Tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja ja kena pühapäeva tänase saate peategelaseks. Neid tegelasi on siin tunduvalt rohkem kui üks on Raivo Tammik, eesti muusik ja helilooja. Elab praegugi Saksamaal, tahtsin öelda Lääne-Saksamaal vabal ajal, kui ta sinna läks, siis oli Saksamaa jagatud pooleks Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksa mitte geograafiliselt, vaid pigem just poliitiliselt, nüüd enam mitte. Niisiis Raivo Tamm, kõik eesti helilooja ja muusik Ta mängis klaverit, mägist, jazzi mängis kõiki, aga sellest kõigest järjekorras tänase saate eest. Või tänase saate valmimise eest tahaks tänada kolme inimest. Üks neist on esiteks, et linna, kes käis intervjuud andmas ja pandi soovitused. Raivo Tammik, selline suurepärane eesti helilooja, kelle laulud on paraku mingil määral unustuse hõlma vajunud, miks sellest ka natukene hiljem. Teine, keda ma tahaks tänada, on Anne Erm, kes aastal 1990 tegi Raivo tammikust vikerraadiost saatekeskuse programmid, kus on ka Raivo Tammiku intervjuu, mille tegi tantsuõpetaja Ants Tael temaga Hamburgis ja sealt sai väga palju materjali ja see on üks väheseid, kui mitte ainus intervjuu, mille Raivo Tammik üldse andnud on. Pärast enda pärast siit eestist lahkumist, seda saab ka ERR-i arhiivis täiesti kuulata, see on täiesti väga seal olemas ja Tiina Kaalep, kes tegi siis intervjuu Raivo Tammiku abikaasa Kristi tammikuga, kes on siin küll käinud, Raivo Tammik väidetavalt mitte. Ja Kristi Tammik, kes oli Raivo Tammiku kõikide laulude tekstide pautheriks ja muidugi ka tema abikaasa praeguseks ajaks küll juba endine, aga kõigest nii temast ja kõigist teistest ka siis selles saates, aga kogu muusika tänases saates on just nimelt helilooja Raivo Tammik, sõnad Kristi Tammik ja esimese laulu haldjalaul nimeks solistiks on samuti Kristi tammik. Siiani oodati. Lendisi sinine endale leidsin oma pila. Raamatuga ojavulin anski, luuleri. Haldjalaul tarise solistiks Kristi Tammik, kes ühtlasi ka selle lauluteksti autoriks ja heliloojaks tema abikaasa, tol ajal Raivo Tammik. Raivo Tammik sündis aastal 1945 ja on muusikat õppinud niigi praeguses nagu seda praegu nimetatakse siis Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kui ka siis Eesti teatri- ja muusikaakadeemias, mis tol ajal oli natoorium, nii et need kaks kooli, mis tähistavad sajandat aastapäeva, sel aastal on ta mõlemad lõpetanud. No tegelikult on põhjus see, miks konservatoorium või õigemini siis Eesti teatri- ja Muusikaakadeemia ja otsa kool ühekorraga neid juubeleid tähistavad või neid suuri numbreid tegelikult alustasid, nad ühekoolina oli siis Tallinna kõrgem muusikakool, mis asutati ja aastal 1919 ka Tartus samalaadne jääb veel kunstikool Pallas takkajärele. Pärast hiljem siis mingil ajal läks see muusikakool ja siis see kõrgem muusikakool lahku omavahel ja nii nad ongi siis tegelikult ühest tüvest välja kasvanud ja Raivo Tammik on siis jah, tõepoolest, mõlema kooli vilistlane aastal 1963 ta kõigepealt läbi, et kas siis koorijuhina Tallinna muusikakooli, mis praegu siis kannab Georg Otsa nime ja annermallimuses temaga ühel kursusel, nii et anerviga tal pistmist janu. Kaal, muuseas lõpetas kraatne samal aastal Tallinna muusikakooli. Aga kuulame siit edasi kolleeg mölnikalist, tahab mitmeid laule laulnud Raivo Tammiku kirjutatuna ja sillerdav päev on üks neist teksti autoriks loomulikult jälle Kristi Tammik, esitajaks, nagu öeldud, kolleeg Männik. Naerdes käsikäes olek Välliku Plaudod sillerdav päev, autoriteks perekond tammiksis Raivo helilooja ja Kristiine sõnade autor 1968 jaapanate abiellusid, nagu teada siis praeguseks Ta lahku läinud pärast seda, kui nad 1975 Saksamaale läksid, aga sellest ka õige pea nimetati. Jah, siis oli niimoodi, et Raivo Tammik alguses võiksid Hannoveri pärast hiljem siis Raivo Hamburgi ja Kristid Münchenisse, kus Kristi Tammik töötas seda pikalt vabadusraadio või raadio Vaba Euroopa toimetuse eestikeelses toimetuses ja Kristi Tammik on ka raamatu kirjutanud ja aastal 2012 see ilmus ja Kristi Tammik on ka siin Eestis käinud päris mitu korda ja nagu öeldud, ka intervjuusid andnud aastast 1993, Tiina Kaalep raadio kahele tegi intervjuu ja seal ka olemas Eesti rahvusringhäälingu arhiivis, selle võib sealt leida, seda võib sealt igaüks kuulata, need on täiesti avalikult, tuleb lihtsalt võtta ERR-i arhiiv, sealt paudio arhiiv jaapana sisse toksida siis kas Raivo Tammik või Kristi tammik ja sealt üht-teist leiab. Aga kuuleme siis veel Kristi tammikut laulmas kosuunaloobiga ja laulsime ka kahekesi, autoriteks ikka sama abielupaar. Süüdis tuule, valge vaiba, Saylor. Väike-võrrele, et. Kuna see on kodune, siin just nii kõrge. Ei ole. Ka mina söön. Suureks? Ko? Kui õhtuti oma Iluckerwe tuled osake sellest soojusest on külla ja ikka kui väga su seeline ei lähe vaja. Meil ei areva ja ta. Ei lähe vaja. Enne jaanipäeva ja. Meeleriistapäeval rallil kindlasti. Olla siidi, kuhu vastu seista. Tuua kol sõiduradi, solvastu märginasa turvast, kevaditi kui sul väsimus, su tavaline on see et ta võib küll. Võtad see soojusest on küll. Ja ikka kuivaiga nutsu siin. Majas. Ei ole vaja. Ja see selline ei ole ära ja ta Viskab meid lillasid. Ja ka siis tuled. Kahekesi nali seisis ja Kristi Tammik ja Uno Loop seda laulu esitasid Raivo Tammik ja ei saaks öelda, et ta ei oleks välismaal enne käinud. Ta oli seal isegi väga palju käinud, niipalju kui nõukogude ajal seda võimalik oli. No päris tihti igatahes jäätmeoli sel ajal ooperile prus ühing, mida nimetati jah, just selle nimega, no tegelikult oli seal mingi välismaaga kultuurisidemete arendamise selline hästi pikk ja lohisev nimi, sõprusühik, ühesõnaga, mille kaudu käigita käidi siis välismaal ja Eesti NSV loomulikult Nõukogude Liidu kultuuripäevad, seal toimusid ja siis võeti ka kaasa esinejaid, muusikuid ja palju lihtsam oli see, kuna Raivo Tammik Ta käskis oma trioga ansambliga, kus olid siis erinevad solistid kaasas, seal tihtipeale Heidy Tamme ja kolleeg Männik, põhjus, siis ühed samad, miks käisid oli see, et kontrollitud ankeet, mida oli vaja täita KGB või tont teab kelle jaoks veel seal mitmes eksemplaris, et kõik oleks korras, et ei oleks mingisuguseid sugulasi seal kahtlaseid, mingisuguseid muid, selliseid kahtlust äratavaid tegevusi polnud nii-öelda puhas inimene ja kui ta korralise ankeet läbi läinud, siis oli juba selge, et järgmisel korral mingit jama ei tule. Ja muidugi ka see probleem, et äkki hüppab ära või nii-öelda põgeneb, jääb välismaale. Seda ka, et kõik nad tulid ikkagi tagasi, nagu teada, ikkagi lõpuks ei tulnud enam. Aga seda võib öelda jah, et kui aastal 1975 tammikud enam tagasi ei tulnud ja seetõttu ka oli vaja leida kedagi teist, kes siis Eestit või Eesti NSV-s Nõukogude Liit käiks esindamas kultuuriliselt välismaal, siis ansambel Kukerpillid olid daamikutel väga tänulikud selle eest, sest Kukerpillidele avanes siis avanesid uksed, võiks öelda raudse eesriide tahad, kuulasid taga siis Heidy Tamme ja Boris Lehtlaane esituses õnnelikult taevad nimelist laulu. Küllap Boris lehtlangi Raivo tammikuga koos ehk väljamaal sai käia. Päevi sooja päikest täis lille ei saa, saad mäe ränneli. Nägi äkki keset pilve Saar ka sinisilmajana arvad suus tuule juuksega siis mul meeles. Langes liisk langes eile veel Revalsi laevaga. Kuulid Leega soojas vihmas. Kristi ja Raivo Tammik lahkusid Eesti NSV-st aastal 1975 ja noh, praegusel ajal lahkuvad, lähed Saksamaale tuledele tagasi, põhimõtteliselt võid praegusel kellaajal võtta lihtsalt koti minna lennujaama ja vaadata, kas läheb mõni lennuk kuskile Saksamaa poole, osta pileti, istuda lennukisse ja minna. Aastal 1975 ei käinud need asjad kohe põrmugi. Et niimoodi ja kui tammikut siit läksid, siis nad läksid põhimõtteliselt teadmisega õigemini teadmiseta, kas nad kunagi üldse siia Eestisse saavad tagasi tulla. Aastal 1975 selline olukord oli, külla lähed, läksid Kristi Tammiku emale, kes elas siis Lääne-Saksamaal tol ajal nagu öeldud, oli siis Saksamaa poolitatud poliitilistel põhjustel üks oli siis kommunistlik pool, Tennelik, kapitalistlik Lääne-Saksamaa sinna läksid, tal ei olnud ka varem seal käinud ja sealt tagasi tulnud. Nii et ikkagi niimoodi perekonnanale lubati. Noh nagu öeldud, ka ankeet oli korras, ilmselt. Aga sinna läheb paraku lõpuks ka jäi teatmetagasi sealt vot me enam ei tulnud. Nii et jah, nagu öeldud, siis Kristi Tammiku nad lõpuks lahku läksid, siis Kristi tammik läks Münchenisse, kus oli siis vaba Euroopa raadio ja rohkem ajakirjandustööd kui muusikutööd ja Raivo Tammik sai küll muusikutööd ja Hamburgis ta jah, siis Peaks vist siiamaani Hamburgis olema, tai on küll, ei ole pärast hiljem intervjuusid andnud, kui aastal 1990 Anstallale lauluõpetaja, kellega ta laulud tantsuõpetajat loomulikult, kellega ta koostööd tegi juba siin Eestis, kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, mängides siis klaverit Raivo, muuseas väga hea klaverimängija on siiamaani kindlasti hea klaverimängija siis Ants Taela tantsu Nendele raadiosaadetele mängis muusikat. Aga nagu öeldud, siis jah, seda intervjuud aastast 1990, mil Ants Tael teinud, saab ERR-i arhiivist igaüks kuulata vabalt, nii et ma ei hakka seda siin pikemalt tsiteerima, kuigi ma olen sealt üht-teist võtnud, aga kuulame siit uuema aja esitust. Helin-Mari Arder laulab laulu esimene lumi, seda parem, laulis Heidy Tamme, aga see on nüüd natukene ikkagi kaasaegsem ikka Raivo ja Kristi Tammik autoreid, muusika ja sõnad. On meeles Ei taibanud, kuis kaadovski käest ta piima needu Kahvatud kôik hõõrin jäälille. On küll kaalik, jagaidlejoopnituurit sajab esimest. Ärgates ning säigingiks särab. Ta Sto ärgates sai kingiks säärata Getnik. Kahvatu toim. Õrn ja. Nii. Mittu. Liine. Nutas Äärgandee shopping säigingiks säärata, keppima. Säästu Äärganteeso nink sai kingiks säärap. Kahvatu koit. Nagu kuulda on, et Raivo Tammiku laulud üsna Tšassilikud ja džässimees ta kahtlemata ka oli või on kindlasti siiamaani ja aastal 1967, kui Tallinnas toimus kuulus džässikontsert, tähendab noh, siis Raivo Tammiku Trio või ansambel seal ka esines, nii et džässmuusikat mängis ta päris palju. No võib öelda, et sel ajal selline džässirokkmuusika vastasseis mingile, no see oli kindlasti kuidagi tekitatud, et selline põhimõte oli, et džässimees see on ikka selline või džässmuusik, on ikka selline väärikas ja uhke, tegelen, aga need rokkmuusikud, need on ikka sellised parajad kadakad ja kaabakad ja, ja mine tea, joodikud ja mida veel siin kõike kokku. No selline suhtumine paraku oli ja, ja paar päeva tagasi, kui sellest all toimetuses juttu oli, siis Maian Kärmas juhtus seda jutte pealt kulme ja ütles, et küll on seda imelik praegusel ajal kuulata. Praegusel ajal enam selliseid probleeme ei ole, et muusikud mängivad, see tahab, mida parasjagu vaja on või valdavad kõiki neid nii džässi kui ka brokkija, roki ja džässi, aga tol ajal niimoodi oli seal ilmselt selliseid tekitatud vastasseis. Ja kui Oscar Petersoni trio aastal 1974 käis Tallinnas esinenud, siis ka Raivo tammikul oli võimalus Oscar Petersoni ka kokku saada ja ka pärast hiljem temaga võimalus kokku saada. Aga sellest kohe õige natukese aja pärast, kuidas siis perekond tammikut seal Saksamaal alguses hakkama said, kuulasid taga Brockilikus võtmes Raivo Tammiku laulu lauljateks siis etnolekt männik Andres Ots, Ivo Linna ja Tarmo Pihlap ja, ja saateks ansambel ornament, siis. Andres Põldro kitarril, Gunnar Graps trummidel tead, noh, need, kes seal bassi mängib kaste, Tõnu Tormis või Ilmar Soots, aga igal juhul Rockilikus võtmes. Ta ei olnud see roki ja džässi vastasseis sugugi mitte nii hull. Raske. On Eesti pinnasaar. Seal rabas märg. Kuiv lapp marukang lainel. Weaver rasked Lassimiraan. Kull rokiväljal hoomine lõikus käib Allija pääl peo täi seitsmevennapäeval taeva allveetööd ära aega joosta. Seda tehes kõlas selline suur, ei ole, võiks öelda proger, Rockilik lausa Raivo Tammiku töölaul oli selle nimeks, saateks ansambel ornament. Osavalt mängitud jah, partiitmi trummibassi kui ka kitarri omad solistideks, nagu öeldud. Andres Otsolegmendik, Ivo Linna ja Tarmo Pihlap. Uhke mitmehäälsus ka. Aga jah, kuidas siis perekond tammikut seal hakkama said Lääne-Saksamaal, kuhu nad läksid, ega neil raha suurt tuleb, midagi väga ei olnud. Aga jah, toosama Oscar Peterson, kellest eelpool juttu oli siis Kanada džässmuusik, kellega Raivo Tammik tutvus aastal 1974, kui Peterson käis siin, nad said kokku seal Lääne-Saksamaa Oscar Peterson, tema Tuuliga seal ja siis ka torman, krants, kes oli Oscar Peterson, Impressaaria võit, mänedžer Sis Oscar Peterson, Norman Francis kinkisid 10000 Saksa marka ka perekonnale, et nad hakkama saaks ja sellest oli tublisti abi. Raivo Tammik sai ka endale klaver klaverit õpilasi võtta. Mängis ka pubides klaverit ehk siis kõrtsudes ja vot seal kõrtsu muusikat, see, aga sinna kohe tuleme tagasi, see tekitas siin Eesti NSV-s tolleaegses hoopis hoopis teistsugust kõlapinda. Marju Kuut ja lapsepõlve muinasmaa autoriteks Raivo ja Kristi Tammik. Lapsepõlve muinasmaa marju koodi esituses daamikute laul, mida siis kirjutati, et Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi ajalehtedes palju just ei kirjutatud, aga siiski anonüümselt sugugi mitte oma nime all ei kirjutatud neid artikleid ja osava kõrtsu muusik, see oli nõukogude ajal pigem selline halvustav, võiks öelda lausa selline, ma tea, sopajoodik, no nii hull see asi ei olnud, aga, aga ega need restorani muusikuid just väga austatud tegelased ei olnud näha, palju nii küljes, et need on ikka selline. Sugugi mitte, noh, kui Raivo Tammik seal kusagil raha teenimiseks käis, mängis klaverit kusagil pubis Saksamaal kuskil õllekas, siis see oli seal täiesti normaalne, teatud aktsepteeritav tegevus, aga, aga näete, siin kirjutati koht selle kohta väga halvasti ja mäletan ise ka ühte anonüümset artiklit seal. Mingi autori nimi oli alla ka sellenimelist inimest, tegelikult ei olnud olemas kuidasmoodi Raivo Tammik, kellel siin läks väga hästi suurepäraselt. Ta käis aga välismaal ja mängis muusikat, kõik teda austasid. Aga seal nüüd siis mees seisab sillal, vaatab mustavasse jõevett, umbes tahab sinna ennast ära uputada. Suusandlal saksa õlle kirbe maitse ja ja see kõrtsumelu, mis on, see on talvel kõmad kõrvus seal kusagil ühesõnaga no ikka väga kohutav ja väga halb oli seal elu. Sedamoodi seda kirjeldati, kuulame Tõnis Mägi ja laulu, meie aeg. Leidub päevi, häid, mis meile täiesti mööda raskete eelkõige. Reona äikest reipana tuultes Reona olla rõõmud. Lausa rõõm on aasad veel veelgi leidub lohud, puhkeb loodus, kevadlõhn. Meie aeg, ka mälestusteteel on Plaul tuntud Tõnis Mägi ja Marju Kuut oli siin samuti kaastegev selles laulus. Nojah, kui sind jah, pärast seda, kui Raivo Tammik Kraft Eestist lahkus ja Kristi Tammik loomulikult ka siis neid siin alustati ja kirjutati selliseid laimukampaania like lugusid, siis ega nemad ei olnud ainsad. Sama käis ka teiste kohta ka Marju Kuut, kes läks ju siit ametlikult abiellumise teel välismaale, ka tema laulud pandi riiulile, nii nagu ka tammikute laulud ja seetõttu nad ongi võib-olla natukene ununenud, et pärast seda, kui nad ära läksid ei lubatud enam raadios, televisioonis ja avalikult neid laule esitada. Ja siis, kui see aeg tuli tagasi 80.-te lõpus, siis olid need laulud paraku juba ununenud. Tahtlikel aeg-ajalt on aeg neid ettevõtte kuulata, tegemist on ju väga heade lauludega, nagu olete kuulnud ja siit edasi veel ka. Aga kes siis muusikud ka natukene ikkagi Raivo tammikut ei sallinud. Nimed Raivo Tammik, kõik oli selle ülevaatuste või siis ansamblite Tarifitseerimise, tantsuansamblite Tarifitseerimise žürii esimees seal komisjonis tihtipeale. Ja no taidlusmuusikud olid pahased, sest Raivo Tammik džässimehe, laatika, kulised, valed noodid ja kahtlased noodid sealt välja ja paljud ei viitsinud neid kohustuslikke lugusid pidajad. Seetõttu ta kukutas nad läbi või ei andnud neile siis seda esinemisluba, nii et pallid olid tema peale pahased, aga põhjus oli hoopis hoopis teine. Kuuleme Nevesis daamikute muusikat, elus on ikka see ja Uno Loop laulab. Elus on ka seeni. Looda teisiti. Määr kana pea kõrval on ta halval hetkel paljugi. Pea edenemine kõiki kombeks tulla üle. Jah, praegu Kristi Tammik on veel elus täiesti ja ka nende muusika, mille nad kirjutanud on vastavalt siis muusika ja sõnad on täiesti, et elus ja väga hästi kuuldav ja öölaul on vast üks tuntumaid, sest 2011. aastal esitati seda ka noorte laulupeol ja teada on ka see, et Kristi Tammik oli siin ja noh, nagu öeldud, siis 2012 ilmus tal eestikeelne raamat samuti. Aga seda, kas Raivo Tammik on siin Eestis käinud või mitte, selle kohta informatsioon puudub, väidetavalt ei teata igal juhul, et oleks käinud siin, võimalik, et ta on käinud lihtsalt niisama tavainimesena, sest vaevalt keegi teda apara tunneb. Need fotod, mis tast on sellest ajast, kui ta veel siin oli, kolmekümneaastane inimene, praegu ta on üle 70 inimene kindlasti muutunud. Nii ta on, Jaak Joala Töölauljatena tõepoolest, seda siis ka noortekoorid esitasid. Kannab veidi. No. Nii see Elu. Laulupealgi kõlannad Raivaria Kristidaamiku öö laul ja siin siis Jaak Joala-le abiks oli ansambel kollaaž omal ajal seda tegema, siis kõik need tänased talud ja muusika pärines 70.-te esimesest poolest ja pärast hilisemaid laule, jah, Raivo Tammik veel Saksamaal kirjutas neid saksa lauljat laulsid, nii et selles mõttes sai ta päris hästi seal hakkama, et ei olnud sugugi mitte muusikainimene, ikka tahab hakkama. Selline häigi siis tänane saade Raivo tammikust, keda võib-olla natukene muud, kelle muusika on võib-olla natukene unustuse hõlma vajunud ja seetõttu noh, seda ka aeg-ajalt vaja jälle meelde tuletada. Tänan kuulamast, kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja.