Kena pühapäeva vikerraadio stuudios on Andres Oja. Tänase muusikasaate peategelasteks on Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool, muusikakool. Seda nime ta praegu kannab. Mitte ainult kool, sest tähtis on sellest koolist ikka räägid ja sellest majast õige pea, nad saavad uue majja vaid ikka selle kooli lõpetanud, ehk siis vilistlased, nagu nende kohta öeldakse. Ja sel kevadel selle aasta kevadel 2019. aastal lõpetas juba 73. lend. Õige pea on kooliteed alustamas 74. lend ja seejärel 75. ja sealt edasi. Aga kool ise saab sügisel ja oktoobris nad seda tähistavad 100 aastaseks. Ja kindlasti ei jää see ka vikerraadios ainsaks saateks ainsaks mainimiseks selle kooli kohta ja selle kooliõpilasi. Vilistlasi on üle ühe loo siin. Kui eesti lood kõlavad, siis tohutu paljudes on neid kaastegev, aga seetõttu oligi üsna raske jah seda valikut teha, keda võtta, keda jätta ja otsustasin just vaadata, et kas saab nendest vilistlastest kokku sellised õppinud nõnda teist eriala kui see, millele nad tuntud on. Tegelikult ja tuli välja küll, jah. Aga pelsis enne kooli ajalukku kapil ka aastal 1919 Tallinna kõrgem muusikakool alustas ja olgu öeldud, et samal ajal näiteks alustas Tartu kõrgem muusikakool ja ka Tartu kõrgem Kunstikool Pallas, nii et ühe ja samavanused, nii et aastaid pärast siis Eesti iseseisvust otsustati haridusele rõhku panna just nimelt kunstihariduse kultuurharidusele, muusikale ja kunstile, mis on muidugi väga tänuväärne tegevus. Aga alustame sealt, jah, kaugemast ajast näiteks aastast 1947. Mis ajast on siis väljas need kooli kodulehel? Need vilistlased lõpetasid oreli eriala ja Laine Karindi, kes on rohkem tuntud dirigendina, kõrgemate koolide lõpetanutest segakoor ja Laine Karindi ja ka laulupeol korduvalt dirigeerinud oli oreli eriala lõpetanud lõpetaja 1947 ja samuti helilooja Veljo Tormis. Nii et sedamoodi need asjad seal käisid. Aarne Oit lõpetas aastal 1950 muusikateooria erialal ja Arne Oit seal ju loomulikult heliloojana tuntud. Aga kõige alustuseks kuulame sepa juurde jutustust Eesti raadio meeskvartett teedeehituses, kus kolm neljandikku on lõpetanud Tallinna muusikakooli viiekümnendatel aastatel. Arved Haug oli teistest nii palju vanem, et teevad häält igal juhul selle kooli vilistlaste nimekirjas ei ole kõige parem. Neist neljast lõpetas siis 1954 Kalju terasmaa, kes õppis löökpille klassikalisi löökpille et seal on kõik väga hästi paigas. Uno Loop, kes on rohkem tuntud küll laulja kitarristi na, lõpetas muusikateooria aastal 1958. Tema oli muuseas ka ja hiljem pedagoog, kitarriõpetaja selles koolis ja eriklass lõpetas koorijuhtimise erialal 1959 ja laulu autoriks on Arved Haug. Kirpu Anti Raul olevaid Me ja hüppajal parajad rauad. Köik naer ja jutt. Meil aega on. Triga arm. Rele rehvi, sälk velg. Eesti Raadio meeskvartett ja vägevalt kõlavad ei ole midagi öelda mehed, kes olid võimelised mängiva mitmeid erinevaid pille jahtma poolel on neist veel alles Kalju Terasmaa ja monoloopia, Arved Haug ja Eri Klas kahjuks meie seast juba lahkunud. Aga Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool otsa koolis, teda on kombeks nimetada filistajate nimekiri on ikka väga puhke ja kas võiks öelda, et enam-vähem, kes on kes Eesti muusikas on seal esindatud? Helistajate nimekirjas vilistlaste nimekirjas, no paljud selle kooli lõpetanud ja jõudnud ju kõrgemasse kooli konservatooriumi, praeguse Eesti muusikaakadeemiasse ja ei olnud lihtsalt erialasid omal ajal, mida seal õppida ja, ja paljud ei tahtnudki sinna minna. Nii et seetõttu ka konsist, nagu seda omade keeles nimetatakse puhkemise musi, kooli nimekiri on ka veel Tallinna muusikakeskkool. Jah, ka õpiti, aga, aga muusikakool aga just tänu oma sellele estraadiosakonnale või praegu rütmimuusikaosakond levimuusikaosakond, mis loodi aastal 1977, aga sinna me veel jõuame. Ansambel palderjan ta seal on, jah, võiks öelda, puha vale eriala õppinud mehed. Kuid kui nii lubate öelda, Tarmo Pihlap panna küll ja popdžässlaulu eriala lõpetanud muuseas aastal 1986? Jah, majas, kus lauljana oli ta selleks ajaks ikkagi niivõrd välja kujunenud, et võib mõelda, et milleks tal oli vaja seda õppida, aga ju siis oli vaja. Tartus õppis ta omal ajal viiulit, Tarmo Pihlap aga teised ja siis palderjani basskitarrist ja põhiline laulio sõnade tegija Vello Salumets lõpetas muusikakooli fagoti erialal aastal 1968. Noh, Damegi optimistideski basskitarri ja laulis ka seal, aga fagoti muidugi ta mängis ka taga, kes seal sümfooniaorkestri rivis ikka neid nii väga tähele paneb ja Vello Jürna palderjani, kitarrist Lõpetas flöödi erialal otsa kooli aastal 1976 juba, kui see kool Georg Otsa nimega kandis aastast 1975. Nii et jah, jaa. Esimene trummar vähemalt vilistlaste nimekirjas ei ole ja ka Aleksander Vilipere mitte, aga teada on see, et ka vili pere Sass oli väga tubli, kahjuks meie hulgast lahkunud suure panne trummar ja taustalaulja oli väga hea trompetimängija, nüüd palderjani puha valesid. Pille võiks öelda, mängisid mehed, aga mängisid hästi, kuuleme. Ansambel palderjan kõlas sedamoodi. Flöödi erialal on õppinud muusikakoolis päris mitmed tuntud eesti lauljad, teiste seas ka Jaak Joala. Marju Kuut Nevad küll vilistlaste nimekirjas ei ole, et seda kooli nad lõpetanud ei ole, kui keep on õppinud sealt flöödi eriala. Flöödi eriala on Tallinna muusikakoolis Otsa koolis lõpetanud ka Kuldar Sink, tuntud helilooja. Aasta oli siis 1961 ka Anne Velli on flöödi eriala lõpetanud aastal 1968, tol ajal veel anne Salzalderi nimega ja muuseas ka Ilmar Moss, kes oli pärast hiljem jooks, on teada-tuntud kultuuriministri asetäitja, mina seal just nimelt nende popmuusika ansamblitega tegeles ja ka laulupidude korraldaja demon akordioni eriala lõpetanud muusikakoolis aastal 1968 kuulama kaatne flöödid vilistlast aastast 1968. Anne Vellit. Ootavalt vaikne jeerum. Kus korr laula midagi, diilid, muusa teema, kõiki meili peale. Mul ei ole mul poja laule. Meeldivaim uude terra letti arhiivis täppideta Eva Heather avate. Flöödi eriala lõpetanu, pane Velli laulis sedamoodi flööt nagu teada, kuulub puupuhkpillide kategooriasse või hulka Koigi flööti pan peale puu tehtud ka metallist, aga samamoodi puupuhkpillide hulka kuulub ka poe ja selle pilli lõpetas selle pillierialal, lõpetas Tallinna muusikakooli aastal 1969, Lauri Nebel. Oboe vilistlane ei ole vist palju, kes on näinud seda tuntud näitlejat oboe mängimas, aga näed, 50 aastat tagasi ta ikkagi lõpetas laulmas küll, loomulikult miks mitte, jah, jaapansarbel peoleo hampelmann, kus ta laulnud on, aga eelkõige muidugi teatakse teda. Näitlejana kuuleme teda koos sõbra Olav Ehala aga kes lõpetas samuti aastal 1969 muusikakoolid aga ikka enam-vähem oma erialal muusikateooria, nimelt heliloojat heliloojate jaoks muusikateooria täiesti arusaadavalt. Oma eriala laulavad nad siin muuseas koos ja laul nimega kuumus. Lauri Nebel ja Olav Ehala lõpetasid Tallinna muusikakooli 50 aastat tagasi. Rootsi. Uste veega. Põrutaks Sotši sõidaks veri. Aga veel see talvel on hea. Muusikakooli vilistlased Lauri Nebel ja Olav Ehala üheskoos nad õppisid ja samal ajal lõpetasid aastal 1969 aga samal aastal 1969 lõpetas Tallinna muusikakooliga Boris Leht Laan kes õppis hoopistükkis klassikalist laulu. Sel ajal ei olnud veel seda estraadiosakonda, nii nagu teda alguses vähemalt rahvakeeli nimetati rütmimuusika osakonda ja seda popdžässlaulu seal veel ei olnud, nii et ei jäänud muud üle. Kui laulu tahtsid õppida, siis pidid klassikalist laulu õppima. Muuseas, klassikalise laulu erialal on lõpetanud Andrus Kasesalu, kes on tuntud rohkem sellise rock n rolli ja rokk, rockabilly, lauljana, puugikompaniist, teisteski kollektiivides ja aasta oli siis 1995. Me kuuleme aga poris lehtla ja ühte tema kindlasti leivanumber lauludest. Ehk küünlajuur. Kuulan ära. Poris lehtla on aastal 1969 Tallinna muusikakooli lõpetanu Joan aastat 70.-tesse tassi ja tundub jah, et neid puupuhkpilli mängijaid ongi kõige rohkem meil kaotsi läinud, kes on eriala vahetanud ja eriti seda pilli, mida nad õppinud on, ei mängi. Üks neist on Sergei Pedersen, kes lõpetas Tallinna muusikakooli klarneti erialal aastal 1974 ja saksofoni küll mingil määral mänginud on, mis seal klarneti ka jaga flöödid, vaat üsna lähedane pildia klassifitseeru samuti puupuhkpillide alla, kuigi on metallist, aga ikkagi omaselt omadustelt on ta puupuhkpill siis jah, klarnetit teda eriti küll ei ole mängimas väga nähtud. Paap Kõlar, tema ansamblikaaslane, ansambli psühhop Bubba ajast juba nad seal koos mängisid kui ka ansamblist radar, nemad siis olid enam-vähem algusest kuni lõpuni Pedersen küll päris algusest, aga papp natukene hiljem tuli Jaak Joala aegadel ja siis lõpus kuni instrumentaalansambli Tappkla lõpetas samal aastal 1974 Tallinna muusikakooli ja koorijuhtimise erialal, nii et temagi jah, aga noh, trummimängijale, lõõtspillimängijale koorijuhtimine tuleb loomulikult kasuks ja pappkõlarid on ka nähtud koori ja orkestrit kipp dirigeerimas. Aga kuulame seltsis ansamblit, radar ja nemad läksid veel põnevad ka edasi. Ma kõrgemasse ehk siis konservatooriumisse aga kuulame siit ansamblit, radar ja trofeed, kus siis nii Sergei Pedersen kui Paap Kõlar kaastegeleda. Ansambel Radar instrumentaalradar, mille kaks põhijõudu Sergei Pedersen, Paap Kõlar, lõpetasid muusikakooli aastal 1974 umbes sel ajal vaieldi ka Eestis selle üle või selliseid muusikahuvilised vaidlesid selle üle, et kompansis parim maailma parim või Eesti parim trummar Paap Kõlar või Gunnar Grapsi ja vaidlused pusad viisid alatikate selleni, et ühed olid ühel ja teisel teisel poolel, kellele meeldis ornament, kellele meeldib psühhot. Sedamoodi tali aga Gunnar Graps lõpetas ka muusikakooli ja klassikaliste lõõtspillide erialal aastal 1977, kuigi sümfooniaorkestrist impanit tühistanud ei ole küll kunagi nähtud või, või seda plaksu Lopp löömas või mõnda muud klassikalist löökpilli mängimas. Boriss Lepso samuti, kes on kitarristi ja lauljana rohkem tuntud Lõpetas klassikaliste lõõtspillide eriala aastal 1979 ja Pärnus selline tore ansambel Sirius. Kes veel mäletab seda kollektiivi 70.-test, selle eestvedaja Boriss lebo oli ja ka ansamblis apelsin solistiks. Kõige tuntum lugu, mida tema seal apelsiniaegu laulis, oli loomulikult see ilmaja. Külva ja. Nagu juba eelpool sai öeldud, kaotsi läinud puhkpilli mängijaid on meil päris palju ja flöödimängijat tundub vist kõige rohkem. On neidki, kes on lõpetanud selle otsa kooli ja neid, kes ei ole seda lõpetada, Erkki-Sven Tüür, kes on ju teada-tuntud helilooja nimelt üks neid, kes on flöödi erialal lõpetanud ja aasta oli siis 1980. Muuseas ta alustas tegelikult üldse ka klassikaliste löökpillidega muusikakoolis ja vahepeal vahetas eriala, aga võib langi paremeta, flööti ei mängi, et mis meil oleks kasu ühest järjekordsest flöödimängijast, kui meil ei oleks sellist heliloojad nagu Erkki-Sven Tüür niidab lon, kuulasite inspee pajas, siis sel ajal just nimelt muusikakooli ajal Erkki-Sven Tüür seda bändi tegi ja tänu sellele, et nad kirikus mängisid oli vähe puudu, et Erkki-Sven Tüür oleks välja visatud sellest koolist niimodi tohtinud käituda. Muuseas kais B-s mänginud Anne Tüür, Erkki-Sveni abikaasa lõpetas just nimelt aastal 1980 aga oma erialalt klaveril kuulamisi Anti tuleuroosumid, Erkki-Sven Tüüri autorlusega lugu inspee esituses, Artur Alliksaar tekst. Surma. Inspee ja Antid Dolorosum, muusika autoriks solistiks Erkki-Sven Tüür selles loos ja ka selle ansambli põhitegija omal ajal, jah, pärast hiljem Alo Mattiiseni läheb, andis ületlasele kollek kollektiivi ja neid muutusi väga palju. Seda, kui nad tegid juba neid isamaalisi laule, aga see selleks. Lähme edasi ansambli Mahavok juurde, kus ka on muusikakoolis õppinud üsna palju, et selle kollektiivi liikmed Karl Madis, kes alguses solist on, lõpetanud muusikakooli, samuti ka mõlemad kitarristid. Heini Vaikmaa ja Kristjan kirme, kes olid siis esimesed estraadiosakonna kitarriõpilased. Heini Vaikmaa ja pidi vahepeal sõjaväe tõttu armeeteenistuse tõttu Nõukogude armees pooleli jätma selle kooli ja pärast hiljem lõpetama. Aga ka trummar Sven Himma, kes on lõpetanud hoopistükkis kontrabassid erialasele kooli aastal 1981, kuulame, kuidas ta laulab ja trummimäng. Teine. Luudes loosungi. Ansambel Mahavok ja koolirütmi, rokk ja laulu autoriks nagu enamusel keelugudel või vähemalt väga-väga paljudel Heini Vaikmaa ja kitarril loomulikult teha ja solistiks saab õhku siis Sven Himma 81. aastal Otsa nimelise kooli kontrabassi vilistlane, edasi taga naishääli, ka neid on täna pähe kõlanud ja Tiiu tulp, kes sai tuntuks ka selle kaks takti ette saate võitjana, lõpetas muusikateooria erialal muusikakooli aastal 1997 ja tema on otsustanud üldse muusikast tagasi tõmbuda ja noh, eks see on tema enda otsust džaubambino. Sorri, laulab Tiiu. Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli 100.-le sünnipäevale pühendatud ja seda tähistav saade hakkab ühele poole saama. Jäänud veel üks ja viimane lugu, no otsustasin ka. Ja sinna möödunud sajandisse ehk 20.-sse sajandisse ei oleks mahtunud muidu kõik need ja palju õnne, mõtlen siinkohal kõikidele selle kooli vilistlastele, praegustele õpetaja õpilastele kui ka pedagoogidele, kui ka kõigile, kes selle kooliga seotud on ja kes ei ole seda isegi lõpetanud. Aga lõpetuseks siis ja Eda-Ines Etti, kes ei ole küll seda kooli lõpetanud, aga tema vend, kes on ka selle loa autor, mida me siit lõpetuseks kuulame ja niikuinii ei saab väga su poole pealkiri. Ivo Etti lõpetas klarneti erialal 1998. Tema on ju tuntud ikka rohkem baskitaristina. Täna kuulamast kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja.