No tervist ja oleme siis jälle jälle üle hulga aja eetris ja ja just tänases maeti mahaga Muammar Gaddafi lõpuks, nii et eelmine saade, kui me veel tegime saadet, siis ta oli elus veel eelmine teisipäev sai kuulatud, kui ta kuulas, avaldada, kuulas, muidugi seal oli muud tegemist ja nüüd vahepeal ta siis tapeti maha ja siis mõnda aega ta oli nagu ma saan aru kaukas ühe kaubanduskeskuse külmletis lebas Nädal nats alla nädala, mitte väga kaua. Ütleks, et see moodne aeg või tänapäeva aeg on võtnud ka surmalt igasuguse väärikuse diktaator, kes on eluaeg näidati fotosid, siis kui see uudis tuli, Gaddafi oli ikkagi. Ta oli ikkagi väga naljakas isik, ta kandis rinnas fotot, ma nägin mingitel, tal oli mingi foto, millega kuskil paraadil marssisid, tal oli üks armas pilt, mille tellime klambriga endale tema oma varalise salleri telgis ja siis välismaal kohtumas siis Ameerika presidendiga või ükskõik kellega ta võttis telgi raske öelda, mis ta, mis ta Liibüas. Eks ta diktaator oli, aga samas oli väga värvikas inimene tänaval, kus ütleme, terve Euroopa on täis selliseid noh, ülikonnas siukseid, ühetaolisi omadustele. Ta aga aafrika jälle ei ole täisülikonnas Aafrikas nendest pikkadest värviline ei tea neist midagi, eks neid aeg-ajalt näidata neid ja siis nad on igasuguseid maani pikas kleidis rõõmsa näoga neegrit. Aga need just nimelt, need on niisugused, noh peab ikkagi olema natukene nagu halb ka rõõmsa näoga neeger tuleb, noh, see on tore ja meelde seda meelde kleidis, eks ole, aga siis Gaddafi foto rinnastel, vaata kui suur ta vist oli oma rinnakorvi lasknud, suurendad mahuksid ära. Korderi väikeriigi juhataja, väikeriigi president, tegu oli realiseerida nii väga väike jalad on päris suur, seal on väga palju kõrbe muidugi selles mõttes elu elupinda on seal vähe aega, tegelikult pindalalt on ta päris suur naftariike. Aga ega see pole ju tegelikult harukordne diktaatorit maha jätta, et linn on juba üheksakümmend aastat Batmata ja külmletis vaatamiseks väljas. Küll aga samas Lenini surmast ei tehtud telefoniga pilti ja ei noh, märatsev rahvahulk ei saanud diktaatori ümber tantsu lüüa. Noaga tantsu löödud ja pilti tehtud, aga tegelikult ikkagi üheksakümmend aastat andamatmata ja ja päris tantsud ümber löödud, aga järjekord oli kogu aeg, inimesed tahtsid oma silmaga veenduda, et ikka surnud viha Leeninost oli, oli veel suurem Gaddafi vastu, kes tõesti oli ainult kuidas leerini vastu viha oli, Lenin oli laste sõber, miks teda maha ei maetud, siis? Sellepärast ta jäeti vedelema talilaste sõber ka, et selles mõttes kahju oli vana mänguasja ära dimendi Andrus, selleks et käia kummis siis käidi võib-olla mõnes muuseumis ja siis alati käidi ka Vladimir Leninit vaatama. See, aga kas sa oskad öelda, et miks seda käidi vaatamas, kas sellepärast, et tunti võidurõõmu, et on surnud ja käid oma silmaga kontrollimas, kas kõik on surnud ja kas ta lebab seal külmletis või oli see siis selline? Noh, siis nagu Diviise meelehead, see oli tegelikult arv, ütleme et lihtrahva jaoks oli see muidugi samasugune labane meelelahutus, nagu siis ma mäletan, kui Solarise keskuses alati välja pandi viilutatud hiinlased, lihtsalt laipamatmate inimene seal lihtrahvale pakkumisele, kusjuures tänapäeval on see ju suhteliselt haruldane, aga haritud vaimule pakkus Lenini vaatamine tegelikult ekskursiooni läbi Venemaa ajaloo, eks ole, mida ta tähendas, kesta, oli, mida tegi, pealegi on see ta oli ju Nõukogude liidu ainus muumia. Vaata Tartu Ülikooli muu Medvedjev ju sõja ajal, eks ole, Jaroslavi neid meilegi kätte saanud. Nõukogude Liidu Salermitte siis võib-olla mingi need on mõned vaaraod omaga väga need avaldused, noh, kui sa vaatad nagu leeni muumiat, siis sa saad nagu olla osaline, et et siis tunda ennast ise ka natuke nagu vana egiptlasega, et oleme kõik Nõukogude Liidu kodanikud, siis ma lähen vaatan vaarao buum, et seal on nagu selline ajalooline mõõde, mis seesama ka seesama on ka Gaddafi laibavaatamisest külmletis sa lähed, vaatad teda ja seal ta on ja seda lõbu jah, kauaks jäi kauaks jäetud vaestele liibüalased, see on selles mõttes Adolf Hitleri Hitleri Adolf Hitleril oli küll tõsine õigus, kui ta kartis lõpused, kui ta jääb venelaste või ameeriklaste kätte, siis ta pannakse puur ja teda hakatakse mööda ilma ringi kuigi vedama ja rahvale nagu ajaviiteks näitama, et see tõsine probleem on, et selles mõttes tema toimis targas läks hoopis vastupidi, et tema võitja Stalin jäeti mõneks ajaks maksmata ja tema laipa Argentiinas ma just eelmisel nädalal avaldasin ta selle põnevalt fakti, et ilmumas raamat, ja siis ma mötlesin internetist tõepoolest üks inglane selle raamatu valmis kirjutada, mis räägib sellest, et Adolf elas Argentiinas, mis kuuekümne kaheksanda aastani kuidagi no ikka päris kaua PRIA peaaegu seltsimees prees see on veel vanem subkultuur selle taga, et see on tegelikult nagu kõik asjad maailmas on mingi asja nagu ületegemised siis tegelikult see inglaste raamat ei ole üldse sel teemal kaugeltki üldse esimene, no see on ammusest ajast, on, on kirjutatud neid lugusid ja on kuskil Youtube'is möllad, siis saad vardaga videosid mis näitavad seda allveelaeva, mis viis Adolfi Argentiinasse, kaks allveelaev olevat läinud seal ei olnud peale Adolfi perekonna koertega veel kuuskümmend SS ohvitser ja hulk kõrgeid tegelasi allveelaeva, mitte lennukiga kaks allveelaeva ja vee all. Jah, et see selle selle taga on tegelikult suur saladus tahele tõesti. Jossif oli mõnda aega matmata, aga Adolf elas Argentiinas ja siis oli ka veel see räägiti, et miks see nõnda oli. Et see oli nõnda, et noh, et ütleme, et tegelikult nagu Ameerika salaluure teadis väga hästi, et Adolf elab, sellest oli isegi see abielupaari nimed olid kirjas, kes, kes Adolf öömaja ja korterit pakkusid mingit hotellipidajad. Ja Adolf elasid mingis väikses oma ettemajakeses. Miks Ameerika salaluure sellesse ei sekkunud, see oli sellepärast, et kummaline küll, et nad olid Hitleriga kokku leppinud selles, et Hitler annab nagu oleks tal olnud sõja lõpus voli anda, annab meile kogu oma teaduspotentsiaali, britid ja tuumakatsetuse siis ameeriklased saavad nendega tööd, andis Berliini üle neile nii-öelda, aga paraku ikkagi venelastel tolku ta elas seal, argentiinlased, kas ta käis ka näiteks turistina Venemaal külastas punast väljakult juhatas surnud staadionit, et selleks nimest oleks olnud huvikku Argentiinast saabuseks, senjoor, varjunime pillikepike käes, kübar peas, taimetoitlaste vuntsid aias maha, kui tallinnas elas ta muide, kas taril, noh, isegi mingid fotod ja on isegi kodusid, vaata fotosid, enda nägu seal, tead, raske öelda, need pildid olid udused internetis, Mööveldades see on õudne otsimine, vaev, tuleb töötada otsingumootoritega, aga see on tegelikult põnev maailm. Huvitav, kas ta nagu Argentiina tervislikus õhus sai ka nagu kosutust, et hädanud sõja lõpustele näiteks käed värisesid ja nägu tõmbus ja seda oli ka suur ingeri Suurogeensalt Argentiinasse lahenes. Sest ta oli mingis mõttes, ta oli lähedal sellele sündroomile, mida tänapäeval öeldakse läbipõlemise. Huvitav, kas teletööstress ma arvan, kas, kas ta ei viita aga kohtus? Ma arvan, et diviitali nii edev isik, et kindlasti absoluutselt ja siis kui ei viita, laulis, ütleme sealt rõdult seda laulate Uncraiformi, Argentiina, siis Hitler oli ka seal rahva hulgas. Kas ta oli rahva hulgas rõdu reetselt salongis ja ideed selle Ravalesin ja ajalugu on kummaline asi, et selles mõttes selle, kelle kõigiga Hitler võis kohtade Argentiinas tõesti väga huvitav. Harri Männiliga võite kohtuda. Ta võis isegi kastraga kohtuda, sest et on hea lähike maa tulla. See on põnevamad ses mõttes, et mingis mõttes on ju tore, kui kas see raamat on juba tõlkimisel, eesti keel, ma usun küll, et on, ma arvan, praegu muidugi tõlkijate aur, nagu ma aru sain, möllates internetis igal pool mujal tõlkijate aurumis kulub siiski Steve Jobsi elule raamatu tõlkimisele, see on siis see isik, kes leiutas selle Aipäädi ja muud asjad. Ma ütlen sulle, et ma tean küll õu, Müllerson üks tüdruk ära hammustada, see tundub nagu inimestele nagu olulisem olevat Adolf Hitler, mitte kõigile muidugi heinaseltsi põhiasju hindavad, nüüd need teavad, et tegelikult noh, Soomes oli ikkagi mänguga energia, tahame selle Eienduse eietusega öelda seda, et mingis mõttes on tore, kui diktaatori surma ümber säilib saladus. Siis vaata kui palju saladusse näiteks Bin Laden ümber ja kui kurb ja kole oli vaadata, kas või Saddam Husseini hukkamise videot. Ikka pildistavad telefonid on tänapäeval üks nuhtlus, selles mõttes, et video ei tõesta midagi, et samamoodi nagu mõni sihuke uskmatu inimene ütleb, et ega siis fotoliit pärist Argentiinas midagi ei tõesta, ehkki loomulikult meie teame, et tõestavad kõike. Samamoodi meie võime öelda, et ega see videofilm nüüd üles poodud Saddam Husseini siis ka midagi ei tea ja siis nad väga vabalt võib elada kuskil. Jällegi see on üks salapärane maa sõrgadega väheks, isegi sinna minna. Et sinna lähevad kõik kadunud inimesed, et ma ei imestaks, kui seal on ka Friedrich Barbarossa punab, kelle taburetilt uppus jõkke, kelle tagasitulekut Saksa rahvas ootas juba sajas need, et ka tema on Argentiina saksa rahvale oli see suur haakuda Toolses Friedrich Barbarossa tagasitulekut aga tuli hoopis Adolf ja Venemaal ju ka väga paljud saare kaduma läinud, eks ole, Peeter kolmas vist oli see Eestile tagasitulekut toodav Argentiinas ja oodatakse ja, ja väga paljud inimesed on, on Aleksander esimene teatavasti salapäraselt kuidagi suri ja arvata, et elav Siberist talupojana Trissurilise tagan roolis või kusagil käia ja siis pealinnast kaugel midagi, et juuda ikka elab seal siberis. No tänapäevaks on selgelt siberisse küll ei, alandlik Argentiinas loomulikult olid noh, seal oli üks niisugune. Nii nagu Venemaal on see maja kaldapealsel, kus elavad riigitegelased, ma arvan, et Argentiinas on kõik selline maja, kus elavad kõik. Ma arvan, et see ei ole majas, on pigem selline küla, kus on Hatsiendad või niisugune noh, ütleme, et, et nad ei ela üksteise kukil nagu korterid. Ei, ei no muidugi omaette aiake. No seda on kirjeldanud just nimelt Mark, kes sada aastat üksildust, kuidas elatakse sellises väikses külas, tehakse päeval, sisestasid siuksel rippvoodil lebades, eks ole. Ja siis pärast õhtul istutakse, juuakse Gadafist rääkides olid veel, oli huvitav vaadata, tema nagu seal oli tema eluloo lühike videoversioon, oli Aktuaalse kaamera uudistes kirjas. Ta oli, me kõik mäletame nagu oma elu viimastel aastatel oli selline suhteliselt tüse mees ilmselt pähe istutatud juustega, vist öeldi, et ta lasi omale vist teha kosmeetilise operatsiooni juukseid, arukas oli, parukas ei tea, tulistamisega tuli parukas ära, pärast tuli nagu ta seal piltidel oli, siis tal küll ei olnud nii palju juukseid. Kiilas, ahhaa, aga noorepõlve fotodel, ta oli väga-väga sale ja ütleks väga ilus mees, kui ma, kui ma ütleme, et kui mul ja, ja tegelikult silma Jon näed, et on sportlik enam. Ta oligi väga kena. Sellepärast vaatamiseks välja pandia ata, lumivalguke oli ka väga ilus, oli laga, ei mõeldudki. Laagri pealkiri, tema saavutusi oli ikkagi väga tubli nelikümmend aastat võimul olla, sellega ei saanud hakkama. Eileen ei saanud hakkama. Hitler. Stalin kuninganna Victoria, praegune kuninganna Elizabeth on ka üle, aga nemad on, naised valitsevad Inglismaal ja nende põhi on hoopis teine, on teine asi, lekski meed jah, nii kaua üldiselt vastu ei pea, siin on võime rääkida ja arvata mistahes, aga tema tulemus oli väga hea. Louis, viieteistkümnes tingimusel valitsuses päris kaua seda tema oli kahe kahe või kolmekuusel ja ta oli, tema oli tõesti pikalt pikalt, aga muide lumivalguke sellega seoses on jälle üks põhjus on nagu, et miks mitte diktaatorit mata, et võib olla, et on võimalik ellu äratada, kui keegi tuleb ja suudleb. Nüüd Gaddafi puhul on vist lootus kaotatud. Et ta siiski maeti maha, hoiti, hoiti seal, hakkas mädanema ja maeti maha, sest lõpus käidi vaatamas lausa gaasimaskidega. Inimestele jagati ukse pealt siukseid maskid, et nad ei peaks haisu käes kannatama, ka huvi laipa vaadata on ikkagi nii suur, sest noh, tänapäeval tehtavaid. Ma ei tea, kas tema vanad sõbrad Berlusconi ja kes, kes tema kamraadid Prantsusmaal Berlusconi ja Putin oli prantsuse president, oli vist ka tema sõnu, et kas nemad ka matustel käisid, et vaata kui pistma läinud vaatamas vähemalt kui imelik on, sa oled täievoliline Liibüa valitseja, kuigi suur osariigi territamisem kõrbe, aga kõrbe all on peidus nafta siis on sinuga kõik suured sõbrad, see on see maailma rublool, aga siis kui sind, eks ole, ajalike elusinud ära kutsub siis korraga suured vägevad semud, nad ei tee enam väljagi, räägivad Liibüa demokraatiast, aga mõtlesin ikka seesama nafta, nad oleks võinud käia küll nagu seitse pöialpoissi. Gaddafi, kes lebab siis vana, ilus oli, Brežnevi matus oli Margaret, Thatcher oli kohal. USA asepresident oli platsis, kogu maailmavalitsejat tuligi ära saatma jälle ilus näide, ljudi lipsuri ilusasti oma. Vaata siit me näeme, kui kasulik on ikkagi demokraatlik ja heatahtlik, valgustatud valitseja pida. Leonid Iljitš oli rahupooldaja, rahupooldaja ja kirjandusinimene, sa oled rahupooldaja, siis sa sured, rahulik ja vaata, tema on ilus näide sellest, et valitsus ka väga kaua valitsusele kauem Stahli, aga mitte väga kaua. Ega ikka ei valitsenud. Kas ta kuuskümmend, ei, kuuskümmend neli sai ta neli sai ja suri kaheksakümmend kaks Need siis, nii et peaaegu kakskümmend aastat, üle kahekümne aasta vähem kui kakskümmend kaheksateist ikkagi kauem. Seega kui Vladimir Iljitš Leninist kauem ja vaata suri oma voodis, ilus matuseli oli. Ja ilus haud on tal ilus autõrje, mälestus temast. Siis me näeme seda ajalikus elus, kui sa oled ka riigijuht, valitseja targast, valge, kes tuult külvab, lõikab torm ja oidu liialdustest. Targast ei ole valgustatud valitseja ja siis mäletavad kõik sind hea sõnaga. Ja just nimelt avastan meilide, mitte meili teel, vaid foorumid eeldunud küsimusele. Keegi isik, kes varjab ennast generalissimise varjunime all, esitab küsimuse, lubasite eelmise hooaja lõpus tutvustada Trotski raamatut, millal selle töö ettevõtetega kulla, generalisti, mast, Ratspiraamate rammu tutvustatud ja unustad. Meid unustatakse, meenutame teda ikka kuskil, kui vajadus tekib, aga me spetsiaalselt eetriaega ka nüüd enam tagasi selle teema tulemas uusi raamat, võtate korduse kuskilt sealt boot kastidest otsiti üles kuulata ja peale selle trots, Cramot on poodides saadaval siiamaani, et ostke ja lugege läbi, võtke raamatukogust või kuidas, kuidas täpselt sobivam tundub teile. Meie tutvustame nagu värskemaid asju, et täna käisin, siis käisin poes lihtsalt toidu toidukraami ostmas endale ja nägin siis kroonikad seal leti peal. Lugesin Taimo Toomas ütleb, joome voodis veini, laulame kõva häälega. Et küll see tundus mulle õudne, et mitmel põhjusel, et esiteks naabrina läks väga kole olles, ma vaatasin seda lugu, et nad laulavad tihtipeale hommikuni välja voodis. Et veinipudel on voodis, siis laulavad valju häälega ja siis nad seal rahmeldavad rihmeldavat koos vilja, Savisaare vilja Savisaar-Toomast, aga ütleme siis nii. Nii et see tundub kuidagi, kui ma hakkasin ette kujutama kaks niisugust keskealist inimest voodis, kummalgi pudel käes. Ja siis niimoodi valju häälega la käi käiv Läljamine, et siin ei ole midagi naljakat, mina olen naljakas, on kole minu, minu arust on see kurb, et kõik, kes on lugenud klassikalist Harri Jänese teost allakäiguspiraal ja mis rääkis ühest just nimelt ühest korralikust mehest, kellel oli perekond ja töö ja kõik asjad olid ilusti temasse joodik mingitel põhjustel Takas napsitama, nagu ikka joomatuuride alguses heast meelest rõõmust hiljem üha tihedamalt see Harri Jänese raamat tegema mingi naisterahva juurde lõpuks alla kirjutab naisterahva juurde elama ja just nimelt joodi voodise, lauldi kõva häälega miilits, piirkonnavolinik käis kogu aeg, aga abi lahutatud, lahutatud naine tegelikult sageli ongi allakäinud naine, svipsis korralik meest enda juurest ära ajab. Teeks sellepärast oligi Edgar tahtis magada, sest tal on väga palju tööd Tallinna juhtimisega naisterahvas tema juures, eks ole, voodis tahtis veini juurde juua ja laulda sel ajal. Selline kurb on jah, et ei saa niimoodi. Para ja selline ütleks niimoodi, et aas sotsiaalsusega piirnev elustiil on tõstetud kilbile, sellest on tehtud selline kaanelugu õlleõnnes läbi lihtsat asja, et jah, ma ütlen, alkohol on tõesti väga lihtne asi. Ja voodis püherdamine, lõugamine tähendab joomine on ikkagi ei kultuur kultuuri, eriti veini joomine, veinikultuur, kadunud Kalev Kesküla tutvustas seda alati veini ei jooda niimoodi voodis ja linade vahetus ja eks ole, ja Kalev tegi oma elutöö ja tõi eesti rahva nii-öelda põhu seest välja. PSP Tõlliidi veinid Eestisse, kas ta siis selleks tõi veinid Eestisse, et need inimesed ronivad voodisse, hakkavad nendega seal näitab just nimelt see oli nagu vene ajal, kui müüdi peediveini, kus me, Jaak Tamm muide on kas keegi on sellega kuhugi voodis? Pole ammu näinud. Varastasin tammi välja, et Kalev tegi suure töö ära, õpetas inimesed jooma, alguses liiv, Row, Milchia bluu nunny, hiljem keerulisemaid ja maitsvaid jooke. Ja nüüd on Kalev läinud ja me oleme tagasi solgemisena, iga läheb porilombi taga. Veini juuakse hoopis teistmoodi, et veini juures on tähtis selline meeldiv vestlus, istutakse laua taga, mitte voodis, istutakse laua taga, juuakse pokaalist, sinna juurde sobib juust, viinamarjad noh, mida iganes, eks ole, erineva veini, valge vein, kalaja lind, eks ole, punase veini juurde metsloom rohkem, eks ole, ja nii edasi. Roosa Leidan dessertvein, sageli kergem, selline panian, tammisem, mõni on, mustsõstrad on, eks ole, ja sellest kõigest on kõik see, millest vestelda, aga mitte lihtsalt, et sa avad suu, valad veini sisse, islased kuuldavale koleda häälega. Aga teine asi on veel voodis, joomisega on see, et väga sageli punane Con jaol marski, pärast seda sellepärast tehakse suitsu voodis ja siis niipalju pruugitud seda märjukest, et jäädakse magama, koni näpus ja, ja nii see aluskott, et ma võin tuua teise näite eesti kirjandusest Toomas Vindi raamatus. Kas oli öö nagu kustu päike või midagi sellist, isegi kaasotsiaalide elust ja allakäinud inimeste elus seal oli just nimelt tüüpilise dioodi voodis lõueti, pandi voodeid põlema ja kõige hullem oli see, et just nimelt mingi kerge veel see nii-öelda naisterahva juures ööbides ei viitsitud, härrasmehed ei viitsinud enam nagu isegi tualetti minna, vaid kusid kraanikausse, sest kraanikaussi või sinna sama voodisse ja voodist välja tulid, tulid välja, kusid, kraanikausis läks, lõugasid, edasnojah, lihtsam, lihtsam, veel lihtsam on veel nii-öelda kallutada end voodiservale, kust see kaugele ei ole. Ma mäletan, et oli siuke raamade meeditsite dünastiast ja see tõesti lõppes, aga kurvalt. Hertsog, paks hertsog, paksin juure, kes veetis kogu oma päevad voodis, seal ta sõi ja jõi sinna taroojasse Skandinaavia või mille Hertsog, Dali, Taligi, Firenze, Firenze hertsog. Ja seal ta oli, õuest ei käinud, eks ole, määrdunud toidulised riided olid seljas, tema elukäik oli jah selline täis neli tegelikult sümpaatne ja andekas inimene, aga siis langes jälle viinakuradi küüsi just nimelt ei viitsinud enam väljas kärbsed, ei suud, läks sülle, lebas seal sinna, ta suri, sinna voodi, et tal oli, toodi õhtu jooksul, toodi talle nagu päeval ta magas ja öösiti ta jõi, õhtu algas sellega, et ei paar vein, toodi talle mingit hoora poisse ja hoora tüdrukuid, kes tema nähes hoorasid, tollal televiisorit ei olnud, eks ole, ei olnud. Et see oli nagu telestuudio tuli rajada ja ütleme, sa tahtsid vaadata tantsud tähtedega siis pildistada tähed tooma hertsogi tuppe, seal nad tantsisid, aga oli olnud andekas ja tore inimene noorpõlves. Nojah kurb, et eks, eks me mäletame ju ka vilja, Savisaar oli nii armas, paar olid, siuksed magus paarike lausa ja nii palju head tegid eesti rahvale, aga näe nüüd, kuidas ta läks sinna Brüsselisse tööle. Ning seal see euroopa kombel, see on teada näiteks Eestist lähevad mehed Soome tööle, hakkavad jooma ja laamendama ja kui sa siis sealt Brüsselist tuled, eks ole, seal sa teenid raha, muidugi palju köögivilja Savisaar seal Brüsselis ütlesid õieti, et ma tean, et Eesti lõbutüdrukuid ennast palju Euroopast ära räägi, ei tea, ei tea, ei tea. No igal juhul Europarlament, kas on, on ikka fotosid nähtud, et ta ikka töötab ja europarlamendis ja no ma ei tea, ma ei tea, kus nad elavad, seda siin ei ole öeldud, aga ega siis ega naabritel ei ole ka tore, kui, kui kõrval kõrvalkorteris seal laulab veel hullemas, et nad ei ela küll, nagu ma aru saan, teravate Edgar Savisaare töö ja vaevaga ehitatud majas nõmmel Olevi tänaval omaette oma selle maja, Edgar Savisaar ehitise jätkisi, noh, viisakalt letis, eks ole, prouale et see on ka paha, kui ütleme, kõrvalmajja tekivad joodikud nadi hoolde, enam aeda jätavad muru niitmata, haka puha malts. No seal kibuvitsad levima igasugused rottide lutikad tervele tänavale, osa voodis, selle voodis sööd, jood puru, läheb kõik sinna kohe. Talvel nad ei roogi Lorrald, eks ole, talvedame roogi lund, eks ole, et see on nii ilus, vaikne. Täna see on jälle nii tüüpiline, et kui sa saad niimoodi hõlp hõlpsalt, saad nagu päranduseks maja, vaata siis sa nagu ei hoolda seda ka, et sa ei ole seda ise teenida, siis sa lasedki selle niimoodi alla. Ja siin ei olegi midagi teha selles mõttes, et vanasti oli, ütleme, viidi joodikut sundravile nõukogude Edgar Savisaar ehitas ka kainestusmaja, eks ta aimas juba siis tulemus on, eks vaata, tema näeb kõike. Tead, ma ütlen, et sellist uudist lugedes Me võime Savisaar üle nalja teha ja ütleme, et kahtlemata on ta teinud ka vigu Tallinna valitsuses, ütleme, jätab, jätab soovida. Nii mõnigi asi. Aga kui sa mõtled, millise pinge all ikkagi tähendab sa teed raske tööpäev, lähed koju seal, ütleme siis napsitanud vilja kodus ja see on nagu häkkeri filmi isa oli selline lahke vaimulik võttis enda juurde võtta, korralikuks inimeseks saab, aga mida ta isa vana fin taronis jällegi saabastega voodisse jõi, näljas, seal, seal voodis, tema oli seal tema pühadus nagu siga öeldakse kohe otse välja. Kole lugu, see, mis meie siit loeme. Ja see muide väga-väga tüüpiline, et sellise suure palgaga nagu vilja Savisaar-Toomast on europarlamendi saadik ja ütleme maja, kus ta Edgar Savisaare ma jään sinna, tekib kohe, ütleme selline mees, kes tuleb sisse elama niuke talviti. Sihuke rohutirts ei ole tööta laulma, Edgar ehitas Toomast, laulis siis, kui Edgar maja valmis sai, siis tuli Toomas Saksamaalt tagasi, elas kõpsti, kolis kohe siis nüüd hellad, laulavad ööd läbi, seal. Kurb, kurb, kurvad lood, noh, joomisest on muidugi siin kroonika seal teisigi teisigi jutte. Täna don kahest noorest ajakirjanikust pikk lugu, kes samuti oli teine ajakirjanik, küsib ta käest kohe, et kuidas viinakuradiga sõbraks saida. Aa jah, sellest isenesest me kuuleme, võib-olla vahepeal törtsu pillilugu, aga tõesti võiks rääkida, oktoober on ka viinakuu hakkab lõppema. Puhul võibki heita pilku alkoholismi süngesse maailma, et selles mõttes, et liiga vähe me räägime oma saates alkohol, alkoholi kahjulikust mõjust inimese tervisele, inimsuhetele. Ja et see tegelikult see Imre gaasilugu kaines on seks, no kuulame pilliloo ära ja siis tuleme selle teema juurde tagasi. See terase kroonika suur pihtimuslugu. Mul on väga hea meel muidugi krimisaatejuht Imre kaas, kes on noormees, sõprustas hiina kuradiga üle 10 aastane, 28 aastane alles ja aga on juba jah-sõna juba ära sõbrustanud, jätkunud, juma jätnud jumalaga ja väga tore ja väga tubli, aga lugu on mõtlemapanev. Ja räägib väga palju, näiteks ka ajakirjandusest väga avameelne pihtimus, ma siin tsiteerin natuke. No tollal tundus, räägib Imre, et alkoholi mitte meil on justkui ajakirjaniku ameti pärisosa. Ma ei osanud mõelda selle peale, et alkohol on uimasti, millist kahju tekitab, see oli rohkem selline veider sotsiaalne abivahend suhtlemaks vanemate kolleegidega, mingisugune ühenduslüli. Mis nende jaoks tegi ka mind aktsepteeritavamaks, mis saab olla lühist vanal ajakirjandus, peerule noorel algajal tindi, siin on trükiviga tindinii ja siis on mingit pudi tindi, isi ninale, jaht, indini, retsik, armastus alkoholi vastu, mul tuleb kohe meelde kuulus, me oleme ise rääkinud sellest oma saates Vassili Kantar teoses krokodill. Et vene ajal võib-olla alkohol ajakirjanike suhetes mängis tõesti väga palju rolli toimetustes joodi üsna kõvasti. Aga minu arust nagu uuel ajal minu arust, kui tekkisid need avatud toimetused ja toimetustes tekkisid nagu arvutid ja, ja hakati üldse nagu siis hakati nagu korralikuks minu meelest? Jah, see on huvitav küll, et tegelikult selle, mis ta nimi ongi nüüd. Imre gaasi mälestused pärinevad 10 aasta tagusest ajast, et siis 10 aasta taga oli nagu sa avatuse toimet Duste süsteem täies jõus ja enam ei joodud minu arust kuigi palju. Et mina võin küll ka öelda, et siis, kui mina ajakirjanduse tulin, hakkas ka vähenema juba see joomine. Nii et tegelikult kõige hullemad ajad jäid tõesti sinna 60.-tesse 70.-tesse aastatesse vist kaheksakümnendatel siis oli see kõva joomine, aga noh, selles mõttes, eks, eks need vanad vanad tegijad on rivis. Vaata huvitav ongi see, et tema, Imre kaasa nüüd 10 aastat siis on joonud ja jätnud hüvasti joomisega viinakuradiga. Aga kui ta käis veel ajakirjanike liiduga väljasõitudel. Seal leidus teenekaid, kirjutajaid, reportereid, nagu ta ütleb, nad tegid väljasõite ja ja, ja need ajakirjanikud ja väljasõitudel kõik mõtlesid ainult sellele, millal paarisjoogid lahti korgitakse. Just nende tehnikate ajakirjanike koos istudes sain aru, et kurat, meedias ikka juuksed kõvasti ja mul on veel üüratult kasvuruumi. Üks tolliliidu väljasõit lõppes minu jaoks ärkamisega. Põõsaskaaslasi otsima minnes avastasin, et nad olid lahkunud juba eelmisel päeval. Vaat nii. Vaata ka vanade ajakirjanikega on ohtlik minna, niimoodi väljasõidule küll, et siis sa võid tõesti põõsas põõsas lõpetades, vanad ajakirjanikud olid selleks ajaks kindlasti juba tagasi tööl. Vanad ajakirjanikud, ma siin ütlengi seal noore ja vana, võib-olla ka vahe, et vaata, noor kuidagi tormab seiklustesse jäägitult ja uljalt, aga vanaajakirjanik ta võib napsi võtta küll, aga tallati tiksub kuklas see teadmine, mis kell väljub, buss Need on tal väikses märkmikus kirjas Harsade ajad ja ta jõuaks sinna alad ja tal on elu õpetanud, Nad on väga nagu hoidma, alates väikest ressurssi, et jõuda ilusasti koju, et mitte jääda lääbakile. Ma võin oma mälestustest rääkida kuskil. Kui mina olin väga noor ajakirjanik, siis võib-olla seal kaheksandate aastate alguses siis toimusid igal suvel sellised üritused nagu ajakirjanike kokkutulekut, Need olid hästi toredad üritused üle kogu Eestimaal taval jah, kuskil Võrtsjärve ääres Peipsi ääres, mingites looduskaunites kämpingutes üle Eesti testi, kõik toimetused, televisioonid, raadiod sõitsid kokku, maakonnalehed, pealinnalehed, ainult Eesti kommunist ei tulnud kohale ja ütleme, ajakirjade toimetused üldse vältisin üritusest, ajakirjandus oli vist ta sealt ka siukse nagu looming ja selliseid ja neid ei olnud ka ja pikk-pikk rahvas ei ole käinud, aga ma ei mäleta, ma olin ajalehe punalipp praktikal ja mul õnnestus kaasa võtta, sest ajakirjanike liidu kokkutulekust ja tõsi on see küll, et tõesti joodi palju, aga vaata siis oli jälle kuidagi teisiti organiseeritud, siis mindi telkide toitlustamine, saunad, et keegi ei jäänud kuhugi ripakile ilma dokumentideta rahakottidega. Kui oli noor inimene ennast kaotas jõu, siis ta pandi telki magama, et selles mõttes oli hoolitsus olemas? Jah. Ja eks eks see tuli nagu kaastatega, et siin ütleme, see poistelt 10 aastat jäi ja nüüd võiks arvata, et nüüd temast hakkab kujunemas vana ajakirjanik, kes saab hakkama endaga juba Anapsis peaga, vaat nüüd täiustada pooleli. Ütleme, et sul sul kõrgushüppe hakkab välja tulema, et kaks meetrit on juba tavaline ja vot siis sa lõpetad, eks ole. Oled olümpianormi ära täitnud, jäävad kõige selle sellel alal, et see on kahju. Ma ei tea, kas kahju, et selles mõttes, et et eks see ajakirjanike napsitamine Vene ajal oli ka päris päris hirmus ja paljud inimesed ikkagi jõid enne seda päris nagu ära. Kui sul ikkagi tervis ei kannata, öeldakse, et joomine tuleb järel ette siis kui hakkab, kui see hakkab tervisele, hakkab joomist segama, hakkab joobes segama just nimelt vist jah. Siis ei saa enam juua, jah. Ja jah, see on tõsi, et vot nüüd vanad ajakirjanikud, kes käisid temaga koos väljasõidule, jätsite põõsasse ei seganud, aga see ei ole eetiline. Ma ütlen muidugi vanema ajakirjanike. Neil ei ole tegelikult vana inimene, ei jaksa hoida, tähendab kes Ta hoiab, kui sa ise ei hoia, see on ka selge, siis ma lohutaks muidugi imbet veel sellega, et ta siin rääkis, et, et tal need kogused läksid suureks, jäi päevas ära pudeli viina, jah, pudel viina, pool liitrit tundub olevat tõesti suur kogus, ma lohutaks inimesed sellega, et jah, noore inimese kohta on hirmus kogus, aga mul tuleb näiteks meelde Soome kirjanik Timo K, Muka kes üldse alustas päeva sellega, et ta võttis korralikult nätske pealt pool liitrit ära, üldse, siis tõusis üles. Noh, ja siis olles võtnud veel natuke peale, hakkas ta luuletama või näiteks armastatud tõlkija ja luuletaja, soome luuleklassik, kelle nimi mulle hetkel ei meenu, mis ta nimi oligi. Käis veel Tallinnaski, võttis napsi, käin, kohanen, mitte Kekkonen, kõik on meile ka väga andekas, ühesõnaga üks teine väga tuntud soome luuletaja, kes tõlkisiiliase ja, ja, ja odüsseia tõlkis soome keelde. Temal oli see asi, et tema ei saanud üldse tööle hakatigi, kui ta ennem kõvasti kruntale idioodi need tegid alkohoolikute kogusid. Kahjuks on palju suuremad vene kirjanik, eks ole. Fadejev, kohutavad, jälle kohutavad kohuslased. Hemingway jõi näiteks hommikul kohe jõi pudeli viskit, tähendab et muidugi seda ei saa eeskujuks seada kõik need isikud, keda me näiteks tõime surnud, tänaseks surnud ja ja ega see elu nüüd midagi väärt ei ole. Lohutan imetluspäevast tõesti, kui me hakkame mõtlema pool liidrid, kui jagada päeva peale, ära jagada, pole hullu, võin tuua positiivse näite, marssal Mannerheimi, kes võttis täpselt igal täistunnil, võttis pitsi viina ja sellest kokku tulebki pool liitrit, rohkem isegi pole, mitu neid täistund on, kas ta magas, ta magas seitse tundi tavaliselt ülejäänud täis tunnita, võttis pitsi viina ja aga pitsi suurus on ka, eks ole, 50 grammi ja võib-olla sajane pits ka. Või on niimoodi? Mannerheimi valas veel niimoodi. Võiks väiksed demaria laisaare armee ohvitser oli vastav organisme, ta ei läinud kunagi liiale, ta võttis täistunnil pitsi äradel, kägu kukkus kellast kuku, siis võitis marssal väikse pitsi viina ja siis sõdis edasi. Täitsa õige, nagu sa kägu ja täis täistund, siis ma olen näinud, võttis viina selle järgi, kick pani tema kellad õige Mannerheimi võti siin juba kella kaks-l on kaks või kolm või neli, eks ole, oleks võinud muidugi võtta. Nii palju, kui kell on pool tundi kell 404 mütsi niimoodi, et siis saab nagu täpsemalt praegu ei saa aru, aga siis ta poleks olnud marssal Mannerheim, vaid oleks näiteks Timo ka Muka. Nojah, ja ütleme näiteks siukesed vene kirjanikud kuulsaid joodikutega, nemad üldse mingit täistundega sihukest asja ei pühitsenud. Et nende jaoks kellaaeg ei olnud oluline, sest Venemaa niisugune ääretus Teppidema seal ei ole tähtis, mis kell parajasti on, et kas sa pead võtma täis tõnile veerandtunnine, seal võeti siis, kui hing valutab. Hing valutas sageli ja, ja ka ja ka hing valutab sellepärast, et maailm oli ebaõiglane, maailm on ebaõiglane ja nii palju kannatuse ja intelligentne inimene, jälestus kogu seda tsaariintelligents, et inimene on üldse kuidagi nagu üleliigne tundus, ta tundis, et tal üleliigne teda ei vajata ja siis siis midagi ei olnud teha. Ses mõttes Imre pihtimus oli südamlik ja tore lugemine, naljakas ütleme ütleme, see on niisugune eesti noormehe pihtimine, et me ei ole veel paraku napsivõtmisel maailma tasemele, ütleme, veenindžgrafeeri pihtimust lugeda oleks olnud loomulikult huvitavam. Aga noh, mis parata, eks me Eestis püüame ka jah järgi ja veel kord ütlema, et kes tahab eestikeelset väga nagu adekvaatset, võimsat ja, ja, ja just nimelt ka naljakate kurba kirjeldust joomisest. Veelkord soovitan lugeda Harri Jänese raamatuid allakäiguspiraal. See on seal põhiline, ütleme see niuke muidugi tüvitekst, mis räägib alkohooliku elust. Oled sa seda lugenud? Ei, selline raamat, kus on Ma olen lugenud Harri Jänese raamatuid poiss ja tüdruk. Ja sellest me räägime ka. See on ka üks jagada ja, aga see allakäiguspiraal oli selles mõttes tore teosed. Et seal oli nagu ilukirjanduslik lugu, mis rääkisin ühe inimese allakäigust ja vaheldus nagu arstinikest kiretute kommentaarides öeldi, et nüüd on pealegi viidud sellesse faasi. Nüüd hakkab maks minema selliseks. Neerud on sellised, et see koguaeg oli selline, nagu see oli tegelikult omamoodi, väga võimas ja muljetavaldav kirjandusteos, mis ma lugesin veel raamatut, Harry, mina ja tänav. Seda ma kahjuks pole lugenud, sest mind, liikluse huvid vot mind ka liiklusnagu. Praegu mõtlen imestusega, et mind autot pole kunagi huvitanud, aga aga seda raamatut lugesin läbi millegipärast ja lahendasin seal mingeid ülesandeid, seal joonised näiteks silgud anali heeringa, täna oli pandud joonistused, väiksed autodele küsimused, kummal autol on õiguse esimesena keerata või on teada, et silgu tänav on peadena vatt? Ma enam ei mäleta, kummal autol seal õigus oli, aga tookord lapsena mulle see väga oluline Need toredad raamatu ei mäleta, näiteks oli ka väga tore oli, raamat, oli Heiti Kadastiku raamat vestlusi noorukitele ja siis oli veel tütar, kelle teoseid tütarlapsest sirgub neiunaine või naine ja Olüksime Lugašmajalt tütar, aga mind huvitas ja ma lugesin, mis temaga juhtub, kui ta naiseks nimed ja seal oli jälle väga oluline peatükk oli jälle tütarlapse, õieti ka. Väga paljud lapsed lugesid raamatut avameelselt abielust. Nad abielus ei olnud, lõik, lapsed, nad ei olnud abielus, aga nad tahtsid. Kas nad mõtlesid siis tõesti juba abiellumise ja ma arvan, et muidugi nad mõtlesid selle peale ja lapselapsi huvitas, et mis see abielu nagu on, et milliseid seadusi tuleb täita, milliseid paberid alla kirjutatud abiellumise juures, mida silmas pidada, kui see oli väga populaarne raamat, selliseid asju loevad lapsed, lugesid seda. Vaata huvitav lapsed ikka lugesid mina ja tänav avameelselt abielust tütarlapsest sirgub naine miitava draama minule materjalideks, mida tegi Tikuki ise, Väike-pikukes Stalini-aegne raamat tikuga pani maja põlema üks miks? Sellepärast et ta oli paha, paha oli ta sellepärast, et üks ulakas laps mängis sellega, pillas selle maha ja kardin läks põlema. Petesse raamat õpetas seda, et lapsed ei maksa, insenerid, ilusad hirmuäratavad pildid tuletõrjeautodest tulekahjust. Maja kustutati õnneks jah, sest olid head tuletõrjujad tänada, näiteks kui inimene inimesel läheb maja põlema, ei ole kindel, kas haldusreformi käigus ja need tuletõrjujate koondamise käigus, kas tuletõrjuja jõuab kohale, jah, kui on ainult üks tuletõrjepunkt Mäos näiteks, mis peab kihutama laiali üle terve Eesti ja nii, et noh, ütleme, et oli Tikukestel suur võim, on küll, jah. Mida Andrus arvata sellest, et mida arvata sellest, et toimus suusahooaja, mis toimus suusahooaja avaüritus aga sinna Mati Alaver ja peasekretär Jüri Järv ilmunud, et kas see on, kas võib arvata, et Alaver ja Jüri Järv on riigist põgenenud, miks nad lihtsalt ei taht jooma tulla? Arvata ei pea alati kui mingi tingeltangel pilla pralle lapsena tulemus, võib-olla nemad on otsustanud, et 10 aastat on nad joonud, pudel päevas aitab sellest jamast, eks ole. Teised kõik kõvad kõride kohal 10 leinast Latzeri Tammer, Sirelpuu ja et mina, see, see vaata, see, kes kolis sinna Lotmani korterisse, seda vist ka ei ole. Sama yld keeras ära, Heino. Papa ütles, et ei lähe paist midagi. Sellepärast et ega neid avaüritused need ei olegi tähtsad. Tegelikult loomulikult korraldatakse selliseid pidusid iga iga, iga asja puhul võib teha, peo öeldes on avaüritus või lõpuürituse vaheürituse. Kuidas ilma vilatarsis, Andrus, kuidas siis suusahooajakavade ilma viinatama, küsiksin retooriliselt vastu. Tegelikult saab külma lõbusal pärast mäletad hoopis rohkem suusatamisest, aga uisusamm leiutati üldse tänu selle suusatad olid raskes joobes ja jalad vajusid. Nad ei püsinud rajal. Seal oli vanasti jah, kindel rajad, jah, vanasti kained mehed sõitsid, nad suutsid küll rajal püsida, see on tõsi, aga nüüd see alkoholi hiljemal tuli doping, eks ole, muud järeldused ja ajusse kõik. Samuti suusahüpetes, Mart, kui sa oled tähele pannud, vanasti patijalad koos, aga siis joodikud hakkasid, hüppame, jalad laiali v stiilis kuraatorid norralasi, asi on tegelikult kusjuures kummaline annet joodikutel toodikutel tegelikult läheb paremini, jumal hoiab joodikuid, jah, sellepärast et kui sa hüppad, jalad laialdasemad kaugemale uisud alla, täitsa taie, murra luid kära, kui ta kukub alla. Selles maraton. Ma näiteks ma olen ka kunagi käinud Tehvandi, nüüd eelmisel suvel käisime onu Bella, käisime Tehvandi suusa torni tipus ja ma ütlen sulle ausalt. Ma sõitsin sinna listiga sinna üles ja ma hoidsin, ma läksin sinna välja ka sellest lifti zahtist, seal imeilus vaade avaneb, Otepää ei oleks. Aga see on, ma hoidsin faktiliselt kõik see aeg, kus Bella käis ringi, imetles fotot, mina hoidsin sellest sellest tornist kiindunud, onu Bella hüppas alla. Ei. Kõige õudsem oli veel see, et sealt kogu aeg samale trenn ja just nimelt raskes joobes suusatajad läksid reipalt laudadega veel seal veel see, kus need Allalasenud veel kõrgemaks, et milleks veel trepist ja vuh ja vuh tulid nende kolaki kolaki alla, tead, ma hoidsin kinni, mul oli paha olla mul hirm. Teine kole asi, mida ma alati olen mõelnud, et kuidas inimesed saavad sellega hakkama, on ju need vettehüppetornid, et see on tegelikult ka kohutav, sa lähed kõrgele, kõrgele rippuma, alla, alla vette, tähendab miks see, see tundub nii õudne? Ma ei ole kunagi julgenud minna, tudengid Nuubagatis vaata, hunt läks sinna ja see laud lõi teda laudade taga ja sa, sa ei tea, kus lautsu viruti näiteks minister piinist oli ka ilusaid ja mister piinlakse üritaski alla hüpata, ta lakkas hirmile, roomas kõhuli mööda lauda tagasi, ikka kukkus vette, sest keegi lükkas teda. Jah, ja niimoodi need püstised, tornid, sa võid selgroo ära. Need ujumistornid on selles mõttes eriti ohtlikud sellest, mis meid sinna läks. Pahaaimamatu laps näiteks läks üles, aga mina muidugi kunagi mina teadsin a priori juba ette, et aga ma tean, et paljud lapsed läksid sinna üles vaadates ei tundu nii jube normaalne, tundub. No mis seal on. Aga läks üles, hakkas lapsel hirm ja siis ta hakkas mõttes tuleb alla üleval juba ulakas laps, kes lükkas teise lapsel ette ja eluaeg oli hirm ja kartis, võti, laps, võib-olla ta häbenes alla tulla ka ja sinna lõdisema. Et tegelikult vette tuleb minna nagu madu aeglaselt libistades nemad hammuda, niimoodi läksid indiaanlased ja meetrite tehaka sulpsu ja mitte anda vaenlasele. Ja ma ütlen, et kui te lähete vette näiteks suvel supelrannas, siis bassi poole peale, kui te lähete vete, siis lähedaseks oleks lapsi, kes teid pritsiksid külma veega, sest et see on väga ebameeldiv, võtab judisema, teie lähete, hakati vette minema, vesi on külm, hästi kole on, ja siis kuskil mõni laps, lauk, vaata vett pritsib märjaks saad nohu ja pead minema kaldale tagasi riidesse panema, võtma paratsetamooli ja jooma kuuma teed ja see on õige nimetada, siis on see rannapäev läbi. Kaks nädalat voodis, nagu minuga on sageli juhtunud. Ma tahtsin, et vetikad on ebaloomulik, selles mõttes martsa vaata rääkisid, et tegelikult on juba see imelik, et inimene käib püsti, sellest tulevad tema seljavalud samamoodi vette hüppamine ei ole loomulik, et kui me mõtleme, ükski loom ei hüppa plärtsti vette. Näiteks krokodill, ta läheb tasa niimoodi vaikselt ja vaatab ka, et lapsed ja britid või siis niimoodi lähedalegi veega ja ruttu välja võtabki hambusse ja viite kuhugi. Kobras või, või ükskõik, mis loom on, selle, keegi ei lähe niimoodi. Ta ronib kalju otsa, karu tahab minna ujuma, läheb kalju otsa juba plärakeselt vett, mitte iialgi, jälle nii vaikselt minnakse vette, kombatakse käegiatega üksi kala, Teie käpaga sabaga ja lahkutakse seda vett juuakse võib-olla natuke nagu loomulik loomulik inimene ka, kui ta tahab loomulikult käituda nagu vaikset vett, ärgu ronigu torni otsa ja karraga. Ma võin tuua sellise paralleeli või kaugene näite ajaloost, et näiteks ütleme, et aastasadu ka vee ääres elavad inglise kalurid, kes sõitsid paadiga, meil inimesed ei osanud öelda, sest vete ees ujumine tunduski ebaloomulike ohtlik olevat. Meremehed ei osanud kunagi ujuda Kolumbuse merele. Eesti rannakalurid samamoodi. Jaga järvede ääres sõideti paadiga hellalt õngitseti ujuma, mindud see tulika kuskil 20. sajandil, kui hakkas külma veega karastamine, mille taga paljud inimesed kopsuhaigusi ja muid haigusi jäid haigeks, sõitsid voodisse mitu nädalat ja ideed. Ja vot see oli see, mida Evelyn Sepp propageerib talisupluse ujumiskursused pragunenud. Seal on mures, et umbes samal ajal, kui inimene hakkas kahel jalal, käin enamvähem ja loomulikust elust kus praegu Evelyn Sepp propageerib, eks ujumisõpetust. Ja mis sellest kasu on juba mitukümmend aastat olemist õpetatud. Uppunute arv järjest suurem, vaata ilmselt poleks teadnud, oleks tulnud, et vesi on ohtlik, sinna ei maksa minna või siis oleksid ja ta ongi ohtlik või mitte joodud, ka keskajal oli bakterid teise juurde läinud õlut. Noh, et selles mõttes kindluse piiramisel piirame, sellel jalad oluline see, et tuleks õllevarud ja veinivarud paljas vesi sündinud nagunii juua, sellest oli ainult koolera ja tüüfus. Pääse sillad lahti, kuidagi seda lolli peaga jõi. Et vesi ja väga, väga ohtlik täna, nii. Ega me ka ei tea, et kui me ostame näiteks poest pudeli õlut, Medelemission või pudeli viina, aga kui me mõtleme, laseme kraanist vett, me ei tea, kus see kraan tuleb, kus need torud maalt tulevad, kes seal maal elavad, kes seal torude ümber käivad, midagi torusse sisse panevad, no ütleme, mitte Tallinna veereservuaar, hakse Ülemiste järv, haldus, mille me sinna kukkunud siis Poola reisilennuk, kaubalennuk, täpsemalt, see on küll taraga piiratud, aga mitte, ma tean, seal käivad ilmselt vahel kala püüdmas, seal võib mõni poolakas siiamaani olla, ulbib seal, lased kraanist vett ja samal tuleb ka paar molekuli poola. Palun väga, on selle tarvis. Ja sa jood seda ja sa ise ei ole ka enam puhas eestlane sinu sees poolakat, hakkad juba rääkima sihukest üle Ülemiste järve kaldal luidetes lasti maha Viktor Kingissepp, eks ole, palun, ka tema on seal kuskil. Nii et jah, mis on selle, mis on selle asja mõte, mida me rääkisime, asja mõte on see, jooge veini, õlut, ärge seejuures voodise tehke seda, ärge lällaced, häirite naabreid. Ed Wood, nojah, voodis ka teid aidata ja õige ei tohi vette hüpata kõrgelt ja kui me kohtume veel resümeerida veel tuua veel algusega kokku, et kui te olete justkui diktaator ikkagi jooge veinilaua taga, ärge lennake ja valitseja oma alamaid heatahtlikult karmilt, kuid head ohtlikult. Brežnev oli muidugi vanaduses haige, oli sageli voodis, aga ei ole andmeid, et oleks seal veini joonud või valju häälega laulnud. Preesiale põetaja tegi süsti ja andis tabletid, seltsimees Brežnev magaks 14 tundi ööpäevas, nagu oli tema soov voodimõte tegelikult ongi ju voodil vaikus ja rahukuningriik, voodisse minnakse selleks, et talle tasand ja vaata, me rääkisime ka sellest Firenze hertsakest jälle, milline vahe Firenze hertsogi ja seltsimees Brežnevi vahel seltsimees Brežnevi toonud mingisuguseid Amelevaid paarikesi, seltsimees Brežnev palus, helistas kesktelevisiooni, palus näidata talle sobival kellaajal jalgpallimängu jäähokimängija talle näidata, seda järsku kummardi huvil, kummal mitte mingit, mitte mingit jälkus, ta ei teinud mitte mingit amoraalsus, vaatas sporti. Jah, aga ütleme, kui oleks olnud vanasti see, kui ei oleks veel leierdatud, kas siis oleks toodud seltsimees Brežnevi juurde, partake dünamo, dünamo oleks isegi oleks tuba valadusele veega külmutatud, et tekib jääplats, oleks neile dokid seal, kui oleks olnud peasekretäri kontekstis võiks mitte ühelgi tõsisel spordimehed ei oleks selle vastu midagi, et mängida presidendi magamistoas, eks hoki ka selleks, et saaksid ka seltsimees päris või näiteks lapsed saaksid neiks venelased palju, mäletad, olid sellised mängulauad komplektid, kus olid kummist jalgpallurid, vaata need saineda Oradega iga jalgpalliora ja ütleme, et ei olnudki vaja Spartakite dünavat kutsuda, mängima võtsid selle Ilusa partnerid olema, võis, võis mängida, muidugi yks vasak, teine parem käisin. Nojah, ütleme, et seltsi president kutsuda ka oma abikaasa ja mängida kahekesi seda neid kummist jalgpalluritega. Vaata kui ikka kombeline elu, see on ikkagi üks väga ilus elu. Aga nüüd on, näed Alaverile isegi murdmaasuusahooaja avamisele. Mis me teeme siin, mis, mis hooaeg sellest, oh me paneme nüüd punkti tänasele, täna paneme punkti, lähme koju ja lähme magama, jäi jo voodis Veinjaile. Karju valju häälega ja ujuma ka ei lähe, ujuma täna küll ei lähe, eieiei. Need pesi häälda. Nüüd. Ja läbi kaadria teada. No läbi kaasa ja ka. Teiega.