Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 14.-st veebruarist. Stuudios on Janek Salme. Riigikohtu esimees Villu Kõve soovib õigusemõistmise kajastamise piirangute leevendamist. Kui üldine mulje ajakirjanikel on selline, et Eesti vabariigis pannakse kinni kriminaalmenetlused, kus on korruptsiooniasjad need järjest siis see ei ole hea meie kohtusüsteemile ega tule mainele. Miskitpidine teete. Tartus Raadil asuvaid vanarehvide hunnikuid tuleb kiiresti likvideerima hakata, sest sealse tulekahju korral tekiks raskete tagajärgedega hädaolukord, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist, teatas siseminister. Keskkonnaministrile saadetud kirjas. Näiteks Lõuna-Eesti kriisikomisjoni õppuseks modelleeritud arvutuste järgi võib üks kolmandik Tartu linna elanikest vajada evakueerimist. Kui rehvihoidla süttib. Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Shal Michelle pakub ühenduse järgmise seitsme aasta eelarve suuruseks triljon 95 miljardit eurot. Kosovo Serbia juhid allkirjastasid raudteeühenduse taastamise kokkulepe. Kultuuriminister Tõnis Lukas lubas, et viib lähiajal valitsusele ettepaneku vabastada Kultuurkapitalile tehtavad annetused tulumaksust. Selleks on vaja näidata, et riik hoolib nende suuremeelsusest, kes rahaga kultuuri toetavad ja maksuvabastus on üks, viis seda näidata. Ott Tänak hoiab Rootsi MM-rallil pärast esimest võistlust Vahteist kohta. Öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati tekib udu. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi, saarte rannikul kohati kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal hakkab saartelt alates vihma ja lörtsi sadama, õhtul tuleb Ida-Eestisse lund. Õhutemperatuur on homme päeval null kuni pluss neli kraadi. Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas Tallinnas kohtunike täiskogul peetud kõnes, et ajakirjanduses laialt kõlapinda tekitanud kohtuistungi kajastamise piirangu seadmisel peab kohtunik hindama. Vaikimiskohustuse kehtestamine on põhjendatud ning arvestama avaliku huviga. Kõve märkis, et kui kohtunik on otsustanud saladuse hoidmise kohustuse kehtestada, peab tasedaga määruses põhjendama. Jätkab Sven Paulus. Riigikohtu esimees Villu Kõve tegi kohtunike iga-aastase täiskogu ees kõneledes ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustiku sätet selliselt, et kohtunikud saaks edaspidi piirata õigusemõistmise kajastamist ainult tähtajaliselt ning põhjendaksid selgelt sellise piirangu vajalikkust. Esiteks kriminaalmenetlus hakatud rakendama siis tsiviilkohtumenetlus juba aastaid kehtinud sätet, mis võimaldab istungil osalenutele keelata istungil pajutu avaldamist ja teiseks siis on põhjustanud suurt pahameelt siis toimikutega tutvumine pärast ase jõustumist, nende kinnipanemine, mitte näitamine ega ehkest menetluse kinniseks kuulutamine. Kui üldine mulje ajakirjanikel on selline, et Eesti vabariigis pannakse kinni kriminaalmenetlused, kus on korruptsiooniasjad need järjest siis see ei ole hea meie kohtusüsteemile ega tule mainele, miskitpidine teed. Et noh, et kõike korruptsiooniasjad kinniste uste taga ei ole hea tulemus nende ja jätab sellise mulje, samas eks ole, kellegi tapmise lugu kajastaks kõige lõikamata detailideni ja privaatsust häirivate detailideni kuskil, eks ole. Et, et see ei ole hea mõte ja nii, et nad ka kohtunikele siinkohal kesiseid menetlusi peavad ikkagi palve mõelda. Kui te keelate midagi, siis miks ja mis ajaksidega põhjendaksite seda arusaadavalt? Kohtunike täiskogu keskendus kaadigitaalsetele lahendustele kohtumenetluses. Ühe küsimusena on siin üles kerkinud tehisintellekti kasutamine kohtu töös. Kui me tahaksime jõuda robotkohtunikuna, võiksid täna küsida, et kas me tahame, et need otsused, teekski, masin, meil on ju täna mingis mõttes sellised valdkonnad olemas nagu see kiiruskaamera trahvid, eks ole, redi mingis mõttes maksekäsu kiirmenetlus mingil kujul me saame kindlasti seda teinud elektriakent küsimus on see, kas me tahame ta lõpuni, oleks, kas me tahame seda, et inimlik mõõde kaoks, õigus, ma arvan, et selleks väga halb, siis ei areneks õigusemõistmine edasi, siis ei oleks erandeid nende enam, need, mida on vaja teha teatud olukorras, mida ei ole ette nähtud standardiga, mis ei mahu kuhugi. Klasti selles masinas. Justiitsminister Raivo aeg aga lubas omalt poolt, et kohtute politiseerimist ei tule. Ma ei kahtle selles, et kohtud on poliitiliselt sõltumatud ja kohtunikud mõistavad õigust. Ja vähemalt seni, kuni minu erakond on valitsuses ja ma ise olen justiitsminister, see oli kindlasti ka jää. Mingit kohtute politiseerimist meie poolt ei tule mitte vähimalgi määral sõltumatu kohtuvõim ja sõltumatu õigusemõistmine. Need on asendamatud väärtused, see on õigusriigi alustala, üks kolmest võimu arust seadusandliku ja täitevvõimu kõrval, mis peavad 11 tasakaalustama. Tartus Raadil paiknevad vanarehvid tuleb kiiresti likvideerida, sest sealse tulekahju korral tekiks raskete tagajärgedega hädaolukord. Siseminister Mart Helme teatas sellest keskkonnaminister Rene kokale saadetud ametlikus kirjas. Tartust jätkab Jane Saluorg. Vanarehvide kogumiskoht Raadil on siseminister Mart Helme sõnul tõsine ohukoht nii Tartu linnale kui ka keskkonnale. Näiteks Lõuna-Eesti kriisikomisjoni puseks modelleeritud arvutuste järgi võib üks kolmandik Tartu linna elanikest vajada evakueerimist, kui rehvihoidla süttib. Praegu on Raadil ligikaudselt 13000 tonni vanarehve. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmaa ütleb, et riigi vastutusel on Raadil ladustatud rehvidest umbes 5000 tonni. Riigil on plaan mainitud kogus selle aasta jooksul ka käidelda, räägib Kaupo Heinmaa. Olukord ei ole kindlasti kiita, aga kui riik saab enda rehvid ära käideldud, on juba paremaks läinud ja kui me saame ka nüüd ülejäänud osades selgus, et kuidas neid käidelda ja mis on kõige tõhusam viis, siis igal juhul paistab selle tunneli otsast valgusteid igal juhul igapäevaselt me toimetada selle nimel, et mitte lihtsalt, et neid rehve ühest kohast teise tõsta, vaid need päriselt ära käidelda. Rehvide käitleja leidmiseks korraldab keskkonnainvesteeringute keskus riigihanke. Hanke projektijuhi Tõnn Tuvikese sõnul on eesmärgiks hange välja kuulutada märtsikuu esimeses pooles. Tuvike lisab, et ilmselt käideldakse ligikaudselt 5000 tonni vanarehve välismaal, sest nii suuremahulist rehvide käitlust Eestis ei tehta. Ülejäänud ligi 8000 tonni raadil asuvaid vanarehve on aga mittetulundusühingu rehviringluse vastutusel. Täna MTÜ kommentaari saada ei õnnestunud. Varasemalt on aga MTÜ välja pakkunud, et käitlevad rehvid 10 aastaga. Seesugune ajaraam ei sobi aga riigile. Helme ütleb pöördumises, et kui vaidluste tõttu ei suudeta rehviringluse eest vastuta, vaid ettevõtteid tegutsema panna või ettevõtetele kulub rehvide likvideerimiseks aega, siis on riigil vaja käivitada rehvide likvideerimiseks asendustäitmine ning lahendada kulude sissenõudmine hiljem hein. Ma tuletan meelde, et asendustäit, mis on paar aastat tagasi ka rakendatud aga toona lõppes asi kohtuvaidlustega. Kuna uusi kohtuvaidlusi ei soovita, siis seega tuleb asendustäitmise variant heinmaa sõnul korralikult läbi arutada. Peamiseks takistuseks on just see asjaolu, et kuna rehvide käitlemise kulud tulema rehviringluselt, siis peab ka seal käitlusviis nende jaoks olema võimalikult vähe koormav. Ehk et kui riik nüüd lihtsalt ütleks, et ka need 8000 tonni rehve me käitume kohe kiiresti ära ja siis hakkame sisse nõudma kulusid, et tekitada omakorda vaidluse siis rehviringluselt, mis ütleb, et näiteks, et need kulud olid liiga kõrged, hange oli liiga kallis ja kui see kõik läheb kohtusse, siis venib see veel edasi. Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Jean-Michel pakub ühenduse järgmise seitsme aasta eelarve suuruseks triljon 95 miljardit eurot. See on veidi üle ühe protsendi liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust. Ja see oli pakkumine, on sarnane endise eesistuja Soome pakkumisele ja jääb netosissemaksjate ning kasusaajate riikide soovide vahele. Meil on nüüd otseühendus meie brüsseli korrespondendi pühandiga, et mida selline pakkumine Eesti jaoks tähendab? Tere õhtust tõepoolest täna said siis avalikuks riikidele ja ajakirjanikele need numbrid, millega Sharmis seal nüüd välja tuli pärast seda, kui ta on ligi kaks nädalat pidanud valitsusjuhtidega ükshaaval siin kohtumisi ja neid on ka need numbrid, millega valitsusjuhid järgmisel nädalal ülemkogu alustavad ja mille pealt loodetakse jõuda mingisuguse kokkuleppeni. Eestile võib öelda, et mõnes mõttes on toimunud sellised positiivsed muutused selles osas, et kui näiteks selle eelmise soome pakkumise järgi oleksid meie toetused ühtekuuluvuspoliitikast vähenenud 27 protsenti siis nüüd selle pakkumise järgi väheneks see 24 protsenti ja mis on samuti nende ühtekuuluvuspoliitikatoetuste juures, aga oluline on kaasfinantseerimise määr, ehk et näiteks siis Eestis jõuaksid organisatsioonid, omavalitsused, riik tõepoolest neid projekte ka ellu viia. Siis, kui alguses oli komisjoni pakkumises kaasfinantseerija krimise määr meile 45 protsenti ja soomlaste pakkumises 40 protsenti, siis nüüd on jõutud 35 protsendini, mis kindlasti on selline positiivne suund Eestile. Samuti võib öelda positiivsena, et oli välja toodud siis Euroopa ühendamise rahastu puhul rail Baltic ainsa projektina oli see eraldi seal nimetatud. Ja ja siis metoodika välja seda, et võib-olla nii ühtekuuluvuspoliitikas kui põllumajanduspoliitikas püütakse siis riike nii-öelda saada nõustuma selle eelarvega sellise paindlikumaks muutumisega ehk et riigid saavad ise rohkem otsustada, kuidas Nende ümbrikute sees raha liigutada, millele rohkem tähelepanu pöörata, millele vähem ja nii ka näiteks põllumeeste otsetoetuste puhul oleks siis võimalik maaelu toetuste arvelt neid kasvatada. Aga samas seda, et Euroopa Liidu eelarvest tuleks meile raha juurde otseselt põllumeest otsetoetuste tõstmiseks, et seda nagu ka näha ei ole. Nii et ühelt poolt võib öelda, et suund on selline positiivne, aga sellega, et eurotoetused järgmisel perioodil Eestis vähenevad, sellega tuleb arvestada. Ja kokkuvõttes jääb Eesti siiski kasusaajaks Euroopa Liidu eelarve seepärast et kui ma seni maksime, võib olla ühe euro kohta, mis me sisse maxima saime neli eurot, siis edaspidi laias laastus saame kolm eurot. Kuidas kaetakse eelarves ühendkuningriigi lahkumine? No vot sellest oli ka täna juttu, et ühendkuningriigi lahkumine jätab Euroopa Liidu eelarvesse aastas rohkem kui 10 miljardi viie euro suuruse augu ja siis selleks on kavandatud uued tulud, mis oleksid Euroopa Liidu uued omatulud selleks plastikumaks ja siis täiendav täiendav sissetulek, emissioon Nonii kaubandusest, millal siis riigid osaliselt peaksid andma Euroopa liidule. Ja seda prognoosid tehakse, et, et see oleks siis kuni isegi 15 miljardit eurot aastas, mis selle pealt tuleks ja ja noh, siin mainiti ka seda, et kui tulevikus veel mingeid täiendavaid makse näiteks digimaks või siis süsinikuleke maksud kehtestatakse, et ka siis need võiksid täiendada Euroopa Liidu eelarvet. Aitäh selle ülevaate eest. Jätkame veel välisteemadel uudiste kokkuvõtte. Evelyn Villers. Kosovo ja Serbia allkirjastasid kokkuleppe raudteeühenduse taastamiseks kokkuleppe allkirjastasid Müncheni julgeoleku konverentsi kõrvalt Kosovo president Hashim Touchi ja Serbia president Aleksander vuhh. Kokkulepet vahendas USA suursaadik Saksamaale Richard Grenell, kes on ühtlasi USA erisaadik Serbia ja Kosovo läbirääkimiste valdkonnas. Serbia president vuhh märkis, et kokkulepet on vaja piirkonna stabiliseerimiseks eeloleval kümnendil. Kosovo ja Serbia vahel pole raudtee ühendust olnud 20 aastat. Jaanuaris sõlmiti reisilendude taastamise kokkulepe. Valgevene president Aleksandr Lukašenko teatas, et Valgevene hakkab toornaftat võtma transiittorujuhtmes Družba kui Venemaa Valgevenele soovitud koguseid ei tarni. Lukašenka sõnu vahendas Valgevene ametliku uudisteagentuur pelda. Lukašenka märkis, et jaanuaris said Valgevene rafineerimistehased Venemaalt pool miljonit tonni naftat, kuigi kavandatud oli kahe miljoni tonni saamine. Venemaa ja Valgevene pole siiani tänavuste naftatarnete tingimustes kokku leppinud. Lukašenko lisas, et Valgevene peab ka kõnelusi Poolaga, et saada USA ja Saudi Araabia naftat Gdanskis lähtuva torujuhtme kaudu. Saksa politsei vahistas haarangute käigus 12 paremäärmuslast, keda kahtlustatakse rünnaku plaanimises poliitikute asüülitaotlejate ja moslemite vastu, teatas prokuratuur. Neli peamist kahtlusalust ja nende kaheksa arvatavat toetajat vahistati pärast kolmeteistkümmet haarangut kuuel liidumaal. Föderaalprokuröri teatel kahtlustatakse nelikut Parempoolse terroriorganisatsiooni rahastamises ja selle tegevuses osalemises. Ülejäänud kaheksa organisatsiooni arvatavad toetajad. Nelja peakahtlusalust ja veel ühte meest kahtlustatakse 2019. aastal saksa riigi ja ühiskondliku korra kukutamiseks organisatsiooni moodustamises. Prokuröride väitel kavatsesid nad saavutada eesmärgi täpsustamata rünnakutega poliitikutele, asüülitaotlejatele ja moslemitele, et provotseerida kodusõjalaadne olukord. Ja tagasi Eestisse, Eesti ehitussektoris valitseb krooniline oskustööliste puudus, kuigi ehituse erialasid õpetatakse 113. ametikoolis. Ent mitmetel ehituserialadel õppivaid napib ja osaoskustöölisi eelistab tööd teha piiri taga, kus makstakse rohkem, jätkab Olev Kenk. Rasmus raamat on objektijuht Eesti ühes suuremas peatöövõtuga tegelevas ehitusettevõttes Merko Ehitus. Türi põhikooli uue maja ja spordihoone ehitusel on iga päev ametis 10 kuni 12 alltöövõtjat 40 mehega ja Rasmusel tuleb neil kõigil silma peal hoida. Lihtsamaid töid teevad Eestis juba tänapäeval suuremalt osalt võõrtööjõudu, siis ukrainlased, müüritööd, betoonile thermeerimine, aga kui töö nagu kipun väga keeruliseks minema kusena ütleme natukene võib-olla rohkem vaja mõelda, näiteks ütleme, ventilatsiooni paigaldus need teevadki, kohalikud sõidame Paide firmades, ega meil siin turuolukord on praegu selline, et põhimõtteliselt öeldakse, et kõiki mehi on praegu puudu, on ju välisriikidest, õnneks tuleb peale. Nad suudavad teha nagu lihtsamaid töid. Mida keerulisemaks läheb töö, seda rohkem on ka selles osas tööjõupuudus. Eestis ju õpetavad mitmed kutsekoolid ehitustöölisi. Miks ikkagi ehitusele neid ei jätku? Kui minnakse õppima, siis see ettekujutus võib-olla päris see, mis siin tegelikult toimub, on, et see on suhteliselt must ka vähemalt objekti alguses faasis kindlasti on ju ja võib-olla see palk, mis alguses makstakse, ei ole ka see, mis loodetakse, sest et noh, tänapäeval palgaootus on palju kõrgem kui see, mis tegelikult makstakse. Nüüd jätkame juttu säreveres, kus täna peetakse kutsekoolide plaadijate meistrivõistlusi. Pärnumaa kutsehariduskeskuse juhtivõpetaja Janek Laamas ütleb, et ehituserialasid õpetatakse 13. Eesti ametikoolis. On väga populaarseid erialasid ja kanneid, kus õppijaid napib. Ehitus on raske, tolmune, külm ja teine asi on, et kas lõpetavad suuremat osa lähevad üle piiri Soome, Rootsi, Norra, kõik on avatud ja kaugemale siis ka Saksamaa, Austraalia ja nii edasi. Nii et Eesti kutseharidussüsteem suudaks palju rohkem ehitajaid neile pakkuda, kui, kui oleks vaid soovi, kui oleks ainult soovijaid, et vastuvõtt on ju tegelikult suuremat ja ei tule täis lihtsalt need, millised. Selles valdkonnas on kõige ebapopulaarsemaks, siis sel juhul kivi betoonmüüritööd peetakse liiga raskeks, väga populaarne muidugi ehitsiinistaja maaler plaatija, mida me pakume täna ja puitkonstruktsioonide ehitaja ja see on ka niukses rohkem nagu raskes seisus, sest ainult kolm kooli veel pakuvad seda. Kultuuriministeerium andis üle konkursi tere sõber 2019. Tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Tallinnas asuva Nordic Hotel Foorumi juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Kokku tunnustati kaaluka panuse eest kultuurivaldkonda kahtekümmet, kolm ettevõtet või eratoetajat. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles rahvusringhäälingule antud intervjuus, et viib lähiajal valitsusse ettepaneku vabastada Kultuurkapitalile tehtavad annetused tulumaksust jätkab Reene Leas. Tõnis Lukase sõnul on Eesti ühiskond saanud nii palju jõukaks, et võime rääkida tõeliste metseenide tekkimisest jõukate Lääne-Euroopa riikide tasemeni. Eraraha osakaal kultuuri toetamises siiski veel ei jõua. Lukase sõnul oleks Kultuurkapitalile tehtavate annetuste vabastamine 20 protsendilisest tulumaksust viis, kuidas eraannetajaid tulevikus juurde võita. Avalik sektor on ju väga huvitatud, et seda poolt näitaksid üles seda rõõmsat koormat kannaksid ka eraannetajad, nii ettevõtted kui metseenid ja selleks, et see oleks võimalikum ja et seda rohkem oleks, selleks on vaja näidata. Riik hoolib nende suuremeelsusest, kes rahaga kultuuri toetavad ja maksuvabastus on üks viis seda näidata. Lukase sõnul viib ta maksuvabastuse ettepaneku paari nädala pärast valitsusse. Näitan üles selle tugevused, minu meelest selline nõrkus ei olegi edasi riigikogu ja selline maksusoodustus. Pigem toob ühiskonnale tulu, kui see kuskilt natukene maksuraha vähemaks võtab. Minu eesmärk on, et see hakkaks kehtima juba järgmisest aastast. Kultuurkapitali juht Kertu Saks ütles, et nad on aastaid soovinud, et valitsus selle muudatuse teeks. See on eelkõige ka väga suur soov nendelt annetada, et, et kes on meie poole pöördunud, sest me juba täna saame ja ma tõlkeprogrammidesse suuri annetusi, mis võivad olla isegi suuremad kui 100000 eurot ja, ja annetajad soovivad toetada just sihtgruppe läbi kultuurkapitali, sest meil ju jagavad raha ekspertgrupid ehk siis kirjanduses, kirjanduse eksperdid, helikunstis muusikaeksperdid, just neid ekspertgruppe ja nende teadmisi ja nende ekspertiisi soovivad annetajad kasutada, et oma annetust paremini sihitada. Täpsed arvutused selle kohta, kui palju maksumuudatus riigieelarvest raha ära võtaks ning kui palju kultuurkapitalile juurde annaks. Praegu puuduvad Kertu saks. Me teame täna seda, et meie mitmed annetajad, kes meile juba täna ju annetavad kultuuri toetamiseks, on öelnud, et nad ei taha jätkata, kui seda tulumaksuvabastust ei tule. Viimased räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv Meile tänase ilusa ilma toonud ja veel ka ühe miinuskraadides langeva kinkiv kõrgrõhuhari liigub eeloleval ööl Eesti kohalt itta vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati tekib udu, on jäite oht. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, vastu hommikut tugevneb lõuna- ja edelatuul nelja kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl nullist miinus viie, saartel, rannikul kohati kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval laieneb üle Skandinaavia Eesti kohale ulatusliku madalrõhuala, idaserv pilvisus tiheneb ja pärastlõunal hakkab saartelt ja Loode-Eestist alates vihma ja lörtsi sadama. Õhtul tuleb Ida-Eestis sekka ka lund, lõuna ja edelatuul tugevneb viie kuni 12, puhanguti 14, rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval nullist pluss nelja kraadini. Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Keerulistes tingimustes läbiviidavat autoralli maailmameistrivõistluste etappi Rootsis juhib esimese võistluspäeva järel Walesi rallisõitja Toyota piloot Elfyn Evans Ott Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järve, sooja on aga teised. Neljast. Reedeses kiiruskatsest kaks võitis Evans ja 12 MM-rallit Hyundai roolis olev Tänak. Päeva lõpuks edestab Evans Tänakut 8,5 sekundiga. Kolmas on Kalle Rovanperä. Sebastian oshee hoiab neljandat ning terine vill kuuendat kohta. Laskesuusatamise MMil Itaalias antercilvas võitis naiste sprindi norralanna marte Ulsboroyselanud. Kahe lasketiiru peale tegi ta ühe eksimuse. Paljud favoriidid ei suutnud täna laskmisega edukalt toime tulla, teised medalistid olid üllatuslikult ameeriklanna Susan tankli ja tšehhitar lussis arvaatova. Eestlannade sooritus pakkus pigem positiivset. Regina Ojal oli 30. ühe möödalasu teinud, Johanna Talihärm sai 31. koha. Tuuli Tomingas jäi nelja trahviga 75.-ks. Keerulistest laskeoludest räägib Johanna Talihärm. Üliraske lasta nagu siin paljud on ka näidanud, et hapnikupuudus tekib viirus kahtlemata ja see tekitab neid vigu ka, et neid vigu on nii lihtne teha kui hapnikuvõlga nisu. Maadluse Euroopa meistrivõistlustel Itaalias Roomas jõudis Eesti koondislane Erik Reinbok vabamaadluse kaalukategoorias kuni 79 kilogrammi veerandfinaali. Seal pidi Reinbok aga tunnistama bulgaarlased temal, Russell oli kindlalt üheksa. Null paremust. Avamatšis võitis Reinbok punktidega seitse. Üks. Austria koondislast Simon Marklit Saaremaa Võrkpalliklubi pakkus eile õhtul suurepärase elamuse, kui alistas võõrsil kolm. Üks eelmise aasta Hispaania meistrivõistluste hõbemedalist Almeria. Kolm. Üks paremust tähendas seda, et Saaremaa pääses tugevuselt kolmandas eurosarjas ehk CFC kapil veerandfinaali. Paari avamängu olid saarlased kodusaalis kaks, kolm kaotanud. Viimati jõudis Eesti võrkpalliklubi eurosarjas kaheksa parema hulka üheksa aastat tagasi. Saaremaa mänedžer Hannes Sepp. Me olime psühholoogiliselt väga tugevad, väga ühtehoidvad, väga enesekindlad, kannatlikud ja me suhtlesime päris ilusat võrkpalli näidata, et ta on eriline. Ma ei saaks öelda, et tõepoolest tiitlist nüüd oluliselt tähtsam oleks, aga ta on väga mõnusad, mõnus ühtla perekond meil praegu, et et seda võite oli kõigile vaja ja, ja ma arvan, et kõigil meil veelgi tugevamaks ja, ja paremaks Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.