Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. William esimene oraniast ehk uljon paikne organiseeris alamate mässu hispaanlastest valitsejate vastu. Suurema osa 16.-st sajandist. Aranud sõda kestis 80 aastat ja lõppes Hollandi riigi loomisega. Sellest ajast armastavad hollandlased kanda oranži iseseisva riigi asutanud kuninga värvi. William oli kalvinistlikuks usku ja seda hispaanlastega oli enam kui territoriaalne võimuvõitlus. Calvinism protestantlik usuvool, mille arusaamad olid vastuolus hispaanlaste peale surutud katoliiklusega. Tänaseks on üle 80 protsendi hollandlastest ilmalikud Nad ei käi kirikus ega usu jumala olemasolusse, ent Calvinistlik mõju kultuurile on säilinud. Hollandlased on töökad, hindavad kasinust ning otsekohesust. Hollandlastest ühiskond paistab seisusest või rikkusest sõltumata. Väem, hierarhiline, jaan, harmoonilisem, teineteist austavam, distsiplineeritud tolerantsem ja tõhusam. Calvinism peegeldas sealse rahva olemist. Selle vormijaks oli meri, mis ei küsinud ka Subutada talupoja või Fjodaali maid. Kõik pidid üheskoos seisusele vaatamata tulema appi, kui meri. Kes läbi mõnest Tammist? Calvinist sobis sellises taustsüsteemis toimetulekuorganiseerimiseks paremini kui uhkeldav katoliiklus. Sestap kohtab Hollandis vähe kardinaid ja õhtul tänaval jalutades võib vaadata, kuidas keegi elab. Kõik võiks elada hästi, aga mitte teiste arvelt. Kes tahab higise? Sellise mõttelaadiga võib seletada ka riikliku süsteemi riski indikatsioonide programmi lühemalt zürii. Programmi eesmärk oli koguda hollandlaste kohta võimalikult palju teavet et siis selle põhjal hinnata iga indiviidi batuuriski. Peamiselt peeti silmas maksudest kõrvalehiilimist või tugiprogrammide kuritarvitamist. Ometi otsustas Holland kohus, et nii ei tohi teha. Otsuses tõdetakse, et kodanikeülest valvet pidav süsteem on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni kaheksanda artikliga mis garanteerib kodanike eraelu puutumatuse. Kohus pööras tähelepanu uue tehnoloogia kasutamisega kaasnevad tasakaalu leidmise vajadusele. See tasakaal ühiskondlike huvide ja kodanike eraelu riive vahel. Hollandi valitsus ei ole otsusega nõus ja väidab, et neil on programmi rakendamiseks vastu võetud seadustega loodud alamate eraelule piisav kaitse. Kuid antud väide on vastuolus sissejuhatuses kirjeldatud läbipaistvuse ja teineteist austava kuvandiga. Nimelt viitab kohus, et riik ei ole kodanikke nende kohta kogutavate andmetega otsustamise protsessist informeeritud. Isegi kohtuprotsessi käigus ei suutnud või ei soovinud riiki esindav pool avaldada, mida kogutakse ja kuidas moodustub kellegi kohta saatuslikuks osutuda. Võid riskis kuu. Kodanikel puudub võimalus nende kohta tehtud otsust vaidlustada. Toimunud õigusliku vaidluse puhul peetakse huvitavaks detalliks, et kohus ei viidanud oma otsuses Euroopa liidus alates 2018. aasta kevadest kehtivale andmekaitse regulatsioonile. Keelevat otsust võinuks põhjendada sättega, mis kaitseb kodanikke automaatselt sündivate õiguslike tagajärgedega otsuste eest. Paistab, et keegi ei tea, kas nimetatud säte keelab masina algoritmile rajatud otsuse kasutamisega juhtudel kui protsessi mõnda etappi on kaasatud inimesest järelvaataja. Igatahes väitis Hollandi valitsused nende loodud riskihindamisest. Teeme ei käivita automaatselt ühtegi õiguslikku sammu ega uurimist. Noh, paistab, et antud tõotusest kohtu veenmiseks siiski ei piisanud. Tee pahameelt põhjustas aga informatsioon süsteemi rakendamisest nõndanimetatud probleemsete naabruskondadega, mille tõttu hakati siin-seal kogu tegevuskava nimetama. Vaeste kontrollimise masinaks. Antud näide valgustab Hollandist kaugemale ulatuvale ohule. Selleks on. Tehnilise kontrolli kasvava võimekuse valikuline rakendamine vähem kaitstud sotsiaalsetele gruppidele. Kohtuprotsessi kaasatud ühinenud rahvaste organisatsiooni äärmusliku vaesuse inimõiguste küsimustega tegeleb eriraportöör märkis, et analoogsed süsteemid ohustavad kõige enam. Ühiskonna kõige vaesema osa inimõiguseid. Hollandi otsus ulatub seega riigi piiridest. Kaugemale paljudes maades arendatakse kas avalikult või varjatult sarnaste ambitsioonidega tehisintellekti rakendusi. Hollandi juhtimist võib järeldada, et osa neist on juba arendamise ajal vastuolus riigis kehtivate seadustega. Milleski loomulikult järeldu midagi selliste projektide peatamise kohta. Küll aga võib kihla vedada, et uue ajastu lahingud ei kulge hollandlaste hispaanlaste vahel, vaid kodanike, koondavate organisatsioonide ja valitsejate rakendatud algoritmide kokku. Põrgetena. Kuula varasemaid portaale R2 tunkt L2.