Tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. 25. november, täna on kadripäev, nii et palju õnne kõigile neile kellel sellest tüvest tulenev libi on siis kadrit Katrinit, Tret, Katariinat ja teised, neid on hästi palju oppe, erinevaid toredaid nimesid ja loodetavasti ka kaasagi teile jooksid just mitte väga palju, sest inimesed on ennast ju aedadega piiranud, ennast lukustanud uste taha ja kadrid ja mardid, ega need ka varasemad jooksjad ei pääsegi enam inimestele ligi oma asju tegema, nii et asjatu kurtmine et keegi enam ei käia, eesti traditsioonid kipuvad unustuse hõlma vajuma. Aga inimesed, et kes on sündinud novembri lõpus Eigi puhub unustuse hõlma vajuma ja selle üle võib head meelt tunda ja sellesse ka oma väikese panuse anda ja suur au on mul neid inimesi. See, kas nüüd loendama hakata, aga igal juhul mõningat hulka nendest inimestest siis natukene nendest rääkida ja kuulata muusikat, millega nad seotud on, ja rõhuga siis eesti luuletajal poeedile kirjanikule Hando Runnel-il, kelle 80. sünnipäev oli eile, 24. novembril, tema laule me kuulame, päris palju ja huvitav on ka see, et just nimelt siin novembri lõpus sündinud inimesed on laulnud tema laule. Aga alustame veel kaugemast ajast, kui võtta siin novembri viimane 10 päeva. Ja on selline üsna hall ja trööstitu aega ka rõõmsameelseid inimesi on siin sündinud ja 20. novembril 155 aastaseks. Eesti muusik Raivo Tafenau. Ma pean ütlema, et rõõmsameelsemaid muusikuid, oh oleks meil leidvaid rohkem selliseid inimesi, demagusi tuleb kuhugi roobi sisse, siis justkui päike hakkaks paistma. Selline tore ja rõõmsameelne ja ääretult positiivne inimene. Noh, võib-olla tuleb see sellest, et ta on sündinud ja üles kasvanud Mustla linnas ja mustaga seoses kustumatu mulje. Siin mõni suvi tagasi, kui sai tuldud. Tolduvad ühelt esinemiselt ja päike hakkas juba tõusma, suvine aeg, päike tõuseb vara ja just sõitsime mustlasläbi ja pean ütlema, et midagi nii ilusat kui Mustla väike linn või on ta praegu linn või vahet ei ole, igal juhul. Mustlaat, nali, päikesetõusust niivõrd vaikne ja niivõrd kaunis, et midagi sellist oleks tahtnud kohe maalida, kui oskus sellesse oleks olnud, aga kuulame Raivo Tafenau, kel oli 20. novembril 55. sünnipäev, palju õnne talle. Ja kui Raivo Tafenau rohkem tuntud saksofon istina, siis tegelikult on ta ka akordionist, just nimelt sellel pillil on ta lõpetanud Georg Otsa nimelise muusikakooli. Ja kui ilmus, siis esimene plaat aastal 1996 sarjast kutse tantsule, siis just nimelt Raivo Tafenau koos kolleegid Tiit Kallustega. Tantsurütme seal mängis, kuulame neist ühte, Amor rada, see on samba. Amorada paras pähkel igale muusikule mängida ükskõik mis pillil, aga Tiit Kallaste ja Raivo Tafenau kahel akordionil said sellega suurepäraselt hakkama. 20. novembril sai 55 aastaseks ka testi näitleja Andres Dvinjaninov või õigemini näitlejana teda paremini tuntakse ka lavastajana, muidugi, aga lauljana muusikuna kindlasti natukene vähem, kuna aktiivne periood, mil ta sellega tegeles, jääb natukene kaugematesse aegadesse. Jal mälu annab, nii hea ei ole, aga tuletame meelde, et Andres Dvinjaninov nagu Mart juurik armastab öelda justamendi trummar. Selles näosaates kla Andres Dvinjaninov osales. Võib-olla mõnele tuligi üllatusena, et ta hoo, see mees oskab ka laulda ja päris hästi oskab laulda. Muusikaga on ta seotud olnud tõepoolest päris pikka aega ja kaheksakümnendatel just eriti palju ja kuulame Andres Dvinjaninov Laulu ühes ansambliga Tipmalts ja lugu nimega kaks ühes. Andres Dvinjaninov sai 20. novembril 55 aasta. Tuli see südames elu, hing, süülid mis siin 1000 korda midagi unustanud. Ma ei oska veel, ei saanud aru. Kõike Silveisele. Peenestas min tule, mõne sammu astusid. Keerasime soojas tuulelaineharja, tants murdsilla teeninud medlukku sinu tuppa, piilusin. Vaatasin ja nägin oma miskit võõras kohtas. Hoidsin kinni muinasjutus. Tõde eemal tõukasin. Päeva ei vaju soove ja noorus läks elama. Ka suvesooja päike vajus magama. Ei ole hetkel looma. Oleviku puu jätnud. Andres Dvinjaninov solistina ansamblis Tipmalts ja lugunivega kaks ühes 23. novembril oli tuntud laulja Kalmer Tennosaare 90. sünniaastapäev ja temagi ka jäänud inimeste mällu mälestustes kui hästi positiivne ja rõõmsameelne inimene, noh kuidas muidu oleks saanud, et kui mitte positiivne inimene olla siis lastega tegeleda, saanud lastega, tegeleda sellest teada-tuntud Entel-Denteli lauluvõistluses. Ja neid laule, mida lauldakse ju siiamaani ja lapsed ikka teavad ikka see põdramaja ja ehitame maja ja mis nad seal kõik on need toredad laulud, mida siiamaani lapsed laulavad. Tõepoolest ikka väga väärt lood, pidid need olema ja polidki ja ongi, ei saa öelda, olid minevikus, kui need endiselt lauldakse, need laulud on veel elus. Eks Kalmer Tennosaarel kindlasti ka oma roll selles täita. Kuuleme ka ühe sellise lõbusa ja positiivse laulukonna kosjad. Onlastus usinasti mööda teed ja, ja, ja on, astus usinasti mööda teed ja, ja, ja Allas usinasti mööda, need oli alanud ball paksu metsa sees ja ja, ja. Nägi konn. Tore. Nägi konson, tore pallu. Oo-oo. Nägi Konsantore vallises hiire-neiu, meeldis. Ja kui tiiru kolmandat ta siis leotas IRL mu naiivseks. Sõnas hiir ei meeldi mull, see. Sõna see ei meeldi mulle. Jutt. Täna siin ei meeldi mulle see jutt, sest mul on peig, eks ammu mutt. Lohakus on, ütles, on head. Lahutus on alles vaid paar kuud juba. Ta lahkus alles, vaid on isegi eemaid. Vahva laulkonna kosjata, selle lauluteksti on teinud Heldur Karmo. Aga nüüd edasi tänase saate peategelase juurde, kelleks on kahtlemata Hando Runnel. Temast on räägitud sedavõrd palju siin viimaste päevade jooksul, et on siia palju midagi lisada. Pise Hando Runnel on enda kohta öelnud Hando Runnel, luuletaja, kodukäija, koputaja, vilistaja komistaja, põgeneja mäletab. Jah, nii ta on, temast on ka peo kohta, on öeldud ka huvitavat asja, et ta on õigemini, seda peab ikkagi minevikus rääkivad kõige Eesti kõige sportlikum luuletaja. Kuna sportliku hasardina hasardiga olla ta siis kirjutanud luuletusi ja tekste, et tsensuurist tsensuurile ära teha, et tsensuur ei taipaks, et milles ta seal tegelikult räägib ja oleks nõukogude ajal oli see tõeline selline hasart, et tsensuurist mööda hiilida, et kas leitakse üles varjatud mõte sealt või ei leita ja see oli, see oli tõepoolest omamoodi sportlik tegevus, pigem selline mõttesport nagu male ja muud sellised mängud, aga, aga ikkagi sporti kohasardiga vähemalt seda tehti Eesti Raadio fonoteegist, õigemini Eesti rahvusringhäälingu fonoteegist. Kui sisestada sinna Hando Runneli nimi, tuleb sealt 871 vastet. See muidugi ei tähenda, et lausa nii palju oleks lauljak tehtud Hando Runneli tekstidele või tema luuletustele seal ikka korduvad päris paljud tekstid, aga, aga jah, ma usun, et ikka sadades, neid on ühtekokku, et kui hakata seal, võtab välja, et seal paljud paljud korduvad siis aga päris huvitav on see, et on ka selliseid luuletusi, millele on erinevad viisid tehtud ja üks neist on hästi-hästi tuntud kõigile väga hästi teada, mida aastas korra vähemalt ühel päeval või ühel perioodil hästi palju kuulatakse ja lauldakse. Praegusel aastaajal, ehk siis novembri lõpus muidugi panda väga kohatu, ausalt öeldes jaanipäevast rääkida ehk peaaegu viis kuud Anjaadi päevast mööda ja järgmisena järgmiseni on seitse kuud aega, aga siiski kõik ju teavad seda fiksi jaanipäeva. Ehk siis Vello Toomemetsa kirjutatud laulu ja tema poolt lauldud laulu, aga seda, et ka Urmas Alender on sellesama jaanipäeva luuletuse võtnud ja paralaulnud ja hoopis teisi viisiga omatehtud viisiga, seda teatakse võib-olla vähem. Mõtlesime kuulamegi Urmas Alenderi, kelle muuseas 65. sünniaastapäev oli just nimelt 22. novembril ehk siis mõni päev tagasi ja Urmas Alender on tõepoolest väga palju laulnud Hando Runneli tekste, nii ise siis akustilise kitarri saatel kui ka ansambliga Ruja, aga nii kõlab siis tema esituses just nimelt see, et kõigile hästi teada-tuntud jaanipäev Jaanipäevaks kõrgeks kasvab. Rinnust saadik kiik, kaste, hyvin. Läks küll Ra. Seda maadises Urmas Alenderi esituses kõigile hästi teada-tuntud tekst, aga natukene teistsuguse viisiga, mitte natukene, vaid ikka päris teistsugused viisiga. Nii et ikka on neid Hando Runneli luuletusi, millel on tehtud kaks versiooni, üks nendest ka näiteks ilus pikk poiss tantsis kaerajaani. Mida siis Peeter Vähi kunagi ansambli vitamiin aegu präppis seal Aivar Mäe laulis seda, Aivar Mäe Marikuus laulsid sedaviisi osa seal ja seda on ka Priit Pedajas akustilise kitarri saatel taas teinud, nüüd on neid neid laule. Aga Ruja on tõepoolest ei turvas. Vabandust Urmas Alender, Ruja solistina on laulnud jah, neid Hando Runneli tekste läbi erinevate koosseisude ja nii esimene koosseis, Rein Rannapi aegne kui Margus Kappeli aegne Ruja, nii nagu need jagatakse kaapna, siis Rein Rannapi tagasitulek koosseis, kõige populaarsem aeg või selliste popmuusikat esitav Ruja seal ju väga tõsiseid lugusid, tegelikult näiteks, kel on laulud laulda Hando Runneli tekstile ja ka siis Igor Karsnek aegne viimane Ruja koosseis, kõik on kasutanud Hando Runneli tekste ja ka seal oli tsensuuri ka. Mitte nüüd otseselt jama, aga, aga ikkagi kontroll oli peal ja nagu pol rääkinud Olavi pihlamägi, kes siis seal Tallinna tehnikaülikooli Tallinna Polütehnilises Instituudis, nii nagu seda tol ajal nimetati, kontserte korraldas hätsiisikalise, vaadati ülese laulude kontserdil ettekandmisele tulevate laulude nimekiri ja sealt otsiti just, jätkas Runneli Runneli andmeteta. Vaat mis siis, et mis tekst see selline on, et seda juba tsensuur teadis, et kui Runneli tekste lauldakse, et siis vist võib seal midagi kahtlast olla, ataki, peab selle ära keelama kuidagi silma peale panema, nii et selliseid asju, et noh, tõepoolest oli ja nagu eelpool öeldud, et Hando Runnel lausa sportliku hasardiga kirjutas luuletusi, et kas, kuidas tsensuuri ka lood on? Ma loodan, et tsensuuri ka probleeme ei tekkinud. Järgmise luuletuse puhul, mis kannab nime, ei mullast tohutult võimas tekst ja Margus Kappel on kirjutanud sellega väga võimsa muusika ja siinse teksti ja muusika lähevad omavahel niivõrd hästi kokku, et lausa ihukarvad tõusevad püsti, kui seda kuulata. Kuna Urmas Alender meil juba laulis, siis laseme, see tahab, ei mullast laulda Liisi Koikson, Ilja reaalmarsoorile, Rasmus Puuri juhatusel ja kõlab see ikkagi väga võimsalt, nii. Tekst või muusika. Kui pooleni saun? Jah, tõepoolest Hando Runnel ja ei mullast Opeli tehtud riisiansambel Ruja sõda pesitas aastal 1978, aga sedapuhku siis Liisi Koikson koos reaalmaa soori ka. Jah, kui vaadata seda, mis toimus sel suvel Tallinnas, siis Tallinna elanikud ilmselt unustavad õige pea ära, et mis asi muld üldse selline on, võib-olla kui kodus ainult siis lillepotis seda mulda kusagil saavad puudutada, näpuotsaga tähendab parketide peal vaid kivi peal hakkame elama õige pea, mulda jääb üha vähemaks ja vähemaks, üha vähemaks ja vähemaks, aga Hando Runneli toredaid luuletusi vähemaks ei jää. Loodetavasti tuleb neid veel juurde. No kui eelmine oli selline väga tõsine tekst, siis järgmine on sellest jälle lõbus. Hando Runnel on ju teada ka lasteluuletusi kirjutanud ja nutikas lutikas, kohe tuleb kindlasti esimesena meelde, aga ka põrsapõli kindlasti väga tore. No kes ei teaks seda muda mere äärest porri kalda peal pea siit edasi kohene kuulamegi, seda väga vahvad, et teksti väga vahvad lauluansamblid Kukerpillide esituses, kes on ka väga palju teinud Hando Runneli luuletusi lauludeks, tänu kellele ka Hando Runneli luuletusi hästi teatakse. No kasvõi Kaarel Kilvet ja aegsed need rannalinna restoranis ja pojad on mul õige naksid. Need on sellised vallatud tekstid ja no see põrsapõli muidugi ka, et on ikka. On ikka andekust inimesel välja mõelda fraas, et kuidasmoodi roosa põrsas magab kanapoja kaisus. Ja Kukerpillid Toomas Kõrvits, muuseas, Hando Runneli ka ühel päeval sündinud seitse aastat noorem küll Toomas Kõrvits sai 24. novembril ehk eile siis 73 vastaseks. Nii et igati sobilik seda põrsapõli laulu laulma tõsis Kukerpillid. Peale neile kärsa peale keela päikest, vallatud päikest valla piires ja ka praegu. Ei muuda, veel. Ei ole jõudnud keeles. Tukka. Väga positiivne ja rõõmsameelne logo, nii tekst kui ka viis, kui ka vesitus loomulikult Kukerpillid. Eesti muusika tõeline legend. Novembri lõpus on tõepoolest väga palju sünnipäevi tuntud eesti muusikutel, nii täna näiteks Kalle Randalu ja Antti Kammiste, mõlemad oma žanris väga suurepärased muusikud, siin Karl Madis ja video Tamm oli hiljuti neil sünnipäev ja 24. novembril Hando Runneli ka samal päeval on sündinud ka Sven Grünberg. Mees, kelle muusika ei vaja mingit kelle tegemised väga paljud tutvustamist muidugi ei vajata. Sven Grünbergi 62. sünnipäev peab siin novembri lõpus, kus on ta sündinud ka veel üks tuntud eesti muusik, kes oleks Sveniga kunagi omal ajal härbet hakanud bändi tegema, aga jäi see siiski katki. Sel ajal olid seal kõik sõbrad ja kõik tegid omavahel bändi seitsmekümnendatel. Jah, seal Gunnar Graps, kes 27. novembril oleks saanud 68 aastaseks ja Kohila oli see koht, kus nad nende teed siis Grünbergi kaatlase kohtusid, aga bändi jäi mees koos tegemata, aga küllap nad koos laval on ikka olnud tolleaegset muusikat, kõik olid need jahtme. Gunnar Graps? Jah, järgmisel nädalal saab ka Gunnar Grapsi mälestuskontsert jälle kuulata, kus eesti muusikutele austust avaldavad ja seda on põhjust teha kummalisel kombel, jah, Gunnar Graps, kuigi seitsmekümnendatel väga palju neid Hando Runneli luuletusi kasutati, siis krapsiski ei millegipärast ei teinud või vähemalt ei ole salvestanud laule, mis seal, kus oleks Hando Runneli luuletust või teksti kasutatud devad on küll teinud teistele eesti luuletajate luuletustele tekste ja sarnase nimega Rudolf Rimmel hapna, nimelt, mis jääb meist maha ansambel ornament Jaka ornamendi plaatis üle 45 aasta 45 aastat hiljem on ka ilmunud ja täiesti müügil olemas, kuulame, mis jääb neist maha, suudavad Frimmeli sõnad luuletus varsti ja Gunnar Grapsi enda muusika ja esitajaks ansambel ornament. Värsid hunnik. Sündimata. Olemata voolu? Sellise sosistamisega Gunnar Grapsist selle laulu lõpetas ja 27. novembril tema sünniaastapäev. Samal päeval on sünniaastapäev ka ühel maailmakuulsal muusikul, keda mäletatakse-mälestatakse Jimi Hendrixit nime all ja kindlasti on tulemas ka Jimi Hendrixit mälestuskontserte, nii nagu ka Gunnar Krossile jätsime Hendrix 76. sünniaastapäev. Vähe meil seda meest oli, 27 aastaselt ta kõiges suri ja tema nii-öelda aktiivne või see tuntus, periood jääb natukene rohkem kui kolme aastasse praktiliselt nelja aastasse. Ja jõudis ta ikka tohutult palju, et teda veel mäletatakse. 1970 oli see aasta Jimi Hendrix suri ja veel 48 aastat hiljem temast räägitakse ja arvatavasti jäädaksegi rääkimata neist on peetud ja nimetatud ka läbi aegade maailma parimaks kitarristiks ja see ei ole sugugi mitte liialdus. Jimi Hendrix, kelle sünniaastapäev on 27. novembril, mees teiselt planeedilt, jah, tundub, et siia ta tuli lühikeseks ajaks ja kõigest 27-ks aastaks, neli aastat lastisin musitseerida või natukene kauemgi ja siis kutsuti jälle tagasi, et aitab teile küll häid asju liiga palju korraga ei saa. Aga et mitte kalduda kõrvale saate põhiteemast, on see Hando Runnel ja tema 80. sünnipäev, mis oli eile, 24. novembril. Ma ei tea, kuidas kuulajate jaoks, aga minu jaoks igal juhul tuli üllatusena. Hando Runneli luuletuste on kasutatud ka laulus, nii väga kui tahad olla. Heatne, mida kuulajad mäletavad Uno Naissoo on selle viisi autor ja mida kindlasti mäletatakse Marju koodi esituses. Filmist varastati vana Toomas aastast 1970. Mina näiteks oma rumalusest tunnistan, et mina ei teadnud, et see on Hando Runneli tekst, aga, aga nüüd tean ja kuulame. Karnitiin L üks. Huvitaval kombel praegu just vaatasin, et siin on märgitud justkui hoopis Heldur Karmo sõnad sellele laulule, aga, aga see tasub veel järele kontrollima, igal juhul fonoteegist näitas seda, et tegemist on Hando Runneli tekstiga ja mitte ainult. Marju Kuut ei ole seda laulnud pärast, ka hiljem on seda laulu lauldud. Aga edasi põikame korraks veel välismaale, kus kasin novembri lõpus ümmargusi tähtpäevi muusikutel tähistada on ja 29. novembril saab 50 aastaseks Jonatan nyt. Noh, kui keegi veel mäletab nooruspõlvest selliste toredate poiste ansamblit nagu New Kids On The Black. Populaarsus jäi sinna 80.-te lõpu ja 90.-te alguses 2008 nad muuseas tulid jälle tagasi uuesti kokku pärast 90.-te keskel laialiminekut ja tegutsevad tänapäevanigi. Aga jah, 50 aastased mehed nüüd juba metsana poistebänd, vaid juba meestebänd. Võiks öelda, et keskealiste meeste bänd aga kuulame Sist Jonatan lati ja neid teisi toredaid poisse, kes seal niuke blokis olid, siis omal ajal ja see oli väga hea lugu, võiks öelda kiun. Ait kannab nime. New Kids on the black siis omal ajal 90.-te alguses ja Plaul nii väga nende esituses ja üks nendest poistest omaaegsetest poistest Jonathan, et saab 29. novembril 50 aastaseks, nii et lausa juubel. 75 aastaseks saav Aga inglise basskitarrist nimega liial Lions, kes on käinud ka Eestis esinemas ja Tennerof tähendab, on see kollektiiv, kus teevad Tutuks saiaga. Siin ta siiski käis oma ansambliga ja 30. novembril on tal see 75. sünnipäev. Oluline on see mees äkki ja selle poolest Ühte tenniorsahteri lugu, seitsmekümnendatel mängisid vähemalt väga paljud Eesti ansamblit, kui oli siis kombeks just nimelt tantsupidudel mängida neid populaarseid laule ja lav like männ, oli see lugu. Leo Lions käis siin ka, sellest on paar-kolm aastat tagasi või natukene rohkem, võib-olla isegi igal juhul suhteliselt hiljuti ja ta siin ka jah, mis üheskoos Eesti muusikutega ja teadmata on, et kas keegi tuletas talle meelde, et seda vahvat lav like männilugu, mille käiku oskasid omal ajal kõik kitarristid mängida, siin tantsupidudel mängiti, tal läks vast üllatusena tulude tantsupidudel, inimesed tantsisid selle järgi tõepoolest nii, Talib, tantsisid ja, ja kuulame, see on küll natuke lühendatud versioon sellest loost tennises, apterilt. Aga ikkagi väga populaarne lugu 70.-te algusest ja basskitarril, pliiats, Lions ja kitarri sisalvil liiga üks meie hulgast juba lahkunud väga andekas kitarrist. Ja blogopla laik. Ansabel Tseenyersaater 70.-te aastate alguses ja see selline väga stiilne omaaegne bassipartiisid lio laienenud, tegelen novembri viimasel päeval ehk 30. on 75. sünnipäev. Aga tänase saate lõpetuseks valisima laulu, mida ma ei oleks iseendale ja arvatavasti kuulajad ei annaks mulle andeks, kui ma seda lugu ei laseks ja kui ei kõlaks siis Hando Runneli talle pühendatud. Ta saatis tema 80.-le sünnipäevale, mis oli eile, 24. novembril. See on muidugi, ma julgen arvata, julgen väita seda, et kõige tuntum tekst, mida lauldud, on temalt seal loomulikult maa, tuleb täita lastega mille esmaesitajaks on loomulikult ansambel, justament ja põhjust. Seda lugu on veel mängida, nimelt jaan Elgula, kes on üks selle laulu esitajat, temal on novembrikuu sünnipäev ja see on 30. november ja meie ja Relgula Jansaata saab siis 56 aastaseks, nii et siin võiks öelda, et kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan kuulamast, kõike head. Selline see tänane saade Psay ja vikerraadio stuudios oli Andres Oja. Maadu, et ta last ja ta ei ta laste ja Lastemaa tall. Ja laut jalas ja kõlli liige. Lesk rasta või paepulli, mis vaeluuleib Ja või ta kuus või kuus või maaleek leiva ja sest on jalast jäätunud kuule. Ma ei ta alas. Ja täilaast laast ega kui ta ei ole ja kuule v udu pole. Päevitaalast ega ma oma laat ja laul. Ja last ega ma ole käita laas. Ta ei lase. Ja ta ei ta laste ja lastelaste. Ka ma.