Nii jätkame nüüd jällegi otsestuudiost ja rõõm on tervitada Eesti meremuuseumi direktori Urmas Dreseniga. Tere. Tere. Urmas Sule on jälle tähtis päev tulemas, et 29. ehk siis reedel avatakse jällegi paks Margareeta. Et võrreldes nüüd lennusadama avamisega on ikkagi kella pandud palju vähem, kuigi vere paks Margareeta on seisnud jällegi palju kauem. Et on selline muuseumi avamine sinu jaoks kergem siis kui kogu eesti kajab ja hõiskab või nii nagu praegu on. Eks eks seda. Nii, ja teisiti me paks Margareeta puhul me oleme, jah, oleme tõesti seda teavitust ja kommunikatsiooni teinud, võib-olla mõnevõrra tagasihoidlikumalt. Samas on lennusõna puhul oli ka väga selge põhjus lennusõna puhul me sisenesime sinnakanti, avasime midagi seal, milles keegi enne mitte midagi ei teadnud ja selles mõttes tuli ka sinna panustada tunduvalt rohkem, sellepärast. Algaegadel oli ju väga selge, et kui nad valisid takso ja, ja takso viis sind tahtis viia sind lennuväljale, mitte lennusadamasse. Nii et ka see ka see barjäär tuli murda. Aga praegu paks Margareeta puhul on, on tegelikult ju see on üks Tallinna vanalinna tuntumaid mammer. On tal on, tal on väga äge tuttav nimi, mis jääb inimestele meelde. Aga oled sa kindel, et kõik eestlased teavad, mis seal Paksu Margareeta sees on, et seal üldse midagi sees on? Noh, kindlasti ei, päris kindel ei saa olla. Aga ma siiski arvan, et kuna paksus Margareetas on meremuuseum otseselt olnud ju kuuekümnete aastate algusest ja peale poola restauraatorid tööd ka siis tornis avati tud püsiekspositsiooni näol, siis alates 81, et ta on siiski mingil määral tunduvalt rohkem kinnistunud, kuigi ma midagi, mille probleemiga me aeg-ajalt kokku puutub, on see, et kogu aeg küsitakse ahhaa, paks Margareta siis meremuuseum ja siis veel lennusadam, kuidas need kõik kokku käivad, aga noh, vastus on väga lihtne, et kõik see ongi üks üks meremuuseumi, mille all mille, mille siis toimetavad, me toimetame nii lennusadamas kui ka paksus Margareetas, aga see algkodu on ikkagi see, mis oli pikk tänav 70 ja enne seda ju kunagi 1000 935.-st aastast Tallinna sadamas, mida, mis hoone joon sõjas paraku hävis? Nii mis te seal seistes tegite, seinad maha, kipsplaat sisse ja tuld, jah? Jah. Kui see oleks nii lihtne, siis, siis me võib-olla nii pikalt ei oleks teinud see aga õnneks on selle kipsi osa meil suhteliselt marginaalne ja tänu sellele, et paks Margareeta seinad on ikkagi hallist paekivist ja halli paekiviga, tuleb käituda väga pieteeditundega. Ja seda me oleme ka teinud? Jah, kuigi tõepoolest võib-olla mõne koha peal noh, siiski oleme seda ka ekspositsioonipinnana kasutanud, aga suhteliselt vähe. Nii nagu eelnevateltki, aga mis me tegime, me tegime tegelikult ju sellest, et kui ehitustöö lahti läks, see oli siis 2018. aasta suvel ju, no ütleme niimoodi suve alguses siis kõigepealt hakkasime lammutama, enne seda oli, läks meremuuseum paks Margareetas kinni 2018 jaanuari lõpuga ja jaanuarist kuni märtsini koliti tühjaks kogu kõik see, mis seal sees olid nii esemed, museaalid, inimesed, kogud kõigile tuli, leita koht, nii et, et see, see, et me täna nüüd praegu paaripäevased, avame seal nüüd, noh selle asja üks külg enne, see ettevalmistus on kestnud ju tegelikult alates 2016.-st aastast ja siis tuli ta tühjaks kolida. Oota, aga kas, kas asi hakkas pihta pärast seda, kui lennusadama pohmell oli ära läinud ikka ikka ikka. Ajatelg hakkab juba. Lennusadama ju tegime juba ju nüüd aastal 2012 mais, kes suke lisaaeg on lennanud kohutava kiirusega lausa inglitiivul või lennates kus iganes, nii et kiiresti on läinud, aeg on tõesti läinud ja lennusadamakogemus on meil andnud ka, on andnud ka julgus selle projektiga nüüd edasi minna ja seda sellisel kujul teha, nagu me tahame, aga muidugi kõigepealt lammutamine, veel kord lammutamine ja siis peale, kui torn oli täiesti tühi, nii et seal ainult vahelaed jäid alles ja toetavad siis vahelagede sambad siis sai hakatud tornialust tühjaks kaevama liivakivi kaljut, süvendama torni olemasolevaid vundamente, et siis kee kindlustama ja siis hoovi tühjendamine ja hobide ühendamisega tulid välja veel väga palju huvid Vat leiumaterjali, mis siis kõik koosnesid jällegi paekivist ja mis andsid meile väärtuslikku infot selle kohta, kuidas suure Rannamäe Rannavärava kompleks on läinud välja siis võib-olla siin 14. sajandi esimeses pooles, endaga perioodil, kui veel paks Margareeta ei olnud. Ja ja nii ta on siis vaikselt läinud, nii et et viimane lõpp on kiire nagu igal asjal. Aga see, mis seal nüüd praegune pilt avaneb, see on kardinaalselt teine võrreldes sellega, mis oli paks Margareeta siis, kui me uksed sulgesime, siis 2018 jaanuar. Ma ei mäleta ausalt öeldes, millal ma viimati seal käisin, aga ma arvan, et see oli kuskil äkki 90.-te lõpus või 2000.-te alguses küll, aga ma käisin paksus Margareetas, ma arvan, kümneid kordi seitsmekümnendad keske, sest minu vanaisa oli ekskursioonijuht Tallinna linnamuuseumi juures kodu-uurijate ringi juures. Ja siis mul oli jube nagu äge tunne oli käia vanaisaga kaasas, tal oli selline mikrofon ka või noh, niimoodi üle õla käis ja siis ta rääkis turistidele, kus miskit vanalinnast on siis järk, pole meeles, et paks Margareeta valmis 1529, on see õigesti, vastab tõele. No näed, midagi on kasu ka lapsepõlvest. Nii, aga pärast seda ma ei ole seal väga kaua käinud, et. Ma mäletan viimasest käigust, et see oli selline klassikaline nõukogude aja muuseum seal sees niisugune vitriin, mille all oli siis raamat või mingisugune odaots siis või mingisugune mündileid ja, ja nii siis oligi pildid seintel ka, eks ole. Ega me päris klassikalisest vitriinis te ju ei ole ka nüüd pääsenud? Tahan küll natuke teise kujulisemat ja ja aga ega ühest nihukesest eseme eksponeerimisest ei, selles ei maksa. Ja see pole üldse, et seda peab ikka olema, seda pole üldse halvasti suhet, lihtsalt muud ei olnud. Aga nüüd on kõike muud ka lisandunud, on lisandunud juurde igasuguseid eksponaate, millega saab ise mängida ja, ja mitte ainult neid, et selles mõttes, et saad mängida need, kellel meeldib arvuti peal siis näppe libistada ja puutetundliku ekraaniga neid on ka, aga on ka võimalik piltlikult öeldes klotsidega mängida natukene, et ja seda siis läbi läbi mitme korruse, aga, aga muidugi meie teema põhiliselt on võimalik siis toimetada läbi erinevate sajandite sadamate alates siis keskaegsest sadamast ja lõpetades siis konteinersadamaga. Ja noh, ega me ei ole ka moodsatest asjadest pääsenud. Meil on küll olemas laeva juhtimissillas nagu juhtimissilda meenutav simulaator, nii et põhimõtteliselt on võimalik, ehk siis sõita liinil Tallinn-Helsingi Ühe laeva kaptenisillas ja näha siis reaalselt, kuidas kuidas ilm muutub, kuidas erinevatel ekraanidel erinevad näitajad muutvad, positsioon muutub ja kui sellest tüütab ära inimene tüdib ära, siis on võimalik minna väiksesse nurgatorni ja laulda karaoket, et ehk siis kuuse kuue riigi kõige tuntumaid merelaulu jooksevad ekraani peal ja on võimalik järgi ümiseda. Ja ma kohe hakkan mõtlema, et missugune Eesti oma võiks olla, ega ma ei mõtle, meri, las see. Las las jääda. Igale inimesele väikseks üllatuseks, kui nad, kui ta sinna tuleb, luuad, on kõik väga tuttavad ja muidugi on võimalus ka imetleda, mis on, mille puhul meremuuseumid alati pannakse kokku, need on laevamudelid laevamudelite eksponeerimine, sest meil ei ole mõtet laevamudeleid eksponeerida suures vesilennukite angaaris, kus nad kaovad ära see nagu tolmukübe selle 6000 ruudu peal eksponeerida allveelaeva sealne eksponeerima allveelaeva rasket suurt tükiväge ja ja miine ja kõiki niukseid asju. Aga laevamudelite maailm on paks Margareeta ja paks Margareeta laevamudelid ongi siis eksponeeritud suurtes ringvitriinides, nii et me ei ole. Kui varasemalt olid laevamudel eraldi ühes vitriinis, siis praegu need laevamudelite laevastikud läbi korruste suurtes ringvitriinides ja see on selgelt selgelt jaotatud sest mõneski mõttes on, on vaja kindlat selgust, kuidas, kuidas liikuda läbi korrust, et mis lugu sul avaneb. Ja veel on väga lihtne nullkorrusel, mida me süvendasime siis ligi viis meetrit tänavapinnast allpoole. See kõik on siis see kauge aeg, ehk siis keskaeg, kõik, mis seondub kogega, mis seondub keskaegse merekaubandusega, mereliiklusega läheme edasi, siis, siis tuleb juba teine korrus. Seal on juba purjelaevade aeg, on juba klassikaline purjelaevade ajastu, Läheme edasi kolmandale korrusele on aur, sest aur distäielikult kogu maailma meresõitu kardinaalselt siis on. Ja järgmine viimane korrus, neljas korrus on mootorlaevad ja niimoodi on ka jagatud ära ka mudelit, et, et see on see suhteliselt lihtne läheneda. Meil on ka selge, see on jube klassikaline lähenemine ja mul on alati sellega üks teema ja see teema on see, et lähen kuhugi muuseumisse, on see siis spordiga seotud või ajalooga seotud ja hakkan siis algusest peale ja alustatakse, nagu sa ütlesid algusest, kus on siis noh, mingit potikillud või, või mingi mündi leida, siis muidugi sa huviga süvened ja loed kõik läbi. Ehk siis kui sa jõuad sellesse perioodi, kus on juba nagu äge ja sulle äratuntavaid märke ja tahaks nagu seda haarata, siis sa oled juba nii väsinud, et sa enam ei suuda ja siis lõpus nagu tänapäev, see lihtsalt. Ah, las ta on, lähen kohvikusse, et kas mingid muud variandid on ka üldse olemas. Ka on, võib ju tegelikult ega võib sõita ka täitsa rahulikult liftiga kohe ülesse ja vaadata tänapäeva ega, ega see, see, mida me ütleme, et see on nagu soovituslik teekond, see ongi ainult soovituslik. Ega külastaja võib siiski teha oma valikuid ja, ja minugipärast, kui on ilus ilm, alustage hoopiski kohvikus, meil kohvikut tuleb kaks, üks tuleb katusele, mis on suvekohvik ja, ja all esimese korruse peal on siis niukene, halva ilma kohvik koos muuseumipoega. Et need variandid on olemas, aga võib, võib vaadata ka ainult kogetut. Ja koge vaatamiseks on tegelikult võimalusi kohe seda esmane pilk heita peale muuseumisse sisenedes. Sest ka kui lennusadamasse siseneda praegu teiselt korruselt avaneb meil kõigepealt väga ilus vaade see angaaridele ja allveelaevade seal sees siin natuke pisikene, tuleb öelda, et päike, enesekordamine ka siin natuke on siis kui praegu seal siseneda, siis kõigepealt avaneb vaade siis laeva koge hallis olevale kogelemis. Esmapilgul tundub vaataja tähele, et ta on nagu pooleldi õhus, tegelikult ongi, aga, ja siis selle kohal kõrguvatele, väiksetele, visuaalsetele efektidele, nii et ja neid visuaalseid efekte on veel, sest kui tahta Niukest head elamust saada, siis on võimalik ennast kogega üks-ühele võrrelda. Kui näiteks satuksid keskaegsesse sadamasse Se koge, tuleks seisaksid siis niimoodi koge parda kõrval ka nisu, kuigi seda ei taha, saab teha tinglikult, aga siiski ka see võimalus on olemas, meil on üks suur ekraan, mille kõrgus on kuus ja pool meetrit. Siis seal seal ekraani ees seistes saab nagu selle tunde kätte koge suurusest ja sellest samast laevast mille, mille all sa tol hetkel seisad, sest koge kõrgub sinu pea kohal. Nii et just see, et selle koge eksponeerimine selliselt, et tema väliskonstruktsioonis ei, ei ole näha nähtavaid siis metallvits või tõmbe või mida iganes, tugi, kaarestiku, me oleme kõik selle peitnud ära koge sisse, et see on kahjuks noh, ütleme nii, kergelt unikaalne. Urmas, kas teil olid mingisugused nagu loobumisest ka, mida te ei saanud teha, kas siis mingitel muinsuskaitselistel põhjustel või sellepärast, et lihtsalt see paks Margareeta niuke ümmargune Ei sellepärast vast ei olnud, tähendab mõne koha pealt jah, üks loobumine küll. Olgem ausad, see, et kuna sellest kaevatava sisesüvendatud koge hallist tuli välja 16. sajandi siis sillutis, mis kattis siis sisehoovi, samal ajal kui kui paks Margareeta oli just jõust ehitatud, Tom sillutis tuli alles jätta, see võttis meilt tegelikult ära kümneid ruutmeetreid pinda, mida, mida oleks võinud siis koge koge all seal midagi kasutada, et noh, aga praegu praegu jah, see jäi välja, see natukene korrigeeris meie plaane, neid tuli ümber teha, aga praegu võib-olla on. Võib-olla on isegi mõne koha pealt? On jah, võib öelda, et siin jäi niukene pisikene küsimus õhku oli veel teatud tehnilisi lahendusi, mida ma tahtsin, et mida oleks võinud, et võinud siseruumides teha, aga neid võiks neid katsetusi teha, siis selgus, et hetkel ei olnud veel tehnikamaailmas olev tehnika ei ole veel kõigeks selleks valmis. Aga nüüd jätame midagi ka tuleviku jaoks, meil on mingisugused mõtted, et mingisugusel hetkel ühed vitriini klaasid muutuvad nähtavateks video, video kraanideks lihtsalt ühe väikse nupuvajutusega võidelda päris automaatselt ja kus hakkab siis tulema ka vastavat sorti videomaterjali. Väikses-väikses osas on seda võimalik teha, aga nii kümnete ruutmeetritega, nagu ta praegu seal on, oli see hetkel ilmvõimatu ja mõningaid asju veel nii et et pensionile minna ei saa? Noh, selle poolest ei, seda vist mitte, aga eks aga lõpptulemusena. Mul on ka hetkel praegu veel endalegi suhteliselt raske öelda, et kas nüüd kõik tuli täpselt välja nagu tuli, sest olles liiga palju selle viimaste päevade sigines saginas sees ja nendes detailides ja kõiges aga üha rohkem juba hakkab tunduma, et tegelikult oli päris hea Äge aitäh sulle, teed võimsaid asju ja külastagem siis Paksu Margareeta, nii aitäh, Urmas Dresen, sul on nüüd järgmine koosolek, klippasin jah, aitäh.