on ikkagi nagu seda inimlikku panust ja soojust rohkem. Kuigi eks tookord oli ka, et ilmselt olid mingid ristid, et kahekümnendat aastat kasutati seda risti, võeti see aluseks ja siis väga ei mõeldud, eks ju. Aga nad pidid jah, seda kõike ju käsitsi tegema, et see kindlasti teeb selle hoopis teistsuguseks. Atlases on 36 teemat, millise üle, vaatame, saame. Me saame Eestist, ma arvan, väga hea kartograafilise ülevaate, et meil on ühelt poolt väga palju looduskaart, arvan, et kui inimestele öeldagi, rääkida kaartidest, siis paljudele tulevadki silme ette, noh, ma ei tea, kõrgussuhted või koolis näinud, et kuskil on Haanja kõrgustik kuskil Otepää kõrgustik, et loodusest noh, ilmselgelt, et meil on kliimakaarte mullastiku kaarte ja nii edasi ja võib-olla siin võibki seda öelda, et atlase ülesehitus on ju selline, et meil on need teemad ja teemad tekkisid, nii et igast sellest teemast peab olema kaart, ehk siis et näiteks, kes tegi esimese Eesti mullastiku kaardi ja siis me tuleme niiviisi ajaliselt lähemale ja jõuame siis sellele tänasele, noh viimane kaart siis teemal on alati see tänane kaart. Aga et millise üle vaatame Eestist lisaks loodusele, et meil on hästi palju selliseid siis inimühiskonda puutuvaid teemasi ka, et võib-olla sellisele tavalisele raadiokuulajale kõige lihtsam, et haldusjaotuse kaart noh, väga selge igal ajastul vaja väga praktiline ka, et meil on vaja teada, et mis vald, kus piirneb, eks ju ja siis selgus, et meil tuleb ja selliseid teemasid välja näiteks rahvaluulest näiteks kalevipojad, tegutsemispaikade kaardid, eks ju. Ja selliseid inimühiskonda puudutavaid teemasid on ikkagi kallid piltkaardid, näiteks näiteks sellised kaardid, kus nuppudega saab mängida või nende niuksed lauamängud, eks ju, ja muidugi seal võib tekkida küsimus, et mõni võib-olla ütleb, et see ei ole kaart, et see on pigem mingi lauamäng, eks ju. Ja ja samas muidugi me võimegi jõuda sinna, et ega siis piiri tõmbamine, et kust kaart lõpeb, on väga keeruline, eks ju, et kindlasti on neid, kes ütlevad, et kaart on ainult siis, kui mõõtkava ja lõuna-põhjasuund ja nii edasi paika pandud, aga tegelikult siin atlases on siis ka ikkagi üsna vabalt käituda, et, et meil on ka siin ikka päris kunstiteoseid ka Eesti kaardi näol, eks ju. Nii et Ma arvan, et kartograafiliselt, see annab Eestist igakülgse pildi kokku. Kui me puudutasime juba ka kultuuriloolisi kaarte, kalevipoja, tegutsemisradu siin on sokimustritest kaarte, mis võis olla ajend siis nende kaartide loomiseks. Enamasti kaardi loomiseks ajend on ikkagi see, et me tahame näha mingit informatsiooni ruumiliselt, et see on see geograafi, selline väike kiiks, võib-olla, et ta tahab hakata asju ruumiliselt, et meil on mingeid andmeid ja siis näeme ruumiliselt, eks ju, et muidugi me võime jõuda ka välja, et kaardi idee ei olnud üldse nagu analüüsida midagi ruumist, vaid kaartidest yldiselt ilu pärast, et Ma arvan, et ma ei eksi või vähemalt meile endile tundub, et Eesti kuju on juba nii ilusat, seda saab nagu et ma vahest mõtlen mõne teise maailmamaa peale ja et see on ikkagi, nad ei saa väga sümbolina kasutada. Võib olla muidugi on see meie endi, et me oleme ära harjunud, aga, aga noh, samas me, see kujund jõudis niisugune raha peale ja nii edasi, eks ju, et et ikkagi jah, see ruumiline mõtlemine, aga teisalt siis see just ilu, et me alati ei peagi siis mõtlema sellise väga kartograafia ja info poolest, et me ei näe, et midagi seal on rohkem või vähem, et lihtsalt on ilus. Mõnda kaarti on ka lihtsalt ilus seinale panna, et atlasest me leiame neid mitmeid, et võib-olla kohe esimesena tuleb näiteks Toronto Eesti maja seina peal, et hiigelsuur maal eesti kujutisega maal, eks ju. Noh, et vaevalt, et sinna läheb keegi otsima, et või mõõtma või et palju on Tartust Tallinnasse või, aga see on lihtsalt sisekujunduselement. Et ühelt poolt jah, et väga tehnitsistlikest kaartidest kuni sisekujunduselementidega mis oli sinu kõige huvitavam leid? Eks nüüd on mitmeid, aga, aga noh, võib-olla kaks lugu, mis mul kohe meelde tulevad. Mis mõlemad on seotud välisEestiga. Et ühel juhul ühe kaardinima jõudsin selliselt, et enamus eestlasi teavad, et on selline kirjamees nagu n nõu, eks ju, ja tema on väga aktiivne Facebooki kasutajad tohutult, postitab kogu aeg igasuguseid pilte ja siis ükskord ta postitas pildi maalinud, aga enne ka suhelnud aga postituse pildi, kus ta oli noore poisina Uppsalas oma esimeses korteris ja tal oli udune mustvalge pilt, aga tagaseina peal ma nägin, et noh, tundsid ära kontuuri, eksju ja siis ma kirjutasin Ennule, et kuule, ennet, mis kaart see on, et selline huvitav kaart, ennustused? Ei, mul on see siiamaani kodus seina peal, eksju, aga et see on üks selline graafiline leht, eksju ja siis ütles aga, et eile ma just olin kellelegi tuttava juures ja tal oli neid rullis viis tükke ja ta hakkas just neid ära viima, antikvariaati, kust need niikuinii ära viiakse, äkki sa oled huvitatud nendest, mõtlesin, et loomulikult olen huvitatud ja eestikataloogides raamatukogude vahelises kataloogis puuduski, et see on Georg vestenbergi graafiline leht 1946. aastal tehtud Stockholmis ehk siis selline väga kaunis siin atlases ka olemas ilusti. Et ühelt poolt sai seda siis niukse graafilise lehena panna, aga see oli mõeldud ka veel selliselt, et sinna anti juhised seal niukse vapitka ümber niuke kunstiteos, pigem et siis ta oli mõeldud ka, et kes tahtis, siis võis neid vappega veel värvida vastavalt juhisele vanade eesti maakondade vapid, et siis lastele ei läheks meelest ära see kodumaa ja et selline tõesti ja siis end õige ja siis jagasin neid siin Eesti erinevatele raamatukogudele, et ta siis säiliks meil Eestis oleks tõsi olemas igal pool ja teine võib-olla, ja eks mida ma alati räägin, on see, kuidas Torontos oma siis ühel sugulasel külas olles tema ütles, et temal on üks sõbranna, kellel on kapis ka üks kaart, eks ju ja mis siis selgus, et oli siis ristpistes eesti kaart, et 1900 viiekümnendatel aastatel tehtud, et see on siis, kui eelmine vestenbergi kaart on, eksju ikkagi tiražeeritud, eks ju, siis rististes kaart, see on tõesti ainueksemplar ja sellest siis foto on ka, see on siis ristpistes tehtud Eesti kaart koos kõigi kõrgustike ja raudteedega ja selline, et need mõlemad või eriti see teine on võib-olla siis jällegi nagu väljaspool sellist tavakartograafiat mõnes mõttes, eks, aga see lugu on iseenesest juba huvitav ja tõepoolest, et miks, et kaarti oleme alati paberi peal, et siin atlases on? Jah, see on ka, et kui mõelda, et millel veel võib kaart olla, siis mul tuleb kohe meelde ka, et üksiidile trükitud kaart ja see on külma sõja aegadest siis põhjusel, et kui luuraja sattus siin kuskil hätta ja tal oleks paberkaardi kaasa anda, et see oleks ju lihtsalt läinud märjaks ja ta ei oleks lasknud kuhugile minna, aga need olid siis ameeriklased ja britid trükkisitsiidile said nagu taskurätiku panna omale taskusse, eksju ja siis sellega said pärast jälle ära põgeneda või siis ilmselt on paljud märganud Eestis linnamägedel, näiteks kolmekümnendatel aastatel pandi malmist suuri Eesti kaarte ja need on siiamaani kogu nõukogude aja püsisid rahu järgse piiriga sellised malmist, kaardid, eks noh, selge, et seda ma ei saanud sisse skaneerida nendest sellest pilt siin raamatus aga et, et jah, et ka kaardialusmaterjal võib olla juba väga mitmekesine. Homme, kui esitleme rahvusatlast, avame ka näituse, mis me näitusel näha saame. Näitusel me saame näha mitmeid neid vanu kaarte siis ja mitmeid uusi kaarte ja saame näha ka siis mõningaid natuke võib-olla neid humoorikamalt kaart, et kus see teema võib-olla, mida seal kaardil on kujutatud, on natukene teistsugune kaardi mõttes või pigem ma mõtlengi, et need teistsugused kaardid võib-olla panevadki inimesi mõtlema, et tegelikult võib teha igasuguseid kaart, et ei pea ainult tegema kõrgustikega kaarte, eks ju. Ja ja muidugi selle atlase ja mida näeb homme ka näitusel ja mida näeb ka ja nädala pärast Tartus esitlusel Tartus näeb originaali sellest kaardist. Et siis on siis üks tõeline sümbolkaart, et millega see atlas rahvusatlas saab ka alguse, et me ise nimetame või see on käibele läinud just sellise nime all, et Laidoneri kaart, eks ju, jääks nagu tunne, nagu Laidoner oleks ise teinud, aga Laidoneri ei ole seda kaarti teinud. Aga et see on siis selline kaart, millega rahvusatlas saab alguse, see kaart on tehtud Pariisist 1920 alguses ja selle kaardi siis väärtuslikuks teevad lihtsalt või noh, ühtepidi ta on üks varasemaid eesti kaarte, kus on piirid ja kõik peale, aga siis selle konkreetse eksemplari, mis on rahvusarhiivis säilitamisel on äärest siis kirjad, kus on öeldud, et miks see kaart tähtis oli, ehk siis 1920. aastal, sügisel, kui Eesti tahtis rahvasteliitu saada, siis Laidoner oli delegatsiooni juht ja tal oli see kaart kaasas. Ja siis ta käis mööda erinevaid delegatsioone ja näitas, et näete, et meil on selline riik, sellised enam-vähem piirid, samas piirid ei olnud veel siin vägagi selged, aga noh, ühesõnaga näitas, et meil on selline riik, palun tunnustage meid, eks ju, ja ta sinna ääre peale kirjutanud isegi, et sellega on see kaart. Eesti esimene visiitkaart. Et see läheb nagu see sõnademäng ka, et, et siin on veel kirjas, et ta jagati siis 40. delegatsioonile laiali, Eestist on sellest siis teada see üks ja võib-olla siis nende 40 delegatsiooni kuskil välismaa arhiivides võib teda veel olla, aga no mina seda kaarti ja seda lugu kirjutades juurde, siis kogu aeg mõtlesin selle peale, et kui me seal 91. aastal, et kuidas me nagu mõtlesime, et äkki keegi tunnustab neid või, või noh, kuidagi see oli meie jaoks nii tähtis, et äkki keegi ütleb jah. Aga tookord ju internetti midagi polnud. Et enamus maailma jaoks või, või noh, euroop vabariikide jaoks see oli mingi vene kodusõjast tekkinud mingi moodustis, eks ju, et et tulevad mingid tahavad riiki. Aga noh, see oli üks osa ikkagi sellest Eesti riigi sünnist, eks ju, kõigi nende kaartide juures on siin siin ka ju siis tekstid ja veel viimasel hetkel tuli selline ilus idee, et see Laidoneri kaart või nii nagu edaspidigi, siis me ütleme, et see on eesti kartograafiline iseseisvusdeklaratsioon, eks ju, et selline väga uhke ja tõesti ta seda on, et sellega tõesti siis tutvustati ja näidati Eestit, et noh, muidugi siin võib vaadata, kuidas neid piire on ka tõmmatud Petro kraadini välja ja, ja öeldud, et seal elavad igal pool eestlased ja head lõpuks, et tegelikult me päris nii suurt, et riiki ei taha, et me saame siia Narva jõeni. Aga et noh, see on selline tõeline sümbolkaart, mis on siis siin taastrükki leidnud, mida me homme ilmselt härdalt vaatame, et see on nagu sellisel aukohal, eks ju, ja Tartu esitlusel on siis tõmbenumbriks, et seal näidatakse originaali klaasi sees, eks ju. Et aga jah, et tegelikult saab seda kaarti igaüks ka minna internetis vaatama ja suurendama, et selle atlasega ju on ka see, et kõiki neid vanu kaart, atlast ei saa ju teha nii suurt nagu et kõik originaalid sisse mahuks, eks ju, et siis suur hulk neist vanadest kaartides on tegelikult siis raamatukogude infosüsteemist leitavad digiteerituna, et kas nad olid juba varem digiteeritud või said nad digiteeritud siis selle atlase jaoks, et võib ka öelda, et see atlas on justkui nagu võti kaardimaailma, eks ju, et et siis kui leiate huvitava kaardi, minge siis Eesti raamatukogude infosüsteemi, otsige üles, saate sealt juba suurendada, küll ei saa juurde neid tekste lugeda, mis siis on siin atlases iga kaardi kohta kirjutatud. Kui te peaksite sõnastama selle rolli tänapäeva kaardil, kui me vaatame, et ta oli nii suur visiitkaart, nii suur tähendus oli kaardil, kas tänapäeval on ka Jah, eks kõik võivad mõelda, kuidas nad tänapäeval kaarti kasutavad, eks ju, et mis siin salata, ma tulin olles tartlane, tulin, teades küll Tallinna linna natukene, aga ma korra panin ka Google Mapsi sisse, et kuidas raadiomajja tulla, eks ju, et selge on see, et selle kaardiroll on läinud hetkel väga palju sinna Google'i peale. Aga see on, võib öelda, et see on pigem nagu see roll, et, et sa, Google tõesti, meid ju aitab paljudes asjades. Samas kui me mõtleme kaardi peale, siis see on midagi sellist nagu, et kui tuli kino, siis eriti, et midagi muutub ja kui tuli televisioon, siis arvati, et raadio kaob ära ja nii edasi, et eks need kõik asjad nagu täiendavad 11, et antakse tulevikus ka paberkaarte välja kindlasti. Ma võib-olla teede atlased kaovad sellises klassikalisel kujul ära, eks ju, või, või jäävad natuke teisenevad, aga aga sellise ruumikujunduselemendina ja samas ikkagi kogu meie riiklik ruumiline statistikas ei peab ju kuidagi väljenduma ka kaartidel, eks ju. Et jah, nad on läinud internetti olemas on väga suurepärane maa-ameti kaardiserver, kus igaüks saab vaadata oma kodukanti kui kõrgel see on vaadata vanu kaarte selle kohta, et see kõik on olemas, aga kui me tuleme selle atlase näiteks uute kaartide juurde, et see on ikkagi lihtsalt vahetada 1019. aasta üks fikseerinud ka sellest ka noh, näiteks koolide kaart võtame, eks ju, et noh kui 10 aasta pärast, et keegi tahab näiteks näha, et Kalju oli kooli, aga 2019. aastal, eks ju, siis siin on see olemas, eks ju, sest muidu peab hakkama, ma ei tea kuskilt andmebaasidest sageli, meil on ju see häda, et keda mingi andmebaas täieneb kogu aeg on ju, aga et keegi ei fikseeri seda ühte seisu, et eksis selle atlase näol on olemas meil ka nüüd 2019. aasta fikseerinud Eestis toimuvatest ja olemasolevatest asjadest, et näed, kus on haiglat, kus on koolid, kus tegutses Kalevipoeg viimastel andmetel ja nii edasi. Kui pikk panna ühe kaardi eluiga tegelikult millal võiks luua juurde kaarte, kasvõi siis maastikust rääkides või koolidest? Nojah, et kui me räägime näiteks kõrgussuhetest, eks võtame niukse tavalise Eesti, et siis see ju ei muutu meil eriti kui te vaatate siin atlaseski seda kõrgussuhete peatükki, et siin natuke läksime sellist isegi mängulist teed pidi, eks ju, et keerasime selle noh, seda kaarti näevad atlasest, siis võib-olla ehmatavad ära isegi natukene, et lihtsalt mõtlesime, et me ei taha teha järjekordset, et sellist eesti füüsilist kaarti, mida noh, koolides on seinte peal, eks ju, et ja, ja ma arvan, et hea kaardi eluiga on väga pikk, et selles mõttes see oleks niuke ilus vastus, et hea ja huvitav kaart kestab igavesti. Aga Kaardi loome, kui selline juba me näeme siin kõrgussuhete kaardi, mis on hästi värviline, mis täpsemalt selle kaardiga siis tehti? Kui me võrdleme nüüd varasemaid andmeid, siis näiteks kõrgussuhete kaardiga, et esmakordselt noh, maailma ajaloos või ma mõtlen, On olemas kasutusel selline andmestik, et varem ei ole olnud, et meil on Eestis nagu miljoneid kõrgust punkte lihtsalt sellel Idar tehnoloogiaga, mis tähendab, et meil on andmestik lihtsalt väga hea. Samamoodi selle kõrgussuhete kaardi peal on meil ka olemas mereandmed, eks ju, et meil on ka sügavus andmed erakordselt detailsed olemas, nii et juba see andmestik võimaldas hakata mängima hoopis teistmoodi kui, kui varasematel aegadel, nii et mille tõttu siia tekivadki sellised nagu palju detailsemat igasugused, kui me selle kõrgus suhetest räägime, siis siin kõrval on siis August Tammekannu koostatuna kõrgussuhete kaart, eks ju, et aus tammega on, lihtsalt, ei olnud sellist detailset andmestikku, eks ju, see tammekannukaart siin kõrval on siis selles mõttes sümboolne ka kõrgussuhete kaardi, see siis on see ainukene, et kui me lähme korra tagasi linna rahvusatlast nagu ajalukku, siis see kaart kolmekümnetel aastatel, kui August Tammekann alustas siis ka Eesti rahvusatlase väljaandmist. Ta nimetas seda küll eesti kaardistikuks ilmselt soome keele mõjule, noh, atlas on ikkagi võõrsõna on ja siis soomlastel ega karda seda. Et see oli ainuke kaart, mis tookord ilmus siis või õigemini selle proovitrükk ilmus nii et, et see on noh, selline sümbolkaart ja siis saamegi võrrelda, et selline August Tammekannu kõrgussuhete kaardi on väga traditsiooniline ja lihtsalt siin kõrvale ei tahtnud teha sellist samasuguste värviskaalaga. Noh muidugi see kõrgussuhete kaart Eesti puhul on alati see, et et me kasutame samu värve väga sageli, mida kasutab Šveits näiteks siis jääb mulje, et meil seal Lõuna-Eestis on tõeliselt, eks ju, et et läheb pruuniks ära, eks ju, aga no tegelikult me jõuame ainult 300 meetrini, Šveitsis jõutakse viie kilomeetrini, eks ju. Et välismaalased arvavad, et meil on ka lõunas, jah, tõelised mäed, aga tegelikult ei ole. Nii et jah, see päike võib-olla isegi selline mõnede arvates üle vindi natuke keeratud see kõrgussuhete uus kaart, eks ju, aga, aga see on jällegi see, jõuame selle kartograafia ja kunstiteemani, eks ju. Näitusel on väljas ka teiste riikide rahvusatlase, mis on teile endale kõige rohkem muljet avaldanud teiste riikide atlastest. Jah, eks ma olen neid ju läbi vaadanud, aga, ja noh, ega siis ei, ei kõneta nii palju, võib-olla nüüd. Aga, aga noh, kui me räägime teiste riikide rahvusatlastest, siis ilmselgelt mööda sellest soomlaste, et kui me räägime niisugusest rahvusatlast ajaloost, siis soomlased olid need, kes esimesena said valmis sellise asja või nad nimetasid, et meie ja see oli juba 1899, eks ju, et ja, ja hiljem on nendest mitu trükki antud välja, nii et aga nagu ma sinna alguses ka ütlesin, et ega see rahvusatlas on selline väga lai ja lohisev mõiste, eks ju, et põhimõtteliselt, et kui me võtame Eestis maa-ameti kaardiserveri ja kui me selle pealkirja muudaks ära, kirjutaks sinna, et Eesti rahvusatlas siis tegelikult ei oska mitte midagi katki, sellepärast et, et on maailmas kohti, kus siis see nii-öelda elektrooniline kaardiandmestik ongi nagu rahvusatlase mõistes onju ja meie maa-ameti kaardiserver, kui ma selle peale mõtlen, siis jah, seal me näeme neid tänase hetke põhikaarte ja kõrgussuhted, aga tegelikult seal on ju ka olemas ajaloolised topograafilised kaardid, sinna läheb juurde pärandkultuuri kaardikiht ja, ja väga palju sellist kultuurimälestised. Looduskaitse kõik põhineb Eestil sellel maa-ameti kaardikihil, nii et ei oleks midagi katki, nii et aga jah, kui me teistest maailma riikidest sisse soomlasi tuleb kindlasti kiita, et nemad on ikkagi need esimesed ja juba mitu korda välja. Räägime korraks tulema tagasi veel nende niinimetatud nalja või kultuurilooliste kaartide juurde. Tooge mõni näide, mida me näitusele nendest näha saame. Mõnel juhul noh, et võib-olla see pole õige see naljakaart, eks ju, et noh, me räägime näiteks õ-tähepiirist Saaremaal, eks ju, et noh, et tegelikult ei ole seal midagi naljakat, et see on ikkagi täiesti tõsine teadustöö. Aga, aga kaarti näeme, kuhu kududa soki muster sokkis, eks ju. Ja noh, need tunnuslauseid Eesti NSV saunad näiteks, et kus asuvad Eesti saunad, eks ju noh, kõlab väga naljakalt. Neid on seal mitmeid ja eks siis paljudel juhtudel see nali on sinna võib-olla meil tänasel hetkel tookord inimene telgid nagu tõsiselt tööd ja see oli nende teadustöö osa, et võib-olla verivorst ja kama ja noh, et need on ju lihtsalt panevad natuke muigama ja võib-olla mõtlema, et niukseid asju saab ka kartograafiliselt näidata. No lõpetuseks te olete öelnud, et kartograafe eristab armastuskaartide ruumilise mõtlemise vastu, kuidas teie armastus alguse sai kaartide vastu? Jah, see lapsepõlvest või, aga kuna mul endal suguvõsa on hästi laiali, et siis see kuidagi see sõitmine ühest Eesti otsast teise ja siis kuidagi tulid need ilmselt kaardid juurde ja ülikoolis, siis oli meil veel mingi saladus, parane kapp, kus oli veel nagu jäänud, nõukogudeajastatakse vanad kaardid ja kui ma üks hetk juba natukene ülikoolis edenesin, siis ma võisin sealt kapist hakata nagu asju ka vaatama ja siis selgus, et igasuguseid huvitavaid kaarte oli seal ja, ja kuidagi niiviisi see arenes, ma arvan ja, ja ühel hetkel ka Tallinnas entsüklopeediakirjastuses töötades, kus andsime välja suure maailma atlase, ehk siis sealt tuli ka väike kogemus näha, kuidas nii-öelda tänast suurt atlast teha, et võib-olla see, see kogemus andis ka julguse astuda sellise järgmise teose kallale, eks ju, et võib-olla tühja koha pealt ei oleks julge. Aitäh stuudiosse tulemast rahvusatlase koostaja Taavi Pae, aitäh. Ja valmis on saanud siis Eesti esimene rahvusatlas, mis on pühendatud ka Eesti rahvusülikooli ja eestikeelse geograafia 100.-le aastapäevale ja mida esitletakse juba homme rahvusraamatukogus nädala pärast Tartus ja ka alates ülehomsest on näitus kõigile avatud.