Tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. Tänane muusikasaade on pühendatud festivalile, mida tuntakse Tartu muusikapäevade nime all. Sellel festivalil oli küll palju erinevaid nimetusi, nimesid, Tartu levi, nii nagu ka eelpool kõlanud lugu ansamblite apelsin, silla seal on väike, selline paroodia, maitse või selline natukene irooniat. Natukene kibestumist võib-olla ka, aga sellel pikemalt ei peatu, vaid pigem nendel 10-l aastal esimesel 10-l aastal, mille Tartu muusikapäevad toimusid. Ja see oli festival, mis jääb kindlasti eesti kultuurilukku igavesti diaigaveseks ajaks. Sellest pole üldse mingit kahtlust, et tegemist oli väga suure kultuuri sündmusega 13 aastat ühtekokku, ehk siis 1971 kuni 1991. See festival toimus, toimus ka 10 aastat tagasi veel 30. aastapäev ehk mitu kontserti samuti Vanemuise kontserdisaalis. Nii nagu need esimesed Tartu festivalid olid. Ja eks aeg muutus ja kõik muutus ja samamoodi iga asja jaoks oma aeg, nii ka selle Tartu festivali jaoks oma aeg oli ja tõeline kultuurisündmus oli, aga eks siin kõigi nende lugude vahele jõuab kõigest nendest asjadest rääkida. Ja alustame siis aastast 1979, kui esimesed Tartu muusikapäevad toimusid. See oli siis Tartu Ülikooli rahvaste sõpruse päevad ja esimesed muusikapäevad või õigemini neid rahvaste sõpruse päevad olid pühendatud Vladimir Iljitš Lenini nime andmisele siis üleliidulisele, komsomoli organisatsioonile. Kui sa nüüd väga pikalt hakata ütlema, siis on ta natukene teistmoodi, aga see lõpuks ei omagi tähtsust. Nii et 40 aastat sai sel aastal Tartu muusikapäevadest ja aprilli lõpus, kui tavaliselt mais toimusid, siis esimesed olid aprilli lõpus ja üsna sümboolselt, 22. aprillil. Sedamoodi ühtekokku jah, väga palju neid esinejaid ei olnud esimestel muusikapäevadel ja nagu tol ajal festivalidel kombeks Antiga preemiaid, selliseid parimatele ansamblitele, parimale muusikale, parimatele muusikutele ja üks ja ainus kord publikuhääletuse järgi otsustati need võitjad ja võitjaks osutus siis esimestel Tartu muusikapäevadel 1979. Ansambel Ruja, kelle puhul võiks öelda, et no lõpuks ometi meenutades siis kolm aastat varem toimunut Viljandi festivali, kus Ruja mehed arvasid, et nad jäid ülekohtuselt ilma sellest võidupreemiast aga tulid ja ka Ruja muusikud tunnistati parimateks muusikuteks üsna mitu neist ja parimaks looks siis muusikateoseks valiti Margus Kappeli ei mullast. Sedamoodi kõlas Tartu esimeste muusikapäevade või Tartu levimuusikafestivali võidulugu ansamblilt Ruja ei mullast Margus Kappel ja Hando Runnel. Kui esimestel Tartu muusikapäevadel oli üheksa esinejat, siis teistel aastal 1980 juba pea poole rohkem ehk 17 ühtekokku. Ja kui 1979 veel inspee, kes pärast hiljem esines väga paljudel muusikapäevadel vaata enamusele nendest, mis toimusid, mängima veel ei saanud, Nad kandsid sel ajal veel Ezra nime, siis teistel muusikapäevadel nad juba osalesid ja nende aparatuuriga, kuna nendel oli välismaalt toodud uhke aparatuur terve, siis Tartu muusikapäevade programm läks läbi nende aparatuuri, ehk siis heliga helina kasutati just nimelt inspee kiriku kaudu saadud välismaist aparatuuri. Aga sedapuhku ja siis ka kohe pausin inspele tol ajal veel siis Erkki-Sven Tüüri juhatatud kollektiiv nimelt sümfoonia seitsmele esitajale, parim muusikateos ja žüriid sedapuhku oli siis juba neid auhindu andmas parimad muusikud. Kitarr Rain Varts, basskitarril, Toivo Unt klahvpillid, Rein Rannap löökriistad Andrus Vaht, muud instrumendid Paul Mägi, laulja Silvi Vrait. Ja siis kaabelansambel meedium, kus anti siis kõige lootustandvale muusikule Indrek Miidla, Le auhind, samuti meedium kõige lootustandva ansambli tiitli Grand Prix läks sedapuhku siis Lembit Saarsalu kvintetti-le. Ka päris huvitav jah, sellist džässmuusikat ja mängiti üldse, mängiti Tartu muusikapäevadel väga erinevat muusikat ja selle tõttu oligi väga-väga huvitav. Kõik need kontserdid ja ka Leedu ja Läti olid esindatud nii tõelised rahvaste sõpruse päevad võiks öelda rock peatne leeduste kreedo Lätist veel ka siis Magnetic bänd, kes oli ka esimestel muusikapäevadel samuti fiksale esimestel muusikapäevadel aga põhitegijaks muidugi propeller. Kuigi Peeter Volkonski on meenutanud seda, et Urmas Alender justkui ei saanud sinna tulla ja seetõttu tema siis propelleriga üles astus siis foto ja muu materjal räägib teist keelt, nimelt Urmas Alender oli seal täiesti olemas ja esines ka propelleriga külalisena ja Urmas Alender sai ka muuseas kõige edasi läinud maa muusiku eripreemia ja seda ilmselt seetõttu ta ei esinenud mitte ainult propelleriga, vaid ka oma soolokavaga eksis akustilise kitarri saatel. Me kuuleme muidugi suurt võitjat sellel festivalil ansamblit propeller, kes sai eriauhinna parima lavašõu eest. Sa ei saan üksi mere ääres jalas kollased sandaalid. Valged on merevahust sääred. Ela Ruus Taalilt. Ansambel propeller ja nende teada-tuntud lugu nimega Eila veel Floydiga punkansambel väga huvitav aastasse 1981, nii nagu üks korralduskomitee liikmeid Rein Lang on meenutanud 30 aastat pärast esimesi Tartu muusikapäevi, ehk siis aastal 2009, kui ilmus ka üsna selline kopsakas raamat Tartu muusikapäevade kohta siis aastal 1981 ehk kolmandatest Tartu muusikapäevadest läks asi alles õieti käima. Nimelt on ta seda meenutanud seetõttu, et siis tuli ka televisioon, ehk siis televisioon hakkas seda salvestama. Just sellepärast, aga võimalik, et ka see ansamblit tol ajal televisiooni küll, aga mitte siiski kõik, aga neid muusikasaateid ikkagi poliaga polegi lõppude lõpuks nii tähtis, kas televisioon meelitas ansambleid sinna või miski muu, pigem ikkagi see miski muu. Ta juba kolmandal aastal hakkas peale see eriprojektide, mis Tartu muusikapäevade just väga selliseks eriliseks ja põnevaks tegi. Rida nimelt jah, selline kummalised nimega on samme nagu Sanšanrägedes pris bänd kuhu oli kaasatud siis ka mustanahalisi tolleaegses Tallinna merekoolist, kus nad seal õppisid aafrika pojad ja ja poliseal Tiit Kõrvits, Harri Kõrvits ja oli seal selline väga segu kollektiiv, võiks öelda päris huvitav, aga tookord jälle kolmandatel Tartu muusikapäevadel parimat selgitas välja žürii. Sel ajal lihtsalt oli kombeks niimoodi neid auhindu pidi andma. Mis põhjusel ta võta kinni pärast hiljem küll enam mitte. Aga parimad muusikud? Jah, kitarrist Nevil trump, Lumberg basskitarrist Priit kuulberg, löökriistad jälle Andrus Vaht klapilid, sedapuhku siis Tõnu Naissoo lauljad Silvi Vrait ja Urmas Alender ja ta oli siis ka veel jah. Muusikaloomingu eest jälle Erkki-Sven Tüür kos ansambliga inspee parimad omas žanris Ruja rock Hotel ja Fix Kansabel miks jutitaat oli esimest korda, ehk siis tuleviku justament võttis sellest osa ka Kukerpillid olid kohal, parima lavashow sai Preemia ja suurim üllatus oligi siis Sanšanräges. Bändia Grand Prix läks sedapuhku siis ansamblile kaseke. Võiks öelda, et esimest ja viimast korda ja järgmisel aastal juba algas, aga sinna me jõuame. Mis algas järgmisel aastal 1981. aasta Tartu muusikapäevade märk või logo, kuidas seda nimetatigi õigesti kandis John Lennoni pilti teada 1981 kevadel 1900 pool aastat enne seda 80. detsembris, John Lennon tapeti ja publikupreemiad olidki siis parim laulja Urmas Alender ja instrumentalist Rein Rannap ja muusikateost ju minister lennanud, mis oli siis Urmas Alenderi pühendus, John Lennoni läheb ja parim ansambel siis publikupreemia Ruja aga osalesid ka sellised huvitavad kollektiivid nagu näiteks hübriid ja oli veel ka nautiv meedium, kes oli ka aasta varem olnud kolmikhüpe. Ja ka tore ansambel nimega Tornado. Kahe aastaga kasvasid. Aga kolis kestanud portfelliga. Loited. Tulen nulliks. Tagasi. Tartu muusikapäevadel aastal 1981 ühe ja ainsa korra osalenud ansambel Tornado ja nende tore kooli lugu. Eks omamoodi kool oli see Tartu muusikapäevad ka paljudele muusikakollektiividele ja kui mõelda, korraldakski olid kooliõpilased, õigemini küll tudengid sel ajal ja need mehed siis olgu ära mainitud Rein Lang sai juba öeldud Erki Berends Jaanhaabit, kes liitus teisel aastal ja Riho Illak, nemad olidki need muusikapäevade idee sünni juures ja orgkomitees veel lisaks nimetatule. Kalev, Valev Plato ja Vambola Tiik. Sellised mehed seda omal ajal tegid. Kummardus ja tänu nendele selle eest jõuame otsapidi siis neljandate Tartu muusikapäevade ehk siis aastal 1982 kus samuti väga palju huvitavaid kollektiive üles astus, nagu ikka Tartu Vanemuise saalis toimusid ja siin juba jaht läbi inspee ka Kukerpillid olid tegijad, samuti kolmikhüpe, rentaablus oli osaleja, kes oli ka juba varasematel muusikapäevadel olnud kaapne fiks uutest tulijatest heteroansambel salong, mis oli siis ansambli, miks jutid Ta lustamediks ülemineku vaheperiood ja väga väga suure koosseisuga nad seal esinesid ja Grand Prix siis jälle žürii valis välja parimad, läks sedapuhku ansamblile radar ja see oli siis esimene aasta kolmest, kui nimelt Tase radareid Kron priisid, seal võitis ja see hakkas juba natukene imelikuks muutuma. Parimaks muusikateoseks valiti Erkki-Sven Tüüri koos inspeega, siis veel lumenetetkantus publikupreemia ja parima ansambel Ruja parim laulja Urmas Alenderi juba mitmendat aastat järjest parim muusik Rein Rannap. Ja siis orgkomiteed oli preemiaid pandis samuti parima heliteose Riho Sibulale demand näotuste eest parima muusiku tiitli, samuti suurim tulevikulootus ansamblile Mahavok. Jaa, parimast lavas õuest ansamblile Kukerpillid. Kuna nad on juba mitu korda siit läbi käinud nimetatuna, kuulame siis Kukerpillidega. Üsna mitmel Tartu muusikapäeval või päevadel sellel inimesel festivalil esinenud ansambel Kukerpillid ja nende tore laul. Aasta 1983 meil siis juba Tartu muusikapäevad olid jõudnud viienda festivalini ja seal juhtus jah, üht-teist päris huvitavad nimelt see, et aasta varem nii-öelda uustulnuka või lootuse preemia saanud Mahavok ka sai järgmisel aastal uuesti selle sama preemia ja see oli üks selline saab naeruväärne lugu, mitte Ta ansambli muusika või ansambel oleks ise kuidagi naeruväärne. Ansambel oli väga hea, aga jah siis tookord teisel aastal 83. andis selle lootuse preemia Eesti reklaamfilm. Sedamoodi ta oli ja üks väga selline huvitav projekt, mida 83. aastal sai kuulda, oli taas inspeelt, kes väga suurprojektide tegija ei võrdub MC ruut, kus siis jah, Peeter Volkonski ja koos tolleaegse inspeegaabeel Erkki-Sven Tüüri juhtimisel. Kõik olid kostümeeritud filosoofideks, kes seal Anstayniks nagu teada, siis jahe võrdub MC ruut, selle nimel nad seal esinesid. Ja kes seal Archimedes Archimedes, eks, või kellekski teiseks, kui sedamoodi nad seal olid. Ansambleid oli muidugi jälle palju ja parimat, selgitas taas välja žürii. Ja siin kiskus jah, juba jälle teist aastat järjest siis selliseks radari ja kasekese vaheliseks vastasseisuks ja et kui Grand Prix läks radarile, et siis selle publikupreemia omakorda parima ansamblile Kasekesele, nii et sedamoodi need asjad seal, kes käisid parima lavasõu eest sai preemia Magnetic Band, Gunnar Graps, kes osales pea kõikidel muusikapäevadel, aga kõigest ühe auhinna sai preemia humanistlik ideede eest sai siis Peeter Volkonski sellesama p võrdub Pence ruudu eest ja parimaks muusikateoseks siis publik valis Rein Rannapi kantaadiga ilus maad. See oli ka päris huvitav lugu sellega. Riho Illak on meenutanud aastakümneid hiljem seda. Nimelt saadeti ENSV riiklikus filharmoonias telegramm Tartu muusikapäevadele, et Rein Rannapi ilus maa tuleb programmist maha võtta. Riho Illak teeskles või valetas, et ta ei olnud seda Telegrami õigel ajal kätte saanud ja nõnda see ilus maa seal Vanemuise kontserdisaalis publikule ette kanti. Ja nagu kuulda, võitis ka siis publikupreemia. Ja sellest Tartu muusikapäevadel raamatus, mis ilmus 10 aastat tagasi, oli ka ära trükitud, siis Tartu muusikapäevade eelarve just nimelt aastaks 1983 ja see oli 15905 rubla, nii ta täpselt seal paberi peal oli. Nii et üsna kopsaka summa tolle aja kohta ja vaatasin huvi pärast just nimelt, et mis siis kõige kallim artikkel oli või kõige rohkem maksma läks seal transport 3000 rubla. Arvestades sellega, et muusikud toodi mitme Ikarus bussiga Tallinnast ja viidiga tagasi ja ka kohapeal oli vaja sõidutada inimesi, siis on üsna loogiline, et see transport oli seal kallis. Näiteks Vanemuise kontsertsaali üür kaheks päevaks oli kaks korda 1200 rubla, eks odavam, odavam kui transport 2400 rubla ja muusikute toitlustamise peale läks nende kahe päeva jooksul 1500 rubla. Seda madin oli, no aga kuulame ära. Prix võitja, ansambli radar. Ansambel Radar, kes võitis Grand Prix pol, koop etteruttavalt öeldud kuuendatel Tartu muusikapäevadel aastal 1984. See oli ka viimane kord jah, kus nii-öelda sel viisil neid auhindu seal jagati ja siis oli küll juba mitte enam žüriid, vaid seda nimetati ekspertide nõukoguks. Niidali Grand Prix ansambel, kaseke parim ansambel publikupreemiaga või vabandust, Grand Prix, Radar, parima ansambel publiku preemjana kaseke, sedamoodi ta läks ka, esines ansambel inspee salle. Sedapuhku puhub juba Alo Mattiiseni ansambli nina või tema juhtimisel ja kirjutusmasina kontsert. D-duur sai ka publikupreemia parima muusikateosena, samamoodi ka siis ekspertide nõukogu nõukogu parima heliteosena eripreemiat kõrgetasemelise esinemise eest Silvi Vraidi, Jüri Rosenfeld, Kukerpillid ja Muusik Seif. Ja seal oli jälle igasuguseid huvitavaid kollektiive, nagu näiteks Saltus lumel, mis oli siis nendegi laksi müks varaseid ansambleid, kus ta esines, ansambel kogumus, mis oli selline väike eriülesastumine kunagiselt ansamblist kogudus, mida küll basskitarrist Jüri Elken otseselt selle ansambliga ei seosta, nii väga, aga ka väga huvitavaid kollektiive veel astus astus üles nendel päevadel nimelt ka näiteks Kalmer Tennosaar koos ansambliga Con Amooriasse oli siis televisiooni töötajate või telerežissööride kollektiiv vahva. Onlastus usinasti mööda teed ja, ja, ja, ja on astus usinasti mööda teed ja ja, ja olla astus usinasti mööda teed, oli alanud ball paksu metsa sees ja ja, ja. Nägi konn. Tore. Oh. Legi konsontore pallu, oo-oo nägi Konsantore vallises kiire neiu, meeldis. Ning tantsima hiirt juba kutsus ta. Tantsima juba kutsus ta. Ja kui tiiru kolmandat siis teatas IRL mu naiivseks. Sõnas hiir ei meeldi mulle. Sõna see ei meeldi, mul see jutt. Sõnas hiir, Eneli, mul see jutt, sest mul on peigmeheks ammu mutt. Siis lohakus on, ütles solvunult head, head latus, solvunud öeldes vaid paar kuud juba. Ta on olnud umbes vaid on endast eemal. Seitsmendad Tartu muusikapäevad toimusid nagu ikka Tartu linnas ja maikuus ja aastal 1985. Seal andis preemiaid, võib auhindu välja või hindas siis muusikuid ekspertide nõukogu. Ja sedapuhku möönab ja siis sellist kraanbriid nagu varasematel aastatel välja ei antud, sest muidu oleks jälle läinud seal mingiks jamaks seal radari ja kasekese vahel seda nüüd enam siiski ei juhtunud. Anti välja parim instrumentaalansambli tiitel, see oli ansambel Radar. Parimaks muusikateoseks valiti Alo Matiiseni roheline muna. See oli selline suurteos. Publikupreemia läks ansamblile Radar ja parimaks muusikuks valiti Radari uus basskitarrist Paul kikerpuu ja parimaks muusikateoseks amööbina. Aga suurüllataja oli projekt nimega sepapoisid, kus olid koos siis tuntud eesti trummarit Paap Kõlar, Harri Kõrvits vilipere Sass või Aleksander Vilipere, nagu ta nimetati ja Mati Põllu ja Paul Poom mängis saksofoni, pappkõlari tütar laulis sealt see oli tonnile plekid, kolistamine, saagimine, lõhkumine, ometi oli seal muusikat kui palju ja seda on võimatu kirjeldada, mis seal tegelikult toimus. Et seda oleks pidanud oma sinnaga silmaga nägema ka sedamoodi ta oli ja igasuguseid huvitavaid kollektiive seal üles jälle astus. Sel aastal üha tuli neid aga juurde ja parima vokaal-instrumentaalkoosseisu auhinna andis ekspertide nõukogu ansamblile karavan. Kella laugel. Uju kuule minule. 1986 ja kaheksandat Tartu muusikapäevad. See oli see festival, kus siis mitte esimest korda rahu kontserti toimunut väljas, vaid, kus rahukontsert juba kolmandat korda toimus, aga seal esitati esimest korda selline ühislaul seal siis Peeter Vähi kirjutatud üks laul, üks viis Reet Linnat sõnadele. Muidugi oli palju esinejaid väga huvitavaid jällegi ja muusikaekspertide nõukogu hinnangu järgi kvaliteedis parimaks naisvokalist yks Silvi Vrait parimaks meesvokalistidest Ivo Linna parimaks ansambliga rock Hotell, sedapuhku siis Jaagna suure koosseisuga rock hotell koos puhkpillidega ja see oli tõepoolest üks väga vägev esinemine. Parimaks instrumentalistlikuks valiti Riho Sibul, kes oli väga palju selleks ajaks juba esinenud ja ongi siis enim Tartu muusikapäevadel kitarri mänginud muusik või enim üldse mänginud muusik, Tartu muusikapäevadel parim helilooja Igor Karsnek publikuhääletus parim muusik Silvi Vrait parim ansambel rock Hotell parim muusikateos Schuberti laulud, Alo Mattiiseni töötluses ja ajakirjanike preemia läks ansamblile VSP projekt ja ekspertide nõukogu järgi. Ka siis VSP projekt esitas parima heliteosed ja see oli Riho Sibula kuu laps, mida võib lugeda siis Tartu muusikapäevade üheks selliseks märksõnaks või märk looks. Üheksanda Tartu muusikapäevad ja aasta 1987. See oli muidugi see aasta, mis jäi kõigile meelde ka sel ajal maikuus Tartu linnas viibinud läheb, kui see kuulsa fosforiidilaulu ei ole üksi ükski maa laulmine Tartu Raekoja platsil. See oli jahtme Huhusse lauleAlo Matiiseni poolt kirjutatu Jüri Leesmendi tekstiga üks esimesi, mida nad koos tegid ja äärepealt oleks esitamata jäänud ta siiski lõpuks ega ette kanti. Sellest on ka palju räägitud. Loomulikult toimusid kontserdid ka Vanemuise kontserdisaalis ja veel atiga preemiad ja seda puhkus, siis nimetati seda žüriid, mida oli vahepeal nimetatud ekspertide nõukoguks, tarkade klubiks ja parima kompositsiooni. Ta sai Alo Mattiiseni Ajaga silmitsi. See oli siis inspeegaatna tehtud ja parim helirežissöör gaasis Jaanus Ling, kes paljudele kollektiividele seal heli keeras lõbusaima lavashow Preemia sai Modern Fox ja oleks ka imelik olnud, kui ei oleks saanud uusi ansambleid, oli seal kuulda. Ajakirjanike preemia sai ansambel seitsmes meel ka Ultima Thule. Esimest korda astus üles seal ja Rosta aknad siis oma selle. Ma konskib me kavaga, mis oli ka üks selliseid tähthetki Tartu muusikapäevadel, aga parima ansambli tiitli sai siis lõpuks ometigi varem kaks korda lootustandia preemia võitnud ansambel Mahavok. Las ma värvin sind punaseks, oli üks neist lugudest, mida ansambel Mahavok 87. aastal üheksandatel Tartu muusikapäevadel ette kandis 10.-lt Tartu muusikapäevade aastal 1988. Sellega on ka tänasele saatele hea joon alla tõmmata. Ta toimusid anud veel aastal 1989 enam-vähem sama seltskonna tehtuna nagu esimesedki, natukene juba vähem oli neid tegijaid, aga see oli ju hoopis midagi muud väljas juba. Ja selline tavalise festivali mõõtu, midagi oli ka seal sees ruumides ja aastal 1990 ja 91 samuti veel ka juba Eerik Sakkovi korraldatud, aga ajad muutusid ja muutus ka muusika ja hakkas juba muutuma. Sedamoodi ta oli, aga 1988 muidugi, seda mäletatakse kõige paremini ja see oligi Tartu muusikapäevade kulminatsioon. Sealsamas laululaval, kus kõlasid viis isamaalist laulu, lehvisid sinimustvalged lipud ja kõik see, mis seal toimus, oli midagi väga, väga väga-väga erilist. Nii nagu kõik need Tartu muusikapäevad kõigi nende aastate jooksul ühtekokku need 13 oli ja pärast siis ka veel see 10 aasta tagune 30. aastapäeva Tartu muusikapäevade festivali. Loodetavasti tuleb neid veel 10 aasta pärast 50 aastat. No elame-näeme, kuidas saab olema, kui Tartu muusikapäevadel sellist kindlat signatuuri ei olnud. Väidetavalt oli Igasta signatuur eelmise aasta võiduloost inspireeritud, siis lõpulugu oli küll ja lõpulooks oli see talis maa lugu küll, aga ikkagi Santana Euroopa täna kuulamast kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja.