Tere õhtust, kell on kuus. Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, seitsmeteistkümnenda veebruari. Olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa Riigikogu sotsiaalkomisjon saatis kõigolm apteegireformi puudutavat eelnõu parlamendi suurde saali. Me ei kujundanud sotsiaalkomisjoni arvamust ühegi eelnõu suhtes, vaid me anname selle arvamuse kujundamise lõplikult siis suure saali teha. Omavalitsuste hinnangul peaks riik neile koos kõrvalmaanteedega rohkem raha kaasa pakkuma, muidu nad riigid ei soovi. Mitmed need teed hakkavad lähiaastatel nõudma ka investeeringuid omavalitsustele dist rahalisi vahendeid ei ole, suudaks teedesse investeerida veel rohkem. Eesti jaoks on Euroopa Liidu järgmiste aastate eelarve läbirääkimistel olulisemad punktid põllumeeste otsetoetuste järele jõudmine Lääne-Euroopale ühtekuuluvuspoliitika toetuste kaasrahastamise määr ja Rail Baltic. See eesistujapakkumine on samm paremuse suunas, võrreldes eelmise eesistuja Soome ettepanekust tõenäoliselt sellist eelarvet, mis kõigile meeldib, siit nagunii kunagi keegi kätte ei saa. Prantsuse parlamendisaadikud alustavate baite ulatuslikud streigid vallandanud pensionireformi üle. Mullu registreeriti Eestis üle 27000 kuriteo, nende arv on püsinud kolm aastat, sisuliselt samal tasemel. Suvel Tartus toimuva soome-ugri maailma kongressi teema on kultuuri maastikud, keel ja meel. Tegemist on eelkõige apoliitilise kokkusaamisega, mis annab rahvastele kindlust, et neid ei unustata. See on selline ühes olemise vorm, nii ühtegi riiki nii-öelda ei õpeta, et me räägime omavahel ja ütleme, et mida võiksid inimesed teha. Riigikogu korrastas sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmise korda muudetud spordiseaduses käsitletakse senisest laiemalt ka dopingualast kuritegevust. Ilm on öösel ja homme pilves selgimistega, kohati võib sadada vähest vihma. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa kraadi ja nii öösel kui homme päeval puhub tugev edelatuul, saartel ja rannikul puhanguti 18 kuni 22 meetrit sekundis. Ja nüüd kõigest järgemööda. Riigikogu sotsiaalkomisjon saadab kõigolma Teiegi reformi puudutavat eelnõu parlamendi suurde saali. Neid arutatakse järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval. Kehtiva seaduse järgi jõustub apteegireform esimesel aprillil. Alates sellest kuupäevast tohivad apteeke pidada vaid proviisorid ning ravimite jae- ja hulgimüük on lahutatud, jätkab Janek Salme. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esindajad ning keskerakondlane Jaanus Karilaid on esitanud eelnõu, mis sisuliselt tühistaks apteegireformi. Eelnõu eesmärk on kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele õiguse osta ravimeid otse tootjalt. Kolm sotsiaaldemokraati, Jevgeni Ossinovski, Helmen Küti ja Riina Sikkut on esitanud eelnõu, mille järgi loetakse proviisoromandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegiette võtta valitsevaks omanikuks on mitu proviisorite ühiselt. Samuti antakse ravimiametile paindlikkust reformi rakendamiseks ehk nendes asulates, kus ükski apteek esimese märtsi seisuga uutele nõuetele ei vasta. Pikeneks ülemineku aeg esimese jaanuarini. Neid asulaid oli eelnõu esitajate andmetel jaanuari lõpus ligi 25. Lisaks on sotsiaaldemokraadid esitanud veel eraldi eelnõu, mis võimaldaks haiglaapteekidel ise ravimeid maale tuua. Eelnõu esitajate hinnangul säästab selline muudatus ravikindlustuse raha ning parandab konkurentsi ravimite hulgimüügiturul. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et komisjon ei kujundanud oma seisukohta ühegi eelnõu suhtes, vaid jätab selle suure saali teha. Kuna tegemist on ikkagi selles mõttes nagu põhimõtteliselt üksteisega väga vastukäivat eelnõudega ja tegelikult need arvamused jooksevad ka fraktsiooniti väga erinevaid teid pidi, siis kõige mõistlikum selles küsimuses on just nimelt anda selline lai, otsustas ring suure parlamendi kätte viia, see arutelu ja debatt suurde oli nii, et järgmise nädala esimesed lugemised 25 26 veebruar annab siis selguse, kas apteegireform läheb kuidagi edasi või ei. Keskerakondlane Mölder lisas, et täna hommikul arutas apteegireformi ka Keskerakonna fraktsiooni ja homme arutelu jätkub. Tema sõnul on opositsiooni eelnõude asjus suhteliselt ühtne seisukoht olemas, aga EKRE eelnõu puhul on nii toetajaid kui vastaseid. EKRE esindaja sotsiaalkomisjonis Urmas Espenberg ütles, et nende eelnõu pakub uusi lahendusi ning arutelu suures saalis näitab, kuhu jõutakse. Ega tegelikult seaduse eesmärk lahutada hulgimüük jaemüügist oli iseenesest õige aga lihtsalt kuna seda tehti seadust rikkudes, siis noh, lihtsalt ei kõlba. Esiteks, seal on põhiseaduse riivet, siis on Euroopa Liidu äriõigust ja ettevõtluse õigust riivatud, nii et noh, üldiselt see kahjunõue ei oska prognoosida, aga võib tulla päris suur. Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et Isamaa seisukohta ei ole võrreldes detsembrikuise hääletusega muutunud. Erakond toetab seadusemuudatustel ainult neid aspekte, mis puudutavad omandipiirangute kaotamist. Üks eelnõu seda sisaldab EKRE eelnõu ja seal me neid aspekte oleme valmis toetama. Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles, et nemad ühtegi esitatud eelnõu ei toeta. Kui valitsusel oli vajadus seda muuta, siis oleks saanud seda teha aasta aega tagasi oleks ka olnud. Mõistlikum kui see, et viimasel hetkel minna, nii et, et see viimasel hetkel muutmine ei ole kindlasti õige. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib üle 3000 kilomeetri riigi teid omavalitsustele anda, kuid need ütlevad, et teedega koos pakutakse liiga vähe raha. Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitab, et jõuga teid üle andma ei hakata. Madis Hindre räägib lähemalt. Kokku pakutakse omavalitsustele ligi kolme tuhandet 400 kilomeetrit teid, sealhulgas sadat silda. Maanteeameti teedetalituse juhataja Julia Bergs teine ütleb, et sellest võidaks kõige enam kohalik kogukond, sest omavalitsus saaks ise prioriteete seada. Väga palju on ka selliseid paralleelteid, mida võib-olla mõlemat korraga ei ole mõistlik üleval pidada. Et võib-olla siis kohalik omavalitsus oskab paremini hinnata kohalikke olusid ja elanike liikumisvajadust? Aga omavalitsusjuhtide sõnul saavad teed paremasse korda siis, kui selle jaoks rohkem raha on. Aasta alguses tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium omavalitsustele viisi, kuidas teedega kaasnevat lisaraha arvestatakse. Seal on kirjeldatud nii kulutused teede igapäevaseks hoolduseks kui jooksvaks remondiks ehk see, mida läheb vaja, et teede seisukord ei halveneks. Rõuge vallavanem Mailis Koger aga ütleb, et kiita isaga teede tänast seisundit. Meil on ainuüksi tsirka 128 kilomeetreid kruusateid, mida riik soovib üle anda kandevõime teedel suhteliselt olematu praeguse rahastusmudeli alusel oleks hoolduseks circa 1100 eurot kilomeetri kohta ei ole mitte kuskilt otsast nagu piisav. Paide linnapea Priit Värk ütleb, et nende arvutuste järgi nõuaks riigi pakutud teede hooldamine umbes 15 protsenti rohkem raha kui riik selleks ise hindab. Omavalitsuste tõrksust aitab ehk selgitada seegi, et riigiteede remondivõlg kokku on umbes 840 miljonit eurot. Just nii palju raha kuluks, et kõik riigid, et korda tehtaks. Priit Värk. Mitmed need teed hakkavad lähiaastatel nõudma ka investeeringuid vaadanud Paide linnale, seda ülejäänud Eesti omavalitsustele rahalisi vahendeid ei ole, suudaks teedesse investeerida veel rohkem. Julia Bernstein ütleb, et ministeerium ootab omavalitsustel konkreetseid ettepanekuid. Ta lisab, et ehkki iga omavalitsus ja tee on erinev, tuleb üleandmise põhimõtted keskselt kokule pida. Riigi haldusminister Jaak Aab tõdeb, et kuniks kokkulepet pole, ei saa ka teede üleandmisega edasi liikuda. Märtsis peaks asja arutama vabariigi valitsus, kuid jõuliste reformi sellele tõenäoliselt ei järgne. Minister Taavi Aas ütles, et temal ei ole küll plaanis teha sellist otsust, et valitsus sunnib nüüd üle võtma. Ma olen realist, kui ei tule sellist põhimõtteliselt kokkulepet omavalitsusliitudega läbirääkimistel, siis ei ole võimalik sunniga neid kindlasti anda. Esimesed reaktsioonid Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Sharmis selle järgmiste aastate eelarvepakkumisele on olnud hävitavad netosissemaksed ei taha nii suurt arvet, kasusaajate jaoks on see aga liiga väike. Euroopa Liidu valitsusjuhid üritavad kokkulepet saavutada selle nädala lõpus. Rahandusminister Martin Helme sõnul on Eesti jaoks kõige olulisemad punktid põllumeeste otsetoetuste järele jõudmine Lääne-Euroopale, ühtekuuluvuspoliitika toetuste kaasrahastamise määr ja Rail Baltic. See eesistujapakkumine on samm paremuse suunas, võrreldes eelmise eesistuja Soome ettepanekust, meie jaoks on seal mitu olulist probleem kohta, noh, selge on see, et tõenäoliselt sellist eelarvet, mis kõigile meeldib, siit nagunii kunagi keegi kätte ei saa. Esimene asi on see, et meie põllumajandust koheldakse võimalikult võrdselt toetuste mõttes, siis Lääne-Euroopas, aga et küsimus ei ole mitte absoluutsummade suurenemises vähenemises, vaid selles, et toetused oleksid võimalikult üksteisele lähedal. Teine oluline punkt on nüüd see, et väga järsu hüppega ettepaneku kohaselt kasvab meie kaasrahastus, kui siiamaani oli enam-vähem 15 protsenti, siis nüüd räägitakse siin 40-st võib-olla isegi 50-st protsendist siis eesistuja on vastutulekuna liikunud siin ütleme, 35 protsendi juurde. Kui me mõtleme selle peale, et kas omavalitsused või MTÜd peaksid seda kaasrahastust Euroopa rahale tegema, siis kui sa kaasrahastus on nii suur, siis meil tekib reaalne oht, et me ei ole võimelised seda Euroopa raha ära kasutama, sest et lihtsalt kaasrahastus on liiga kõrge ja meil ei ole seda raha kuskilt võtta. Kolmas punkt on siis see, et kuidas selle eelarve mahu sees erinevad fondid jagunevad regionaalarengu fondi, sotsiaalarengufondid ja teadvusele minevad rahad. Et siin on hästi palju kauplemist veel erinevatel riikidel, erinevad huvid Eestil samamoodi ja, ja kolmas suur küsimus on ikkagi rail Baltic'u teema. Kui meil selles eelarveperioodis Air Balticu kaasrahastus oli see 15 protsenti meil valitsuskoalitsioonileppes ütleb, et ta ei tohi olla kaasrahastust suurem kui 19 protsenti siis selle jaoks, et üldse oleks võimalik mõelda Rail Balticuga edasi minemist siis järgmises perioodis, see, millega me nõus võiksime olla ja see, mida pakutakse praegu on üksteisest väga kaugel. Täna valmistab valitsusjuhtide arutelu Brüsselis ette üldasjade nõukogu aga Brüsselist on nüüd saatega ühinenud Epp ehand, tere õhtust, Epp ja milliseid kommentaare need reedel välja käidud eelarvet? Ettepanekud riikidelt on saanud tere õhtust ärena võib-olla kõige konkreetsemalt vastuse andsid kiiresti siis need netosissemaksjad, kelle jaoks on olnud kogu aeg jutt sellest, et üle ühe protsendi SKP meest ei tohiks eelarve olla. Selle praeguse pakkumise järgi on see siis 1,074 protsenti 27 riigi SKP-st ja sellega see jääb alla siis sellele, mis praeguse perioodi eelarve maht suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. Aga siis kuna Suurbritannia on lahkunud, siis sissemaksjate jaoks on see terav küsimus ja, ja siis nende poolt ilmus selline ühine artikkel Financial Times'is nädalavahetusel, kus nad ütlevad, et Nad on küll valmis maksma muidugi rohkem kui teised. Aga see, et viis Euroopa riik nii maksavad 75 protsenti Euroopa Liidu eelarvest ületab nende jaoks siis selle punase joone. Et need viis riiki on siis Saksamaa, Austria, Rootsi, Taani ja Holland. Et nende poolt tuli selline vastus nende riikide poolt, kes on eelarvest rohkem kasusaajad. Ei ole võib-olla sellist ühtset reaktsiooni nüüd veel tulnud. Aga ikkagi aru saada, et väga paljuski tuleb neil kokku tõmmata võrreldes varasemaga neid tegevusi, mida eurotoetustest on saadud teha. Ja kui siia kõrvale panna veel Need kliimaambitsioonid, mille jaoks on küll jah täiendavad rahad, aga, aga kui samal ajal ühtekuuluvuspoliitika toetused vähenevad, siis see muudab nende jaoks raskeks. Ja ka näiteks Euroopa parlament teatas ka kohe peale seda pakkumist. Sellises mahus eelarvet, nii väikest eelarvet siis parlament ei saa heaks kiita, kui see niimoodi vastu võetakse, nii et et saame näha, kuhu valitsusjuhid nädala lõpus jõuavad. Aitäh sulle selle ülevaate eest. Ja meie läheme siit välisuudistega edasi. Reene Leas, palun. Prantsuse Parlamendis algab debatt valitsuse pensionireformi üle, opositsioon on lubanud plaani põhja lasta. Vasakpoolsete ametiühingute eestvedamisel toimusid Prantsusmaal detsembris ja jaanuaris ulatuslikud ühistranspordistreigid, millega protestiti president Emmanuel Macroni kava vastu ühendada riigi 42 erinevat pensionikava üheksa punktipõhiseks süsteemiks. Valitsuse väitel on muudatused vajalikud, et teha süsteem kõigi jaoks õiglasemaks. Kriitikute sõnul sunnib see enamikku inimestest aga töötama kauem ja väiksema pensioni nimel. Ametiühingute juhid kutsusid üles uutele streikidele. Eurole rahandusministrite grupi eesistuja Mario tsenteeno hinnangul on koroonaviiruse puhangu mõju euroala majandusele lühiajaline. Samas ütles, et kuigi prognoosi kohaselt on viiruse mõju ajutine, peaks Euroopa Liit hoolikalt jälgima puhanguga seotud arenguid ka pikas vaates. Rahvusvahelise valuutafondi juht Kristo Liina georkjeva ütles pühapäeval, et koroonaviiruse epideemia võib kahjustada tänavust maailma majanduse kasvu, kuid sellele võib järgneda kiire ja järsk majanduse taastumine. Hiina koroonaviiruse tagajärjel surnute arv kasvas täna 1765-ni. Ühtekokku on Hiinas registreeritud vähemalt 70400 nakkusjuhtumit. Hiina viirusepuhangu tõttu Macao suletud kasiinod avatakse uuesti reedel, teatas territooriumi rahandusminister. Otsus kasiinod viiruse leviku tõkestamiseks viiendal veebruaril sulgeda tekitas piirkonna suurtele kasiinokettidele tõsist majanduskahju. Macao teised meelelahutusasutused, teiste seas kinod, internetikohvikud ja spordikeskused, jäävad esialgu suletuks. Äärmusrühmituse Hamas võitlejad häkkisid kümnete Iisraeli sõdurite nutitelefonidesse valetades end tähelepanu otsivateks noorteks naisteks ning kasutades libakontosid pettuse ohvritele, saadeti noorte naiste pilte ning meelitati neid alla laadima. Rakenduste, mis andis ligipääsu telefonile ja ühtlasi sõduri asukohale, kontaktidele ning piltidele. Pressiesindaja sõnul suurt kahju ei sündinud, sest petuskeem avastati kiiresti. Briti võimud kehtestasid kolmes Kesk-Inglismaal krahvkonnas kõrgema astme tulvahoiatuse, mis tähendab ohtu elule. Paljudes Euroopa põhjaosa piirkondades on torme toonud üleujutusi ja ulatuslikke elektrikatkestusi. Nädalavahetusele tõi torm tennise mõnes Suurbritannia piirkonnas kuni 150 millimeetrit vihma. Põhja-Inglismaal ei ole jõgede veetase veel tipptaset siiski saavutanud. Ja tagasi koduste teemade juurde mullu registreeriti Eestis 27169 kuritegu, mida oli ülemöödunud aastaga võrreldes 0,2 protsenti rohkem. Kuritegudes arvu 2009. aastal alanud langus on peatunud ja kolmel viimasel aastal on nende arv püsinud sisuliselt samal tasemel. Nii selgub justiitsministeeriumi andmetest ja Janek Salme jätkab sel teemal. Varavastased kuriteod moodustasid kuritegudest suurim osa ehk 38 protsenti. Mullu registreeriti neid 10193 protsenti vähem kui ülemöödunud aastal kuus protsenti kasvas vägivallakuritegude registreerimine. Justiitsminister Raivo aeg ütles, et selle põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikkust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile. Mullu registreeriti 4119 perevägivallakuritegu, mida on võrreldes üle-eelmise aastaga 14 protsenti rohkem. Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. Samal ajal on kõige raskemad vägivallakuritegude arv jätkanud langust. Mullu tapeti 23 inimest, mis on viie võrra vähem kui aasta varem, ütles justiitsminister. Aeg. Kui me siin võrdleme näiteks 1995. aastaga siis oli tapmiste mõrvade arv koos katsetega oli siis see number oli aasta jooksul 302 siis läinud aastal oli ta tapmised mõrvad koos katsetega 34. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere mainis sellega seoses, et praeguseks on täiesti pildilt kadunud organiseeritud kuritegevuse omavaheline vägivaldne arveteõiendamine. Aastatel 1994 kuni 1996 oli tapmiste arv stabiilselt 300 ja 360 vahel ning olulise osa sellest moodustasid jõukude omavaheline arvete klaarimine ja palgamõrvad. Oluliselt tõusis küberkuritegude arv, mida registreeriti kokku 965. Kõige tüüpilisem arvutikuritegu on ohvri veebikonto hõivamine. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt märkis, et suurt osa küberkuritegusid on võimalik ise ennetada. Samuti siis on investeerimispettused, millest me oleme kuulnud ka palju, et siis eelmisel aastal politsei andmetel siis vähemalt oli nende kahjusumma kokku kolm miljonit eurot, et kui sohvrid kannavad heauskselt raha kelmide kontole Tänavu suvel Tartus peetav soome-ugri kaheksas maailmakongress keskendub keele ja kultuuri säilitamisele muutuvas maailmas. Kongressi teema on Kultuurimaastikud, keel ja meel. Tõnu Karjatse. Taust on nukker, sest soome-ugri hõime jääb arvuliselt üha vähemaks ja põhjarahvaste kultuure ohustab peale suur rahvastekesksete poliitiliste otsuste ka kliima soojenemine. Tõnu Seilenthal, kes on soome-ugri maailma kongressi aidanud korraldada nende algusest peale 1992.-st aastast saadik, ütled, et ta poliitiliselt maailmakongressid on väikerahvastele oluline foorum, kus saab kindlust, et neid pole unustatud. See on selline ühes isevorm. Ühtegi riiki nii-öelda ei õpeta, et me räägime omavahel ja ütleme, et mida võiksid inimesed teha, et seda nähtaks, et mida on võimalik tehasest kurvad uudised, eks ole, hariduselu siis Venemaa Föderatsiooni poliitika muutunud tunduvalt tsentraliseeritumaks ja nii edasi samamoodi taga paati ungarlastel on väga suured probleemid ungarikeelsete koolidega nüüd sest Ukraina reformid oma haridusseadus teha tahab tugevdada, eks ole, ukraina keele rolli. Soome-ugri tänavusele maailmakongressile on kutsutud ka Venemaa, Ungari ja Soome president. Vene presidendi kantselei pole veel vastust tulnud. Mogri maailma kongressi keskseks toimumispaigaks on Eesti Rahva muuseum, kuid sellega seonduvaid ettevõtmisi on ka mujal Tartu linnaruumis. Sellest, mis toimub siis juunis Eesti Rahva Muuseumis, räägib nüüd ERMi suhtejuht Kalmar Kurs. Kokku tuleb lisaks meie püsinäitusele Uurali kaja kuus erinevat näituse, mis jäävad mõni neist päris pikaks perioodiks, siis näiteks koostöös Venemaa etnograafiamuuseumiga. Fotonäitus Meie galeriis jääb mitmeks kuuks ega muuseumit kongressi ajaks kinni jäi panna, et paralleelselt saab ikkagi seal käia, saab käia paralleelselt muuseumis. Aga nagu on juhtunud väga üksikutel kordadel, kas korralduslikult või turvalisuse põhjustel on tulnud muuseum lühiajaliselt sulgeda see kas soome-ugri maailma kongressi Ajal, mil lühikeseks perioodiks kogu muuseum suletakse, teistele külastajatele, sõltub turvalisuse ettekirjutustest korraldusest sõltuvalt presidentide osalusest. Siin oleme paindlikud, sest et muuseumil on kaks sissepääsu. Eestis on soome-ugri rahvaste maailmakongress toimunud varem 2004. aastal, kui võõrustaja linnaks oli Tallinn järgmine maailmakongress järjekorras üheksas toimub Venemaal ja korraldajaks on Ingerlased. Sünoptik Eva-Maria Nool räägib nüüd ilmast, palun. Ehkki kahel püsib jätkuvalt ulatusliku madalrõhuala tuuline lõunaosa edelatuul ei taha kuidagi järgi anda ning puhub eeloleval ööl kiirusega kaheksa kuni 13, puhanguti 18 kuni 20, rannikul 13 kuni 18, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Pilvkattes on selgemaid laike, kuid siin-seal võib ka veidi vihma tibutada. Sooja on öösel kolm kuni viis kraadi. Homme päeval on sajuhoogude tõenäosus veidi suurem. Tuul puhub edelast seitse kuni 12, puhanguti 15 kuni 18, saartel ja rannikul 10 kuni 15, iiliti kuni 22 meetrit sekundis. Sooja on homme neli kuni seitse kraadi. Kolmapäeval tsüklonikese kaugeneb ja edelatuul hakkab hoogu maha võtma. Sajuhooge on üksikuid ning õhutemperatuur on plussis. Neljapäeval saategi, eks rahuliku ilmaga. Kõrgrõhuharitemperatuur langeb öösel sisemaal paar-kolm kraadi miinusesse ning jääb päevalgi siin-seal nulli lähedale. Sporditeemadega on Johannes vedru valmis. Riigikogu võttis vastu spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastu võetud seaduse kohaselt võib sportlastele ühes kalendriaastas maksta sportlase stipendiumi maksuvabalt kokku kuni 12 kordse kuu töötasu ulatuses. Sportlasele võib maksta sportlase toetust maksuvabalt kuni kahekordse kuu töötasu alammäära ulatuses kuus. Seda eeldusel, et sportlasega on sõlmitud töö või muu võlaõiguslik leping. Stipendiumi sellisel juhul maksta ei tohi. Seadus täiendab ka karistusseadustiku dopingukuritegude sätet. Dopingukuriteoks loetakse aine või meetodi määramist kasutusele kaalutamist, samuti abistamist ja ainetoimetamist üle riigipiiri või tootmist, valmistamist, turustamist, vahendamist või edasiandmist. Kehtiva korra järgi on karistatav vaid dopingu kasutamisele kallutamine, kui kasutatakse ravimit. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit alustab eelduste kohaselt homme WTA Premier turniiri Dubais. Avaringis on Kontaveidi vastaseks maailma edetabelis 70. kohal paiknev rumeenlanna Zorana kirstja. 25 aastane Mart Kevin. Põlluste on praegu see suusataja, kes maailma tippmaratonidel eesti lippu kaardil hoiab. Tunnuste kuulub Norras baseeruvasse võistkonda, mis teeb kaasa pikamaasuusatamise kõige olulisemast sarjas Wismaski klassiks. Maratoonaritel seas omamoodi kultuslik. Vasaloppeti 90 kilomeetrit vältav klassikasõit toimub tänavu esimesel märtsil. Põlluste jaoks on see järgmine väga oluline eesmärk. Mart Kevin põllusta. Mis on hästi läinud, ma arvan, et ma olen nagu teinud suure sammu edasi nii-öelda siledama töögal tõusudel olen natukene nii öelda tehniliselt olnud hädas ja, ja ei ole nagu saanud sealt siukest head rütmi, et tihtipeale jääbki seal nagu natukene siuke grammike puudu, gruppidega kaasa minna ja siis seal sileda peal peab kõvasti kõvasti vaeva nägema, et need uuesti kätte saada, et lõpptulemuses on see nagu natukene ka kajastanud. Et jah, hooaeg ei ole läinud täiesti päris nii, nagu oleks lootnud Vasaloppeti nii-öelda seda kõrget taset arvestades. Esi esi 50 oleks hea ja esikolmkümmend oleks suurepärane tulemus. Aitäh Johannes vedrule spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.