Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Nüüd täna mootori lahti ja siin on nüüd uudistada siin olnud ava act'ina. Õnn on peidus ei lobiidset, imelikke putukaid, iidseid kalu, kes oli väga valutu, Nike liblikad, herbaariumeid on ja voola kondiga ja kõigel sellel kummaline nimi on, et fondid, kohutuldkon, säilikitaks nimetatud imelist ja töötabki inspetsialast, taksidermist ja asjadel, mis väljas, nimed, ekspositsioon, seenenäitus, sügisel on vana traditsioon, mis põnev paik, see on siis kes või kes või kus või kas ütlen välja, see on loodusmuuseum Tallinnas. Tere jälle, kes meie eelmist saadet kuulis, kus me loodusmuuseumis käisime, need mäletavad kindlasti, et, et me jõudsime saate lõpu poole loodusmuuseumi keldrisse kus on mineraalid ja kivistised ja onu Toivo lobjaka juurde minnes me Annega peaaegu pidime suurte merekarpi sisse kukkuma. Nüüd me oleme jälle siin tagasi, et oma juttu jätkata. Aga meiega kaasas on ka muuseumi direktori asetäitja Lemmi Jõe ja kõik me oleme kogunenud selle suure karbi juurde. Aga siiamaani vist pikalt pidama ei jää. Ja sellepärast, et ühe lubaduse andsime möödunud korral veel, et vaatame ühte mineraalide kogu, mille on looduse muuseumile kinkinud. Austraalia väliseestlane Elmar Sallo. Tuletan veel, kohe saate alguses meelde, et te leiaksite kiiresti paberi ja pliiatsi, kui kuulete küsimust. Ehk siis võiksimegi asuda selle kogu juurde. Zahtist sotsi välja selliseid väga ilusaid Ahaadid lõigatud auk liistaksonist Ahaadist ja kui teda vaadates paistab läbi täiesti. Aga võiksin täiesti kujutada seda ümarlauana, kus peal on siis liud maasikatega umbes selline pilt on minu kujutisest sellest Aahaadist, noh see muidugi niimoodi, et igaüks oma kujutise Aga see näeb välja nagu üks puutüvi. Sahhaadidele ongi kontsentrilised ringikesed, mis on värvunud erinevalt, see Crystaliseerumine toimus niimoodi siis järjest tsentri suunas ja siis niimoodi kujuneski erinevate temperatuuridel kristalliseeruvad välja erinevad mineraalid. Siin on konkreetselt tegemist Partsiga natuke erineva koostisega. Kui aga vaatame, mis seal kastis veel on peale nende haadile Ametüsti ametüst on kvartsi lilla ärim ja see on siis pärit Brasiiliast, et kuigi ta kuulub see Austraalia eestlase kogusse, on ta siiski pärit Brasiiliast, et peale austraalia palade oli seal ka natuke mujalt maailmast mineraale. Aga mis asjad need kirjud on nagu leopardid? Sellised huvitavad merekarbid ja need on siis kauri teod. Ja siin ei ole siis tegemist üldse mineraalidega, vaid need teokarbid. Aga need tulevad mulle tuttavad ette, tähendab, need ongi need kuulsate teokarpide, mida on rahaks kasutatud. Asehaigus nendes riikides, kus ei olnud oma raha, kasutati neid maksevahendina, aga siis veel on näiteks siin üks roheline kvartsi, erinevaid Krisotraaž kasutatakse poolvääriskivina, sellest võib siis lihvida selliseid poolümaraid. Kabashoone ümarlihv nimetatakse siis kabašaniks. Seda saab siis kasutada sõrmuse kivina ja niimoodi, kas panna ta sisse hõbedas kulda, selliseid kive seal ümarlehiste kutsutaks kabashoniks. Aga peale selle on veel olemas ka tahkliv nagu näiteks briljant, Lifonuks tahk, lihvi, liike. Ma vaatan, et mõnede kivide peal ongi nagu selliseid ümarlihvitud nagu sõrmusekivid. Ametüsti kristalli vaadates jah, aga siin peab ütlema, et seda ei ole keegi küll lihvinud ja see on kõik nüüd looduse poolt kujunenud seal välja kristalliseerunud, ise kristalliseeruvad siis iga mineraalkindla kujuga, et igal mineraaloma kindel kristalli kujul. Kas sellest saab siis selle sõrmuse kivi koheselt sedasi ära eraldada, nii et looduse poolt on valmis? Ma sellist moodi ei ole näinud, aga miks ka mitte, ka see on võimalik, aga üldiselt ikkagi kasutatakse enamasti kas siis tahklifi või ümar lehvi nendest, siis tehakse sõrmuse kive, aga kui näiteks kaelaehet, siis võib-olla see fantaasia väga suur, nii et igaüks plist kuju ja ta endale soovib, võib teha. Siilipoiss, igatahes mina olen küll päris kindel, et siin keldris ei lihvita mitte midagi. Jah, kahjuks veel ei ole, siin ei lõikamisega lihvimismasinaid, aga, aga mõtet mul selle ümber keerlevad, et midagi tuleks ja muretseda, sest tihti ei saa sellest mineraalidest ennem aru, kui olete katki lõiganud või selle pinna ära lihvinud, siis paistab õieti väljend. Aga missugused põnevad varandused siin kappides veel peidus olla? Ja siin on veel paar huvitavat mineraali, näiteks rohekas mineraalta võib ka olla sinakas, teinekord on türkiis. On niimoodi öeldud, et kes kannab türkisisele, ei pidanud kunagi rahapuudust olema. No see on muidugi nii naljaks, aga siin on veel üks väga ilus silikaat. Silikaatkivim, mida siis kutsutakse rodoniidiks ja seda rodoniiti leidub ka väga palju uraalides, aga need konkreetsed palad pärinevad siis Austraaliast, aga siis mul on siin olemas ka Austraalia kõige väärtuslikumad vääriskivid, need on siis väärisopaalid ja need on pandud just vee sisse, siis paistab väga hästi välja see sillerdus, väärisopaal on siis ka kvartsi ärim, aga lisaks siis kuulub tema kristalli koostisse ka vesi. See nagu annabki talle siis ilusa sillerduse. Aga siin Elmar Sallo, kui ta käis siin, siis kinkis meile ka siin ühe sellise väikse brošüüri, kus on näidatud need Austraalia ja kui ilusad nad kõik võivad olla ja kus neid leidub ja võibki öelda, et 80 90 protsenti nendest paaridest siis leidubki Austraalias seina peal on kaardid ja seina peal on Austraalia geoloogiline kaart. See on söör Arvi Barbo poolt saadetud väliseestlane, kes elab Austraalias ja, ja võib öelda ainuke sööri tiitliga eestlane maailmas need tiitlid, mis nüüd nüüd enam ei jagata ka. Kas Austraalia ongi mineraalide poolest selline rikas maa või kõige põnevam maailmas? Üks põnevamaid maid jah, aga niimoodi on raske öelda, et just need kõige põnevam on, sest erimineraalide leidub erinevates kohtades, näiteks on vääriskivi smaragd, seda leidub 50 protsenti. Smaragdi kaevandatakse hoopis Kolumbias Lõuna-Ameerikas, et iga konkreetse mineraali puhul on see erinev ja näiteks teemandid. Kõik teavad ju, et enamik teemandivarusid Lõuna-Aafrika Vabariigis, Namiibiasse, Sairis ja Aafrika lõunapoolsetes riikides. Nii et siin on üle maailmavarandus koos, mitte ainult Eestimaal. Ei no siiski peab ütlema, et põhiliselt on ikkagi siin ruumis tegemiste Eestist kogutud fossiilidega, aga kuna meil see ruumipuudus on suur, siis samades kappides on siin ka mineraali. Aga kas Eestimaa on ka rikas paik? Mineraalidega Eesti just eriti kiidelda ei saa selles raamatus Herbert Viidingu eestimineraalid ja kivimid on kirjeldatud küll 80 erinevat mineraali. Erinevaid mineraale on küll üle 100, meil aga ütleme tööstuslikus koguses ei ole meil need, et need niimodi toota. Ta on näiteks Eesti kõige levinumad mineraalid, on püriit ja, ja siis kaltsiit. Kaltsiit on Eesti rahvuskivi paekivi ehk lubjakivi, see siis koosnebki põhiliselt sellest kaltsiidist. Seal on lisaks veel savimineraalid, mis teevad ta nagu allikaks, pruunikaks, kollakaks. Aga kuidas fossiilidega Loodol kui onu Toivo ütlesid, et sinu, mis on põhiliselt fossiilikas bussile, mis Eestimaal veel palju Ja Vassiljev on tõesti võib eestimaal leida palju ja eriti palju on neid just lubjakivikihtidesse, eriti selliseid savikamatesse erimites, märglites ja soovikatest Kõve püüdes. Ja mis neid uurides on selgunud? Neid uurides võib taastada seda elu arengulugu maakeral, no ütleme siin Eestis konkreetselt siis Eesti piirkonnas millised, et ja millal elasid ja nüüd on asi juba nii kaugele, et on teada täpselt kindlates lademetes. Missugused kindlad fossiilid on, et kui leiad juba kindlaid fossiile, siis võib juba fossiilide järgi öelda, millise lademed on tegemist ja vastupidi, samuti Eestis on leitud maailma vanim meriseelik Patriotsi, ta oli Stalinil, see on Kesk-Ordoviitsiumi-ist seal, noh, ütleme siis 450 470 miljonit aastat tagasi siin Eesti ala katnud meredes, siis elasid sellised meriseelikud, et tegelikult need fossiilid on imepisikesed, nad on selliseid poolteist kuni kaks sentimeetrit pikad, vananedes sellised ümmargused ja siis olid nagu meriseelik, kujutate ette, kaetud selliste okastega nagu sihilik ikka kulusan eesti trilo piidi leidude poolest ja Eesti kõige suurem tülo pütt on siis 35 sentimeetrit pikk ja igavesele fossiilile on siis omad ladinakeelsed nimed ja selle nimeks on siis pseudosahvus perekonna pseudoaasa Fros. Kas me seda triloobiit näoga? Vot see kõige suurem ei ole, meie muuseumis on geoloogia instituudi kogudes ja Eestis on veel hästi palju leitud peajalgsed, mis on ka üks grupp, molluskid, molluskid, gruppi kuuluvad siis teod, karbid, peajalgsed pikkade koonilistes kodades ja neid on Narva lähedal leitud kuni kolme meetri pikkuseid. Selliseid pikki torujad kodasid, kivistunud kodasid ja näiteks Saaremaa on kuulus ürgvähiliste rüpteriste leiupaigana ja need on ka küllalt huvitavad ja väga paljud välismaa teadlased on neid siin uurimas käinud. Devoniaegsete kalade poolest on ka Eesti. Kuulus aga need mammutikihvad, kas need on Eestimaalt pärit? Nüüd on Venemaalt, aga meie kogudes on näiteks mammuti hambaid on, mis on pärit Eestist konkreetne leida on siin ka kapis ihasalust pärit mammuti hammas purihammas, et mammutid on siin ikkagi ringi dad, salud on mammutid ja karvased, ninasarvikud ja, ja veel paljud teised ja järgselt hiidloomad. Tegelikult neile, kes meil siin kunagi ringi on tattunud, siin Eestimaa peal võiks, mõnes saatis ka pikemalt tähelepanu pühendada. Küll, et selles meie maa ajaloo saatesarjas Mul on siin ühest karbist silma jäänud kaks kollast muna, need paistavad merevaigumoodi välja. Ja ära lihvitud üks mineraalkiud kips ehk selleriit ja lihvitud kanamunakujuliseks ja väga ilusalt kollaka värvusega ja see kiud keps selleni, seda leidub praegusest Pihkva oblastisse seal eks leiduvast. Aga praegu ma igal juhul kuulsin, et siin kõrvaltoa uks käis ja peaks minema nüüd sinna edasi, aga nüüd on küsimus küsima. Ja, ja palju huvitavaid jutte ka muidugi rääkimata, aga me saame alati siia tagasi tulla, ma arvan ka nii, sellepärast et tõesti need kivid on niivõrd põnevad, nii värvilised ja huvitavad, et nendest oleks kindlasti tuhandeid asju rääkida ja, ja ma usun, et meie kuulajatel tekib ka küsimusi siis küsige ja, ja saate vastused, aga, aga nüüd kõrvad, kikki, küsimus teile, lapsed. Kuna täna oli siin jutust mineraalidest kivimitest rohkem, siis ma võib-olla küsiks küsimuse vääriskividest ja küsimus oleks selline, et millise ühise nimetaja alla saab viia järgnevad nimetused nagu smaragd, akva, Mariin, orobjeviit, Morganiit, heliotoor, piks biit, et ma võiks isegi öelda ka allika, kust võiks seda uurida, see oleks siis Anto Raukas kalliskivid. Et kui seda raamatut lehitseda, siis kindlasti leiab sellele küsimusele vastuse. Aitäh sulle, onu Toivo ja kahju, et me peame edasi minema, aga mul on tunne, et muidu me ei pääse sinna kõrvaltuppa sisse. Nägemiseni. Nägemiseni, aitäh. Tere, mina olen päris küll võõras ruumis, aga natuke ma vaataksin siis nüüd selle varakambri saladusi, nimelt selle fondihoidlakoguhoidja Elvira neem, aru ei ole meil praegu muuseumis, aga järgmises saates ta hakkab juba teile rääkima sellest väga põnevast toast. Nimelt selles fondis. Me hoiame seal toodud loomi ja need on eelkõige siis karbid, teod, nende kojad, eelkõige korallid, samuti okasnahkseid, on siin ja samuti ka märgpreparaate ja mõningaid suuremaid imetajate topised, nagu te näete, on siia ka ära eksinud, aga need on ka jälle sellepärast ei eksinud, et nad ei ole mahtunud sinna, kus, kus on ülejäänud seoloogiline fond. Aga põnevaid loomi on siin palju. Meil käisin jaanuaris-veebruaris eelmisel aastal põneval näitusel saladuslik merepõhi, vot siis küllaltki palju sellest materjalist oli seal ka vaatamiseks välja pandud. Paistab igal juhul kapi otsast igasuguseid suuri krabisid. Ühest sahtlist vaatavad mulle korallid vastu. Ja selle ruumi kohta ma võin ka seda öelda, et siin on ka küllalt palju väga vanu eksponaate, nimelt enamus nendest põnevatest lõunamerekarpidest korallidest pärinevad meil siis meie muuseumi eelkäija provintsiaal muuseumi varadest nende kogudest. Ma arvan, et järgmine kord me peaksime küll pikemalt rääkima nendest asjadest siin toas. Ja ma arvan, et me peaksime paluma, et meile selle muuseumi ajaloost räägitakse, seda me võiksime siis ka olla järgmises saates, teha. Ja jälle hakkab meie saade otsa saama. Igal juhul lapsed, teie hakake nuputama vastust küsimusele, mille onu Toivo küsis ja millele vastuse võib leida. Anto Raukase raamatust kalliskivid. Nii et ei olegi eriti raske ilmselt sellele küsimusele vastust leida. Nojah, aga ma arvan, et see raamat on kindlasti kohutavalt põnev ja saatke kirjad kindlasti ruttu teele, sellepärast et noh, siis me saame hakata auhindu välja loosima. See on olnud õigeusk, ei lobi, imelikke putukaid IZ kalu, kes olid need väga valu, muutub kaid herbaariumi toonik ja voola kondile ja kõigel sellel kummaline nimi, joonime hundi tulemusi, säilitatakse nimetatud mudeli ja töötab siin spetsialist, taxi, tervis ja asjadele, mis väljas, vilets exposed, sifoon, kad, seenena, kus sügisel on vana traditsiooni põlev paik, see on siis kus või kes või kas see oli loodus muuseue taignas. Ei tea, iial jookseb alla mööda käimine, see on tõesti siililegi selge.