15 aastat tagasi uurisin põnevusega selle muusika partituuri eessõna. Kui valmistusin konservatooriumi lõpueksamil ette nähtud sümfooniakontserdil korrigeerima George kössoni ameeriklast Paris. Uurisin teksti noote ja unistasin ning kõndisin koos selle heliteose peategelasega mööda Pariisi. See romantiline tunne tollest ajast on saatnud mind iga kord, kui juhatan seda teost hiljem Leningradis, Vilniusest askendise mujal. Ning see meloodia hakkas helisema uuesti kõrvus, kui üheksandal mail tõusis Moskvas Pariisi poole õhku erilennuk, mille pardal istusin koos suure teatri balletiga tema muusikalise juhina. Trupi koosseis oli ütlemata esinduslik suure teatri peadirektor Stanislav Luži Kremli kongresside palee direktor Vladimir Petrovitš tantsu pedagoogidena. Legendaarsed Galina Ulanova Assahmessereerijanikolaifadeetšev kunstnikuna Valerileventall ning balletitähed Maiepyssetskaja, Vladimir Vassiljev, Jekaterina Maximova, Maris Leepa, Miinas rookina Juri Vladimirov ja terve rida noori rahvusvahelise tunnustuse võitnud solist. Kolme ja poole tunni pärast laskus Bonsh'i palett, nagu teda kogu maailmas tuntakse Pariisi ülimoodsale uuele saarde koli nimelisele lennuväljale. Läbinud piiriformaalsused viisid veresoonkonda meenutavad eskalaatorid meid bussideni ja need omakorda flat hotelli Eiffeli torni kõrval Tseeni kallal asuvasse pilvelõhkuja esse. Milline saime koduks seitsmeks nädalaks. Kui vaatasin välja oma korteritüüpi hotelli numbriaknast, Pariisile, pidin ennast näpistama. Kas see on ikka tõesti tõsi? Mont mardil juba valgeks pleekinud säkriküür kõrgemaks üle kõige alla ka Pariisi pooleks jaotab majesteetlik tuiksoon seen New Yorgis asuva Vabadussamba jäljendiga ja Rocher'i juustu meenutab suur ümmargune moodne raadiomaja. Paistab, et tõsi, olen Pariisis. Meie esinemispaigaks sai moodne 3700 kohaga Pariisi kongresside palee kuhu tõttasime kohe proovi tegema. Oli ju järgmisele päevale määratud Slonynkski balleti Ikarus lahtine peaproov publikule ja ajakirjanikele selle õnnestumine ja vastukaja temast on tähtis kohugast rollile. Kuna selle balletimuusika oli salvestanud helilindile Kodrofoonilisena koos suure teatri koori ja orkestriga oli see vaja kohandada Pariisi kongresside palee akustikale. Leidsime kiiresti ühise keele prantsuse heliinseneride ja meie poolt firma meloodia, peahelirežissööri Igor Webrincevi ja Kremli kongresside palee helirežissööri Vassiljevi omavahel. Kohal oli ka prantsuse heliplaadifirma Šade moon president, žanruaar kaenlas, verivärske album, plaat Hikarusest minu trigeerituna. Milline valmis just konstrulli algul? Koostöös meie firma meloodiaga? Peaosaline ja koreograaf, maailma üks esitantsijaid, Vladimir Vassiljev andis märguande ning algas meie esimene proov Pariisis. Peale Ikaruse Vladimir Vassiljevi koreograafia ja tema endaga nimiosas milline etendus Pariisis 17 korda oli meil kavas ka neli erinevat lühiballetiprogrammi. Kõigis neis oli obligatoorselt kavas Mozarti 40-st sümfoonia ja Berliusi ruume. Juulia, Vassiljevi ja Maximuga ja samuti Vassiljevi prographes võluvad Ramo jalutuskäigud milliseid said oma värskuse, korreograafilise kui ka esinevate noorte tantsijate terjeviancoba röökinud ka Michalsinghanissima. Publiku lemmikuks vaheldusid balletid aga May appis eskaga peaosas. Neist oli tema enda Vladimir ofi seades üheks huvitavamaks seal maailma esietendust näinud Rodion rinny Anna Karenina. Mitte see Anna Karenina, mida meie kõik tunneme vaid Anna Kareninast lühendatud variant, ühevaatuseline versioon millele oli loonud uued dekoratsioonid kunstnik Valeri Levental. Kohal oli ka helilooja ise, sest oli ju kavas veel peale eelpool nimetatud balletiga tema viseerini Karmen süüt. Nüüd siis mõni sõna sireeniga. Pariisiga seondub palju. Kunagi ammu kirjutasin muusika Nõukogude-Prantsuse ühisfilmile Normandia neemel. Munal Pariisis, palju sõpru, linnu Naval lahke, ent samal ajal mingi salapärase külgetõmbejõuga. Olen siiski nõus Majakovski, kes ütles, et ta tahaks elada ja surra Pariisis kui poleks sellist paika nagu Moskva Pariisilon oma võlu oma nägu. See on linn, kust mälestuste tarvis on alati midagi kaasa võtta. Anna Karenina võeti publiku ja kriitika poolt hästi vastu tõstatusestada kõrgemale eelmisest kolme vaatuse sellest variandist eriti sai kiita lavakujundusse Valeri. Levinud tallikujunduses olid Pariisis ka Ikarus Ramo jalutuskäigud ja seetõttu mõni sõna temaga. Oli levinud, tal kurtis, et tööd on liialt palju. Pärast Pariisi ootavad ees kaks lavastust Moskvas, seejärel tuleb koos režissöör Anatoli Efrusega sõit Ameerikasse. Aasta lõpp toob Valeri Lementali Tallinna Estonia teatri Boris kodunovi. Lavastus ootab tema kunstnikukätt. Ent südamest sooviks ta, et teatritööd jääks järjest vähemaks. Sest Valeri Leventeri ammuseks unistuseks on hakata tõsiselt tegelema maalimisega. Pariis, see tähendab igale kunstiinimesele palju. See linn on palju näinud ja raske on teda millegagi üllatada. Kuid igale kunstnikule on ta tõsiseks eksamiks. Ja peale selle Pariisis on alati palju näha, on, millest õppida. Linn on lummav. Peale Ikaruse helipartituuri tegemist TÖÖD kammeransambliga, milline esines rammu jalutuskäikudes oli järgmiseks põnevaks tööks morismi uue balleti Leedaja luik esietendus. See on tegelikult nagu Plyseske stoori ja mütoloogilise Leedo luigesüntees samaga muusikas. Sensansi luik, jaapani traditsiooniline muusikateater NO ajast ja ennega puki, teatrid ning keisripalee muusika, millist oli võimalik kuulda vaid keisri perekonna. Muistne saar tunneb ise väga hästi, aga ta on seal elanud ja tema üle 200 lavastatud. Balleti hulgas on paljud idamaise varjundiga, nagu näiteks Stravinski tuli lahendus käesolev Leedo ja Luik, kus Plyseskaja partneriks oli pesaari oma balletitrupi 20. sajandi ballett solist Horhe tonn lahendus on aga väga omapärane. Sansi Luige muusikal otsib kinnisel eesriidel pidepunkti üksikvalguskiir ja leiab selle eesriide avanedes seljaga saali poole, peegli ees, klassikalises luige kostüümis seisvas majakeses käes. Viimaste äratab rolli uimast lavale kukkuv balletiking sellele kinnitatud punase roosiga, olemaks balletti ja karjääri sümboliks. Lavale ilmub mustas kimonosse Horhe Don ja rebiti selgelt tema. Hiilgerolli Luige batka seeliku ning tõmbab selle oma kätele, millised nüüd nagu moodustaksid tiivad. Nii muutub lavale ilmunud idamaalane Luigeks paljastatud luik, baleriin aga Leedo. Algab armastus, duett, mille lõpus taas kostma hakkab. Luige lõpu motiivil lahkub lavalt pidamaalne. Teda jääb lavale kaevama, leinama ja vajama luid. Baleriin. Leedo luike saatis sensatsiooniline menu. Eplizeske Horhe tonni turnee jätkub praegu selle numbriga austraallase jaapanis. Kriitika võttis lausa vaimustatud vastu uue balleti Vassiljevi emaksinova tantsitud Vello loome. Juulia jätkab praegu oma teed koos tantsijatega Argentiinas, Itaalias, Jaapanis ja Kreekas. Me kastrolli korraldanud kunsti ja kirjanduse komitee Alap oli Polhovi seekordse turnee ka väga rahul, sest oli ju kongresside palee saal igal õhtul pilgeni täis ning ka kriitika helde jagama kiitust nii balletitähtedele kui noortele. Vassiljev volikogu turnee nii-öelda superstaar, sest olid ju kavas tema koreograafia, Mozarti neljakümnes- rammu, jalutuskäigud ja Slovjanski Ikarus, millised nõudsid tema lavastaja silma juhendamist ning peale selle tantsis ta Pariisis ise 37-l õhtul. Volodja nii kutsus, armastavad teda nii, publiku kriitika pidas raskele katsele vastu. Palju sellest, et paar maksiimi Vassiljev nii värskelt ja menukat esines, võib kanda legendaarse baleriini ja balletipedagoogika Liina Ulanova arvele. Iga sõit külalisesinemistele on alati huvitav, kordumatu seekordsete etenduste juures rõõmustas aga mind eriti noorus temad, armukese hind. Esinemistel tuntud tähtede kõrval oli tunda nagu vastastikust mõju. Linn ise on nagu muuseum ent samal ajal on mul hea meel, et paljud välismaalased hindavad kõrgelt Leningradi ilu. On ju selle linnaga mul väga palju seotud. Ning mulle tundub, et Pariisilia Leningradile on palju ühist sõnani kliima mõttes linna õhkkonnas meeleolus, arhitektuuris. Mida tähendas Pariis, aga minule sellest järgmine kord?