No nii, selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildil, tulge. Linnale pere filmida, kuulata teine kuulamise. Laboratooriumis palun koguneda Värnik kus ema on ema. Selge tähelepanu küll. Nardodermi Surt modell ei mõjuta, jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, perepildi sõbrad, mina olen Tiina Vilu. Küllap enamik neist jälgib ärevusega hinges Ukrainas toimuvaid sündmusi ja mõtleb iseenda elu peale. Tänases saates uurib Andres Noormets, mida praegu tunnevad ja millest mõtlevad ukrainlased, kes elavad Eestis. Saabunud on märts ootamatult kenasti, talv ei ole ära läinud, aga teda pole tulnudki ja see kevadel on sellel aastal hoopis teistsugune, sellega seotult, et lund ei ole, aga ka sellega seotult, et kuskil siin mitte väga kaugel meist käivad mingisugused tegevused, mida ühtepidi võib sõjaks nimetada teistpidi sõjategevuseks, kolmandat pidi revolutsiooniks, Neljandat pidi okupatsiooniks ja nii edasi ja nii edasi. Ja ma olen palju mõelnud, et selle äreva tegevusega, mis toimub Ukrainas ja selle informatsiooniga, mis sealt tuleb, ei ole kaasas niisugust inimlikku puudutust. Ma saan teada rohkem sellest, kuidas poliitikud mõtlevad poolt ja vastu ja kuidas rahvamassid tegutsevad. Ja võib-olla saan teada, kuidas mingisugused väiksemad inimgrupid tegutsevad. Aga kuidas need inimesed seal konkreetselt, et ennast tunnevad, mida nad mõtlevad, sellest ma suurt midagi ei tea. Ja ma mõtlesin, tegelikult ma tahaks teada, et kuidas lihtsad ukrainlased elavad, kuidas nad perekondi üles ehitavad, kas me oleme nendest väga palju erinevad ja üldse, kuidas nad sisemiselt välja näevad. Ja siis ma mõtlesin, et kuidas ma seda teha saan? No ma ei saa sõita Ukrainasse sellepärast, et mul ei ole vastavaid ressursse ja ma ei saa ka lihtsalt minna rääkima inimestega tänaval, sest siis ilmselgelt ma ei pruugiks eesti keelega toime saada, et ma mõtlesin, ma pean natukene otsima inimeste seas, keda ma tean, kes räägivad eesti keelt, et see jutt ka teil arusaadav oleks ja kes oleksid ukrainlased ja ma sain aru, et ma tean ainult ühte põlisukrainlast, kes räägib eesti keelt. Ma tean mõnda veel, aga nemad on vist ainult ühte või, või veerandit pidi ukrainlased. Aga see üks päris ukrainlane minu lähedal ruumis on Ruslan ja ma tahangi tema käest küsida, et ütle siis Ruslan, kui palju see lihtne ukrainlane või see lihtne Ukraina perekond nendest sündmustest, mis praegu Ukrainas toimuvad, osa võtab, kuidas ta neid näeb, kuidas ta sellele kaasa tunneb, kuidas ta tegutseb? Jah, minul on 100 protsenti ukrainlane ja kuidas ma praegu elan, no täiesti see talv ei olnud külm, aga seda enam on minu jaoks on hirmus, sellepärast iga päev ma ei tea, mis ja kuidas edasi hakkab arenema selle, mis hakkas Ukrainas ja kuhu see viib. Ja loomulikult me räägime palju kodus ja õhus ja minu lapsed juba küsivad, ma ei rääkinud nendega otsa, aga need on juba teevad, et seal on väga karm asi juhtunud ja need esitavad mulle selliseid küsimusi. Millest see tähendab, sõida ja mida see tähendab ja kuhu see viib? Ja mul on raske neile leida vastus. Ja parem, kui mine, yleesed avastas, parem kui need ei näe seda oma vanuses üldsegi sile üldsegi see ei ole vaid kellele näha, kuidas me tavaliselt elama ja Ukrainas, no näiteks praegu Me tähistame Maaslejana koloni Maslanna, São nagu vastlapäev Eestis ja küll kõik pühad, mis oligi, ennem tähistasime oma peredega ja need on väga sarnased eesti rahva kombed, aga isegi ennustused ja kõik asjad on sarnased. Ja ma ei tea, miks me oleme erinevad ja ma ei tea, kui meil on üks ja sama päige. Ja see ongi võib-olla erinevus ainult keeles, aga küll tahavad armastada, elada vabariigis ja armastada oma keel ja kõik annavad võimaluse teistele elada Ukrainasse. Tegelikult, kui sa saad öelda, et ma olen saada protsendilt Ukrainas ei tähenda, et sa ainult räägid ukraina keel, seal on paljud juudid, armeenlased, teised rahvused, aga need ütlevad, et mina olen ukrainlane. Sellepärast need on, elavad sellised riigid ja see on väga oluline, et inimene saab aru ja sellised väärtused, kui tema armastab iseennast, siis tema armastab juba, kuid oma mees siis kohtub naisega esistama, oskab temaga jagama oma ruum ja siis seda armastan, viib ja loob perekond, kus sünnivad lapsed ja siis sai jälle Bergi jagama ja kui sa oskad jagama, kui sa oskad anda teistele inimestele vabadus, siis oskad suudlemise elada, siis sa oskad arvestada teiste rahvastega nende probleemidega nende keelega. Kui sul on võimalus intelligentsust, siis sa saad õppida nende keel, kui sul on võimalus ja sulle midagi ei meeldi, siis sa saad vahetada, praegu ei ole üldsegi probleemid Vaherdada riik, kus sa tahad elada, tahad elada selles riigis, kus sa mõtled, et sa oled sündinud või see on sinna juured, palun sõida, siin keegi ei ei-ütlejaid, mine ära siit nagu see ongi väga oluline, et kõik inimesed peavad aru saama, et meil on demokraatia ja demokraatias ei ole ainult puhas, tühi seina, see ongi neutradi. Alustame iseennast, kui sa ei hakka varastama, kui sa hakka andma, ma ei tea, Eesti kellelgi sealt, kas sellepärast ma kunagi Eestis andkemaks kunagi siin kokku puutunud sellega? Tihti ma ütlen, et kui ma sõidan Eestis, Lätis ja Tallinn see mind peatab, siis ma juua tahan andma neil rahved, nad lasevad lihtsalt mind edasi. Sellepärast mõned ringid on veel selle töötab Ukrainast, Venemaalt, sellised, aga Eestis mul ei, ei tule pähe sellised asjad teha ja ongi inimesed, kõik hakkavad mõtlema niimoodi, kui inimesed hakkavad ise nagu ennast nagu panustama, siis nagu kõik saab nagu muuta. Ja tegelikult putin saanud kõik teinud nagu venelased ise. Need toidavad tema ja kui need ise saavad nagu tulla, välja praegu on, mul on rõõm näha, et paljud inimesed tulevad välja ja avaldavad oma meelt ja selliseid inimesi ma saan öelda, et see on puhas venelane, tema armastab oma riik, kui tema austab teised riigid, kui tema austab demokraatia, aga teised inimesed vajavad nagu natuke ravimist ja aega. Ukraina keel, vene keel on suhteliselt lähedased, keeled teineteisele, ma kujutan ette, et enamus ukrainlasi räägib päris vabalt ka vene keelt ja ma arvan, teil on väga palju perekondi, kus on ukrainlased ja venelased koos. Ja nüüd tahetakse sinna vahele tõmmata mingisugust joont, justkui et need rahvad ei saa enam koos ja kõrvuti elada. Mis asi see siis selline on? Seal küsimus on täiesti nagu ei ole seinad vastades nagu lihtne küsimus, aga vastus ka ei ole ja kunagi ei tule. Ma saan lihtsalt öelda sellised sõnad, et mul ei ole probleemid rekkide vene keeles, mina oma emaga räägin vene keeles, isaga räägin vene keeles ja kui tema mälestab nagu mingi asjad, siis tema kasutab Ukraina keerlesid. Sellepärast oli selline aeg, kui ukrainlased hakkasid nagu rohkem rääkida vene keeles ja meie jaoks oligi nagu selline keelatud, vabad, nagu õppisime, sama asi. Ja kui on googel, hakkas kirjutama oma kõige suuremad asjad, mis on tema praegu tunnistavat, suur klassik nagu veenvalt, miks te maha, kas kirjutada vene keeles, selle pärast oli selline kaasnagu tehtud. Kesket ei tohi kirjutada ukraina keelega, nagu aga tema olingi legend ja tema hakkas kirjutama venekeelsed ja siis aga seal on puhas folkloor, ukraina folkloor ja kõik austavad seda inimesed, kes nagu sellel ajal kasvasid. Need on täiesti teevad nagu, et me oleme nagu üks pere. Aga loomulikult on, selles peres on oma halvad ajad ja kuidas me läksime välja, aga kõige olulisemad ei pea olla, kelle probleem ongi probleem, et inimene peab aru saama, kuid temal on antud võimalus elada teises riigis, palun saad olla ükskõik mis rahvas, aga, aga ongi oluline, austada seda riik siis riik austab sind, siis tema hoolitseb sinust ja isegi sinu rahvas hoolitseb silmast. Ja pärast palun, tookord hakkas kirjutada venekeelset kõik nagu mõtlevad, et tema vao kulus siis agedemon, ukrainlane, siis olge intelligentne, ei hakka nagu rekkida nagu teiste vastu midagi halvas, sellestki hakkabki kõik olulised asjad. Muidugi on lihtne öelda, a kõik on must maailm, keegi mind ei hoolitse, keegi mulle ei anna võimalus, aga muidugi, kes ütleb teile seda, äkki see on lihtsalt mingi, mis need, kes tahavad, et, et ja laheda ja need müüvad lihtsalt relvade, oled nagu puhas ja tuleb verd ja pärast ongi kõik. Olge intelligentsed ja see ongi väga suur asi, et keegi teine ei saa juhtida. Aga tekivad taolised konfliktid, siis kuskil on viga mingisuguses kasvatuses või mingisuguses koduses olemises inimestele võib-olla ei ole siis räägitud, et mis on oluline, mis on tähtis. Kuidas sina kodus nende asjadega tegeled, kas sa räägid lastega mingisugustest, taolistest? Asjadest kindlasti kindlasti ma alustan sellest, et no kõik lapsed need veel ei, ei tea, mida see tähendab nagu varastada üldsegi, nad lihtsalt võtavad mingi ilusad asjad nagu mõtlevad, et see on ka nende asjad, nagu nad mõtlevad, see on jagemine nagu kommunism. Aga tegelikult ei ole nii, kõik me oleme ja me teeme, kui sellised asjad see on siin asi, siis need peavadki jama seen. Siis ma selle tanki nagu ja neli ei olegi probleemid, lihtsalt ongi vaja alustada ütlevadki, nagu võib-olla nagu keegi taolise, selle, mis on kirjutanud tavaliselt sellised Jaboliidi, sellestki on vaja rääkida oma lastega ja, ja ongi vaja lihtsalt suhelda kogu aeg rekkida ja olla, et kui õige eeskuju sellepärast, kui sa räägid üks asi, aga teised asjad, siis lapsed need ei sapeta. Need ongi, hakkavadki ka nagu kordama, nagu sellised asjad rohkem näitama endaga, missugune peab olla hea inimene. Ja pärast võib-olla on vaja öelda ka, kui sa näed, et midagi ei ole nii nagu peab olla. See tähendab seda, et. Mõneti võivad olla mingisugused vale kasvatuse viljad väga kibedaks, mine tea, kuidas need asjad täpselt on, aga nüüd on mul võimalus minna edasi ja Ruslan on mind juhatanud inimeste juurde, kes on ukrainlased, elavad Eestis ja ma lähen neile külla ja kuulan. Sellest asjast räägivad, ma tahan veel lisada sellest nagu kasvatusest Kellveetseegaa ühtlaselt, kõik maid sõltuma sellest, mis seltskonnas elame. Valige joomaseltskond, Sul saab olla hea isa, hea ema, aga kui sa satud nagu selgus, nagu inimesed räägivad ainult halvad asjad teistele, siis sina hakkad ka mõtlema nendest halvasti. Ja ongi, kõik sõltub sinust. Kas homme sinu ümber on üks või 10 ja kas need on erinevad rahvused? Ei saa, olete valmis võtta relvi, tappa kedagi? Aitäh. Tulen külla tulnud ukraina kultuurikeskusesse, siin võtsid mind vastu, et Jana ja ja Bogdan ja tahangi nendega rääkida, sellest, kuidas ukrainlased täna märtsi alguses 2014 ennast siin Eestis tunnevad ja kuidas nad vaatavad kõigele sellele, mis siin ümberringi toimub. Võib-olla alguses kysiksingi, et no eile rääkisin Moroslanniga, Ruslan on siis niisugune täiesti ukrainlane ja tal keskelt natuke juuksetukk tõuseb püsti kui ta Ukrainast. Aga kuidas teie olete Eestisse jõudnud ja, ja missugused teie perekonna loodan? Tatjana, ma olen ise Kiievis ja ma tulin siia abikaasaga, kes on eestlane ja minu perekond oli isa oli ukrainlane ja ema oli venelanna Uuralis mägedes ja tema õde oli ka kiire sõjas, tema mees oli ka ukrainlane Nonii kõik sugulased, lapsed ja lapselapsed oli niisuguses perekonnas ja nagu kaks skulptuuri oli koos. Ja kui kohtusime, siis laulsime ukraina laulud ja vene laulud ja kunagi ei olnud mingit agressiooni või midagi niisugust, sest ema ja tädi, nende vanemad olid saadetud Siberisse nagu kuulakud. Ja nad nii palju neile mõjused. Muidugi nemad tundsid teine ajalugu nagu nina oma ajalugu avastasin siin Eestis mitte Epikus, aga õhus ja kui me tulime abikaasaga maale alguses vot ja tema näitas, missugused inimesed sinna elasid, kes elas, kes elab veel ja nende lugusid ja tema perekonna lugu, siis ma hakkasin hoopis teistmoodi kõigest aru saama ja näiteks lehma jahutamas ja von okastraatmere ääres minnes jõuan liiva, niisugune riive mingi piiri pirtsioon ja minna julgesti, astusin aga mees, ütles Erramine. Sest tema teadis lapsepõlves, et kuidas ta jooksis ja väike laps ja öösel tulid piirvalvurid, sõjaväelased ja kontrollisid tema kingad ja nii edasi. Nii et vot sellest on palju, sõltub muidugi jaa, vot sellepärast ma mõtlen, et ma saan hästi aru nii Ukraina ajaloos ja huvitav, et minu mees rohkem teadis Ukraina ajaloos kui minna ja rääkis mulle väga palju, sellepärast et noh, ma teadsin ainult see, mis koolis õpetati ja ma elasin temaga 45 aastat koos. Ja ma arvan, et see nii vene rahvusma ei tunne, et see on võõras mulle, sest minu kallis ema on ja ma tundsin väga palju väga head inimesed ja siis Ukraina on ka mulle väga kallis ja see on ka oma ja minu kodumaa. Ja siis Eesti ma ka armastan, sest juba palju suurem aialõik ma elan Eestis ja ei, ma armastan seda rahvas ja saan nende ajaloost ka aru. Ja kui on see ajalooline stsenaarium, nagu kordub see, mis Eestis oli ja nüüd ma näen seda ukrainas täpselt saama. Ja kui sa saad võrrelda ja tead seda, siis sa ei saa rahulikult reageerida või kuulata mingit need valet, mis reeglitakse inimestele, nagu on, lihtsalt ütleme nii ongi, et valetamine rahvale ja arvestavad, et osa rahvast midagi aru ei saa ja siis neile võib seda valetada ja sellepärast on väga hirmus ja väga kahju oli, kui niisugused need viimased sündmused hakkasid toimuma. Muidugi arusaadav, miks olisemai ta on ja miks inimesed just niimoodi toimisid. Sellepärast et ma arvan, et Ukraina rahvas kannatas ka nii palju, et igasugune kannatus sai otsa. Sambad kukuvad, et võimatu elada nii raskes tingimustes ja veel näha, kuidas Lenin oma kätega näitab igavesti oma õige tee. Vot, ja on juba niisugune moment, et võimatu ja siis kõige hirmsam minu jaoks oli kuulda, et sõda võib hakata ja see on nii ebaõiglane, oma rahvas peab jälle nii, et noored poisid ja, ja mitte noored inimesed, miks nad peavad jälle kuma ja oma eluga riskida ja kõik jälle terve rahvast kannatama mikspärast, et keegi tahab mingi tomat, plaanid peituma ja see on juba mitu korda ajaloos ja see, mis Stalin tegi ja väga palju näidet on olemas. Ja sellepärast ei saanud magada ja kogu aega vaatasime, kuulasime, rääkisime ukraina inimestega ja mul on hea meel, et mul on kaks poega, kes ka armastavad nii Ukraina kui head inimesed Venemaal. Nii Eestimaa ja üks poeg just oli Kiievis, kui kõik toimus mai Taanis ja tema teab, kuidas kõik kooli ja kõik me tahame, et oleks kõiki rahvas elas rahus kõige tähtsam ja mingit agressija tehtud, tuleks. Et rahvast oleks targem. Nonii olekkisin, Bogdan, kes, milline sinu lugu on? Mina olen sündinud Eestis, minu isa Anatoli on tulnud siia mõnikümmend aastat tagasi õppima Eesti kunstiakadeemiasse. Minu ema on ka kohalik, siit aga tema isa on parim spetsialist, et teen samamoodi siis selline segapere meil on võib-olla natuke selles mõttes lihtsam, et kuna me oleme noh, välja traditsiooniline pere, me väga täpselt teame, et rahvuspärineb läbi isa, et me oleme ukrainlased, see on väga selge. Nii, aga kui rääkida sellest samast noh, ikkagi segaperest, kes on kõik täitsa olemas ja kõik töötab ilusti ja ei ole mingit probleemi rahvuste vahel. Mul on ka hästi palju sõpru, nii Ukrainas. Eesti on mu kodumaa, ma armastan Eestit, Ukrainat ja mul on Venemaal ka palju sõpru ja veel rohkem. Minu abikaasa on poolatar, meil on veel, läks rahvusvahelisemaks laiemaks ja, ja saab ilusti elada ja koos on väga hea olla. Aga kuidas see siis ikkagi võimalik on, et ma arvan, et Ukrainas on väga palju inimesi, kes on niisugustest Ukraina ja Vene segaperekondadest ja ma arvan, et seal ei ole nagu kunagi mingisuguseid niisuguseid suuri ja väga olemuslikke probleeme olnud, kuidas need riigid siis on võimalik niimoodi lahku kasvatada? Ja vot sellepärast ongi see poliitika ja poliitikud ja rahvas sest tõesti Ukrainas on nii veebi põimitud nii segamini kõik, nagu ma ütlen, oma perekonna kõik võimatu see eraldada ja rahulikud ja ei ole mingit vaidlused ja niisugused agressi, et ei ole ja vot kui oli see oranž revolutsioon, siis isegi seda keeleküsimus ei olnud tehtis. Inimesed, kõik oli nii õnnelikud ja no teine asi, et pärast teised mingid põhjused mõjusid, aga rahvas rahulikum ja kunagi ei olnud nagu seda vaenu, et kuskilt Taga-Karpaatiast mingi bande eraldi ja kõik seda ei joonud ja meelega kõik sõitsid seal suusatama, Karpaatidesse ja sõprad oli sea ja midagi toimunud hirmsat jäljevooris. Žeer sõitsid ja see oli nagu kõik rahulik ja korras, sellepärast ei ole vaja seda vaenu organiseerida, see on kunstlikult organiseeritud, kõik. Aga õige panin täitsa, nii ongi, kahjuks on, praegu on, rahvas on eraldi, poliitikud on eraldi ja nii on see muidugi see keeleküsimus natukene ikkagi on, ukrainlased võiks riigis riigikeelt rääkida, aga see ei ole ikkagi primaarne võrreldes sõjaga või ütleme, suurtemate küsimustega. Nad saavad väga hästi ise hakkama, kui neil keegi segas, aga noh, ongi ongi niimoodi, et nad kannatasid nii pikalt, juba kannatus sai otsa ja siis plahvatas lihtsalt niimoodi. Ja kahjuks on küll viimasel ajal Venemaal käitumised on väga kurvad, tegelikud ja veel kurvem on see, et nad meedias otse valetavad, ütlevad, et must on valge, valge, must näitavad pilti kõrvale ja kõik usuvad seda, noh, miljoni inimese usuvad seda ja see on minu meelest äärmiselt kurb. Meie tänapäevasel maailmas, kus on tegelikult infot, saab kätte igalt poolt ja ikkagi see vana skeem töötab, et keegi mõtles välja, et nüüd teeme nii ja usuvad, et see on minu meelest lollitamine ja selle tagajärgi on suured tagajärjed, on seal, noh, et kui seda hakkab, siis on küll väga paha, et me loodame, et nad ikkagi leiavad neid kompromisse ja mõistvad inimesed ikkagi tegutsevad ja peatavad selle valetamise ja selle tagajärjel. Perepilt on külas Ukraina kultuurikeskuses ja Andres Noormets räägib jutud Tatjana ja Bogdan igalt poolt on laste kohta küsida. No ilmselt on teil lapsed, lapselapsed, kuidas nendele neid asju seletatakse või kuidas siis öeldakse, et mingisugused jutud on valed, mingisugused on õiged, et kuidas neid siis kasvatada niimoodi, et nad tõde ära tunneksid ja saaksid aru, mis asjad tegelikult toimuvad või mis on asjade tegelik tähendus? No ma arvan, et just jällegi elu õpetab. Ja teisest küljest kui me käisime Kiievis ja nad nägid vene inimesed ja Ukraina inimesed ja nad need armastavad väiksest peale ja näevad, et need on ka head inimesed. Ja muidugi Eesti kui isa on eestlane, seda ennem, et ta on tõeline Eestimaa kodanik ja siis kõige parem see õppimine, kui sa tead tõde ja need eos kõik, aga no muidugi keeled, mida rohkem inimene oskab keeli, seda parem. Ta saab aru kõigest, kui too on eraldatud, siis ta muidugi liiga vähe näeb ja ei oska mõelda nii vajalt. Aga kui näiteks otsustasime abikaasaga tema reidi puhastega eesti keel, mina vene keel, siis nad kohe alguses väga kergesti võtavad kaks keelt ja siis neil on juba nagu kaks kultuuri, neil on selge ja mida rohkem keeli, seda parem. Pärast nad seda, et me käisime Ukrainasse ja see mina käin siin Ukraina kultuurikeskus ja siis nemad ka käivad, siis nad saavad ukraina rahva ajalugu ja see, mis seal toimub, Nad teavad, mis sealt teeliselt toimub võtta. Ma arvan, et mul on niisugune retsept, et tõde ja et nad näeksid, mis õhus tõesti toimub. Ja ma arvan, et on väga oluline olla eeskujuks oma lastele, mul on kaks last ja, ja võib-olla kui keeldest alustada, siis ma olen veel keerulisem. Mina räägin oma lastega ukraina keelt, minu abikaasa räägib poola keelt ja käivad eesti lasteaias, et siis hakkavad rääkima kolme keelt. Mul on väiksed lapsed, praegu väga ei räägi, aga aga küll nad varsti räägivad ja ma mõtlesin selle peale, et peaks olema eeskujuks. Ei tohi ise valetada ja õpetama oma ajalugu, oma kultuuri, endise ideed, et nad peaksid teadma, kes nad on. See on ka väga oluline, et mitte ära kodude meie moodsas maailmas, et praegu on seal väga lihtne, et täna olen üks on teine ja lõpuks lõpeb imelike asjadega, ütleme niimoodi. Et seda vältida, siis peaks nagu väga konkreetse teadma, kes sa oled. Ja üks asi, mis alati toimub, on südametunnistus ja tegelikult, et ma olen kindel, et enamus inimesi aga konkreetselt teab, kas nad valetavad või nad ei valeta, kas nad teevad halba või head, et see on tegelikult iseendast kõik kinni, peabki olema aus ja elama ausalt elu ja siis ongi korras. Aga mõnikord on see hästi keeruline ja seda asja ära tunda, okei, oled väiksem, siis on see lihtsam. Aga kooli minnes hakkab neid tõdesid olema ümbruses ikkagi hästi, palju on mingite õpetajate tõed, on vanemate tõed, on sõprade tõed ja siis on veel mingisugused neljandad tõed, mis tulevad kuskilt, ma ei tea meediast internetist mujalt, et ma saan aru, et kui lapsed on väikesed, nad suht hästi saavad asjadest aru ja nad teavad, kus tõekeskus või kese asub. Kui nad saavad vanemaks, siis tihti see asi kaob või lahustub ära, kuidas selle asjaga toime tulla? Tõdeda, aga kuidagi ikkagi mõjutada ja siis see on kõige tähtsam, aga lapsed muidugi nad kasvavad suureks ja nad ise peavad analüüsida ja mõelda ja võib-olla tõesti iga vanematele ennestu, et laps saab kõigest aru nii nagu sina. See on nende õigus. No ma räägin seda natukene ka sellepärast, et, et ma kogu aeg mõtlen ja mulle tundub väga kummaline, et need inimesed, kes kuidagi satuvad niisugustes kurjade sündmuste keeruliste sündmuste nagu peadesse Need inimesed, kes justkui neid kuidagimoodi käivitavad või seal tipus on samamoodi olnud tegelikult lapsed, neid on kasvatatud ja nad on tulnud siia ilmale ikkagi puhast valget ja rõõmsate lehtedena. Kuidas need asjad siis niimoodi keeravad ikka ühel momendil, ühel momendil hakkab inimene ise otsustama, mis siis keerab selle inimese niimoodi otsustama, et see tundub suurele osale inimestest, kes elavad kõrval vale, valus, häbiväärne, seal võib olla. Päris mitu põhjuseid, et võib-olla ka pere, näiteks võikasvatus, mis oli puudulik, kui, siis edasi, nagu te mainisite, et seesama sõpruskond pool õpetajad või hiljem võib-olla sõbrad, noh, ütleme mitte võib-olla kõige paremad, et see kõik suunab ju inimestelt, kui kohta ta lõpuks jõuab ja kui tal ei ole seda tugevat vundamenti, võib-olla siis võib ollagi põhjuseks, miks ta siis ära kaldub, õigel teel ja siis hakkab neid imelikke otsuse vastu võtma. Ja teine on muidugi ka, et seal tekivad enda ambitsioonid, võim kuulsuse ja nii edasi, et see töötab ka alati, et see on nagu suur lumepall natuke võtab ja siis vähemalt seda suuremaks ja võib-olla ei saagi teatada, et veereb juba edasi ise. Ma tahan veel natukene seal urgitseda, et sellest asjast aru saada. Kui inimesi valitakse kõrgetele ametipostidele, siis üldiselt väga täpselt teatakse, kes nad on ja ikkagi valitakse kõige paremaid. Kuidas võib siis nii olla, et ei saada asjast aru või kuidas võivad mingisugused inimesed kvaliteedid nii varju jääda, et printsi asemel on hoopis seal kärnkonn? On vaja minna läbi vee, tule ja vasktorude. Ja tähendab, inimene ei saa läbi, näiteks kui ta on võimus, kui ta on nii palju Vubatud, ta harjub ära sellega ja ta muutub, vot sellel momendil ja ta teistmoodi vaatab rahva peale ja seedivalveerubki, nagu see palju mõtted. Siin ma praegu püüdsin kinni tegelikult niisuguse mõtte, et mul tõepoolest on raske ette kujutada diktaatoreid lastena sellepärast et need on justkui kaks erinevat inimest tavaliselt mitte kunagi ei näidata suurte juhtide lapsepõlvepilte või need nad nagu oleks nüüd mingisugusest niisuguses seisundis, kus niisugust inimlikku päritolu enam ei ole. Nad on justkui mingisugust jumalikku päritolu. Lõigatakse lahti sellest perekonnast, lapsepõlvest, päritolust ja nad on, on midagi justkui nad on justkui asjad iseeneses, siin vist ongi äkise konkse. Ja võib-olla küll, et see on võib-olla küllaltki tavapärane, kui näiteks peres on üks laps ja talle lubatakse kõike, siis tegelikult isegi väikseid lapsi nimetatakse teraanideks terroristide, eks ju, niimoodi, et nemad realiseerivad oma vanemaid, nad tahavad kõiki, nad nutavad, nad viskavad pikali poes, et osta seda või tahan toda või kolmandat ja tegelikult kui vanemad võib-olla ei, kas neil ei ole võib-olla piisavalt aega või nad ei oska kasvatada hästi, või noh, seal võib olla mitu faktorit ja siis lapseks vait, ostetakse talle jäätis, multifilm lastakse ja nii edasi ja see toimib. Ja kui seda ei Limiteerita sellega tegeleda, siis siis kasvabki välja selline inimene, kes tahab saada kõike, mis ta tahab saada ja, ja ta teeb suuri skandaale, kui ta seda ei saa. Ja kui me edasi mõtleme, siis sealt võibki selline noh, finaal või diktaator välja kasvada. Ja muidugi iga inimest ja selle on oma psühholoogilised erinevused ja võib-olla ta on, nagu see seemne on sees ja kui sobiv situatsioon siis seemne kasvab. See on ka niimoodi, eks ju, et kui ühiskonnas hakkavad mingisugused üldtunnustatud normid lõdvenema, siis ilmselgelt hakatakse neid olukordi ära kasutama. Ja lõpuks on olukord, mis viibki tahes-tahtmata konfliktideni PriitV. Nii-öelda öelda periood. Ja muud? Siruta priid siirda printsi. Roslanniga rääkinud nendest asjadest ja tema kuidagi ütleb, et jah, tõepoolest, et miks see kõik sai toimuda, missis oli see, mis lõpuks plahvatas, millega enam elada ei saanud, siis tema ikka jõuab selle juurde, et see oli niisugune korruptsioon või see niisugune omakasule orienteeritud mõtlemine, et kui sa said mingisuguse nagu amet koha kätte, siis hakkasid mitte seal teiste heaks tööle, vaid hakkasid seda kohta enda jaoks ära kasutama. Kas ma olen asjast õigesti aru saanud? Siis võib-olla põhiline mõte on, kuidas seda tooli kinni hoida ja sellest juba tulevad tema tehingud. Ma arvan, et see on väga õige tegelikult, et me oleme viimasel ajal eriti palju suhelnud oma sõpradega ja tuttavatega Ukrainast ja tegelikult igalt poolt on see sõna korruptsioon, noh igaüks räägib seda, et mis oli, et tegelikult inimeste elukvaliteet on niivõrd langenud, et see on suur töötus, korruptsioon, madalad palgad ja nii edasi, et see kõik ongi üks suur, kaalume valmid, mis korjab jõudu tegelikult korjas ja lõpuks plahvatas ja kahjuks oli üle noh, võib öelda, et päris ulatuslikult, ega see koalitsioon, et see ei ole niimoodi, et seal üleval võib olla, raadas, seal on grupeeritud ja all ei ole, aga noh, tegelikult see kõik ülevalt jookse alla ilusti lõpuni välja ja ja niimoodi oli, aga noh, inimesed ikkagi Ing tahab ikka ausalt elada lõpuks ja, ja, ja noh, nad võib-olla mõnda aega nad suudavad selles ebaausas olukorras olla, aga lõpuks ikkagi tuleb välja plahvatab ja noh, me näeme nüüd tagajärge. Lihtsalt, et täpsemalt aru saada või kirjeldada, kas mõnda näidet tuua, et noh, kuidas kõige lihtsamal tasandil siis nii-öelda altkäemaksumaailm toimis. No räägiti niimoodi, et ükskõik kuhu sa lähed, ilma ümbrikud ta üldse ei hakka rääkida, isegi see on üks asi ja teine, et kui inimesel läks hästi, siis keegi tuli ja rääkis, et anna puu või võtame kõik terve ja keegi ei tea, kas sai ka, et niisugused seadused oli, pandi hetki ja see kaera tüütas, ei olnud tõelised seadused, oli esitatud kõik nagu vanglas mingid niisugused suhted ja seadused ja see ka inimesed ei tahtnud juba kannatada, sest meie ajal nad ju näevad, kuidas teistes maades ja miks nad peavad elama niimoodi. See on väga õige, et noh, ongi niimoodi, et ükskõik kuhu sa lähed, otsa piiripunktist, sõidavad autoga järjekorras vaatad, mingi suur must auto, tulija aken oleks, kui oleks lahti ja kohe läks edasi ilma järjekorrata, kuigi järjekord on 24 tundi näiteks või paljudes kohtades, aga aga see tegelikult on tingitud kogu selles süsteemis ei ole niimoodi, et see inimene, kes võtab, ta on paha või seda peaks nagu laiemalt vaatama, et, et miks ta seda teeb, miks, miks kõik seda teevad, sellepärast et pension on praegugi 100 eurot, võib-olla seal või 100 dollarit, aga hinnad ei ole palju madalamad, Eestisse sa kõva poole maksab kommunaalkulude eest ja kuidas proovi elada selle 50 euro eest terve kuu tegelikult. Ja see tekitabki sellist olukorda, et inimesed on sunnitud, et võtab natukene juurde, noh, tal on ka pere, tal on ka lapsed ju, tegelikult ta tahab neid toita. Et võtab sealt, võtab seal tehase, lähebki massiliseks, ongi niimoodi toimunud, ma arvan, niimoodi. Aga kui see massiline ja kõik teevad, miks see siis ühel momendil ikkagi jõuab niisuguse plahvatuseni, sest kui kõik teevad, siis see peaks ju olema nagu üldtunnustatud ja kõik saavad sellega toime ja see ongi siis see süsteem, mis on. No aga igal pool see niimoodi ei ole ja sellepärast ikkagi tahavad normaalselt elada ja tahavad, et need raha või parima jõuguga üheteistmoodi mitte nende seaduste järgi, et igavesti ei saa ju ümbrikudega ja nii edasi tahavad, et aus elada saaks. See on, eks inimesi ma arvan küll, põhivajadusi saada ausalt toime just nimelt sellisena, et nii-öelda sina ise oled see väärtus, mitte sa ei pea kuskilt kõrvalt mingisuguseid asju tõstma ühest kohast teise, et siis sinu väärtus selle läbi nähtavale tuleks. Ja see inimene ei saanud teleleida, kui läks kohtusse. See ka väga mõjub, et kuskilt sa seda teed ei leia. Ma teen veel ühe hüppe kõikidest nendest asjadest, tegelikult me siin Eestis räägime ju ka ja me tunneme, et siin on ikkagi ka selliseid probleeme. Aga kui nüüd vaadata Ukraina kaudu Eesti ühiskonnale, kas siis tõepoolest me ikkagi oleme natukene paremas olukorras? Ma arvan, et me oleme küll, Eesti on palju paremas olukorras, et seda totaalset korruptsiooni meil ei ole, et ma ütleksin, et Eestis on hea elada, mulle meeldib Eestis elada ja noh, see on minu oma, ma armastan teda ja ma siit ei kavatse kuhugi kuhugi minna. Ja noh, meil on küll ka Eestis oma probleeme, aga nad on hoopis teises mastaabis, nad on, seda kõike on, aga see noh, võrreldes Ukrainaga, seal väike raasuke, ma arvan, neid asju. Ja ongi nii, siin on ka oma probleemid, aga ei saa võrrelda sellega, mis oli Ukrainas, sellepärast kannatus sai otsa, et liiga palju oli kõik, sest muidu inimene vähe Maidani ei ütle, et ma seisan lõpuni. Seal Maidanil, nagu ma sain aru, seisid nii ukrainlased kui venelased. Ja, ja ma tean ka tuttavad ja sõbrad ja sugulased, kes koos võtsid, no see on nende maa ja nad ei eralda ennast, see oli nagu pluss, et erinevad inimesed koos, aga minus ka, et erineva arusaama inimesed, nood ühele mõjub, see propaganda ja teine usub midagi, noh, näiteks, et see aga Karpaatiast kuskil seal on mingid hirmsad inimesed elavad ja tahavad neil võtta me tekki või no vot see muidugi rahvast on palju ja see on nõrk koht, et nad ei olnud kõik ühtemoodi, näiteks nagu Eestis suurem osa rahvastik Eestis poliitikutele on see ka väga suureks leivaks kogu aeg olnud, et rääkida sellest, kuidas on, et rahvustevahelised erinevused ja seal on nagu suur probleem ja nii edasi ja tavaliselt poliitikas on põhi niisugune kaart, mis välja võetakse, et kes kelle õiguste eest seisab ja nii edasi mulle kogu aeg ka tundub, et lihtsate inimeste tasemel on seda probleemi ikkagi oluliselt vähem, kui just ei hoita mingisugust, ütleme rahvusgrupi niisuguses infosulus, et talongi, ettekujutus, mingisugune deformeeritud ja, ja tema arusaamine, noh, kõige parema südametunnistuse kohaselt ongi seltsi. Nii kui ma astun siin oma piirkonnast välja, siis mind ootab ees mingisugune hoomamatult seadustega olukord, kus ma võib-olla toime ei tule. Ja see on väga õige, et kahjuks nii on, et me räägime ikkagi venepoolsest meediast, et oleme ausad, et see läheb Venemaale ja tuleb tagasi siis sellistes värvides nagu nemad tahavad ja, ja, ja see on täpselt, ongi see tegelikult infopuudus ja valeinfo, mis nad saavad ja, ja siis nad nad mõtlevadki niimoodi, et mul on hästi palju sõpru, kes on vene rahvusest ja, ja mõtlevadki teistmoodi, kusjuures siin on praegu väga konkreetselt näha, kui eestlased helistavad ja nad siiralt, et nad elavad kaasa, nad tahavad aidata, neil ei ole midagi seletada, nad on väga adekvaatne info ja, aga need, kes saavad infot Venegi aedest, nendel on hoopis teine info, et kahjuks see nii on, see oli, ta oli siis juba ammu ka, et kui me tuletame meelde selle pronksisõduriööd, siis samamoodi ta oli raadios oli ka üks väga hea näide, et kui vene rahvusest inimesed rääkisid kodusõjast siis küsiti eestlaselt, et mis te sellest arvate, kodusõda? Ja tema ütles, et mis kodusõda, parv huligaani on õues ja ja täpselt nii ongi. Ja praegu on seesamamoodi Ukrainas lihtsalt suures mastaabis. Kas see võib nii olla, et Eestis antakse lastele ka erinevat haridust nii palju nagu juttu sellest, et noh, kus vene keeles eesti keeles minu meelest seal ei ole mitte mingit vahet, kui asjal on, on nagu tõene ja, ja õige sisu, siis kama puha, mis keeles seda antakse, aga kas keelega ei kaeta ka mingisugust hariduse ideoloogilist sisulist erinevust, kas te sellega olete kuidagi kokku puutunud? Ma ei ole kokku puutunud, sest poisid õppisid hästi koolides ja ma ei tea täpselt, kuidas vene koolides toimub see asi, aga sellega ma olen nõus, et ükskõik mis keeles, kui see on hea haridus, siis peab olema kõik korras. Mina olen õppinud vene koolist näiteks tegelikult kooliga valiti hästi palju sõpru ka, et noh, et ma käisin eesti lasteaias ja hoovis mängisime nii eestlaste kui venelastega, aga kui ma läksin kooli, siis mingi hetk ma pidin nagu valima neid sõpru tol ajal kõik ei olnud kuidagi sõbralikud ja siis sai valitud, nii. Nii see elu läks. Aga kui ma kooli lõpetasin, siis ma läksin jälle Eesti ülikooli ja siis kõik tegelikult taastus jälle. See oli võib-olla selline lapselik mingi asi, aga kui me räägime haridusest tõesti, selles haridus ei ole vahet, kas ta on eesti keeles vene keeles või ta inglise keeles. Aga ma arvan, et vahe on ikkagi sellest perest, kus laps kasvab ja milliste infot Allasel kaasa antakse, et et ma usun, et praegu Eestis õpikud on suht sarnaselt nii eesti kui vene keeles, et seal on sama info, aga see, mis antakse kaasa sulle kodus, see on kõige põhilisem ikkagi, mis mõjutab seda sinu seisakut ja, ja niimoodi, et see on kõik, lähme tagasi, no vene meedia juurde, et need pered, kes võtavad oma IFA vene poolt, siis vastava haridus nad annavad lõpuks või see ei olegi haridusse, on selline noh, info või hoiak, mis nad saavad sealt ja sellega nad lähevad siis edasi ellu. Tegelikult on ju niimoodi, et rahvus on üks asi, see ongi minu kultuuriline kood justkui, aga riigis on üks rahvas ja seal need, kui neid rahvuseid on rohkem seda vägevam Jon, nagu teilgi on perekondades erinevad rahvused koos ja ma arvan, et see on ikkagi pigem hoopis niisuguse rikastavam olukord kui see, et ta lihtsalt oleks väga ühenäoline ja ainult väga väga ühtemoodi mõistet. Ja kindlasti mida rohkem keeli tunneb inimene, kuivõrd niimoodi, mitu rahvast ühes perekonnas seda täiesti rikkam inimene ja Ta oskab aru saada teistest inimestest ja see muidugi palju õigem ja iga inimene kuigi tav näiteks ühe rahvuse inimene peab proovima panna ennast teise inimese koha peale, et Auguses mitte uskuda ainult seda info ühes kanalis, aga proovida aru saama mikspärast, teine inimene teeb teistmoodi ja kui sa tead täpselt, siis sa võid juba nõus olla või vastupidi. Tundub, et eile Rust Laniga juttu ajades oli kuidagi see maailm pisut süngem, kui täna täna tundub see, kui ma ei tea, õues on nagu rohkem õhku ja kuidagi heledam. Miski oleks nagu muutunud oligi niimoodi eile oli nii hirmus kui juba mobilisatsioon Kiievis ja ja kõik need käskud, mis oli aga tena just kolmiku hoopis teised käskud ja peaasi, et Putin teistmoodi juba hakkas midagi. No sest me võiksime enne ergata ja saadi aru, et sõda käib, see oleks hoopis teine jutt, oleks teised, tunned meel tena, aga kuni täna on jälle ootused teistmoodi, ikkagi lahendus tuleb siis tuju on palju kergem ja parem. Ja täpselt nii on, et siin veel paar päeva tagasi oli, oli ikka väga hirmus, et me ei teadnud, mis toimub, aga aga olen täitsa panite Diana ka nõus, et praegu ma arvan, see ei ole eksperdid, aga meile tundub, et olukord võiks nagu laheneda, lihtsamatati ilma sõjata ikkagi ja noh, kindlasti on hirmus ja kindlasti me elame kaasa oma sõpradele-lähedastele, see on Ukrainas, aga me loodame, et läheb hästi ikkagi ja kui kokku võtta seda juttu, et kui meil on ikkagi peresaade, siis ma arvan, et põhiline on, pere ongi väga-väga tähtis asi, pere ongi väike riik või niimoodi võib öelda, kui seal on kõik korras, tegelikult kui seal antaks õiget haridust, õiget infot, kui vanemad ei valeta ja on eeskujuks oma lastele, suunavad neid ja aitavad tagasi ja lõpuks lapsed aitavad oma vanemaid ja, ja see hing saab ilusti täis, siis on ka riigis kõik korras. Ja ma tahan soovida, et kõik rahvad elaksid rahus ja proovisid aru saada teistest ja oleks ainud rahu, keel, mitte süüa ja järel. Väga aitäh teile. Andres Noormetsa ajas juttu Eestis elavate ukrainlaste Roslanini Tatjana ja Bogdan iga. Kes soovib ukrainlasi kuidagi nende püüdlustes aidata, siis võtke ühendust Ukraina kultuurikeskusega. Saate toimetas Tiina Vilu, helirežissöör oli Maristomba. Järgmisel laupäeval oleme jälle teiega kõike head ja kuulmiseni. Nõudja. Trivimi. Prive.