Nii laulis Ringo, ma just lõpetasin hiljuti biitlite raamatu lugemise ja, ja patakas 800 lehekülge jälle, käelihased on tugevamad. Sest mulle meeldib ka lugeda niimoodi, et ma olen nagu selili, surun rinnalt seda raamatut niimoodi üles-alla ütleme 10 korda suru siis puhkad surudele 10 kardusest puhkad ja, ja selles mõttes on ta nagu lugedes läheb kogu aeg ühelt poolt nagu teisele poole, et algul on vasakul või paremal käel suurem koormus, eks ole. Sest on see pool on läbi lugemata, aga siis lõpupoole vasakul käel suurem koormus on ka küllalt suures formaadis raamat on teda ongi väga ebamugav lugeda, isegi voodis lebada, mina, mina panen talle alla sellise väikse padjad mulle suruks. Suruks haava siia kõhu peale, siis ta on tõesti väga raske, kõht on pehme, raske ja tänapäeval raamatuid, aga väga teravat reserve servadega, et nad võivad ka selle, kui ta kukub kõri kõri läbi lõigata. Kui see, et ma ütlen veel vahele nagu seid huvitavat teemat, hetkel jätkame, et mul on õudselt hea meel, et ära kadunud, vaata piilite pilte raamatu ümber on selline ümbrispaber. Ja vanasti oli väga ebameeldiv, oli see, kes hoidsid ümbrispaber ja siis selgus, et raamatukaaned olid sellisest ebameeldivast karedast mingist sellisest sõrmedele, mittemeeldivast köitematerjalidest mingisugune. Ma ei tea, mis see niisugune nagu liivapaber, mida oli paha kätevõtetel ühest küljest libedise kareda hõõrus sõrmi. Õnneks vaata õnneks seda köitelise jube venelase käite materjalis on nüüd kadunud ja tore on ka see, et sellistele paksudele raamatutele on hakatud panema vahele järjehoidja paelu. Et see on äärmiselt mugav, et sa ei pea otsima mingeid paberitükke vahele panna või siis panna raamatut niimoodi selg ülespidi, miselega lõhub köidet. See biitlite raamat on selline, et töötajad on tõesti nagu paks jurakas, kui sa paneb ta kõhuli, siis ta temast jääb nagu sihuke tilk või noh, ta ei vaju teataja ja libasemal läbi ja hea uudis on, see kaks, kaks raamatut on veel tulemas, on siis kommunismi ajalugu ja ristisõdade ajalugu, ristisõdade ajalugu on 1000 lehekülge nii tahes, peabki tegelikult minema ja raskemapoolne, ärme unustame ka seda, et kohe-kohe lõpeb lugemisaasta. Mina kavatsen küll edasi lugeda. Ja, aga no ütleme, et paljud inimesed võivad saada kergendust, et nüüd on veel jäänud mõned nädalad paar nädalat ja siis võib lugemisele öelda. Muidugi jah, ma arvan, et meie, meie sinuga lugemist jätkama, aga aga kohe käivitub kultuuripealinn. Et ega ega inimesed rahu ei saa, et alles alles pidid lugema raamatuid ja nüüd peavad hakkama külastama kõiki neid huvitavaid, mitu neid oli 7000, mitu, mitu üritust ei, ma, tänases tänases Postimehes ma vaatasin, oli see kultuuripealinnaga lava oli tegelikult trükitud seal võis olla noh, nagu ma aru saan, need kärped tabasid seda väga suure pauguga, eks ole. Et näiteks, et see oli vist alguses, oli plaan avada Tallinn merele teha selline kultuurikilomeeter, mille alguses oli küll plaan veel suurenenud, see kultuurikilomeeter kaks on tegelikult 2,2 kilomeetrit Kultuurimeeter kultuuri senti veel. Selles mõttes, et, et noh, et ütleme, mõtleja, aga maksta kõigile teistel kõigil teistel on raha tarvis. Kre tillukene, väikese tänu veel see asi ka, et lumi tuli maha ja valgeks läks ja Savisaar enam väljas käia ei saa. Et kultuuri, selle kilomeetriga peab nüüd ootama siin, kuni lumi ära sulab, et enne ei saa seda edasi teha. Ja siis kevadel, kui lumi ära sulab, ehk siis 100 kilomeetrit jätkatakse. Aga jah, tegelikult neid üritusi saaks rohkem isegi nimetada, sest kui võtta kõik diaatrid, mis Eestis on, iga teab, see teeb umbes ütleme, kuus esietendust hooajal, kui kokku korrutada, siis nimetada ainult kultuuripealinna üritusteks, siis mõelda välja kõik filmid, mis istuvad Eesti kinodes, eriti Tallinna kinodesse, on ka kultuuripealinnaosa mingis mõttes kõik kontserdil kõlavate poelevaid kleepida kultuuripealinna logo absoluutselt uut raamatut, raamatut, mis ilmuvad, eks ole, lähevad ju kultuuripealinna ürituste raames, et neid üritusi on hästi palju võimalik võimalik kirja panna ja ja ega seal muud ei olegi sellel kontril vaja teha, kui lihtsalt kaardistada, et mis nagu Tallinna peal toimub ja siis õigel ajal see kleeps peale õigesse kohta ma räägin, et kus sa piibleid raamatu läbi lugesid, tegelikult tahaks kuulata sinu käest muljeid. Mis raamat oli, väga tore raamat, oli väga tore raamat, et ma nüüd olen reetnud veetnud paar õhtut vaadates Youtube'ist mingeid vanu videosi, vanu videosid, kus biitlid niimodi live'is esinevad ja väga ja väga huvitav on selles mõttes, et, et kui ma sealt raamatust lugesin, et siis teatud perioodil väidetavalt John Lennon oli kogu aeg kõva laksu all, aga kui ma vaatan neid, kus ta esineb otsivate ees ja ei ole natuke habe hilisematel aegadel jah, aga ongi hilisematel aegadel ongi see põhimõtteliselt siis kui nad enam ringreis ei teinud, plaadistused ainult, et ei ole kuskilt nagu vaata kastidena teesklevad, et vihavaenu pole kuskilt. Ühest pilgust välja lugeda, et nad ei põrnitseb 11. Kui kui sa lähed koju, oma soovid on seal üles otsida, see võib olla, puutusid sellesse kongressil selle raamatu narratiivse puudutab Paul McCartney narratiivi tema hilisemat karjääri ansamblis ning kirjutan kirjutava Youtube'i otsingumootorisse. Linda McCartney Sings Hei, džuud. Selles mõttes naljakas ülesvõte ühelt rokkfestivalilt, kus salvestati Wings esitamas laulu Hey do-d ja on Linda McCartney vokaal on toodud esile. Ja see on väga naljakas, see on väga naljakas video, väga naljakas, esid. Noh, see on jah, see raamatust välja kahjuks. Dramatule isegi paks lõpetati kenasti ära selle hetkega, kui biitlid laiali läksid, oleks kindlasti huvitav, huvitav olnud muudki, no tegelikult tuli eraldi biograafia, just ilmus väga tore raamat, oli seegi. Ja John Lennoni eesti keeles vist juba kolm või neli raamatut olemas. Nii et selles mõttes, kuidas Ringo Starr George arrisonist Pole kummardasid, mida ei ole, huvitav küll, miks ringastan, ringastan kirjutatud küll raamatud, aga eesti keeles kõlab pangatšootšiski, muidu öeldakse häid raamatuid, leiab kes, kes tahab. Aga ma arvan, et esialgu aitab sellest ühest paksust biilset raamatust, et ei maksa nüüd üle ka pingutada. Et igast perioodist siiski midagi, ütleme, võtame biitlid ja siis hakkame lugema ristisõdu ja siis on nagu kõik hundid söönud ja lambad terved. Oh jah, jah, see tegelikult see oli väga-väga hämmastav, ikka raske elu oli neile ma kohe. Mul oli kohe kahju neist, aga nad olid väga nutikad, et näiteks seal mingis hotellis, kui väga tore fakt oli, kuidas mingis hotellis kavatseti. Nad said teada, et hotelli personal kavatseb pärast kõik nende tekid ja linad ja kõik asjad oksjonil maha müüa soovijatele, siis nad lihtsalt kusid neid täis. Ma arvan, et ega see muidugi ei takistanud teda väärtus, seda väärtuslikumaks. See läkski, eks ole, see ei olnud enam niisama padi või niisama vaippõranda alt, vaid seal oli nagu John Lennoni püha, uriiniga immutatud see ühesõnaga biitlite elulises mõttes naljakas fenomen, et nad sööstes läbi aastate võiks öelda tooside pidevalt selliseid artefakte, et vist suurim erakätes olev. Vaata meie saade on praegu tegelikult selline, nagu ütleme oleks ütleme, Ivo Linna oleks veel puudu, et see oleks, ma arvan, et siis me ei saakski rääkida ja sihuke piirlide väike fännklubi on koost, mis suurim erakätes asuv biitlite nagu fänn kollektsioon kuulub ühele jaapanlastele, kus see jaapanlane on kokku ostnud, poolmekaati, kitarre igast särke, asju, ta istub oma kodus ja teda, teda ümbritsevad biitlite asjad. Hiiglaslik saal, pisike-pisike jaapanlane, istud seal keskel ja siis vaatan, kuidas see ongi näiteks memo rabiiliani. Huvitav, vahest mäluta mööda seda Koidula tänavat ja seal on Tammsaare majamuuseumi. Väga huvitav on vaadata, mis seal praegu on seal tohutu suur hoov ja keset lumehang jah, või noh, praegu on lumehang muidu tohutu lumehang ja siis keset seda lumehange rammitud tõde ja õiguse hiigelsuur köidele tee muru sisse, Pumm taevast kukkunud nagu eks juma vanajumal visanud põrgupõhja Jürka tsüklon pomm sündi, vanajumala raamat. Vanajumal luges läbi, meie loeme kõhu peale, tagastas selle Kadrioru raamatu. Purskas alla, selle põmdi teada majale pihta ei saa, aga see on väga huvitav on, jalutades ma ikka vahest vaatan näiteks neid seal on niimoodi, et seal on maja esikülg, kust pääseb muuseumisse, kus pääseb raamatukokku ja siis on tagakülg, kust pääseb treppide ja olmehoonete juurde. Ja väga sageli ma vaatan seda tagatreppi või seda ostmisi sinna puu kur juurde ja mõtlen, et näed, et oma viimasel elupäeval Tammsaare nimelt tegeles puute tassimisega täis tuli sealt uksest välja, ladus sületäie, küttepuid kätele, tassis nad tuppa, pani puud ahju ette maha. Siis istus kirjutuslaua taha, raskelt suur, ütlesite käte käestel või midagi õiendama, sest noh, nagu ikka naised katsetatud, too puid veel, anna raha või midagi sellist. Tammsaar ütles niimoodi. Pärimuse kohaselt muud Teil kõigil on minut midagi tarvis, et mulle hetkegi rahu istus tooli ja suri laua taga. Jahi on isegi teaduse viimane lause, mis ta kirjutas, mille me oleme ära unustanud. Jäägu kodudes teile mõistatuse, võtan välja uurida sellised kohad, kus seal viibinud viibinud olulised inimesed nüüd ongi väga huvitavad kohad ja just nimelt vaatad tänavaid, eks ole, mõtled, et et kui Tammsaare oli suvine aeg, siis Tammsaare siis alati peremaale ettekäändega, ta teeb kodus remonti. Nojah, ja siis ma ei tea, mis seal siis aeg tegelikult tegi, ta käis seal ligidal elas Vilde ka veel mingiaeg, kuni 33. aastani Vilde maja oli ka seal ligidal on ka väga huvitav. Vilgemas võime ka, kohe rääkisid Vilde maja sellise huvitava sisenagu siseplaaniga. Kõikidele tubade korterile on võimalik teha tiir peale ühest uksest sisse, teisest välja niimoodi ringiratast käia. Legend ütleb seda Vildele väga kasulik, sest et kui tal oli armuke külas, kui Linda Jurman koju tuli, siis armuke sai Linda Jürminest ära põgeneda teisest uksest välja. Ühesõnaga toimib nagu kellapendel kavalalt. Linda läks nii, armuke läks nii, siis ta jõudis välisukse ordiste vupsas, seal pidi ainult nagu armuke ära Talvamat kummalt poolt, Linda tuleb parajaja, et kas ta tuleb siit otsa, ei jookse, et sa pead nagu liikuma nemad. Omaette teema on veel näiteks kuulsuste maja muuseumitega sellest kadunud Ott Arder näiteks rääkis sellest, et tema oli oma elu sööbinud nii Vilde voodis, mis on tegelikult tundub Potteri su noormees voodion, Vilde voodi oli tegelikult päris tilluke igaks juhuks. Vanasti olidki väiksed voodid inimestele. Kas nad olid, et ei tea, nad magasid ilmselt kuidagi, põlved krõnksu, kasvu pikkuse suurenemine on tulnud ikkagi vist pärast sõjajärgsel ajal, kui toit oli lahedamad. Varem olidki inimesed lühemad, kui nad praegu on. See keskmine pikkus, vaata mingi statistika oli üks professor, uuris seda Eesti ajal ja tegi väga pika statistika kuskilt saare lõpus, kuid Eesti aja lõpuni pikkus kasvas kogu aeg. See oli ka talupoegadel, oli väiksem pikkus sihukestel aadlikel oligi nagu suurem pikkusest, neil oli parem toitumus, kasvasid pikemaks ja seetõttu nad nägidki kuninglikud välja ja siis on ka loomulik, miks talupoeg kuningate austusest kuningas oli poole pikem ja siis selliste ei austa või või oma oma mõisahärrad, kes osales ka poole pikem, kui sa oled sihuke päike, päkapikk liikus seal mõisa hoovis, eks ole, siis saks tuleb vastu. Aga siis jah, just nimelt, aga siis ott rääkisime sellest, et nad olid vist, kas nad olid Juhan Viidinguga kellegagi olid joonud, Vilde majamuuseumis? Oli, oi, näed, ei viitsinud hakata linna peale astamise sõitsid Vilde muuseumisse magama, magasid selles voodis kahekesi, mis annaks praegu tegelikult võimalusele voodile panna veel üks silt juurde, seal on nagu mitte on, oleme Underi ja Tuglase majamuuseumis oleks Vilde Arderi Viidingu majamuuseum kes seal seal võib-olla veel teisi inimesega tegemas ja, ja oti oti suve maakodu oli Kassari, kus oli, kus oli Aino Kallase majamuuseum ja seal juhtus tal ka selline lugu, et ta kunagi heitis seal. Ei, seal oli niimoodi, et seal oli Aino Kallase voodi, selliseid nagu ikka majamas niuke, väike nöör pandud, et külastajad käivad, aga ei saa voodisse ja ott heitis ilusasti voodisse pikali. Pagas seal nõukogude ajal edega soita maganud ka näiteks Tuglase voodi. On küll sõbrad töötasid igal pool ab, ta käis kõikides August August Eel meil külas vahel ja siis ta pani sinna magama, aga siis oli tore lugu sellest, kuidas ott sõitis ilusti sinna nööri taha magama. Tal sõber seda muuseumit vene ajal juhatas kuidagi nõndamoodi ja siis hommikul ta ärkas majamuuseumi ukse taha ilmunud turistide summ, kes tahtis Aino Kallase majamuuseumit külastada. Saite või siis hästi ruttu üles, tegi Aino Kallase voodi ära, ilusasti pani teki peale, astus üle selle nööri ja siis kadus ta haru, noh, ta oli siis ka nagu turist, niipea kui teil on üüri, ei lasknud toide kohe turism ka sinna võiks panna oti oti oti sellises, kusjuures otil ei olegi vaja muuseumit, mis on tegelikult kurb asi ja siis võiks olla kõik need kohad, kus Edda maganud võiks tähistada vastavalt eraldi sildikesega. Kui selle jutu järgi nende toit on nagu leerina oli reguleerimisest, Lenin on ka igas majas maganud praktiliselt sellist maja on kõik maailma riigid ja linnad läbi käinud, igal pool maganud. Nii et no see nüüd ei ole ka päris päris õige asi, et kui inimene, et see nagu ebaõiglane, et inimene näiteks Immanuel Kant, kes elab kogu elu ühes korteris, eks ole, ja saanud ühe mälestustahvli, siis teine, kes nuhib ringi nagu pöörane tellida seedib sõprade juures umbes 1000 mälestustahvleid, et ma seda nagu ka ei toeta, vaatan, ebaõiglane neid piidide mälestustahvleid ongi tegelikult terve ilm täis, neid on ju kõik linnad, kus nad käisid tuure tegemas, kontserti andmas, seal on nende jalajäljed, plaadikesed, mis iganes on tähistus, on tohutu suurtööstus. Tohutu suur tööstus, mõtle, milline perspektiiv on, ütleme, saaks käia veel välismaal, biitlite voodis, igal pool magamas. Pillid ei märganudki voodis eriti, vist ikka magasid nüüd hotellitoad ja olid ju. No seal ma ka nii palju inimesi nende vooliselt juba sel ajal, mingis mõttes oli see piilide elu muidugi üsna väsitav, sest tõesti neil oli mingis faasis oli ikkagi olukord selline, et nad ei saanud praktiliselt hetkegi üksi olla, laseb hotellis ka välja, mind välja minna ei tohtinud ja samas oli kari alati selliseid jüngreid, kes istus alati koos nendega, suitsetasid kanepit, laulsid laule või siis vähemalt ootlikud biitlid laulma. Aga nojah, ei noh, eks see on tegelikult olnud sellistel suurtel vanameestel alati ka Tolstoi korkilistele tõlk, muidusööjaid lauas vaatasid neile suhu ja Martin lutt teile kõigile. Alati olimegi rivi inimesi, kes istusid ja vaatasid, mida härra räägib, aga aga nende puhul oli hea see, et nad ei tahtnud kanepit suitsetada ja juua nii palju, et nad olid vaguralt teed juua ja arutada, arutada jumala olemas. Nad isegi ei söö end alati, kui sujunustes süüa andmas olid tänulikud sellegi tohtisin talle sooja, kuigi näiteks Tolstoilt just nimelt pärineb, see kirjeldas, et tema juures käis aastaid söömas mingisugune isik, kuna tõesti laudkon, et laste arv oli väga suur. Siis ja mitte keegi ei tundnud seda härrasmeest, sest kõik mõtlesid, et sa kellegi teise sõber seal see ei tulnud, see härrasmees siis hakkad uurima, kes oli, selgus, et see oli üks vaesunud aadlik, keda tegelikult ei tundnud mitte keegi, kes kasutas Tolstoi söögilauda selleks, et seal aastaid elada. Ja põhjus, miks Rostovi söögilauda tookord ei tulnud, oli väga kurb, nimelt jäi tõlla alla tee sinna ja noh, mis teha siis, vähemalt saadi tema nimi teada temal annaalidesse saidile pärja saata. Kes meil täna esineb täna esinemine muide, ansambel Mahavok. Et värske plaat, mõned uued lood, mõned vanad lood, paneme mängima. Oleme eetris jälle vist et vahepeal sai kuulsus selline tore. Üle hulga aja seal pressis oli jälle sõna padavererealise padavere, seal toimusid tragöödia bana orgia toimuma 100 Orgealise Seli padaorg. Adaverest olnud ammu kirjutatud, aga nüüd jäi 600 inimest lausa lõksu. Ver Arkadi, El Dorado, Jarheeritšankaalia Milvi ja pilvi põlvik jääb jah, et kes need inimesed on kuulnud, aga nii tore oli neid näha üle hulga aja jälle ei näinud seal pada venelasi pada, venelased olid oma soojades kodudes, aga läbisõit läbi takerdusid puhveti huvireisijad, kes tulid Padaverelisi vahtima, Badeverlased siis võtsid neid vastu, kostis tõsid Soelil võimlasse magama, nagu ma vaatasin, langeti meeleolukas siin tegelikult jälle siis on jälle ühe raamatu või filmi süzee embrüos selles mõttes, et lumetormis jäävad lõksu padaorus või padaveres jäävad lõks, ütleme noh, see on nagu see oli tohutu hulk rahvast oli mingi 600 inimest, see on tüüpiline sellise noh, Kozmaarse seiklusfilmi süžee, kus ilmuvad armulood, puhkad, intriigid, keegi tapetakse autos samal ajal ühes autos on ka puuaru ja ta kombel on ilmselt selles autos, kus oli see barbeque koore peal, mis pidime soome, mis söödi ära barbeque kooremani otse Mait Maltis auto kõrval, Mait Maltis oli seal põhiline saar seal padaveres, kes andis iga natukese aja tagant teated, et kauad juba istunud on mingi hetk, tal oli joogivesi otsas, see oli toit otsas. Sihtavastus sellel autol selle padavereseikluse juures oli Maltise seikluse juures oligi mõtlemapanev aspekt, oligi see, et kuidas ajakirjandusteadlased just Maltis seal on, kas Maltis ise helistas toimetusse, ütles, et all olen padaveres lõksus või siis mõni kõrvalseisja andistajatest kõrval lahutas omal ajal tuntud laulja laulude glooria ja Loliit esitaja Mait Maltis. Jah, see on muidugi alkamaid see, et kui tõesti sihuke tüütu kõrval autosse sa ei saagi ära sõita, tegelikult oligi see, et ta käis andmas kontserti pojad perelidel peal ja siis ta vist oli, need andis kontserdi. Ta vist ei suure osavama kontserdipublikust, teisel ka lõksu. Et siin on nüüd küsimus selles, et kas kontsert oli hea või oli selline kontsert, et publik andis talle peksa anda? Halvasti valinud põgenemist, oli seal kõike, kusjuures tegi Monika Monika ja praegu tegelikult vist Monica. Kas, kas praegu on veel õues, Monika läks, Monika läks juba ära. Ahah, praegu on ühed teised ja. Vaatame siis naisterahva, selliseid, selliseid seiklusterohke tööd ütleme, et olla ise kuskil autos lumehange kinni jäänud on üsna kuigi seal muidugi elamus kogu eluks, mida saab alati rääkida, aga sellist nagu sellist sündmust nagu jälgida mõnusalt kodus istudes, vana Tallinnat 50 kraadist vanatõrjujat käeulatuses ja, ja hea paks raamat, lähedasi sihuke mõnus, turvaline oledki see, aeg-ajalt vaatad internetist uudiseid, vaatad, mida inimesed Facebookis, kuidas Malti seal läheb ja see on väga põnev, et selles mõttes, et see on nagu selline, see on kogu rahvast mingis mõttes nagu liitev kogemus on öölaulupidu, umbes mida sa lumetormi ajal, kuna ma olin kodus. Meie olemegi nagu sellest lumetormist, vähemalt mina olen küll väga-väga kehvast osa võtnud. Ei ole üldse kogu selle aja jooksul kordagi lundki rookeanud igavest sina ei ole? Nakoiames jah, eks ole, aga paljudel inimestel see kojamees ei piisa, et nad peavad oma auto hommikuti välja. Tore välja, aga ühel hetkel tuisu ajal tuisk kõik aknad kinni, lihtsalt lumi kleeposake ja muutusin pimedaks, see oli väga mõnus. Jommis püsis, kuni järgmise päeva lõunani ära vajus, ei olnudki vaja välja vahetada kogu. Aga ma ütlen, et meie tegelikult ei tea sellest kõigest mitte midagi, et just need inimesed, kes elavad kuskil maa, mitte päris maakohtades, vaid ütleme, Tallinna linna ümbruses sellistes väikestes majakestes kuhu viivad sellised teed, mida riik, omavalitsus lahti jahiga on süüdi, selles padaoru tragöödia vahele on süüdi Marko Pomerants, Marko Pomerants, eriti jää ja riik ja pabereid Reformierakond ka muidugi. Süüdlased on meil, selgitas seal küll, aga ega ka Tallinna tänavatel pole olukord kuigi hea, ütleksin ma kriitiliselt. Aga Tallinnas ei ole vähemalt keegi ütlema ei ole, vähemalt kuritasin Faehlmanni tänav selleks lõksu jäänud. Russa, tead, nad ei ole võib-olla tänava nad oma kodudes lõksus, eks ole. Kojamees on lükanud selle lumeuni kui nende ukse, et uks ei lähe enam lahti, nad rabelevad seal ja ei saa välja. Ja autod on ju paljudel lõksus, on küll, jah, üldse on nii, nii, kahju on kõigist autoomanikest, ma kohe mõtlen, nutan, elu kahjutunne autoomanikest on tegelikult aastaringne emotsioon, sest ega nende elu ei ole kerge. Ole Sanders aru saanud. Paanika, hüsteeria, selle liikluskorralduse seadusemuudatus ümber, mis pidi esimesel jaanuaril kehtestuma, mille ümber olid tohutud debatid ja protestide, nüüdse lükati edasi. Ma olen lugenud pealkirju sisusse süüvinud, sina ilmselt mitte, aga ma ei ole ka siin sa oled ja kas see on suur probleem, see on suur probleem, Andrus, jah. Jah, ma ei tea, vaat mul on neist kogu aeg autonalisanud, ongi õudselt kahju. Vaata stseenis Bondi filmistseenis autosse selleks et kaunist daami kõrval ja sõita sellega mõnda järjekordset lurjust hukkamat standil ei ole mingeid parkimisjamasid. Tal ei ole autoteenimise probleemi jaga selle liisingmakse pärast, mis alati tuleb meile kunagi Bondi võtmas. Bensiini issand, see on nii kallis. Bensiini hind on tõusnud, me ei saa sõita, ei saa professor Moriarty tapma minna, mul ei ole raha, et maksta bensiin kasvavate Cheis pandade näiteks mister piiridel alati see mure. Harku park, kuhu panna ja ikka arvati ja nii et ka filmimaailmas on olemas seis, fondid ja Mysterbiinide Eesti autoomanikud ikka kuulavad, mis debiilne seltskond neil olla on, vähe ongi neid igasuguseid, ütleme need probleemid on nii tohutult suured ja siis nüüd tuleb veel lumi ka maha, kui selgub, et Eestis on siiski tall ja valitsus ei suuda talve ära hoida, olgem ausad. Me läheme üle eurole üle, eks ole, aga tähendab lumel lasti maha saada, kuidas on see võimalik selle riik trükis? Euro, kombekalt? Nato vihma oleme jah ja riik trükis eurokalkulaatorid, eks ole, kurati, lumi on maas, eks ole. Vaat see on reaalsus, on tänane, vaid see on täna. Keegi ei pühiseda luua, eks ole, tead ainult poliitikute lubadused ainult. Ja kusjuures sinu käest küsitakse parkimispiletid, aga lume käest ei küsi keegi, parkimispilet, lumi lisaks lumi sajab, lumi võib isegi sinna sadada, kui Starkid üldse ei tohigi dema pargid, et ennast igale poole seega aknalauale, kui ta pargib ennast akna peale akna peal igale poole, ta variseb nagu madu mööda seina üles. Jah, muidugi, täna ma näiteks käisin linnas päris ohtlik ka näiteks vanalinnas käia, sest et aga sa nagu ei märke, kui sa järsku satud sellisele tänavale, kus on katus, oli üks mees, kes lumelabidaga lund katuselt alla tohutud, sellised lume mütakad maanduvad, maanduvad siis sinna vanalinna kitsastele tänavatele, kus küll on pandud ka mingisugune inimene seisma, kes siis peab nagu jalakäijaid eest ära ajama. Aga ikkagi on kuidagi õudne, nagu tuletab meelde muljeid Pääsukesest mälestus muidugi olla ka õhurünnakut kuidagi seostuvad mul sellega ülevalt, kukuvad mingid valged lärmakad ja on, mina nägin sellist episoodi tuisialiseerimist. Tei sellises laupäeval veel jah. Et realiseerisime rahulikult oma elukohajärgse Selveri poole. Õhtune aeg oli juba ähvardus korraga. Just nimelt tänaval. Vaata need tohutud lumevallid tänavate äärde kuhjatud, kus on siis väiksed läbikäigurajad. Ja siis korraga üllatust ühe ühes hange sees süttis, valgus, oli selline hange, seal süttisid seest tuled, siis ma saan aru, et see tegelikult on sang vaid see oli üks autamisega hange alla ja omanik oli pugenud hange sisse ja pannud autonide sulavassest. Kuidas ta sinna sisse laevas ukse kaevas, tunneli ukseni puges sisse, oli tohutu hang ja sees põlesid autolaternad. Alati kui sa hakkad seda kanalit kaevama, ega sa täpselt ei tea ja kuus, aga välja satud, Krahv Monte Cristo Eli Gazeta kajab vastu kaljut. Alguses. Mäletan muumitroll tahtis kaevata tunneli oma maja ukseni, aga jõudis aps aknani ja siis ta oli akna katki, läks aknast sisse, siis ta mõtles, et kui ta hakkaks kaevama uut tunnelit ukseni, siis jõuaks võib-olla mingisse sellisesse kohta, kuhu jõuda ei taha. Nii et parem siis akeneb, aknast sai siiski sisse minna ja autol võib ka olla, nii et sa ei satu, ütleme üldse esiukseni juhiukse, nimelt satud näiteks visandatud sõjast, nimelt, eks ole seal lume sees kummalisi asju. Teine asi on ka veel see, et ütleme, et sa pargid oma autoostuloaga hommikul, onju ütleme, õu on üks suur, ainuke hang otsida nõela heinakuhjast, kus auto täpselt seal on, seal lume all sa ei viitsi, muidugi tulen kümneid mehi, kes otsivad oma autot, Lukese piibitaja võtab sealt nagu läbi lumehang. Ega vähemalt sa, kas sa näed ära, et kui sa paned oma selle nagu selle asja tööle, et kas noh, selle puldi, et kas see reageerib läbi lume ja arvan, et ta reageerib, et sa kuulad, kui suurt lume piiksumist? Jah, ma kuulsin kunagi ühte Juttavast vanast näitlejast, kellel naine peeti 100 viinapudeleid kodus nagu ikka olemas siukseid võtmehoidjaid, mis reageerivad vile peale ja siis härrasmees ostis endale viinapudelist, kleepis põhja külge selle võtmehoidja, need, kes disaineri ära peida, tulid koju, vilisus erinevatele vastastele, kusagilt. See, ma ei tea, kas see tõsi on, aga väga ilusasti kõlab, sest tegelikult ega ma väga palju müügil näinud selliseid võtma. See on kõik ära ostetud. Noored ja vanad näitlejad on selle hamba ära tapsime, kellel on sellised kurjad naised, kes peidavad viinapudeleid? Nii? Meile on tehtud, mis asi? Eston, koomiks tehtud. Kus on ilmunud, on kuskil pärast ütleme ütleme teile. Ma arvan, see praegu lõi mõttele on ka nii katki, et ma jätkan. Ma arvan, me vaatame seda koomiksit, kuuleme mahavokiplaat, ütlen veel seda vahele, et see on. Seal on uued lood, vanad lood veel Tartu levimuusikapäevade aegadest, mõned lood, aga kogu see materjal on varem plaadi ilmutada. Ühe väga huvitava töö on teinud kaks loodusfotograafi. Kes ma täna kuulsin seda uudist, vaata kui kasulik on kuulata vikerraadiot, seal sa kuuled, uudised, mis uudised on, oli uudistesaates oli selline uudislugu, et fotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes on Tartus teinud sellise fotoprogrammi või, või slaidshow konnapilgul mööda Emajõge, kus siis läbi konna pilgu pildistatud üles vist Alam-Pedja ja Emajõe kaldad. Ja kui sa hakkad mõtlema, Andrus, see on tegelikult fantastiline vaatenurk, näha maailma läbi konna pilgu. Ma tahaks seda väga, seda, seda programmi näha. Tahavad maailma näha levikkonna pilt, mõtle näiteks, kui vaatasin lubalon loonud sind, inimesed lugesid seda. Noh muidugi on, aga on huvitav, asetad ennast teiste olendite. Madal vaata näiteks, ma kuulsin seda uudist, siis hakkasin lappama tänast kroonikat ja vahetasin seltskonnakroonika fotosid. Mõtle, kui lahedaid seltskonnakroonikaid saaks teha konna pilgu läbi, kus kaamera on kaamerakonna kõrgusel, sealt tulev varre siin ongi, vaata, ongi, see koosneb pildimaterjalist. Kus on siis pildis jah, Emajõge põhiliselt jah, Emajõge just nimelt võetakse hästi madalalt. Emajõgi, pilisused vee lähedalt konna pilguga, et mõtle, kui toredad näiteks seltskonnaga Veronika saaks näiteks ema ja tütre disaini nimelt kuskil põrandal niux konn. Kas ta näeb isegi terveid jalgu või kingi tänapäeva läinud mingeid niukseid? Tead, ma ütlen, mida nad oleks huvitav ütlemata konna tähendab seelikusaba alla. Lilbedaisse tähendab, ma ei taha öelda seda nimetada seda, et selliseid asju on, vaataks neid asju sellise konna pilguga kiiret pilguga, mister külmal, mistõttu see oleks rõve, selles mõttes oleks just huvitav ja ütleb, et kui sa ise vaataksid isegi, ütleme näiteks lähes siin näiteks Malle Grünbergi, Signe Kivitaksele läbi konna pilgu, see oleks üldse rõve, suhteliselt väga põnev näha kahte eesti kunstnik, gren, tõusleidid noh, niimoodi. No ega tema ei ole mingisugune noh, on, ei saa mujale vaadata, kui seelik on, võib vaadata seelikust mööda ka siis ta vaatab. Ta vaatab ju ei tea mida, eks ole. Ei ma tea, minule tundus. Mulle tundus idee jumala väga äge, isegi perversne, järjekordne piilumise üritus, mis on siis heategevusball Viimsis, mõtle, kui oleks mitte kohal käinud, mitte fotograaf, Kristjan lõppenud. On pilti teinud? Ei noh, miks mitte. Muidugi võib seelikule, kata kujutleme oleksid vaata kui toreda pildi oleks saanud Marvi Mikk Saarest. Kolleks pildistuskonna rakursist. Vaata, siin on Mikul jalg üle põlve, eks ole. Ma kordan sulle, Marta. On teada, kuidas konna pilguga näha tuleb kleepida kinganina külge peegel ja siis torgata seda naisterahvastele niimoodi jalge vahele seelik olla, siis sa näedki, midagi on, aga see ei ole selles mõttes, et sa oled ikka. See on inimene, kes on Peepilt pervert, kes on kleepinud omale kinganina külge. P, sa tahaks, et ta oleks ka mõistuselt, olen saatkonna kiretult, seda ei suuda. Põnev, kas sa arvad selleks, et see oleks huvitav? Konna jaoks ei ole huvitav. Aga minu jaoks oleks, see, oleks huvitav, oleks konn. Siis sa ei suudaks hinnata seda vaate vildiiluga, vaata, seal ongi see, millest ma lähen. Sääski olen olles mina, läheksin konna just nimelt sääsed, vaata. Huvitav jälle praegu ma vaatan sääski teise pilguga, seal nad tülitavad. Seda küll. Aga vaata, kui ma lähen konna maailma sisse, eks ole, lähen sinna põrandale ligi, eks ole, vaata mul seansse, lotin, lõual hakkab nüüd liikumaks, silmad lähevad punni. Näppude vahel kasvavad, nende lestad, eks ole, instituudi. Niimoodi ei noh, selles mõttes jah, et praegu sind öösel häirib sääsele Ciscilus ärkaks jahikirg ja siis tekkiski mul. Oleks juba hooleks huvide mööna, Andruses möönan, möönan, huvitav kogemus korraks. Oleks huvitav kogemus, annabki see, see loodusfotonäitus annab, mis sa räägid mulle tuletab mulle meelde veriste kohta biitlite raamatus, kus oli hommikune koosolek, see oli juba päris lõpus, enne laialiminekut. John saabus eile hommikul koosolekul, ütles, et tal oli eile olnud võimast LSD trip ja ta teab, et ta on Jeesus. Avalduse peale biitlid ütles, et ahah, et mis edasi saab ja keegi tegi ettepaneku minna sööma ja sellega see teema lõpetatud. Nii et ma ütlen selle ka Mart, et jah, miks mitte konna pilguga, aga noh. Aga me võime sööma Viljandi söögi juures, räägin sulle veel huvitavaid lugusid, mis võiks veel konna maailma sellega sina tekitaks huvitav kultuuripoliitiline diskussioon. Et meil foorumisse pilt, mida ehmunult vaatama jäime, siis oli ka koomiksist üles pandud. Aga foorumis keegi teatab meile, meie vana hea sõber Sepp Dietrich fraktsioonis väga tore ja Heinrich Müller gestaapo, peadirektor on ka tegutsevad nurgale, mis nad tahavad öelda, aga, ja hoopis sooja ilmselt ei, Zoja Kosmodemjanskaja näinud meile Tammsaare viimased sõnad olid, katus, sajab lund maha. Andrus on võimalus, see eksiarvamus, kromosoom, vale, vale. Tammsaare viimased sõnad. Et Tammsaare viimased sõnumi siiski endiselt ei tea, aga need sõnad pärinevad siis Arvo Kruusemendi filmist. Naine kütab sauna. Kus on selline stseen, kus Ita Ever magab ühes toas ja Katrin Välbe kehastatav vana inimene teises toas. Öösel kostab tume mütsakas. Itaalia küsib, et mis see oli ja vana inimene vastab teisest toast, katu sajab lund alla. Hommikuks selgub, et vanainimene on ära surnud pärast neid sõnu. Nii et need olid vanainimese viimased sõnad. Kattu sajab lund alla. Et Katrin Välbe oli küll sihuke noh, üsna vana, kui ta seda mängis. Aga ta ei mänginud Tammsaare Tamm Katrin Välbe tahab praegu kutsuda Mati Alaver ja vene suusakoondise peatreeneriks seonduva tütar Jelena Välbe. Kes on siis, kes on vot vot, vot see on nüüd jälle üks asi, mida tahaks vaadata konna pilguga, sellepärast et mina kui kirglikkust Marty huvilisena mäletan seda, kui Jelena Välbe oli sihuke noor pisike, nagu nööpnõel sõitis valedalt uisusammu võitis ja nüüd on temast saanud sihuke matrjoškad meenutav naisterahvas sihuke noh. Nojah, täpselt nagu matrjoška kehakujuga, eks ole, teate, kõik, millised matrjoškad on seal sees, on teine. Et tal ei ole enam ei ole. Et kui naine peaks olema pigem nagu liivakella kujuga. Praegu on sellise jutuga räigelt solvad, ütleme kõiki naisi, kes selle liivakella kujuga, ent tahavad ennast siiski tunda täisväärtuslike ja ja säravate isiksustena. Jelena Välbe kahtlemata ongi täisvereline ja, ja ära visata, kui saab Venemaa suusakoondise juht on teinud karjäärimeesterahvas majandus, aga kui sa rõhutad tema kehakuju, siis sa viid oma jutusime seksistlikud jälle sinna tagasi, kust mina tahtsin just sind panna sulle pähe konnaprillid, et sa vaataksid tema kehakuju. Konnal ei ole see probleem, kas kehakuju on sihuke, tead, solfedžo märg, kui on see, ütleme selline konna jaoks on see väga suur probleem on ei, isane konn ei tiku ligi emasele konnale, kes ei ole konna kehakujuga. Aga Leena Välbet vaatab, on küll täiesti täie üldse ei morjenda, sest kui ta ei ole konna kehakujuga, et ta midagi täiesti arusaamatuid ja kusjuures konn ei saa olla mitte korraliku keha, kui ma looduslikke tingimusi saab, olla ainult Konsa matrjoška kuldne olla ainult juhul, kui mõni pahatahtlik laps on ta kinni püüdnud. Kõrre perse surnuid täis puhunud, aga mina olen kuulnud, siis on Maardu järves elavad kuue jalaga konnad. Tead, lähme sööma. Üks asi, mille, mille ma alati olen mõelnud Tammsaare majamuuseumis, möödas, see salapärane Tammsaare kadunud raha väidetavalt ei mõtle lellepärast seal muuseumis enam ei ole põhjust mõelda, eks ole, et rahareformid on ja kõik asjad on üle tuustinud sellest ja sellest, kas sa arvad, et ta üldse kullas ei tea ära veider ongi, ei tea, et selles mõttes, et Tammsaare armastas rääkida, kui vähe raha tal on ja ta elas, elas, elas kõikidel kaela peale, rääkis kui teil, kui halvasti riik kohtleb kunstimeistreid. Aga, ja tema sissetulekud olid päris suured ja kõik see osutusega kadunuks, et vaene käete oli päris päris raskes olukorrast tuuseldas majas aias ringi mõttega, et huvitav, kus Anton küll selle raha pani ja ega keegi ei teagi, kus see sai? Jah, võib-olla sangpommi sees. Ballalge peab veel rääkima sellisest sündmusest siis nagu Martin Müürsepa raamatu esitlus, kus ma käisin muidugi eelmine nädal pidime praktiliselt otse otse sealt esitluselt ju saatesse tulema, kas esituslik häda sunnil, Martin Müürsepp oli trennis, aga siis kolmapäeval see siiski toimus Tommi grillis ja oli väga suure mulje suunajoonele jõudma, suurejooneline üritus oli, kus olid siis kohal, olid spordimehed ja siis olid Mart Soidro sõbrad, nagu näiteks mina Anti volilt õlut, anti volilt süüa ja oli selles mõttes väga tore, et toimub seal Tommi grillis, mis on nagu selline väike klaasist kabiinita põhimõtteliselt, mis asub keset kaubanduskeskust. Sa oled käinud topilist, sa ei olegi käinud kaubanduskeskuses ajakirjandusmaja lõunakeskus, jah, a, ta on nagu üks osa seal seal on nagu klaasikon, seal turg, turg on seal vist ka, aga seal on nagu sihukesed väiksed poeg keha, nii et seal nagu akna taga, samal ajal kui sisse Tommi Grill oli nagu reserveeritud akna taga sai näha inimesi, kes tulevad poest ja seal kohe vastas oli viinapoodi, siis oli kogu aeg näha inimesi, kes väljusid, sealt oli huvitav vaadata, mida keegi ostab. Ja siis lisaks oli veel kohesele akna taga oli selline tulistamisautomaat, nagu ma mäletan, vene ajal olid siuksed 15 katkasega töötasid. Seal lõunakeskuses on säilinud üks selline selline nagu niuke kina kuulidega, sihuke väike, ei, ma arvan, ta neilt silmad kuulideta, ta on niisugune, justkui nad raha sisse ja siis ta annab mingid elektrilise impulsi kuidagi seljale mitte lasketiir, vaid ikka automaat ja et kus sai siis kogu see aeg oli pidulikud kõned ja inimesed istusid seal just vahetult selle klaasseina taga. Üks mees seisis selle automaadi juures, lakkamatult tuli Suitav, keda ta nagu vaimusilmas tulistas. Stressis inimesi on ju väga palju ja selles mõttes on see väga hea. Vabandust, sa vihkad kedagi kirglikult toodud hänginud vene ajal, mäletan, et seal automaatides, kus 15 jänese aga oli ka, sai näiteks lasta laevu, mingit plekk. Kaksikud kukkusid alla, kui need olid. Kas sa lasid juba päris haamrit? Vaata selle Harju tänaval näiteks oli sihuke, aga ma mõtlen näiteks teenindusmaja keldris oli niisugune mänguautomaatide tuba, kus sa panid 15 kopkase sisse ja sa said nagu näiteks lasta laevu põhja, vajutasid nupule, siis läks. Väga huvitavad asjad oli. Et see oli nagu arvutimängude sihuke eelkäija eelkäija ja poisikesed veetsid seal päevi tegelikult selliste mängu mänguurgast lõid läbi kogu oma taskuraha, mängida siis erinevaid neid 15 kotkaseid mänge, millest kõige labasem oli siis selline, kus sa panid 15 sisse mingid tankid sõitsid laest mööda lage, siis haarasid karvaseid mänguasju sealt seest ja kunagi kätte ei saanud neid. Donald krahmasid tuli teile tühjalt. Jah, neid on vist nelgistel hiljem, need on meil siiamaani mingites kohtades, aga sealt nad nagu alguse said. Aga muidu esitus oli väga tore, nii palju, kui ma raamatutel on. Muidugi. Mul olid biitlid, eks ole pooleli. Et kogu austuse juures Martin Müürsepa suhtes tiitlit siiski? No kõigepealt ütleme, seda jõuab ju oodata. Kaamed ja Martin on ju veel nii, noormees teeb veel juurde, jah, veel juurde, biitlid enam ei esine ammu, eks ole, ja selles mõttes loomulikult kõigepealt biitlid ja Cassandra ajaliselt muidu läheb sassi. Kui sa olevat Elu enne biitlid ja sa ei saa enam aru, mis oli enne, mispärast? See kronoloogia on väga tähtis, pole sul tegelikult, kronoloogia on juba praegu sassis, kui sa ütled, et sa lugesid praegu biitlite lugu, siis kavatsed lugeda müürsepp. Sa lähed risti siis pärast kommunismi, mis on nagu siis, kui sul on kõik selline nagu kärped, pärtli särk pühapäeva hommikul. Võib-olla tõesti, Mark, aga, aga kas, kas ei ole siis asjade õige järjest ei ole, kas kõigepealt tulid piid tegutsesid, algasid ristisõjad. Lõbus, kallis Andrus, ei ole. Ma seletan selle muusikapala ajal, seletan sulle. Panen sulle selle ajatelje joonistanud, aga miks sa jaja kuulame muusikat, ma seletan sulle. Noh, see oli nüüd maha vokid nendele Tartu levimuusikapäevade omaaegne suur hitt pealkirjaga kärestik. Ma tahaksin rääkida nüüd kaasaegsest popmuusikast. Allikaks mul on võib-olla isegi popmuusika teemas on selline väike hoiatus. Väike hoiatus Kristiine piirkonnas ühe ühe renoveeritud kortermaja elanikele, et ilus selline uudis ilmustena kroonikas, et Ott Lepland ostis kvartali väga tore ja ott ostis siis kahetoalise korteri. Selles kristiine renoveeritud kortermajas ütleb järgmist. Selle koha suureks plussiks on ideaalne tagahoov. Kus saab suvel grillida, näiteks sõpradega mõnusalt aega veeta. Ütle patja, kui mina läksin selle kortermaja elanik, ma loeksin sellist uudist juba Žīgure süttiks Väike-Lambing. Lambike süttiks, sest et kui ma näen, et on tulemas superstar vas oma sõprade käest, kavatseb Maja hoovis hakata grillima. Aga mida ette võtta? Bradega üks variant oleks kuhjata maja How rämpsu täis et lõigata, ütleme, ära see võimalus seal grillida, aga ega see ei tähenda. Ta lõugavat olla Ott, et selles mõttes, et ma tahangi öelda seda, et vaata niuksed ühiselu reeglid kortermajades on siiski väga kindlalt paika pandud mingit lärmi ja sõpradega mõnusalt, selleks on klubid ja grillimiseks. Andrus, kas üldse on vaja maja hoovis grillida, kui maja sees olemas köök? Ütleme ausalt öelda, ega ei ole küll, eks ole. Et minul isiklikult küll ei ole hoovi, aga ma ei tunne ka selle järgi. Kodus toimiv plii, mõned inimesed tunnevad grillimise vastu nii suurt kirge, et, et ma olen näinud inimesi suvel grillimast prügikastide kõrval siinsamas meie Kadrioru piirkonnas. Tõmme grillimanni tugev, vaid olid paljud inimesele ehitatavale rõdule pannud grillija grillivad seal nendes suurtes kortermajades, et mis grillimise hädas inimestel on, mina ei saa aru? Jah, see on tõsi. Et eks see on teatud mõttes selline usaldamatus, mina hea meelega lähen näiteks mõnda kõrtsi restorani, tellin seal grilltoitu, sõime ka ise tingimata grillima, selles mõttes, et ma ei ole. Ma ei ole pagar, miks ma tahan, niisugust grillimisega on ka see asi, et kui sa ise, kui grillil kehva näiteks firmapidudel või kuskil üritustel grillivad spetsialistid teevad korralikult, kui inimene ise hakkab grillima. Mul on silmade ees õudne mälestuspaari aasta tagusest mingist videost, kus näidati uudistesaates näiteid rikkudes Inno Tähismaa, Irja Tähismaa, nüüdseks juba unustatud internetistaarid grillisid oma koduhoovist. Õudne see oli. Noh, tähendab, oli näha, et linna ei oska grillida mingeidki tooreid, lihatükke pööras nii, pööras vähe sisse bensiini sisse, liha, bensiini. Õudne välja, et selles mõttes, et jumal hoiab pliita olemas, panime pliita peale panni, teeme panni soojaks, paneme sinna produktid ja praen korralikult ära, mis siis on? Ei tea, õues on üldse ebahügieeniline ka ja mõtlesin endale igasugust rämpsu sinna liha peale sa oled, elad rahulikult renoveeritud selles Kristiine kortermajas tuleb suveõhtu ja siis hakkavad ott ja tema sõbrad hakkavad mõnusat aega veetma grillima. Ei, ei tegelikult superstaar, maja seal üldse viimane asi, mida ma ei taha, ei taha, et ma jällegi pöördus tagasi tiitlite teema juurde, et kui biitlid panin mingisse hotelli, kus öeldi, et seal on täiesti ohutu ja keegi teie juurde ei pääse, te olete kõigi ülemisel korrusel, siis tulemus oli see, et inimesed hakkasid voodilinadega laskuma katuselt alla ja nii et kallid Ott, Leplandi naabrid, Varssavi teiega akna taga ilmuda mõni inimene, kes tolgendab nööri otsas. Ott Lepland. Näiteks näide meelesist jälle mingist kunagisest uudistevoos, kus öeldi, et madonna tahtis kuhugi majja omale korterit, talle nimi on korteriühistu tuli kokkuvõttes me ei müü talle ja elasid rahulikud juudi vanamutid, kes seal majas oleks rahu, seal oli seri kvartal, mida valitses niinimetatud vana raha mis oli parandused, mis olid pannud aluse orjapidamise ajal neegrite müügiga teenitud rahad. Rahulikul majad, kus vanad orjapidajate lapsest aastaid rahulikult veeta oma vanaduspäevi ja kui nüüd seda tuleb mingisugune madonna, kellele teatavasti vahetuvad mehed kogu aeg ja igale uuele mehele tuleb anda grillid vuti piuksud, eks ole, ja need võtmed lähevad rändama rändama lähvad ja siis saad kaotavad ära ja siis nad teevad. Aga ütleme, et üks mees on sees korteris, teine tuleb sinna purjuspeaga ukse taha prõmmimine, näotusse, milleks seda tarvis ei ole, kellele seda vaja on, kusjuures just ennem saadetesse mulle kurva uudise, et ka see aasta teinud superstaari valima. Nii et jälje valitaksegi superstaar, kes tulevikus ostab endale maja kuhugi. Ta oli kuskile rahulik inimeste keskele ja hakkab neid tülitama, et milleks me toodame need superstaari meil olemas ju selline suurepärane kollektiiv nagu Eesti raadio meeskvartett. Jah. Kuule grillil kunagi. Rooma. Ei vaidle. Et. Ta. Ta mõtle.