No nii, selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi, tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laboratooriumis palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu küll. Nardoderne Surt modell ei mõjuta Jacksoni ema. Tere, armsalt perepildi sõbrad, mõnusat nädalavahetust. Mina olen Tiina Vilu. Eestlastele on oma kodu ja oma maja ikka tähtsad olnud. Mõnikord see jääbki vaid unistuseks, aga on neid, kes on selle nimel valmis aastaid tegutsema, et oma kõige õigem kodu valmis saada. Millest oma kodu loodud saab, mis on see oma maja lumm, miks oma maja tundub justkui rohkem oma kodu kui korter ja millised ootused oma maja eluga seoses on? Tänasest perepildis just sellest kõigest juttu tulebki. Ja saatejuht Andres Noormets On aprillikuu ja päris varsti on mai, aga see, mis väljas on, on ikka ilmselgelt väga aprillikuu. Sest tundub, et sellel aastal see maikuu paistab meil ka nagu aprillikuu välja. Ja ma olen külla tulnud Kitile, Peedule, pihlale, Vihurile ja piibele ja oh ime küll, Me istume nende majas ühes vihaga uhiuues majas, aga mis on natuke väiksem kui tavaline maja, sest see on tegelikult laste mängumaja. Sinna kõrvale renoveeritakse ühte päris maja, aga tuli välja, et selleks, et lapsed suurt ehitustööd ei segaks, tuli ennem ehitada hoopis üks väike maja, kus nemad saaksid toimetama hakata. Nii, nüüd ma tahangi teada. Peedu ja Kiti käest ja võib-olla piiluja räägib ka natuke siia vahel seda, mida tema teab. Kuidas siis nii juhtub, tundub, et üks niisugune väikeste lastega perekond võtab kätte ja hakkab maja renoveerima, mis on peaaegu. Puumaja ehitamine, see renoveerimine, mis on täiesti nagu maja ehitamine, ei olnud meil üldse plaanis. Meie plaan oli täpselt 100 protsenti risti vastupidine. Meie mõtlesime kunagi, kui me hakkasime oma esimest last ootama otsima ostame sellise maja, mis on täiesti valmis meile meeldiv, meeldiva välimuse sisemusega, meeldivas kohas. Tootsime täpselt ideaalse maja, võtame laenu, ostame selle ära ja hakkame seal kohe elama. Mõtlesin, et oleme noored spetsialistid, raha on. Võime seda endale lubada, et Helme ära. Niisiis oligi nii, et pihlakas sündima ja otsisime pihla sündis ära, siis otsisime ikka edasi ja siis otsisime veel kaks aastat ja tuli välja, et meie piirkonnas üldse ei ole väga lihtne leida. Noh üleüldse nagu ei olnudki väga palju, pakume isegi, rääkimata siis sellest, et oleks meeldinud midagi. Ja siis ühel päeval jalutasin vankriga väärses piirkonnas ja vaatasin paremale vasakule, kuna mulle ikka meeldis mõju vaadata ja ma isegi käisin ringini ja vaatasin, kus mulle meeldiks elada. Ja ma ei olnud selles piirkonnas sellepärast, et oleks mõelnud, et seal meeldiks elada, aga Ma lihtsalt jäin ühte maja vaatama, sest et maja küljes üks detail nagu köitis mu tähelepanu, jäi seisma kõnnitee peale, vaatasin tükk aega, aga kõndisin edasi. Nii, ja sellest siis nädal hiljem juhuslikult vedu, kes vaatas töö juures kohalikku ajalehte, mida ta kunagi ei vaata ja mida me ka kodus ei käi. Vaatas, et näed, et Moja Kuulutus helistas ja õhtul tulime, vaatame sedasama maja, mida ma olin siis silmitsenud. Seda lugu võib mitmeti tõlgendada, aga meie jaoks oli kuidagi märk. Mis detailse siis oli, mis sinu tähelepanu kõik see oli majaesine, tuulekoda trepikoda või nagu trepipealne. Ja tegelikult ta köitis mu tähelepanu, mitte sellepärast, et oleks mulle meeldinud, vaid mulle tundub imelik, et, et ma ei saanud aru, kuidas on betoonist valatud trepp. Ta ei ole veel kaetud ka need puitpostid, need ei sobinud kokku ja mõtlesin juba imelik, aga muidu tore ja see krunt nagu jäi mulle ka meelde, et on hästi suur ja mõtlesin, et näed, kui tore sind lastel joostasid, paistis veel mingi paatia ja siuksed rajatised, et mõtlesin, et päris lahe, aga no ma ei mõelnud nagu mingi emotsiooniga seda. Aga pärast nagu me oleme päris palju selle peale mõelnud, et kummaline, et mingid asjad ikkagi kuskil juba ette on olemas või noh, ei pea nii mõtlema, aga vahel mõtled. Ja nojah siis nii ta läks, et ma ei ütleks, et me olime kohe, et see oleks olnud ka mingisugune äratundmine, et see on küll meie maja, aga ta sobis meile päris paljudelt parameetritelt ja ma ostsin need ära, sellepärast et üks meie tore tuttav sõber ütles, et te olete nii mitu aastat otsinud, need on, mida te ootate, võtke, mis teile natukene meeldib, hakake kuskil tegema. Ja nii me hakkasimegi. Mis seal? Isale kommi pila. Sulle luiske lugu natuke oleta mureali. Kuidas sina mäletad Peedu, seda maja saamise lugu, kuidas need asjad käisid sinu peas, noh, olgem ausad, tegelikult see niimoodi oli nagu kiti rääkis, aga minu seisukohalt on see, et me tõesti vaadanud kuulutusi kunagi helistanud kuhugi. See initsiatiiv oli kitiga, sest mina olin ausalt öeldes juba nii-öelda lootuse kaotanud, et midagi üldse leiame. Ja, ja ma arvan, et see nagu saigi määravaks see lootuse kaotamise tunne tegelikult kutsuski selle maja välja meie jaoks. Ma mäletan seda, et seal oli septembrikuu ja see oli väga-väga ilus soe õhtu. Jõudsime kohale 10 minutit varem, kui kokkulepitud, vaatasime värava taga ringi, võitsime oma asjad autosse ja tulime siia hoovi. Mis seal salata, tegelikult see ei olnud, esimene asi, mida me soovisime endale koduks, oli ka kesklinnas. Aga läks nii, et me seda endale ei saanud, meil ei olnud piisavalt nagu vahendid selle asja soetamiseks siis kesklinna teatavasti maksab see nii-öelda kelmikülamaja siin nii palju maksnud, selle me saime endale lubada. See ostuprotsess kestis septembrist kuni jõuludeni. Sest nagu väljakolimine võttis aega ja paberiasjaajamine võttis aega, et iseenesest tundus, et see pidigi nii minema, see, mis paras juhtuma, kas selle majaga see nii-öelda osadeks võtmine, avastamine söönud hoopis teine? No aga seda lugu tahaks väga kuulda, sellepärast et tõepoolest, et kui me enne tegime ringkäigu seal esimesel korrusel, siis mulle küll tundub, et jah, võib öelda, et see on renoveerimine, aga paistab, et tegemist on ikkagi olulise ehitamise ümberehitamise ja uuendamisega. Kuidas need asjad on käinud? No kõigepealt renoveerimise kohta üldse ma seda sõna ei armastad, nende ümberehitamine on väga hea sõna üldse eesti keeles selle kõige kohta, sest tavaliselt kui renoveeritakse, siis ju ongi, et osa sa teed täiesti uuesti ja, ja osa uuendad nii-öelda olemasolevat, see piire nagu täitsa ähmane, aga okei jah, Postimehe maja, milles elas kaks peret seest, oli tehtud kaheks korteriks ja ta oli elatav nii-öelda täitsa, et inimesed ju elasid siin ja ta oli sees normaalne Pealt ilus ja võib-olla mõnes mõttes naljaga öelda, me läksimegi selle õnge nii-öelda. Saime maja kätte, aitäh. Vaatasime, et siit-sealt, kust Meile meeldiks ümber natuke teha või võtaks lahti, vaataks, mis seina taga on. Ma ei tea isegi, miks seda nagu enne ostmist tavaliselt ei tehta. Siis selgus nii mõndagi, eks ole. Et üks või teine materjal ei sobinud, üks või teine materjal olid amortiseerunud ja järjest rohkem tuli välja asju, mida peab ümber tegema. Noh, ega meil kuhugi taganeda ei olnud, et me hakkasime siis tegema. Tegelikult me hakkasime nagu nii-öelda muia lammutama, et osa tulenes nagu vajadust lammutada, osa oli see, mis me enda nägemuses oleks võinud teistmoodi olla, sai ka nii sein või midagi maha võetud või osa nagu omal soovil osa siis olude sunnil ja tegelikult see nii-öelda lõhkumine kehtis ringi terve aasta, et muudkui kuidas maja ehitus läheb. Me pidime vastama, et me veel lõhume siis ükshetk saabus nullpunkti aasta hiljem, et kus me saime aru, et nüüd me õnneks enam ei pea lõhkuma, nüüd hakkame ehitusplaani pidama. Teine aasta. Me oleme ehitanud tänud. Ja nüüd on juba nagu päris looduslikes seis, aga neid lootusetuse momente on küll päris palju ka olnud, et ta ikkagi nagu suur tegemine aega ühest küljest nagu on, aga teisest küljest pere tahab majas elada, sellepärast et lastel oleks nagu ruumi nii toas kui õues ja tahaks kogu aeg ringi lipata ja väikses korteris, kus me praegu elame, seda üldse teha ei saa kogu aeg segamini öelda 11 seal. Ja niimoodi see ongi käinud, et me oleme käinud siin ise nii-öelda asjatamas ehitamas ja ja õnneks lapsed on, sa oled väga palju õues mängida ja naabrilastega sõbraks ja selles mõttes on nagu väga hästi läinud ja siin soojal suvepäeval niisugune tore Bullerby tunne peal. Et siin on, on rajatisi, on mängusõpra võtnud kõike, on. Aga räägi nüüd veel sellest ümberehitamisest, on, võib-olla ma pean seda Peedu käest küsima, täpsemalt, ma nägin seal tõesti, et seal oli niisuguseid detaile, mis olid tulnud täiesti kuskilt mujalt siia, mis on olulised ja tähendusega. Kuidas süsteem käib? Nonii jah, see põhiümberehitus, mis mulle endale kõige rohkem huvi ja rõõmu pakub, oli tegelikult sellesama maja välisseina välisnurga asendamine, ehk siis kuna see maja tegelikult on 100 aastat vana, pool sellest on taastatud kiviplokkidega pooloni ainult palgiks, aga pool sellest olemasolevast või alles jäänud palgist, ehk siis viis alumist rida olid tegelikult pehkinud ja jämedad ja need olid parandatud kuidagi olemasolevate vahenditega, mis seal võtad, oli seal siis plangud ja natuke makrofleksija, Ville, arvasin, et seal oleks võinud elada küll, aga no ütleme, 10 aasta jooksul oleks olnud see töö ette võtta, mõtlesime, kui teha, siis teha ka põhjalikult, niiet viis rida alumist palki on sellel majal välja vahetatud palgid tulid kaugelt, tulid koks verest vana vana talumaja rehetoa palkidest, nii et need on kõvad, jämedad ja parajalt tahmased palgid, aga meile sobisid, ise käisid lammutama sisetoomas, paika ma ise ei pannud, selle jaoks on meil ikkagi väga hea meister. Ja see ongi nüüd selle konstruktsiooni koha pealt nagu kõige olulisem muudatus või selline alustala sammas, mis siin tehtud sai. Minule nagu kõige hingelähedasem on muidugi üks sein, mis on laotud sellel talvel selle seina sees olev tammepuupalk. See tamm on lõigatud minu lapsepõlvekoduhoovist, kuna ta oli seal kuivanud. Ta kuivas ära umbes juba 20 aastat tagasi, mäletan, ma sain seal tegelikult isegi isegi veel päris kõrges vanuses ronida. Siis nüüd, arvestades seda, et juured hakkasid mädanema, tuli ta maha võtta, mis selgus, et ta oli piisavalt jäme selleks, et, et sobida ühte seina ristipalgiks meenutama mulle seda lapsepõlvekodu, et see tamm on tegelikult oma oma hiilguses sealsamas, meie esiku seinas minu jaoks väga oluline koht ja ma saan alati oma lasteaiale, vaadake selle puu otsas Anistaja, issi, kui ta oli teiesugune ja nad saavad seda tunnet ilmselt tunda. Ülemine jupp sellest puust on meil veel alles ja siis ma mõtlesin, et lastele mingi aiarajatise, sellest mingi asjaharuline okstega ladvaosa, mis on veel alles. Aga siit mul lihtsalt tekib üks niisugune mõte, et kui ühte asja niimoodi ehitada, siis seda ehitatakse ju kogu eluks tegelikult isegi rohkem, seda ehitatakse põlvkondadeks sellepärast et kui sinna sisse on juba niisuguseid asju pandud, mis on niisuguse tähenduse ja olulisusega, siis on selge see, et see ei ole lihtsalt ühe. Ma ei tea Mustamäe korteri ümberehitamine, mis nii või teisiti mõne aasta pärast müügiks läheb. Kuidas sellega lood on? Olete niukseid asju mõelnud? Ja me mõtleme väga tihti sellele järjepidevuse asjale, et see oleks ikka hästi tugevasti tehtud ja sellepärast kasutamegi materjali ainult, mis on ikkagi aastatuhandeid juba ennast tõestanud, mitte viimased aastakümned. Selliseid asju ei kasuta ehitusel. Ja loomulikult me mõtleme ja suur maja saame siin kaua aega elada ja lapsed ka villastest keegi, et me mõtleme selle peale. Mulle tundub, et peate sellele mõtlema, kui te seda niimoodi teete. Kuidas see sulle vast tegelikult jah, meilgi, kummalgi pole ju olnud oma maja, ehk siis meie lapsepõlv ei, möödunud majades oma majades olime küll mõnusad suured oma hoovid, aga need olid ikkagi sellised kortermaja hoovid. Küll, aga näiteks minu, minu vanaisal oli oma maja, minu isa kasvas üles oma kodus, mis seal majas ja sa näed, millise hoole ja armastusega see maja tookord ehitati, seda saavad kasutada need hiljem veel kolm, neli, viis põlve, natuke teevad seal oma mugandusi natuke parandusi, vahetavad katuse välja. Põhimõtteliselt see asi peaks kestma jääma. Ma ei saanud nõuda oma lastelt, et nad siia jääksid, elaksid siin siin edasi, toimetaksid, aga, aga see oleks muidugi tore. Mul tuli meelde, mis ma tahtsin öelda selle renoveerimisega seoses see oli siis nüüd juba aastaid tagasi pihla sündis ja me hakkasime maja otsima, siis ma hakkasin ka Tähelepanelikumad lugema ja vaatama, sisustus ja koduajakirju. Ja. Ma arvan, et ma väga suure, nagu avastus, kui selle avastasin enda jaoks, et inimesed teevad nii ulatuslikult sihukseid renoveerimistöid ja ma arvan, julgesin kuidagi mingil tasandil nagu soovida. No nii tore oleks seda ise ka millalgi teha. Tuleb väga ettevaatlik olla sellega, mida sa soovin. Aga samas kui nagu meile praegu tundub, et nagu need raskemad etapid on läbitud, siis ikkagi see on tore, et siuke õnnejoovastus hakkab saabuma, saab juba hakata detailidega tegelema ja täpsemalt mõtlema, mis see kuhu ja ja igast ägedaid sisustus mõtteid mõelda, et see on hästi tore. Aga uus maja tähendab ju tegelikult ka täiesti teistsugust sõna, elustiil on halb sõna, aga ikkagi niisugust täiesti teistsugust suhet. Korter on ikka kuidagi teistsuguse suhtega asi. Kas te tunnete, et mingisugune nagu suhe, ütleme sõnadesse kodu ja oma elamine ja ma ei tea võib-olla midagi veel kas ega muutunud on muutumas? Jah, on küll, ei ole mürki peaaegu 10 aastat elanud paneelmaja korteris ja meie ei ole nagu oma korterisse halvasti suhtunud kõige terve see aeg on olnud see ootused, saabub see oma kodu, et ikkagi oma maja on oma kodu kõige rohkemal määral. Muidugi võib korter ka kodu olla, see korter on tegelikult, olgem ausad, me oleme võib-olla mitte seda sõnades väljendanud, aga me oleme seda võtnud kui üleminekuperioodi või kui ajutist või kui selliseid asju, mis tegelikult on möödunud. Ja millest me varem või hiljem nagu lahti, kui me, millest me saame olla nii kaua, kui meil täpselt vaja on, et sealt siis edasi liikuda. Ja ma arvan, et edasiliikumiseks on see väike korter, kus kaks noort inimest oma eluaastat täiesti mõnus platvorm. Selline lähedus, väiksed ruumid, sa oled alati üksteisele lähedal, sest suure maja tahame või ei taha, on see, et me jääme kuidagi kaugemaks, et igalühel oma toanurgake, kellel seal käsitöö, kellel kööginurk, kelle seal arvutinurk, et muidugi tahan loota, et see nii ei lähe. Pigem on see võimalus eraldada sellel hetkel, kui seda väga vaja on, aga, aga suur maja kindlasti paneb need asjad nagu teistmoodi liikuma, et meie lapsed, kes siiani on tegelikult pead-jalad koos meiega elanud, nad ei oskagi võib-olla oma toast unistada, enne kui, kui see asi käes on või kui nad kuulevad, et selline asi võimalik on. Lapsed on teatavasti hästi harjujad ja, ja leplikud kõige suhtes, et eks, eks me siis näe, igatahes oma toa nad kõik saavad seda, me oleme juba kitiga nagu varem paika pannud. Mina Ta on meie lastel oli küll niimoodi meie pere kaks tüdrukut elasime korteris ja siis nad pidid kahekesi ühes toas elama ja siis nad said ühel momendil jõudsid sellisesse vanusesse, kus nad enam mitte kuidagi sinna ära ei mahtunud. Ja kui nad ühel momendil said need omad toad ikka täiesti nagu niuke. Muinasjutt. Et ma tahtsin veel öelda seda, et meil on selline vahva, teine korrus praegu, kus meil ei ole tegelikult veel korruse plaani paigas ja et iga laps saab oma toa nagu noh, ma praegu hetkel nagu enda jaoks tõlgendan seda nagu laiemalt, et ta saab nagu enda ruumi, ma ei taha nagu teha siukseid nagu neli nelinurkseid tube, aga igaüks saab nagu eralduda, et näiteks mina noh, eriti nagu sellises varasemas lapsepõlves ma üldse ei pea mõistlikuks lapsi eraldada või mina tahaks, tõstad, nad kasvaks kõik ühes ruumis, kuni tõesti, võib-olla miski annab märku, et nad enam ei mahu sinna nii-öelda nagu ära. Näiteks mina kasvasin oma vennaga 18 aastat väga väiksel pinnal koos naris magades ja pisikeses toas elades väga Dorali. Ma pigem suhtun väga suure võõritusega sellesse praktikasse, lapsed eraldatakse ära juba peaaegu et mitte kõndiv imikueelne laps pannakse eraldi tuppa elama, et minu arust see on isegi nagu igast ütleksime leebelt. Aga kas te olete pärast vennaga neid asju rääkinud, et on temal samasugused tunded ja mälestused sellest? Seda konkreetset aspekti ei, ma ei ole arutanud ja ma ei oska öelda, aga ma ei usu, et tal sellest halbu mälestusi oleks vä. Tähendab, meil oli niimoodi, et meil oli nari ja kummalgi oma kirjutuslaud, kus me kooliasju tegime, aga mänguasjapark nii-öelda tõsine ja me teadsime, kus miski on ja nagu saime, võib-olla veidi paremini läbi, kui võib-olla mingi keskmine nii-öelda õde-vend, aga ma ei oska öelda seda, et lihtsalt mäletan, et mõned ilmsed ütlesid seda, aga, aga ma ei tea. Normaalselt läheb, no on ka vastupidiseid variant, et olime ühes toas koos ja me ei saanud üldse läbi ja niipea, kui me eraldi elame, me saame suurepäraselt läbi ja me alles nüüd hakkame aru saama, kui tore on olla nagu õde või vend. Ilmselt oleneb inimeste iseloomudest ka või see on see kasvatuse asi või, või on see veel midagi muud? Seda ma ei arva, et see kasvatuse asi oleks kindlasti, see on iseloomu ta siin mingil määral. Ja kindlasti kohe on see eluetappide asi, et mingil hetkel sa ei viitsigi suhelda taga, sa teatas nii palju, täiesti kõrini temast ja siis jälle nii uhke ja tore ja armas tunne, sul on vend? Ilmselt see kuidagi kogu aeg natuke muutumises on niimoodi. Praegu näiteks on minul kolme kooliealist last ja vennal kolme eelkooliealist last ja mõlemal sealhulgas siis üks imik veel, et meil kogu aeg teed viivad. Kui jah ja meil on samad teemad nagu elus päeva, et seda on nagu tore tajuda. Kuidas sinult Peedu on, kas sul on õdesid-vendi ja mul on üks vend, tema minust noorem? Ma võin päris ausalt öeldes, et tema on üks suur puu jääl. Ei ole see tõesti kasvatuse ega, ega millegi muu süü, vaid see on, ma arvan, ikkagi puhtalt tema iseloom. Me ei ole kunagi kunagi väga hästi läbi saanud, sest meil olid eraldi toad, kumbki oma toas eralda, meil olid omad eraldi sõbrad, elasid täiesti oma teed, sest üks läks ühte kooli, teine läks teise kooli. Muidugi, mis meil pärast on liitnud, on muidugi see, et mõlemad vanemad on meil surnud, need vennad seal on nagu omapäi maailmas, aga, aga meil mõlemal vahvad elukaaslased, elu seltsilised. Tegelikult mulle tundubki, et mingil hetkel saab see nii-öelda vendluse või veresugulus natukene vähem tähtsaks kui see, kellega sa päevast päeva ja tunnist tundi koosolekut vennaga on ikka hea kokku saada, rääkida muudest asjadest, meenutada oma lapsepõlve, võib-olla mingit sellist täiesti uut aspekti elus vaadelda või kutsuda appi näiteks majaehitusele või kolimisele või või ükskõik kui minna temaga koos paadiga kalale, et siis Wendell ikka vennaks. Ja, ja ta on su vend, ükskõik milline ta on, kas on ta natuke suurem puu, jään või, või anda natuke pikema vihaga kui mõni teine, aga ta järsu vennaks ja mina armastan, ma võin väga. Seda on tore kuulata. Aga kui tekib üks niisugune suur maja, siis sinna tekivad ilmselt ka, noh, ma võin keerulise sõnaga öelda niisugused kontseptsioonid mida lihtsalt väikeses korteris olla üldse ei saagi, see tähendab seda, et kindlasti mõtlete, et nüüd me saame ju inimesi endale külla kutsuda. Ja nüüd me saame siin midagi organiseerima hakata ja kui palju te sellega tegelete kogu selle ehituse või planeerimise juures? Väga suur ootas. See on väga suur probleem on olnud juba aastaid, et me olemegi täitsa inimestest võõrdunud, ei kutsuda endale külalisi, sest et me ei taha oma pisikesse korterisse, kuhu ma isegi ei mahu, et et meil on nii ebamugav vastuvõtte, kedagi, sest pole õieti nagu kuhugile istudagi. Nüüd on loomulikult plaanis väga suured pinnad selleks toredaid külalisi toredasti võõrustada lastel kaasaegseid lapsed külas käia. Et juba nüüd vanem laps on, selles vanuses, tahaks endale sõbrannasid külla kutsuda ja varsti hakkab ta kooli minema ja seda kõike on väga vaja. Sellest kõigest on väga palju puudu olnud tõesti, me täitsa igapäevane teema ja sihuke päris põletav teema. Aga ütleme nii, et ega me ei ole lasknud ennast segada, et ma sinna ei sa kutsuda. Me oleme ikkagi üsnagi palju kasutanud juba selle maja hoovi, kus me siin toimetame viimased kolm suve. Et me oleme tegelikult oma vanema lapse sünnipäevad siin pidanud uhkelt maha oma isegi oma pulma-aastapäeva pidanud uhkelt koosviibimised, et tegelikult on see paik juba saanud nagu inimestele tuttavaks ja tuntuks, et edaspidi teaks täpsemalt, kuhu tulla, tuppa muidugi ei ole saanud keegi tulla, aga kes seal suvalises toas istuda saab ikka õues. Õues on seal kõige vahvam olemine ja ma arvan, et see jätkub tõusvas joones ja tegelikult on see aketi alati argument olnud, miks meil peab olema suur elamine, saaks kutsuda omale igal ajal igasuguse hulgas ja suuruses inimesi, et ja ööbima nii palju kui mahub ja nii palju, kui, kui tullakse, et, et see saab olema täiesti uus elu, mis, mis meid siin ees ootab. Aga kas te olete siis majja planeerinud täiesti ka mingisugused külalistetoad? Me oleme kindlasti mõelnud, et peab olema koht, kus külalistel isegi tervel perel oleks võimalus nagu ööbida. Aga see on meie nii-öelda kodus, plaan on natuke naljakas ja natuke selgub alati, niimoodi venitame nii palju, kui saab, et ära otsustada, mis täpselt kuhu tuleb, et me üritame natuke praegu niimoodi selliste üldpindadega tegeleda ja siis pärast vaatame, kuhu voodi paneme. Seda, et tegelikult on, on see alati asjale kasuks tulnud, kui me oleme saanud mõelda natuke rohkem, võib-olla tuleb mõni õppi ümber ehitada, aga pärast sa sa avastada, mis tore asi, et me saime selle üle mõelda nüüd rohkem kui kaks kuud näiteks ja, ja me tegime selle asja ümber ja me oleme selle lõpptulemusena ikkagi rohkem rahul. Kui ma oleks olnud kiirustades üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, kehtib 100 protsenti. Ja väga palju asi ei liigu ja ei liigu ja mingil hetkel ta ikkagi liigub, et me oleme päris palju seda usku, et noh, asjad juhtuvad õigel ajal ja lõpuks juhtuvad õiged asjad ja et vahepeal võib vihastada ja teha mitu plaani, mis ikkagi tegelikult sisemiselt ei tundu õige lõbuks päris tihti saabuv hetk. No vala täpselt, teeme nii, nagu nüüd mõte tuli ja ongi õige ja lähebki kähku käiku ja ongi kähku valmis tehtud, aga ma ei ütle, et alati nii on, sest tegelikult on ikkagi ka nii, et saab mõistuspäraselt otsustas midagi ära teed ära, et noh, seda ka. Tavaliselt on niimoodi, et kui sa mingisuguse asjaga põhjalikult tegeled, siis sa hakkad märkama enda ümber ka teisi, kes samasuguste asjadega tegelevad. Olete te tähele pannud, kui palju üldse praegu siin ümbruses tegeldakse majade ehitamise-renoveerimisega ja kas need inimesed, kes sellega tegelevad, on noored või missugused nad on? Jah, tegelikult selles piirkonnas, olgem ausad, on on päris mitu pooleliolevad majad, et terve see Tartu tänav näiteks siis meil mitte väga kaugel üle tee, naaber võeti ette täiesti lagunenud maja ja, ja nüüd on ta valmis, järgmised sinna võivad inimesed sisse kolida. On siin ka päris nullist ehitama hakatud ja tegelikult meil siin lähedal selliseid ehitajaid, tuttavaid sõpru ei ole, noori peresid aga küll neid on ka mõnes teises linnaosas, et tegelikult märkama, et noored on hakanud nagu noored pered just selles suunas liikuma, et see aeg on selline, ma ei tea, kas kinnisvaraturg või nende inimeste võimalused või? Nojah, et sul on väiksed lapsed, sa tahad maja, sa tahad lastele oma hoovi ja, ja me näeme, et meieealised selle asjaga tegelenud ja seda on hea näha. Muidugi teeb see kadedaks, kui kellelgi on juba selline maja, mis on, oli sisse, hakka elama, aga eks seal omad plussid-miinused, teistel jälle. On teised liikumised, et tegelikult on igaüks omas tempos ja ma arvan, et ütleme, lihtsalt valmis saab, siis me oleme ka asjale uhked ja rahul. Tegelikult on meil üks Tuttav pere, kes elab talus metsa sees ja nemad ka ikka jõudumööda. Nemad elavad majas sees juba. Aga ma olen kuulnud viimasel ajal muuseas päris mitut juhtumit, kus on inimesed siit linnast mingisugused täiesti normaalsed elamispinnad maha müünud ja ostnudki endale maale talu. Kusjuures ma tean, et ühel puhul on tegemist inimesega, kes ei olegi endale veel püsivat peret loonud, ennem otsustas juba talusse kolida. Ma saan sellest täiesti aru, sest just käisime üleeilegi maal talus külas, lambatalus muresel ja seal kõndides. Täiesti arusaadav on see moment, miks inimesed seda teevad, et nad kolivad loodusesse, aga ma pean ütlema, et ma ise seda kindlasti ei teeks. Võib-olla, kui me maja otsisime, siis me otsisimegi sellist meeldivat kompromissi, kus oleks nagu piisavalt rahulik ja natuke loodust ja ikkagi linna sees, sest väga raske on ikkagi elada, kui on vaja kõiki neid, tõsi, nagu kool ja muusikakool ja noh, praegu lasteaed ja poes käia. Et selles suhtes on siin ka mitu juhtumit, kus on toimunud vastupidine liikumine, et noorpaar on ostnud algul endale talu ja läinud sinna elama, aga kui on lapsed ja juba esimene läheb kooli, siis tullakse linna elama, midagi teha. No mis need liikumised käivadki ikkagi mitte niivõrd sellega, et noh, missugused ajad parajasti on, vaid vaid seoses sellega, kus järgus perekond oma arenguga on, et ühel momendil ongi juba lapsed ja neid on mitu, siis ongi seda ruumi vaja ja tulebki tekitada niisugune elamine. Ja tihti on siis peale seda tekib niisugune järk, kus võib-olla lapsed lähevad laiali ja tundub, et ahneid peaks kuhugi minema, mis maale või mujale oma niisugused hilisema tugeva kesk ja elu elama. Ja siis ühel momendil tullakse uuesti linna tagasi, sest noh, vanemad inimesed seal enam päris hästi toime ei saa ja see on hoopis niimoodi. Ja kõik need majad või need kohad, mis on ehitatud, siis võetakse uuesti üle, kui on piisavalt palju lapsi ja perekond on piisavalt suur. Sellepärast on mul tunne, et see on hästi oluline. Hästi hea, et Taylor kolm last olemas. Plaani on veel, ei ole, meeplaan oligi kolm. Selle, me leppisime kohe esimesel tutvuse nädalal kokku, et mees on kolm last. Ja mis see oligi. Ja siis saime plaani oleme täitnud ja me oleme väga rahul. Tegelikult muidugi, kui päris aus olla, siis mina olen väga rahul. Aga näed, siin insti tehakse endale õlut, mõnda poega võib-olla niimoodi ta räägib, võib-olla seal mingi eputus, maid. Mis on Peedu? Ei, ma arvan, et see ei ole, et tegelikult kui sa vaatad need teisi teisi noori mehi, siis olen nendega rääkinud samamoodi tunnevad, et võiks olla rohkem kui üks vaegma, ei tea, mis seal. Ma ei, ma ei saa öelda, et see on nagu tohutu alalhoidlikkus või, või soov oma nimega kuhugi edasi jõuda või? Ei oska seda täpselt nii-öelda, aga mulle tundub, et mul mul võiks olla kaks poega. Mitte et mul tütar tuule vähem hea meel oleks, aga võib-olla ma lihtsalt olen harjunud, et mul on endal vend. Meie hoovis oli viis poissi, et see peaks olema mingi peremudeli või selline ütleme, suguvõsa mustri jälgimine. Kirjeldasin kõrval Peedule, räägi oma suguvõsamustris, on nii põnev, ausalt, mul on see ka väga põnev. See sõna tuli meile, ma ei oskagi öelda, millal, aga siis me hakkasime märkama, et selline asi nagu suguvõsa muster on tegelikult olemas, mina näiteks konkreetselt praegu võin öelda, et meie suguvõsa muster oli selline, et kui ma vaatan neid sündinud lapsi ja nende soolist järgnevust, siis ma võin öelda, et on toimunud täpselt kopeerimine. Et oluline on märgata seda, et sellesamas suguvõsas, kus lapsed sündisid, oli miski seaduspärasus. Kaks tüdrukut ja poiss peda ühes liinis igavesest Neli põlve järjest peredes kaks tütart ja poeg aga lihtsalt ükskord, kui hakkasime seda mõtlema, et siis see tundus nii hämmastav, et tõesti Peedule endale, noh, alustame nüüd siit, et meil endal on kaks tütart ja poeg ja siis jah, hüpates tädi peale, tädil oli kaks tütart ja poeg ja tema tütrel on kaks tütar. Ja ta lihtsalt ütlen, on küll kolm tütart ja poeg ja siis selle tädi emal ehk Peedu vanaemal oli ka kaks tütart ja poeg, et see on nagu valdavalt nendes väiksemates peredes, suguvõsas on kõigil täpselt sama muster, et nüüd kõik naeravad siis Peedu täditütretütart, kellel juba on kaks tütart, millal tuleks veel see oli huvitav avastus, siis maksa jah seda asja mõtlema, siis mina vastasin ka. No see on küll palju ebahuvitavam, et aga ikkagi ka minu ühes liinis isa poolt minnes tagasi on, on olnud ka neljas, teadaolevas järgnevas põlvkonnas kõigil tütar ja poeg ja just nimelt selles järjekorras ja mina ise ka esimene Nii et sina tahad tegelikult siis Peedud sundida tema suguvõsamustrist kinni hoidma, tema vana puu jään, tahab seda asja kuidagi. Kiva ajada jah, võib olla küll, ma ei oska öelda, kui paljude jutt on meil omavahel nalja tasandile, kui palju selles tõde on? Ma ei tea. Mina olen praegu väga rahul oma kolmikuga, väga sobib. Tänan teid nüüd ma arvan, et äkki ma saan lastega ka jutule, vaatame, kuidas nemad nendele protsessidele vaatavad, mis siin nende ümber toimumas. Nüüd ma räägin pihlaga. Kui vana sa oled pile? Nii, ja kui vana sina oled vihur? Kolmele kolmene ja viiene ja nüüd me oleme, ajasime teie isa-emaga juttu siin teie majas. Kuidas te saite endale maja? Räägi pihlakad. Ja seoses sellega emme-issi ja hästi Källakolitasin kodu seal kitsas liiga sinna viisid meid kiks päev valama, õudel läksid ise otsid selle majja, lammutasid ära, siis hakkasid veel, olidki meie tõstsime sinna ka minna. Sime Teidasin meil maja, et meie saaks siin mängida. Aga see on ju väga hästi, tegelikult nemad pole veel seda suurt maja korda saanud, aga teil on siin vägev väike maja juba ammu olemas. Kuidas elu siin teie majas käib? Päris hästi, otsustasime Lealija rattaliga, et hakkame siin rääkima, kui selle vaja kavalmis saeme. Kuidas see siis käib? Ööbite siin siin enne seal lõi üks lauakile madratsid ja tekid. Madratsid, kaader, paneme siia. Hakkame magama. Aga ma panin ennem tähele, et te käisite üleval siin laka peal ka seal saaks ka jumalata. Jah, seal üleval seal taga salli, see pööning ka ja pööningu sees oli üks väike aken, seal saab alla vaadata. Aga räägi see taga, kui seda maja hakati ehitama ja juba oli teada, et lastele tehakse niisugune väike tore mängumaja. Kas siis isa ema küsisid ka, et kuulge lapsed, öelge nüüd, kui suurt maja te tahate, kuhu te tahate, et see tuleb, missugune ta tuleb, kui palju nad nõu küsisid? Ei küsinud üldse mõttes. Me ei pahandanud ka pärast nelja hakkas kohe meelde ainult seal all olnud poti siin allkivid, põhimõtteliselt on võimalik pugeda ülasulle ainult siin natuke maad. Edasi me ei saa edasi on natuke väiksem juba. Sina mulle ka, kuidas sulle see maja meeldib, hästi, mis sa siin teed, väljusin, kohvikud, käed, isegi mina loun siia alla, ära. Sina mahud maja alla ära, aga kas sa lähed ka teinekord maja alla peitu? Millal sa teed seda? See kujund nägem täitus KVA. No aga rääkige mulle seda ka, et mis on need mängud, mis teile kõige rohkem mängida meeldivad? Siin meeldib meile kodu mängida, meeldib üks äärmikuid mängida, mängime, kohvikud siin tihtipeale. Aga no seda ma veel kiige vähel seen puukulli mängima. Aga sa ütlesid, et mängite Ükssarvikut, seda mängu mina ei tea. Räägi, mis mäng see on. Selle me ütlesime ise välja muidugi laste Heleriga, et see käib niimoodi, allu tüdrukud, et maaema yks värv, valge vein, niuke märele, Weilusa, kas või ükskõik milline siis me nagu nägime seda, paneme siia puuoksad õues see ma ka seda mändi. Me lähme rändamahdime igasuguseid asju, lähme magama, seda mänginud. Mis sinul on kõige lemmikum? Mul meil tempot kodus mängida, sellist mängu lapsa mõngu, mis mäng see on, selline mäng, et vaatajalt kas saab või ei saa, läheb peale ees, pall läheb tagasi siis hakkav Central seal sellile. Ja üks mu lemmikmängumeelsem memo, emme on, tavaliselt võiks öelda mina memo vaid küll tihtipeale niisugune väike siis minul välja. Viiul keeles teistpidi läike, mis seal teise poole? Teistpidi leiutajateküla Lotte Te gaas, mis on lastel nagu suur pilt elutoas seina peal. Aga miks just raamatukastil siin seina peal on, selle päästmise käeks katki, mina lõikasin selle täitlejad puruks. Esse tyhi sellel täis ka veel, aga kas sa oled juba raamatuid läbi lugenud ja ma pole päris lõppenud, aga mõlem lõkkess nagu neid ma ei olnud ise välja lugenud lõikes siis elaga maaelu päris õigesti ma lugeda ei oska, tervel raamatul. Läki. Aga ma oskan mõningaid, ma seal ühe silla hoitakse kokku. Sa vaatad tähti ja saad mõnest sõnast aru. Aga sa ütlesid, et sa oled ise ka raamatuid, sain ma õigesti aru ja teen ja kuidas sa neid teed, tähte Kellin märklikuid, teen pulki ka mängu ema Veltsi märkmeid, seal kirjutanud jäik üles, ma jään niimoodi sena kokku Texc AS niimoodi. Ja siis kirjutan sõrad üles. Pildid ka juurde joonistan ja ma tegin ühe raamatu. Siis emmegi aitas mul kirjutada, aga ma ei tea, kas seal praegu on päris väike tegelikult. Aga ütle, kas te siin selles majas mängite kohvikut ja veel mõningaid peitustin ümber, aga kas te siinses koduga mängite? Oleme ikka. Räägi mulle sellest ka, kuidas see kodu mängimine käib, sest see vist käib väga erineval moel. Ma olen kuulnud hästi erinevalt, aga kuidas teil käib? Meil käib ikka sama voodil ja kus sa oled kuulnud, et siin üks lima, kaks last või kolm ja imelistele väldime, seda emmelov, kass või koer või ükskõik mis loomleht või käimegi mokale jalutamas ja kohvikus ja. Kas siis keegi laps mängib koera või lehma või te mängite, et see on justkui mingisugune asi, on koer või lehma laps? Kas sina, vihur, oled ka selles kodumängimises osa võtnud, oled sa näiteks kodu mängimisest isa mänginud või last või lehma? Olen küll ta taga, mul kelli läbivalt vaenlast, nälginud küdo vaenlast, kuidas küll lihterdid ta toa meie juurde tal läbi käisime, põgeneme ära. Ta ei saa meid kunagi kätte, lihtsalt nii kiired. Et lapsed on, mängite seda suurt perekonda, Natalie mile, seal, kes kiigu pruunile, aga, ja pruunide juustega lattalit heledate Pirel. Kas nemad, sinu sõbrad, nojah, aga nad on mulle vanevad, lattali on seitse ja talle veel, ka nemad on kaksikud ellu vanusega pade, millel on kuus Natalja olemas, siis Sander, siis on Milan ja mina. Aga kas nad on kõik siis need lapsed, kes siin praegu teie selle uue maja ümber elavad? Nojah, seal poolile Natalja sealpool kuskil kollase seadnud kuskile admiral Marten aukaatima oja läheb seal aknast. Tähendab, et sa kõik oma uued sõbrad oled saanud siit, kuhu te nüüd varsti kunagi elama. Nojah, aga mäel uusi Casand uusi sõpru, kaks. See oli küll jube vägev. Saite uue maja ja sellega kaasa tuli, igavene suur hunnik toredaid sõpru. Nojah, aga kas tahad teada, mis nende sõpradel nimedel? Lõik seal see, kes käib Pille juures, ema Messike temaga käime nüüd eelkoolis ka, kuidas e-koolis siis käiakse, räägi mulle peale, et jaagu, lasteaed ja kooli olla ühes majas siin Natali, tema käib ka seal koolis Me läänegiski siis temal on seesama õpetaja Ulvi. Mul on ka. Ma kuulsin valesti, ma kuulsin, et sa ütlesid e-kool, aga sa ütlesid eelkool see kool, mis on enne päris kooli, ma mõtlesin, et käite internetis koolis. Aga ütle, kui palju teie käite kodus arvutiga mängimas, on see arvuti mängimine või arvutis olemine viie ja kolmeaastastele lastele ka päris niisugune lihtne ja igapäevane asi. Arvutis ma küll ei läikis, siis tellija ise ei luba. Me saame vaadelda kasulikke asju, sest emme ja issi ei luba teisi asju vaadata. Kasulikud asjad on Õiga, mutikad, kingad, hingav või üks neist lemmik, seal räägid ka loodusest, olid ka villid loodusest tiigrist. Kuule, aga räägi nüüd veel seda, ma küsin teie mõlema käest ühe küsimuse, et võib-olla see niisugune keeruline küsimus, aga see on hästi tore, kui on oma maja, eks sa seda ka oled mõelnud, et kui sina saad suureks, et sa teed täpselt sama moodi, et ehitad endale maja ja siis on sul kolm last ja nii edasi. Mina kylge ei taha sülidega lastegudes võtta, ainult valid Linda Lepin kokku, käib ta olid, siis võtan lastekodust ühe lapsia troonil ka maja ehitada. Kas sina oled ka mõelnud, mida sa tegema hakkad, kui sa suureks saad? Sul on hoopis üks niisugune asi, mis niimoodi tegi. Aga võib-olla ongi õige, ega kolmeaastaselt veel ei peagi nii keerulisi mõtteid mõtlema, aitäh teile, lapsed, väga huvitav teiega jutt rääkida. Võib-olla kunagi tulen teile külla? Imema kiht küpsiseid ka. Väga hea, siis läheb peoks. Nüüd me tulime siit majast välja terrassi peale ja siis tuli välja, et kogu selle asja eelduseks, et see ehitamine ja organiseerimine siin üldse teoks saaks, on üks. Ma ei saa öelda, et kummaline. Ta on, aga niisugune rõõmus facta. Räägi sellest vedu. Jah, selle kõige taga on tegelikult see, et mina jäin esimesest augustist eelmisel aastal lapsehoolduspuhkusele, ehk siis on meie kolmanda lapsega olen ametlikult kodus, hooldan teda, olen siis mina ehk siis selle lapse isa. Omavahel öeldes on see siis nagu kõik ütlevad, et isapuhkus mehed heidavad ka nalja ja ütlevad, et milleks üks isapuhkuse võtab, eks ta ikka selleks võtab lapsehooldusuksed maja ehitada saaks. Ja isad võtavad lapsed, kui sa selleks välja, et maja ehitada, eks ta niimoodi tõsi on, aga ma ütlen ka ausalt öelda. Ma pole mitte ühegi lapsega saanud nii palju koos olla kuni oma kolmanda lapsega Piivega. Et tema on täiesti selles maja ehitamise protsessis osaline ja täiesti issi lemmik ja vastastikune sümpaatia on, on muidugi suur. Samal ajal saab ka teiste lastega nii palju rohkem koos olla ja üldse kogu see perekondlik masinavärk toimib palju paremini praegusel ajal iga päeva nagu seiklushommikul või eelmine õhtu mõtlevad, mis on meie tänase päeva nagu plaan ja ülesanne ja muutuda nädalast nädalasse, on väga erinevaid päevi. Hästi põnev elu on ka minu elus ka üks väga eriline, hästi lahe periood. Aga olgem ausad, et selle perioodi eest võlgneme me tänu tegelikult sulle, kes sa selle plaani nagu välja mõtlesid või selle idee peale tulid, et see nagu niimoodi olema saaks, kes mind nagu julgustas ja üldse nagu utsitas seda asja nagu ellu viima, sest ta lihtsalt see samm iseenesest, et töölt koju, et ma olen nüüd see 16 kuud töölt eemal, tegelen hoopis muude asjadega, no võib-olla 18 ja ma isegi enam ei tea seda, aga, aga see, see on suur samm ja selleks oli tegelikult vaja julgustust ja päris palju nõupidamiseks. Et aga ma olen rahul, sest sellist perioodi ma olen öelnud kõigile tõelivama, käia pensionini, aga sellist perioodi minu elus enam ilmselt ei tule. Kus lapsed, lapsed, kuidas tööandjad niisuguse asjadele vaatavad, minul on väga mõistlik tööandja, nemad leidsid sinna väärilise asendaja, kes saab minu töökoha peal minu ülesannete ja kohustustega väga hästi hakkama. Et ma arvan, et tegelikult oli neli aastat selleks, et kes seal töötanud, värske veri ilmselt kuluks ka marjaks ära. Et tegelikult on, ma arvan, kõik väga hästi ja mul on endal tunne, et ka mina vajasin sel hetkel tegelikult puhkust kõigest sellest, mille sees ma olin olnud, et ma lähen tagasi ilmselt nagu hoopis uue mehena. Seda on vägev kuulda ja selle koha peal on väga kena jutuajamine lõpetada ja nüüd ma vaata, oletan, et pihla on siin organiseerinud laua ja toolid ja küpsised ja valab juba mahla välja. Nii et tere tulemast pidulaud ja, ja tere tulemast. Kevad ja maikuu, kõike head teile. Laeval käinud sineli. Väike tüdruk ateljees, müüte pea südame skeva Taivuste bee maisitõrvikut. Meeldiv see nüüd lani tänavail vooluga ja Subiku hakkab, üks väriseb peo ja juustesse lahtratel. Teised ajad ei veskimees. Koos faasi, kus masin, Kozmasin, ta kadunud, kadunud. Kuus lasin kuus faasi koos maa siin Kell tabaks kadunud kaduma. Vallikraavi söö kulli huikamist Emajõe kallastel laululuik põues põksuma süda med huikab. Andres Noormets oli külas Kiti ja Peedu perel, kes hoolega oma maja ja kodu rajavad. Saate toimetaja Tiina Vilu, helirežissöör olid Maristomba. Kõike head ja kuulmiseni. Nädala pärast. Kus ma siin Kosovo telki, kus ma sünnipäevaks kadunud, kadunud?