Ja. Pühapäeval. Ei saa me läbi Lätita ja sedamoodi ta tõepoolest on. Tervist, vikerraadio stuudios on Andres Oja ja mul on suur au alustada vikerraadios. Läti vabariik 100. Sünnipäeva nädalat. Nädala jooksul on siin tulemas väga palju erinevaid saateid, väga palju lutt, too aga muusikat meie armsate lõunanaabrite lätlaste juurest. Tänases saates segi olen valinud siin erinevaid nii läti laule kui ka meie laule, kui ka lätlased, kes on Eestis musitseerinud ja Eestiga palju seotud, kui ka eestlasi, kes on Lätis olnud ja nii edasi, aga kõigest omas järjekorras. Läti vabariik 100 aastapäev on küll alles nädala pärast, ehk siis Kaheksateistkümnendal novembrikuu päeval, aga tänagi on lätlastel midagi tähistada. Nimelt on nendel siis täna kasutada pühapäev ehkis Lats pleesise päev, seda siis lätlased tähistavad seda päeva südameestepäeva, kes siis sõdisid oma koduriigi Eesti ehk siis Läti vabaduse eest ja 1909 teisse PRIA lahing toimus ja seda siis sel samal päeval ka tähistatakse täna isadepäev, palju õnne kõigile isadele ka neile, kes juba Lätiks käisid ära nendele isadele, et tähistada seda isadepäeva, muuseas täna ka Poola iseseisvuspäev, nii et ka Poolaga oleme üsna lähedalt seotud ja lähestikku ka, nii et nendel on ka Poola 100, nii et on täna päris palju asju, aga keskendun siiski täna Lätile. Ja mis siis on see kõige tuntum Läti laul, mida eestlased teavad? Mõni hakkasin mõtlema, et kas oli see tõuka paati, puhu tuul ja tõuka paati. Tegelikult on ikka see Viljandi paadimees ja seda ilmselt ka paljud teavad ja see ei ole mingisugune eriline suur saladus, mida siin avaldada. Aga Läti vabariik 100 tulemas ja kuulame siis seda Viljandi paadimehest tantsijat ka lätlased hästi teavad ja mida ka eestlased teavad. Sedapuhku laulavad seda näitlejad Evelin Võigemast ja Mait Malmsten. Kui noor inimene ei ela, keeldun. Ta. Eks need tuleva nädala jooksul kindlasti räägitakse hästi palju sellest, et kui toredad lõunanaabrid lätlased on, mis muidugi ka tõele vastab, kõrvuti mesin, oleme sarnane ajalugu, meile on olnud, aga kindlasti räägitakse ka palju sellest, et kuidas me ikka peaks lätlastega paremini ja rohkem läbi käima ja ja siis võib-olla natukene seda tehaksegi mõne aja jooksul aja siis jälle unustatakse ära. Mõned inimesed käivad siin ikka päris tihti Lätis ja rohkem ma sinna asjad kui varasematel aastatel, aga see teema on vist nii ära nämmutatud ja leierdatud, et sellele ei tahaks kuidagi pikemalt peatuda. Aga veel lätlastega seoses tuleb mul meelde üks vahejuhtum, mis oli aastaid 10 tagasi, võib-olla isegi natukene rohkem. Ja Valga linnas, mis on siis teada, piirilinn meil Valgaga, Valga ja Valka kaks toredat linna omavahel vägagi seotud ja just nimelt Valga linnas tuli minu juurde üks Läti mees ka selline aastates, viiekümned viiekümnendates eluaastates ja nagu öeldud, see oli 10 aastat tagasi, võib-olla isegi natukene rohkem umbes nii. Ja präkis seda üsna kurva näoga, et teie, eestlased, et teil läheb ikka hästi ja teil on kõik väga tore, aga meil, Lätis ei ole sugugi kõik need asjad nii hästi, et eestlased olete hästi tublid ja mäletlased nii tublid ei ole. Seda oli muidugi esimese hooga justkui hea kuulda, et näe, kui tore, et meil läheb paremini kui Lätil ja seda on alati kuidagi hea kuulda. Aga tagantjärele mõeldes ei olnud seda siiski meelde kuulda, sest ikkagi lätlased, meie head sõbrad meile lähedal ja eks meiegi soovime tartlastel läheks hästi ja ma loodan, et praegu läheb lätlastel igal juhul paremini ja see meesterahvas vast ehk enam nii ei mõtle, et eestlasi on vaja kuidagimoodi kadestada või arvata paremini kõigil meile hästi seal ainult mõtlemise küsimus. Kui aga mõtlema hakata, et kes on siis Läti kõige populaarsem helilooja laulu kirjutanud ja siis loomulikult on see Raimond Pauls, keda me kõik hästi teame ja nõukogude ajal tõepoolest Eestist küll käis, väga palju artiste ja muusikuid mööda suurt nõukogude liitu tuuritamas parimatel aastatel, kaheksakümnendatel oli neid kogunisti 10 või isegi rohkem, aga Lätist palju vähem. Lätisel laimo, Paikule ja midagi veel paar üksikut artistid seal oli, aga samas jälle sellist nii kuulsad heliloojad Eestist Ma mõtlen, siin popmuusikat, estraadimuusikat ei olnud kui lätlaste Raimond Pauls eelkõige muidugi tänu alla Pugatšova-le ja laulule miljonist tulipunasest roosid mis oli suur hitt ja ka Eesti laulu eesti lauljad. Loomulikult laulsid neid Lätti laule ja neid Ronald pausi kirjutatud laule. Aga mul õnnestus ka paar aastat tagasi siin Tallinna muusikanädalal kohtuda. Ühe Läti noore muusika kroonikuga, kes on uurinud põhjalikult ja pikalt Läti muusikaajalugu ja tema rääkis mullegi suureks üllatuseks ja võib-olla teistelegi suureks üllatuseks. Seda paus ei olnud nõukogude ajal sugugi mitte Noorte muusikat toetav nagu meil olid näiteks heliloojad, eelkõige Uno Naissoo, Valter Ojakäär Sis rajult, Pauls oli pigem selline vastaline, tema kohe neid noori ei tahtnud vägagi lasta jaole Jaapanis, kus neid seal ära keelama, kuna ta oli, et ülevaatuste, mida seal ansamblit tegema noored muusikud, žüriis esimees ja siis ta ei kippunud neile sugugi mitte rohelist tuld näitama, et üsna tagurlik tegelane valla olnud, tuleb välja. Aga see ei tähenda midagi, tema laule saame ikka ja jälle kuulata ja Eestis Jaak Joala laulis üsna mitut laulu müksellile lõbusam laul filmist kott passadiiter sertse autoriks on Raimond Pauls ja valli ojaveresõnad. Jaak Joala filmis teisikut, laulja, autoriks Raimond Pauls, kuuleme õige peatne veel ühe Raimond Paulsiipne loo, aga enne seda siis natukene sellest esitajast, keda teatakse siin, Eestis teatakse ka Poolas ja kuna ta ka Poola vabariigi 100. aastapäev, siis see lugu on eriti kohane mängida. Võib-olla mõned juba aimasid ära, et tegemist on näitleja ja ka lauljaga, kelle nimeks on Bruno Oja kes oli siin Eestis juba näitleja ja siis oli pikki aastaid vahepeal Poolas ja pärast hiljem jälle tuli siia tagasi meie seast juba praeguseks lahkunud. Mänginud on temaga läti filmise laulnud ka läti keeles. Film, milles ta mängis aastal 1971 tuli ekraanidele, oli siis nimega ööliblika lend, nagu Bruno Oja mängis, siis sellist võiks öelda auahnet tegelast, kes alguses oli laulja ja muusik ja siis sai temast seal teatud kavalatel viisidel teistest üle sammudes kuulus näitleja ja lõpp oli siis väga traagiline sellelt filmilt ta tunnistama, et ise ma seda filmi ei mäleta, ööliblika lend, ta nimi oli vene keeles sistanits matelt k. Ja Bruno Oja mängis jah, seda peategelast siis seal just nimelt, kes seal siis üle laipade kuulsuse poole marssis ja pärast hiljem lõppes millegi traagilisega see film, millega ei olnud täpselt ära seletatud. Aga Bruno Ojaga muidugi laulis selles filmis, kuna ta seal ka osaliselt oli laulja ja kuulamegi ühte lugu. Loomulikult on Raimonds Pauls, selle laulab autor, nii nagu ka kogu selle filmi muusika autor ja Bruno Oja laulab siis laulu Tubiidne, see on, et läti keeles. Vii. Vii. Looni. Seda teeb, laulis eesti näitlejana teada-tuntud Bruno pojad ja läti keeles filmist ööliblika lend aastal 1971 ja Raimond Pauls oli Raimonds Pauls oli selle laulu autor. Aga jah, tõepoolest, neid eestlaseid seal Lätis on, polnud vähem muusikas, ma pean silmas mitte muudel elualadel kui lätlased Eestis, aga neid ikkagi on, nii nagu ka Bruno Oja, palju tema temaga sätti filmis mängis, aga ikkagi lätikeelse laulu laulis ja ka paino Lõhmus eesti lauljatar, keda teatakse just nimelt Georg Otsaga lauldud kammipilli polka järgi ja meie fonoteegi fonoteeki annab vasteks aastanumbriks sellele laulule aastal 1956, no pärast seda Vaino Lõhmus ka Läti läks ja oli seal pikka aega siis kusa olek, Lunstremi orkestri solist 70.-te teises pooles Aino Lõhmus tuli tagasi kodumaale ja oli mõnda aega siis Vello Orumetsa ansambli Erfja laulja Vello Orumetsa kõrval laulis neid laule ja Aafrikas kammipilli polka. Loomulikult tuli ka seal ettekandele nii et kuulamegi silla ära. Võõras aias kõnnib üks noormees õhtutunnil ja mängijaid, kanne telli loomane jõule. Ei mängida trombooniflööti saksofoni, ta mängib pilli seal oma jõule. Ta mängib seal. Söödame. On ka seal ainult mõni üksik puna. Noores aknal käsige. Meelist näinud? Võõras aias kõnnib üks noormees õhtutunnil mängijaid Tammebil omane jõule ei mängida tron paaniflööti, saksofoni, ta mängib kammipilli, seal omane jõule. Ta mängib seal. Kamyybeedi polka Tehitajaks aina lõhnas, kes oli pikki aastaid kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel Lätis Oleg Lunstremi kuulsa üleliiduliselt kuulsa orkestri solist ja kindlasti rändas ka selle orkestriga palju mööda nõukogude liitu ja võimalik, et ka kusagil piiri taga, sest artistid ikka mingil määral nõukogude ajal välismaal said käia hapnaniga loomulikult Vello Orumets, kes juba on saanud ikka laine üsna palju käis välismaal ja pärast hiljemgi välismaal näiteks Ida-Saksamaal, Poolas ja nagu seal veel ja Ida-Saksamaal, kui Vello Orumets käis 80.-te alguseks, siis olid alguses, siis oli naissolistiks selles ansamblis laivis pruugis kes on ju ka Lätist pärit. Jälle näed, et kui aga Lätist tuli Vello Orumetsale, kas solistide kuuleme laivis blogis, et enda kirjutatud laulu nimega John tark? See oli laivis pruugis ja devab enda kirjutatud laule, Jon tark. Kui rokkmuusikast võtta, siis Eesti üks tuntumaid rokkmuusikuid läbi aegade on ka poolest saati lätlane Gunnar Graps, jah, kodanikunimega Gunnar Graps kraps või on ta kraps kraps, suurt tähtsust? Ei oma, Draco, peame temast ikkagi mineviku vormis rääkima. Tema isa, lätlane, Läti muusik ja elasid Tartus ja krapsis on sündinud Eestis, Tartus ja isa oli tal tšelloõpetaja Tseesises ja pikki aastaid ja Vaike Gunnar muuseas ka ise õppis tšellot, aga selle pilli juurde küll ei jäänud. Oleks vast väga kahju küll, kui me Gunnar Grapsi mõned inimesed tehakse selle järgi, et ta mängis päris hästi tšellot ja võib-olla isegi tšello solistina esines ilmselt Ta ei räägiks praegusel ajal enam, kui ta läks, polnud sellist kuigi ka muidugi selle pillimängijaid on väga-väga vaja. Aga Gunnar Graps on midagi muud? Jah, ka oli see nõukogude aeg, kui filharmoonia ansamblit tuuritasid mööda nõukogude liit, siis Läti üks selliseid riike, kus väga palju neid käidud ja põhjus ei olnud sugugi mitte Gunnar Graps, kes Kauma Magnetic bändiga Jurmalas seal Magnetic Bandi algusaegadel 70.-te lõpus andis sellise kontserdi, mille peale öeldud, et et lätlased ei taha enam ühtegi eesti bändid näha siin Lätis, et rahvas hakkas seal rokkmuusika peale vallatuks minema ja ülekäte minema. Nõukogude ajal ei olnud see väga, just lubatud ja soositud. Lätis oli see asi natukene karmim ka, kui meil siin vaid olla olnud ikkagi asi selles, et mingisugused rahalised suhted olla olnud siis selle Läti filharmoonia ja ENSV riikliku filharmoonia vahel segased. Nimelt ja siis ENSV riiklik filharmoonia, praegune Eesti Kontsert korraldas neid reisijat eesti artistide reisil mööda nõukogude liitu ja mingisugune selline rahaline suhe seal olla sassi läinud midagi, kes seal kellele võlgu jäi ja seal paksu verd tekitanud ja tänu sellele ka nõukogude ajal need läti artistid siin väga palju ei käinud ja vastupidi Eestimaad mitte väga palju. Lätis ei käinud kuulamata Gunnar Grapsi ja just nimelt Magnetic Bandi algusaegadest pärinevad lugu nimega leidmine. Kuna kapsija Magnetic rändseitsmekümnendate lõpust ja kraps enda lugu ja Jüri Kõrgema sõnad on ka teistele Grapsi lugudele sõnu teinud, jagaled Marju Läniku kõige populaarsem laul karikakar Jüri Kõrgema sõnadele. Gunnar Graps, jah, sellest leidmise Bloost muuseas on väga kihvti versiooni teinud valdatus sellise kihvti raha eest, aga, aga, aga muud moodi ei saa seda väljendada. Ansambel Nevesis praeguses võiks öelda puhkusel olev muusikakollektiiv, natuke nad ikka tegutsevad ja sellel Gunnar Grapsi tribuutplaadil on see leidmine täiesti olemas ja väga-väga vinge versioon on väga hästi tehtud, hoopis teistsugune, kui see praegu kuulatud. Aga Gunnar Grapsist endast rääkides jah, siis 27. novembril oleks kuna krapsanud 67 aastaseks, nii et oleks võinud praegu rahumeeli pensionipõlve veeta, kas ta oleks seda teinud või mitte. Võta nüüd kinni, kunagi ta seda pensionireklaami tegi ikka see kõige äkilisem. Nagu see Grapsi muusikagi oli, aga 30. novembril sel aastal Dago traditsiooni traditsioon kohustab, on siis jälle Gunnar Grapsi mälestuskontsert, sedapuhku siis Tallinnas Factory Factory klubis Madara tänaval ja seal siis mitte ainult eesti artistid tulevad oma lugudega Grapsi lugudele Tugudega suurele muusikule austust avaldama. Et jah, 30. novembril ehk siis paar päeva pärast Gunnar Grapsi sünniaastapäeva aga kuulab edasi läti muusikat, prints torm on kahtlemata see ansambel, mida praeguse aja praegusel ajal Eestis kõige rohkem Lätis teatakse ja alles hiljuti volitsenud Eestis esinesid. Ja on siin hästi palju käinud ja palativäga teretulnud ja kindlasti siin tuleva nädala jooksul on preestoride muusikat kuulda ja Karenas kauppersi häält on kindlasti vikerraadiost kuulda. Nagu teada, siis Sten Teppani saates on talla oma osa täita aga kauppersi pojad, kaksikud väga toredat, Edgars Jay Wilson, samuti bändimehed ja ka väga edukad on käinud ka juba kas nüüd just maailma vallutamas, aga igal juhul erinevad festivalidel mängimas oma ansambliga Karniol, juust ja ka Eestis selle ansambliga esinemas. Igati tore kollektiiv sisse Edgars, jah, kaksikutega Edgar Seaiimilsis üksis kitarristi ja laulja, teine trummar ja laulja ja karneval. Hudson jah, bändi nimi ja möödunud aastal 2017 Atsidelt välja lätikeelse plaadi, kui muidu nad teevad laule või laulavad inglise keeles, sest muusika Bon rahvusvahelises keeles muusikal keelt ei ole. Laudu keel on siis sedapuhku jah, möödunud aastal vähemalt. Spotify näitab, et see nende viimane plaat või seni viimane plaat, kindlasti mitte viimane ja kuulamegi näidet sellest, kuidas Reenars kauppersi pojad oma bändiga karneval, viuh, millist muusikat nemad teevad? Renard kauppersi kaksikud restpojad, Edgars jäimil Seattle nende ansambel, karniojal juut, tegutsevad endiselt ja loodetavasti tulevad ka millalgi jälle Eestisse esinema, nii kõnelda ansabel Prei Storm, mida me kõik ju väga hästi teame ja tunneme ja vägagi teretulnud. Jabreestorm tegi sel suvel vägeva hapne trikki Lätis kogudes siis kogunisti 60000, ehk siis terve staadione teie kuulajaid oma kontserdile. Et Eesti artistidel tasuks sellest eeskuju võtta ja mõelda selle peale, et kuidas selliseid asju saab teha ja ilmselt, kui teha ainult üks kontsert taastas väga populaarse ansambli poolt, siis on see sedamoodi võimalik. Aga eks näis, nii et on meil võrreldes lätlastega ikka arenguruumi. Olete Läti bänd mängib oma prahwaes staadionikontserte, et eestlased ei ole siiamaani staadioni soolokontsert peetaksegi artistil välja vedanud igal juhul vähemalt nii suure publiku ees, kohe kindlasti mitte oma kodumaal. Aga see selleks. Arenguruumi on palati ja sealgi rõõmustab, kuulame siit edasi, aga veel ühte tüüplauljatari, kes samuti Eestis laulis ansambli Mobile koosseisus kaheksakümnendatel aastatel Baibašmite on tema nimi ja abielus ja ta läks Soomemaale elama, nii nagu paljud teisedki eestlased, temagi läks sinna aga temast ja ikka päris hulk laule, mida ta siin laulis ja rege näitas, ta on ehk kõige tuntum Neist, aga me kuulame laulu nimega helge laik. Mis originaalis on siis jah, törtsu morroderi, tuntud laul. Klass tähendab Svate feeling aastast 1983 samanimelisest filmist ja eestikeelset sõna. Ta on sellele laulule teinud Heldur Karmo, nii nagu lugematule pulgale teistelegi välismaistele lugudele solistiks, aga paigas mitte ja laul nimega helge laik. Läti lauljatar Baiba Smente, kes kaheksakümnendatel oli eesti ansambli Mobile solist ja praeguselgi ajal peaks elama Soomes viimastel andmetel või mingitel andmetel kusagil seal päris kaugel Põhja-Soomes. Aga see on juba kõik eraelu ja see ei puutu üldse mitte asjasse. Kui veel rääkida Läti rokkmuusika kast ja pöörduks korra tagasi selle Läti rokkmuusika popmuusika krooniku juurde, keda mul paar aastat tagasi õnnestus Tallinnas Tallinn muusikat Tallinna muusikanädala raames kohata, temaga vestelda, siis ta rääkis seda, et seitsmekümnendad hotell oli Lätis rokkmuusikaga üsna kehvasti, kuuekümnendatel seal juba pildid. Biitlite jälgedes ansamblid tulid, aga 70 60.-te lõpus sai kultuuriministriks, saab mingisugune ääretult tagurlik tegelane, kellele pop- ja rokkmuusika üldse mitte ei meeldinud ja seetõttu ta ka ei soosinud seda mingil moel ja pigem üritati siis igasuguseid rokkansambleid ära keelata. Ja ka ilmselt seetõttu paljud Läti rokkmuusikud tulid Eestisse ja ka näiteks Tartus oli neid vahepeal päris palju ja ka ansambel Fix. Kui oli selline vahepeal nii-öelda sellised segasemad ajad, siis oli seal ka erinevad, et erinevad koosseisud, kus ka läti muusikud mängisid, olid kaks tuntud meest küll vene nimedega, aga Lätist mõlemad pärit siis trummar Valeri Ivanov, basskitarrist Victor leskeevitš hüüdnimega Lee või suurepärase kõrge häälega laulja. Ja ka seitsmekümnendatel kindlasti mäletavad ansamblid oopus, need, kes käisid kontsertidel pia aulas, ehk siis praeguse Tallinna tehnikaülikooli aulas, siis tolleaegne Tallinna polütehniline instituut, ansambel, oopus seal esines, seal oli lisaks säilbolk mainitud kahele mehele, kes olid sel ajal juba Lätti tagasi läinud, 70.-te keskel ka veel keskel kitarristi ja laulja Valeri Beliilat, keda pärast hiljem mäletatakse ansamblist radar kaheksakümnendatel ta seal mängis temagi Lätist pärit, aga selle ansambli oopus nad ühes kohas moodustasid ja Psy oopusele siis läbi käinud, sealt Läti muusikaajaloost üsna mitmel korral hoopis kolm tean mina sellist ansamblit. Korra isegi ühiskontserdil nendega koos olnud Lätist ühel Moskva Brasiilia kontsertsaali kontserdil ja praegusel ajal uppus roomis on siis ka pärast koosseise vahetanud päris mitu, nii et neid hobuseid on Läti muusikaajaloos olnud üsna mitu, aga esimene neist tõepoolest oli siis ja kaks valeerite Pilinovjaat, Ivanov, jäetne lauljasi fiktarles, keevitš, meie kuulame aga popust, proodia, priviidu, balti jääksid vabadust Baltimaadele. Huvitaval kombel jah, eestlased on ikka teinud siin eesti vabaduse laule just nimelt seal 80.-te lõpus, aga lätlased olid ikka Baltimaade peal rohkem väljas, Eestis nagu Baltimaade laule ei ole tehtud pükse, ärgake Baltimaad, see ei ole ka eestlaste tehtud laule, et see on hoopis Lätist pärit, aga Megulamises oopus, proov. Seda ma teen siis Läti ansambel proov 80.-te lõpus, kus neid vabaduslaule tehti ja see oli siis Baltimaade vabadus laul. Sedamoodi saigi saade valmis. Palju õnne ja pikka iga Läti Vabariigile ja palju õnne kõigile lätlastele. 100 aastat on väärikas vanus. Ja nii ta on rõõmu vaid selle üle tunda, aga lõpetuseks mitte lätikeelne, vaid liivi keelne laul. Ja see on kindlasti kõige tuntum meil liivi muusikat tegevkollektiiv nimega Tully Lumm. Palju õnne Lätile. Palju õnne ka, loomulikult liiv lastele ja kõigile teistele. Tänan kuulamast, kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja.