Head tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja ja tänase muusikasaate teemaks on sõnameistrid ehk tähelepanu, vald on laulusõnad ja just nende tegijad. Kuna see valik on üsna play natukene kitsendav siin seda selles mõttes, et laulusõnade tegijad, kes otseselt ei ole tuntud luuletajatena või poetessidena vaid hoopis mingil muul alal, ka mitte need, kes lauljat, kes ise endale sõnu teevad, ka nemad jäid välja. Tihtipeale ongi laulusõnade autorid jäänud justkui kõrvale või tähele pannud. No võtame kas või näiteks klassikalised pärit Mozarti ja Verdi ooperit, kui palju siis teatakse, libretistil ikka teatakse, et persi geniaalne ooper, Mozarti suurepärane ooper, aga kes selle libreto on kirjutanud, mis samuti oluline, seda nii väga ei teatagi. Aga läheme siis tõelise sõnameistri juurde ja tema nimi on Heldur Karmo Heldur Karmo lauludest laulutekstidest neid on niivõrd palju, võiks kokku panna lausa kohe mitu saadet ja võimalik, et sel aastal olekski seda vaja teha, sest Heldur Karmo sünnist möödub 90 aastat maikuus ja suvel tema surmast 20 aastat. Agadne tänases saates jõuame ära kuulata kaks laulu teksti. Kui palju ta neid kokku teinud on, internetist vaadates erinevad leheküljed annavad erinevad kohad, annavad erinevaid andmeid. Ütlevad, et 4000 3500 Heldur Karmol on ka olemas kodulehekülg. Heldur Karmo punkt net, ja seal on ära toodud ligi 3000 tema tehtud lauluteksti teksti ja umbes veerand neist on originaalid ehk siis spetsiaalselt tehtud laulutekstid, mitte tehtud võõrkeelse laulu, kas siis tõlge või mugandus või päris uus tekst, mida ka tehakse. Paljud laulud olnud laulmata, nii et kui kellelgi on laulutekste vaja, Heldur Karmo koduleheküljelt neid saab ja sealt saab ka vaadata, et kas neid on esitatud või mitte. Aga selle, olgu see kasvõi 3500 või 3000, on see ikkagi tohutult palju ja ei oskagi öelda maailmas ilmselt vist analoogi ei ole, et see võiks lausa kinessi rekordite raamatusse minna. Väga suur hulk laulutekste on tal tehtud ja paljud neist ka laulmata. Kuule mõiste tänasesse päeva hästi sobivat laulu Heldur Karmo tekstile, Heldur Karmo kodulehel on ka ilusti märgitud ära aastanumbrit. Ta on väga põhjalikult kirja pannud ilusti, mis aastal tehtud on. Näiteks see laul on pühapäev, tore päev. Tavaliselt pühapäeviti ikka vikerraadios. Aastakümneid tagasi kõlas Heldur Karmo, on selle dateeritud aastaga 1962 ja esitavad Klara kotteria tilluke Marika Tomberg. On pühapäev tore päev Heldur Karmo tekst aastast 1962 ja nagu ütleb r-i Polotec ka salvestusaastal 1962 meeshääl märgitud teadmata. Nii ta on. Heldur Karmo ütlejat laulu kuulame ka saate lõpetuseks, aga sinna vahele mahub veel üsna mitu laulu ja Henno Käo. Tuntud ka muusikuna ansamblist peoleo Opne, kus ta juba väga vahvaid laulutekste tegi. Aga hiljem pühenduski täiust rohkem laulutekstide tegemisele. Ansamblile apelsin on ta teinud tekste ka krokodillid, kikilips teada-tuntud sõnad, laki lips originaalis jäätnasin vallatu tekst väga palju teinud ja Kukerpillidele otse loomulikult on Henno Käo planeerinud väga palju laulusõnu. Ja Kukerpillid on ka ise öelnud, et Henno Käo on, nad võlgnevad Henno Käo laua populaarsuse osas väga-väga palju. Üks lugu, pillimehe elu, mida me kuulame, on ta otse elust endast. Küllap Kukerpillid ja teisedki eesti ansamblid ja esinejad on kogenud seda, et kui ansambel ikkagi lõpetab juba lisaloo või lisalood ära mänginud, siis ikka keegi tuleb. Poisid, pange üks lugu veel. Oma kogemusest tean sedagi, seal on ka selliseid kodanikke, kes lausa siis, kui pillimehed juba asju kokku panevad või on praktiliselt jõudnud juba kõik asjad ära pakkida, tuleb ikka veel ja nõuab ühte lugu veel. Õnneks viimastel aastatel on see komme natukene vähemaks jäänud mingil põhjusel ja võib-olla paarikümne aasta pärast on segi laulutekste noortele arusaamatu, saamatu, aga praegusel ajal kindlasti vägagi arusaadav ja Henno Käo tekst ansambel Kukerpillid, kes esimesel aprillil saab ju 45 aastaseks. No olengul või pallini on, segan, villa, oma kibe töötšekid, frakid, toaleti, tagatiivad, nüüd muudkui lugu, aga lahti, saal, öö, pillilood, joon, Uibu päris peened. Maitselt nagu suhkur, magusa. Et ei riivaks mõnda kõrvakesed nii õrnadel, eks sõnad olgu üsna magusa. Toidan ei ravinud ja milline on? Ikka, leidub sellel sellel laual. Aromaatsed suitsupilved, kuskil puruneb kristallist pokaal. Rõõmsaid õrnahäälsed kilkeid vaadab meeste võimas naer, ühtses lusti rütmis kõigub kogusa. Hommiku nimendil, higi ära oli ega moos. Pidev viimusest vaarudes meeles jäi ikka, et sa olema pead kõvemat puus. Kukerpillide laul ja Henno Käo sõnad. Läheme edasi Valli oja verega, kes on samuti väga-väga palju laulusõnu kirjutanud erinevatele esinejatele nii originaaltekste Polava, Olav Ehala lauludele kui ka kas siis nüüd tõlketekste või mugandus tekste välismaa lauludele. Üks tuntumaid kindlasti valged roosid. Ja mida sai tuntuks ansambli palderjan ehituses küll, Boris Lehtlaane salvestas selle laulu enne aga palderjani. Basskitarristi ja laulja Vello Salumets ütles, et Boris Lehtan unustas seda promoda või tutvustada seda laulu ja nii peetaksegi seda laulu pigem palderjani looks ka Jaak Joala-le teinud tekste progolharumi lugu. Zolti toog on tema tõlgenduses Eestist saanud ohe öös. Üsna erinev originaalist on see tekst lisaks muidugi Vello Orumetsa hüvasti Maria ansamblile Laine ansamblile Merlon, teinud palju aja veretekste ka armastuse lugu ehk klaveri stoori, mida Marju Kuut laulis valli ojaveretekstile meiega kuulame Volga loole ja ansamblilt pirita esituses laulu pandestaatne, mille teksti on samuti teinud Valli ojavere. Olga Nool esitus ja laulusõnad, Fally ojavere läheme edasi natukene moodsate aegadega või natukene tänapäevale lähemale. Villu Kangur, keda muidugi televisiooni vaatajad hästi teavad, praegusel ajal menuka sarja ENSV kaasstsenaristina. Aga laulusõnu on ta teinud üsnagi palju. Ultimate tuuleSinger Vinger ka Tõnis Mägi näiteks siin paar päeva tagasi lauldud ja paljukuuldud looja, hoia maarjamaad. Tõnis Mägi esituses on ju Villu Kanguri tekstiga. Lisaks on ta muidugi kaatne, näitlemisega tegelenud ja kõige muuga. Aga laulusõnu on vile, nagu sõbrad teda kutsuvad lähtuvalt tema nimest kirjutanud väga palju ja Fraide stiil on ansambel 80.-te lõpust, mis aeg-ajalt ikka jälle kokku tuleb, kuna muusikud on üsna hõivatud erinevatest ansamblites. Ja ikka teevad lugusid ja salvestavad neid ka. Villu Kangur ongi põhiliselt raide stiilile sõnu teinud. Traaltüür, laug, joop, ansambli Singer Vinger, kitarristide sealgi paar lugu laulnud head tuttavad, omavahel kuuleme stiili lugu ongi rumal tüür, laup, lugu teisega laulab ja Villu Kanguri Salatsi hirm hulgub ringi. Nii-öelda. Kui ei? Söö. On veel. Kraanist joogi. Arva need. Ja neid ei arva. Fride stiil ja nende lugu, hirm hulgub ringi, teksti autoriks Villu Kangur. Näitlejana rohkem tuntud Peeter Volkonski on ka mingil määral kindlasti kirjanikuna tuntud, on ta kirjutanud päris mitu raamatut. Ja lisaks on ta tõlkinud palju raamatuid lauljana tuntud, nii et tõeline multitalent, Peeter Volkonski aga on ka laulutekste teinud kindlasti Peeter Volkonski üks tuntumaid või isegi võib-olla kõige tuntum laulu tekst on heli nällikate ehk tuntud ka nime all. Karuks istus vangitornis Rootsi rahvalaul, mida kunagi esitas ansambel proteller, ehitavad veel praegugi, kui vaja on ja kui kokku tulevad ja esinevad. Aga selle testi on jah, Peeter Volkonski teinud ja pole, aga ütles, et see häälte tegemine häälte järgi tegemine, seal on palju. Kristid tuntud muusikuid. Et see oli üsna lihtne Need polnud, et väga palju vaeva see ei nõudnud, aga Peeter Volkonski teistele laule teinud näiteks Gunnar Grapsi laul, pinge, mille autoriks on muuseas Slovkakoobrin Grapsi bändi lühikest aega mänginud kitarristide ansambli vitamiin lugu Anne Veski lauldud viimane vaatus originaalis piidi Gonzales Volkonski on selle teatri peale ümber mänginud väga vallatu ja lõbus teksti ja ka ansambel justament. Üks tore laul Peeter Volkonski sõnadele, kes see laulab köögis. Just nimelt Peeter Volkonski sõnad need on ja kes täpselt nii ongi kirjutatud, kes mitte, kes see, kes see laulab köögis. Valmi. Hõi koos. Tänavadke kuulake, FB laulab veel. SEB-i juures on see, et kõik aru seal alage Aljuriidovi köögi. Juures juustu või kapsapraam purgiis paarina tainas väikese rulalaulu, tatra või kruubi kui sinine vigu. Onu tõi Kell Pille tiibu. Laulukoor jäär jälle, kaos käes. Kuulake särama. L1 kaar etena. Kaator essee või karu, Lauracereni ai või Need, kes tänavatööl ei tohi nalja HV. SEB liimile. Kive on kõik potid ja pannid, need armsad mängukannid, kive ja nüüd riidekapi valli tee on vast laulukoor. Too oktoobrikuu mõne taime, ütleme näiteks palmipuud, ei pea ka ülejäänud EFTA kogule keeltele Karl Klein Kirillile. Veitsa ru. Ai võidovi tänava kääri toim havi filmilindile jäi. Söök on sees ja kulp on peas. Vaiklusikas seisavad reas möire, aga uut. Laulutüübis jala ära. Karta on essee pai taru. Ai vai. Köögis laulis ansambel justament. Kui keegi praegu kuulab köögis raadiot ja Peeter Volkonski sõnad vallatud synni vinni plärts juhhei Peeter Volkonski paatne pikki aastaid Tartu elanik ja Vanemuise näitleja. Ikka aeg-ajalt mängib ja Tartu kanti jäämegi Juhan sütt, Ansambli Fix bass, basskitarrist, pikaajaline nii-öelda selle kõige tuntuma Fixi koosseisu basskitarrist ja muidugi ka kõige tuntumate Fix'i laulude sõnade autor. Pihlap, sütt, nii nad on märgitud väga suur hulk tuntud Fixi lugusid. No mitte küll päris kõik, aga ikkagi üsna suur osa vana pildiraam, näiteks kaape Vello Toomemetsa poolt kirjutatud tsirkus, need on ju täiesti rahvalauludega muutunud laulud, mille sõnu teavad peast paljud, paljud inimesed, aga ka ansambli justament on Juhan sütt kirjutanud tekste. Sütti nime peale tuli mul perekonnanime peale meelde, kuidas õigemini selline uitmõte pähe, kuidas eesti keel on üks ääretult huvitav keel ja see imestad. Välismaalased, kes eesti keelt ei oska, mõtlevad, et küll on ikka imelik ja raskekeelses ava sütt või sütt, süsi söesütt ja niimoodi seda käänatakse siis nimetav omastav osastav teesa siis mingile välismaale selgeks, et miks ta siis nüüd niimoodi on, et kõik kolm on täiesti erinevad süsi, söesütt neil on ja kui hakata veel seal mitmuses võtma, siis läheb asi veel keerulisemaks. Aga see selleks kuuleme juhatus, hütti teksti, muusika autoriks Priit Pihlap Ultima Thule esituses ja Silvi Vrait Ultima Thule'ga päris mitu lugu salvestunud Fixiga loomulikult ka temale Juhan sütti tekstid väga hästi tuttavad kivist kodu ja Ultima Thule, loomulikult palju-palju õnne nende 30. sünnipäeva puhul. Edu ja jõudu ka edasiseks. Silvi Vrait ühes kohas ansambliga Ultima Thule kivist kodu. Selle laulu sõnad on teinud Juhan sütt, tuntud žanrilist fiks ja muusika autor Priit Pihlap, samuti tuntud ansamblist Fix. Jätkame saatega seal pühendatud sõnameistritele ehk laulusõnade tegijatele ja saate alguses vaatad uneski Eratne talada kuulajat, kes selle ettepaneku tegijad sel teemal võiks teha, saate väga tore, suur talu 1000 talu lausa võiks öelda kuulajatele, kes on teinud ettepanekuid ja tänases saates kõik laulud eestikeelsed ja see on veel omakorda väga meeldiv ettepanekud veel oodatud, kuigi neid ettepanekuid on juba need tehtud saate teemade jaoks ja käiku nad ka lähevad. Nii läheme siit edasi, Vello Salumets saab nimi, käis juba eelpool läbi. Seosed ansambliga palderjan, kus ta ju mitu aastat musitseeris ja ka palju hop laulusõnu tegi seitsmekümnendatel juba kuuekümnendatel Vello Salumets ise mängib pilliansamblis, optimistid näiteks heade tegi laulusõnu on ka hiljem neid teinud Jaak Joala pol laulud, tevaatne tekste ja paljud teisedki. Ja kaheksakümnendatel, kui Vello Salumetsseal oma aktiivse muusikuna tegev ei olnud, tegi ta palju laulusõnu ansamblile karavan, kuidas kaotajad tuntud Eurovisiooni võidulugu, mitte Karabahhi Karabahhia võitnud Eurovisiooni vaid iiri võidulugu rock n rolli lapsed, ka sellele on Vello Salumetssõnad teinud, kuulasid taga ühte karavani kitarristi ja laulja Agu Tammeoru laulu saatus mul peos ja sõnad ongi teinud Vello Salumets, esitajaks muidugi ansambel karavan. Ansambel karavan saates mul peos teksti autoriks. Laulu teksti autoriks Vello Salumets. Laur lomperi nimi ilmselt ei ütle suurt midagi kellelegi. Tõsi, laud lomperi nime all. On avaldatud ka luuletusi, aga kirjutatud ka laulutekste küll viimastel aastatel mitte väga ammu. Kes siis peitub selle nime taga tuntud Eesti näitleja Tõnu Oja loomulikult, ja laulutekste on ta teinud näiteks ansambel L Dorado, kes viljeleb Ladina-Ameerika muusikat ja ansambel Sorbas, kes pildile Kreeka muusikat ja Laur lomper on jah, just see tema kirjanduslik nimi ehk siis luuletuste tema luuletused võib-olla nii väga tuntud ei olegi. Aga lauluteksti on ta palju teinud kuulamegi ansamblit Surbas Kreeka lugu ja Tõnu Oja ehk Laur lomperi sõnadele poiss läheb karja. Tead, need Burjaatme tegid mulle ka. Kuigi ta oli karjamaa Pärnus leiti ta kui selle asja juures Söödial O peale, kui ta kui jalga jala ette toota ei saa. Jääroskongadel Nõlvak jagad ka. Need kurjad mehed, löök, aga, ja tee ongi iva. Kruvida magala ootan või liita? Ei tea ma öelda, mis on selle loo moraal. Meego spreaalne Macron hakkan kas mürgiviinajumalatel minuga Curry võla? Ansambel Sorbas ja laul põnevast seiklusrikkast karjas käigust laulu teksti autoriks Laur Lomp Pärn, keda me teame rohkem muidugi kui näitlejad, Tõnu Oja. Väga vallatu ja lõbus tekst paneb ennast kuulama, eks see lauluteksti üks eesmärk ongi see, et panna kuulama ja kõrva keekitama. Ja muidugi teine eesmärk on see, et kui teine asi need oleks lauldav. Et laulu tekst oleks ka arusaadav. Ka Priit Aimla on kirjutanud väga palju vallatuid lõbusaid laulutekste Priit Aimla tutud humoristina mingil määral kindlasti ka poliitikuna jaapansabilile, apelsin, viis viimast, kes ei teaks seda laulu ja ka Brok hotellilugu tean, ei tea, võib esimesel pilgul tunduda üsna selline vallatu ja lõbus laulu tekst. Teisalt on siis selles ühes lauses, mis laulust mitu korda läbi käib väga-väga sügav ja suur. Ivaatles on just nimelt see, et kõik su saatus sõltub sellest, mis sealt head ei tea. See on väga täkkesse pandud ja väga selline lühike, aga lööv ja väga palju mõtteline lause. Kuulame Priit, visata on rock hotellil, abiksin kõrgeid hääli laulmas. Hotellilaul Diane ideadme, Priit Aimla hapne sõnadele selline haigeid tänane laulusõnameistrite saade muidugi ühtlaselt ühtegi tundi või vähem kui tundi ei mahu kõik ära ja kindlasti kindlasti vaid ongi veel rohkem neid laulusõnade meistreid, kes vääriks tutvustamist. Ja mäletamist, aga nagu saate alguses sai lubatud lõpetuseks veel üks Heldur Karmo sõnadele tehtud laul, õigemini Heldur Karmo on teinud sõnad sellele laulule Uno Naissoo laul. Iial ei saa võõraid meest ja esitajaks Heidy Tamme sõnad Heldur Karmo. Tänan kuulamast. Kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja. Ja need Kes neid keesid? Ja. Kes nukras pidu? Mudru.