Tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja ja tänale eelmuusika ei olnudki signatuur, vaid juba üks osa tänasest saatest, mille teemaks on kodustatud tiitli tõi siis biitlite lood eesti keeles hapnas ei olnudki eesti keeles, kuna siiani on ainult instrument Stahl palaga. Kindlasti oli väga äratuntav biitlite laule Jellus Sapnoriin mis on ka savalise animafilmi nimi, kus samuti biitlid tegutsevad ja ka nende muusika kõlab ja esitus siis saab testi televisiooni ja Eesti raadio estraadiorkestrit Peeter Sauli juhatusel ja 70.-te lõpust pärineb Yellow saab ma viin või kollane allveelaev originaalis? Jah, biitlite lugu, mida Ringo Starr laulis üks devadeid firma lugusid, mida ta ikka ja alati oma kontsertidel esitab rahva suureks rõõmuks. Loo autoriks põhiliselt Paul McCartney, suuremalt jaolt ja nagu ta ise on öelnud, et rohkem selline plaste laulutüüp, et kõik saaks seda kaasa laulda. Ja tõepoolest, kui Ringo Starr seda esitanud, siis kõik laulavad seda rõõmsalt kaasa ja ei ole midagi väga keerulist kaasalaulmisel. Aga tänases saates siis jah, biitlite lood eesti keeles, eks nad ju kodustatud anda selles mõttes, et ainuke ansambel, kellel eestikeelne nimetus biitlid, Rollingud ka, aga see ei ole vist ikkagi päris see. Kui vaadata jah, neid lugusid, siis ligi 30 laulu on eesti keeles tehtud, on igasuguseid malevaversioone siis tuleb neid veel rohkem, aga väga poolme Carti poole kaldu, et kui vaadata neid tõsisemalt tehtud lugusid, siis 16, kolme kardilugu, kaheksa John Lennoni ja üks George Harrissoni mitte ühtegi mitte ühtegi, siis Ringo Starr lugu pähe ka, aga üheksa, kolme Carti Luther tänuväärsemat ka, et nendest on saanud paremini töötasy teha ja üks neist kõige tuntum Yestjad ehitamise on aastast 1965, originaalis sellest on tehtud biitlite lugudest ja, ja üldse maailmas üks enim töötasy kavereid on sellest palast tehtud, nii ka Eestis. Tiiu Varik laulis ja meie fonoteegi andmetel on see salvestatud aastal 1966 mis võib küll natukene kahtlane olla, kas tapma sedamoodi on või mitte. Sest mäletan ise, kui ta aastal 1968 horoskoobis oli. Noh, seetõttu kas seal olid siis vanad laulud juba? Mine sa võta kinni, kuidas ta nüüd otsapidi seal on, igal juhul horoskoobis laul kõlas ja ma mäletan isegi, et mina saatsin kaardid seal peale ühe korra Eesti televisiooni mulle nii väga laul meeldis, eks kuulame siis selle kõige tuntuma loo ära Tiiu Variku esituses. Eile veel eksis originaalis Yeste Tehi ja eestikeelsed sõnad on teinud, kes muu kui loomulikult Heldur Karmo nõges paljudele lauludele sõnad on teinud. Jaa. Jess tööd ei näeks siis eile veel Tiiu Varik Coop esituses 60.-te lõpp ja Heldur Karmo eestikeelne tekst, Heldur Karmol üldse kõige rohkem need pildid tekste tõlkinud ja ka pärast hiljem 90.-te alguses. Nii et üle 100 on tal kokku näid pildid, tekste tehtud, vatuks ports lugusid ja selle eile veel kohteral Yesterday kohta nii palju, et need ringlemas selline arusaam, vaid noh, selline pisut ekslik jutt, et Scrämbul teeks ehk siis munapuder kaarti alguses tahtis selle laulule nimeks panna, vaata selle, see päris otseselt tõele ei vasta, nimelt ta harjutas laulu sisse selle tekstiga tal teksti alguses ei olnud, et laul olla tal lihtsalt hommikul peas olnud ja tekstiga teksti veel ei tulnud ja siis ta lihtsalt harjutas seda laudas krempel teeks Nende sõnadega suva sõnad, mingid külmalaid sõnad teel. Põhjus, miks ta seda tegi, oli see, et ta käis teistele seda ette laulmas, talle endale tundus ka, et seal väga hea laulja, ta kahtlustas, et äkki ta on kellelegi pealt varastanud selle loata. Ta lihtsalt tuli meelde kellegi teise lugu, aga kõik, kes seda laulu kuulsid, kellele ta ette laulis, üldiselt? Ei, ma ei ole enne seda laulu kuulnud ja nii ta jäigi. Spytiti ja Paul McCartney kõige kuulsam lugu kahtlemata Läheme edasi, aga piltide popurrii ka lausa sellega sai maha 70.-te lõpus ansambel Laine, kui Tõnis Mägi tulisena lauljaks aastal 1977 Vello Orumets hakkas siis soolokarjääri tegema ja siin oli assist terve kümneminutiline biitlid popurrii pikk, aga väga huvitav anda, just tuvastada meslovotsin on algata Sis tissimis Lisiga help plaadilt. Kuigi see ei ole biitlite enda lugu närvi. Williams tegi selle viis aastat, seitse aastat varem 1900 8958, edasi siis laine popurriis, Tõnis Mägi laulab esimese looja, viimase eelviimase Soosaar standlikvideerimine aastast 1964 pildis esimese plaadi, esimene lugu. Edasi siin kasvõi see, et töid samuti siis vot nii lugu järgneb siis saad seal depress, lõu, lihas, klabänd samanimeliselt plaadilt 67 kaardi lugu jälle Jussides kaevuta, aimons samuti Peparsilt 67 Lennoni lugu edasi Juke do täton visanud jälle Lennoni lugu, täidriper Lennoni lugu. Liidis lamba see on jah, siis ainult algus marseljeesi prantsuse küll. Ja lugu ise on muidugi Lennon juba buldog järgneb sellele, mis algselt oli Wulf roog olnud Lennoni lugu. Kaardi lugu ja Judy KP lõpeb siis samuti kaardi lugu, niisiis Tõnis vägija laine biitlises popurrii seadnud, on selle tolleaegne ansambli laide basskitarrist Heiki Tark. Nõndamoodi kõlas siis ansambel Laine popurrii Tõnis Mägi solistiks esimeses ja viimases laulus biitlite popurrii Heldur Karmo aknasõnad kõikidele lauludele tehtud või kõikidele nendele lõikudele siis siin ühtegi tervet laulu ja otsast lõpuni ei olnud ja lastalises jah, 77 või 78 meie fonoteegise näitab 78 salvestatud Heldur Karmo kodulehel on lõppenud aastal 1977. Sedamoodi ta on. Kas järgmisele loolegi On sõnatinud Heldur Karmo ei ole teada, ei ole millegipärast kirjas. Lugu ise kannab originaalis pealkirja lav tuntud biitlite lugu aastast 1964 põhiliselt jälle poolne kaarti, lugu ja Hardeis naid, plaadid tema leida. John Lennon on selle laulu kohta öelnud, et see oli esimene Yesto täid. Ta on jah, selline poplauljat isegi, võiks öelda selline estraadi lik poisele muusik Cali laul, aga arvestades sellega, et just nimelt see teebki biitlitest tiitlit, et nad kõik need lood oli, see globolisisesi estraadilugu oli ta mis iganes stiilis lugu, kõik nad kandsid välja, kõik nad tegid ära, teised tegid nendest Estraadilikest lugudes täieliku estraadi. See ei ole biitlite asi, sugugi mitte. Toomas Jõesaar laulab seda ja mul meenub suvine päev on tema versiooni nimi ja nagu öeldud, sõnu ei ole teada, kas teinud ja ka aastanumber on seal kirjas, et arvatavasti 1970. No igal juhul sellest elab vähem ajast, jah, seal kuskil 60 õppi 70 algus. Mul meenub suvine päev originaalis. Vaid kord ma. Saare. Ja. Ja olla meil ka. Õnn. On täide läinud. On jälle suurimineb. Ja seeni. Null. Omamoodi töötas ja siis biitlite loos tähendab lav kitarripartii oli sama, aga muud asjad jah, natuke liiga palju, vast mängitud neid pille sinna peale sellele toredale hõredale loole võiks öelda seal pildid, esimene on pula akt, lugu, neil on seal puhangut akustiline, jaapani igast armegi popist kongasid selles loos aga siin muidugi trummar oli pandud näiteks vabatahtlikult või kellegi käsul kole palju mängima, jääb natukene, rikkus loo struktuuri sellega ära, aga ajad olid sellised niimodi need lugusid tehti ja mis seal ikka, biitlite lugudest on muidugi hästi, paljud töötasid tehtud ja ühe töötas, on ette võtnud ka ansambel Fix, teinud hoopis teise versiooni sellest loost. Lugu ise kannab, kannab nime I kooliorneimne, seal on siis John Lennoni lugu, mille ta väidetavalt enda jutu järgi kirjutas või mis tal oli olemas juba enne, kui ta üldse bändi tegema hakkas, ehk siis päris seal viiekümnendad teatmekusagil lõpu poole, 1957 ta juba seal bändi tegime, kaardiga kokku sai. Aga jah, talle endale see lugu ka nii palju ei meeldinud, et ta andis selle teisele liivale Pooli ansamblile pilli. Kreimerand Dakotas, kes siis salvestas selle aastal 1963 ja väidetavalt siis Lennonile Dakotas ei, versioon väga ei meeldinud ja ta otsustas ühe teise me siis ikka ka piltidega selle loob ära ja aastal 1964 tahab salvestatud, sai ilmuda singli, näeb poole nad jah, ja pärast on siis selle past Mastersi, nii et ühegi ametliku plaadi peal vähemalt nende inglise plaatide peale saab, seda laulu ei ole koolion Leime maa korda siis sellest aastal 1966 tegi oma versiooni töötluse ja Ameerika Ühendriikide folkrokkansambel The Mamas and papas ja ansambel Fix Eestist ongi siis võtnud sedasama mawaselt papase versiooni ja salvestanud siis selle teise aastal 1977 vähemalt niimoodi meie fonoteeki näitab seda ka sinna jälle teksti autor, lahtine, aga üsna tõenäoline, et selle teksti on teinud ikkagi Juhan sütt, sest tema Fixi tekste tegi isegi neid tõlkeid. Kuulame siis, kuidas Fixi esituses kõlab Maawaselt papased töötlus biitlite loost I kool Biol näinud. Ansambel Fix jah, võiks öelda oma kuld, kuld parimas koosseisus ja nii-öelda siis Priit Pihlap, Silvi Vraidi aegne fiks ja ma ootan sind vabasel papase. Jah, see versioon sobib neile kahtlemata paremini, kuna fiks tol ajal ikkagi rohkem tavalisem papasejat moodi kui biitlite moodi võiks nii öelda. Heas mõttes selles mõttes, et need mitmehäälsed laulud sobisid neile paremini. Priit Pihlap pealt oli ka kuulda, järgmisena kuulame vanema venna Tarmo häält. Tarmo Pihlap on üsna mitu biitlite lugu salvestanud ja üsna mitu neist ka ansambli palderjan. Vahe üks neist kannab nime, ma ei taha rikkuda su tuju ja selle sõnade autoriks on Vello Salumets ja see ei ole sugugi mitte tema painus, pildid ja tekst ka teinud mitte küll nii palju kui Heldur Karmo, aga ikkagi Aidunud Montus, polderpardid on selle loo nimi ja piilus forsseil. On see plaat, kust see pärit on? Põhiliselt on ta John Lennoni lugu. Tema on selle loo autor. Ma ei taha rikkuda, said ujuma, ei taha rikkuda, su pidub, sedamoodi ta on, kuulame siis ära selle loo, Tarmo Pihlap ja ansambel palderjan. Stanley. Eks meetrideks? Laversiooniku. Selle vaadiansambel palderjan ja thats Urali on veel üks lugu, mille palderjan salvestas samuti, mis kapiitli repertuaarist küll mitte originaallugu, aga aga filmistaar ja üks paremaid tekste vähemalt minu isikliku arvamuse kohaselt, mida Vello Salumets on teinud tõlkijana muuseas ka järgmine noh, tema teksti ja ja ta ise on ka sind kaastegev, nii nagu ka eelmises loos jaa, Päikest otsib, on selle nimi Helfoludev san originaalis jaapana samalt plaadilt, nagu eelminegi biitlus forsseil aastast 1964 sellest kogunisti kaks versiooni tegelikult tehtud. Ja üks kannab siis nii vähe kogu iga päikesekiirt ja selle tegi siis ansambel hübriid, kes on samuti teinud üsna mitu biitlite lugu. Aga jah, see hübriidi lugu on isegi kõlanud vikerraadios, aga väga harva. Võib-olla isegi paar üksikut korda on kõlanud siis Ivo Linna, Vello Salumets, Jaak Oja, kärja, Vello Rand, selliseid pildid siis aastal 1987 selle mail folludessan salvestasid nimelt aastal 1987 need kuumad kuuekümnendad biitlitest kiv raadiosaade vikerraadios. Mida siis tegid eelpool mainitud seltskond, Ivo Linna, Vello Salumets, Jaak Oja, kärja, Vello Rand. Viimase saate lõpus kõlas lugu, päikest otsib ehk siis biitlite ainult Voludessan jaapanlase lugu võib öelda, on täiesti põlve otsas keldris salvestatud ninaga britid, algusaegadel 64 küljelt siis jahtme, Estonia teatri keldris on salvestatud Ivo Linna ja Vello Salumets, laulavad Ivo Linna, mängib akustilist kitarri, Vello Salumets kontrabassi ja Jaak Oja kärg mängib mingi papp karbi peal rütmi. Vello Rand siis mingi laste ksülofoniks, vähemalt Salumetsa nõnnamoodi meenutanud, on seal samuti kaastegev ühtekokku siis selline täpne versioon ja olgu öeldud, Ivo Linna on öelnud seda, et tema arvates on see üks paremaid biitlite lugusid, mis eesti keeles kriiti tehtud on, või paremaid versioone, aga midagi kuulab ära. Silme ees lahti. Aga ma. Ei. Suju. No näete ennast ajas ka naerma, mitte naerma, vaid lõbusa tuju tekitas tõepoolest ja väga hästi välja tulnud versioon, arvestades sellega, et mismoodi see tõepoolest põlve otsas on tehtud kusagil keldriruumis, lihtsalt mingid asjad kaasa mängime ja teeme, see ongi kõige ehedam. No selles mõttes, et täpselt niimoodi see asi peabki olema, kuna biitlid tegidki niimoodi neid asju hoolimata sellest, et nad istusid päevade ja aastate kaupa stuudios, on aastate kaupa just mitte aga kuude kaupa ja tegid seda siis tegemine, käis ometi selle tohutu rõõmu, vaat need lõbususega vahepeal naersid, hüppasid diivani peale, klõbisid klaverit mängida aplausi tengel Bert Hamperdiki lugusid ja valmis ta oligi. Niimoodi on kirjeldatud jah, siis mudelitel help, Frensi tegemist omal ajal lennanud kaarti, et lõunahakkaksid tegema, tegid nalja, natuke Pulitasid ja õhtuks oli valmis ringaapolija mees laulab, seda lugu ei ole eesti keeles tehtud, kuigi tekst tal olemas, sellel aga kui eelmisest loost on versiooni, et eesti keeles siis järgmisest laulust kogunisti neli erinevat versiooni. Togo ise kannab nime oblada i oblada, mis tähendab siis Nigeeria rumba keeles, elu läheb edasilaid kõhus on nii nagu ka originaalis on öeldud, ja Nigeeria Konga mängija Chiviskot ütleme, kes elas sel ajal Londonis deva, ütles, oli olnud obla Diablo ta ikka, et elu läheb edasi, kõik on väga tore ja, ja kui Carti võttis selle tema lemmikfraasi ja selle lauluks tegi Scott väidetavalt alla toodud ka natukene autorlust ja kartuli selle peale nüüd et kamoon, mees, lõpeta ära, seal ju ainult üks fraas ja peale kõige muu ei ole su enda välja mõeldud, et oleks mingisugune see ja nii ta jäi. Jah, sellest ta väga populaarse versioonidega ansambel marmeleid mägele esituses läks teeotsa tabeli esikohale, aga Eestis on sellest kõigepealt salvestas oma versiooni Jaak Joala. Aastal 1970 väidetavalt ma ei teagi, kas see on esimene. Võimalik, et see, mida me kohe kuulame, on hoopis esimene. Seejärel tegi siis hiljem ka Boriss lehtlanna teise tekstiga selle loo Ingrid Janson sõnade autoriks aastal 1999, kui Boris Lehtan salvestas oma plaati ja ka nüansi ehk siis näed, hinnad on sellest salvestanud Diana hallase tekstiga Blood aga ka ansambel Andromeeda teinud oma versiooni ja seal on kirjade järgi siis vastab varem kui Jaak Joala, sest Jaak Joala versioon on kirjas kui aastal 1970 salvestatud Andromeeda Eesti televisioonist 1969 ja kannab nime ratsasõit Jahapna solist Peeter Randma, panna ise selle teksti teinud originaalis aga on ikka äratuntav küll obla tyyp, obla, ta elu läheb edasi. Ale Naturaala loksutama vajava olema kael vanu aegu meelde toole, ta mõtleb. Ratsasõit ja ta saab veel pandroveda, selline tore lõbus versioon padjoppa ida ja aasta 1968 valgelt albumilt pärineb see lugu originaal nauditava, nii nagu ka järgmine, miks, mis kannab nime samuti poolme kaarti, laule, millest ta tegi siis 67 võtet, enne kui ta ise rahul jäi. Põhjus oli, mitte selles muusikaga oleks kuidagi jänni jäänud vaid sõnad, mida ta pidevalt parandas seal, nii et 67 tavaliselt kaarti pani üsna esimeste kordadega oma lugusid, välja arvatud mõned teised, aga sellega läks kaua aega, aga sellest jaht leidub, selle ilusa akustiline läheb lugu, McCarthy laulab ise passi seal taga veel ja ja teistel on ka seal mingisugused väiksemad rollid mängida, selline tore akustiline, täpne laul 90.-te keskel Ameerika Ühendriikide bluugressil lauljatar Alisson Kraus tegi sellest oma versiooni, et aastal 1995 ja paar aastat hiljem siis ka Ilona paasferia Bergross võtsid just sellesama Tõnisson Kraussi versiooni ja salvestasid selle nime all. Ootus ja sõnad on teinud Ilona aasvere ise. Selline ilus versioon, siis Cartiloslai pull lugu on muidugi ka me iseenesest ilus ka originaalis, aga sedamoodi kõlasta Ilona aasvere ansambli peenras esituses 1970 ehk järgmisel aastal saab siis biitlite viimasena välja antud plaadis ledi piidne 50 aastat ja küllap antakse sellestki, et ma välja ka täiendatud versioon teate, uuesti kokku mängitud, nii nagu nendest varasematest keeta on ja järgmisel aastal saab ka biitlite laialiminekust 50 aastat, nii et küllap sedagi tähistatakse. Sabelt kollaaž on siis võtnud ja selle, see on nii levib, iidne loob ära teinud ja siin ka loomulikult lähete ikkagi Heldur Karmo sõnadega sellele loole ja jaab kollaaž loomulikult need vähesed, nagu nad seda laulavad ja pleedid püüan ka püks neid lugusid, millele on hästi palju erinevaid versiooni tehtud, jälle selline väga tänuväärne poolne kaarti logot Ilus meloodinile, blokootlane kõlab hästi ja pühendatud jah, kui veel keegi ei tea, siis originaalis siis polnud Kaardi emale Mother Merike Amsterdami, et me loomulikult. Ja John Lennoni lood olid palju pisiklikumad, aga ega ka McCartney väga võlgu ei jäänud. Ilus logo peab kollaaži esituses, see on nii. Ansambli kollaaž esituses biitlite lugu Bledid bee aastast 1970, õigemini välja antud 1970, salvestatud aastal 1969 ja lugu pärineb ise veel varasemast ajast. Aga selline see sai. Täna läheb pildid, täpne ülevaade eestikeelsetele lauludest ja üks laul on jäänud veel kannab ta nime must lind black pöördsiis, samuti jälle kolme kaarti, logo, see on siiamaani kõige värskem, kõige uuem lugu, ansambel kõrsikud on selle salvestanud ja see on just need Heldur Karmo 99 pildite teksti sealt just võetud, neid, neid on seal päris palju, osad neist on lauldavad, teised mitte. Ehk võetakse veel sealt kunagi ja tehakse veel mõni lugu eestikeelseks, seda kõike näitab aeg, siis ta kõrsikud versioon siis jah, plekt originaalis 1968 vait, albumi lugu, täna kuulamast kõike head, kena päeva jätku ja vikerraadio stuudios oli Andres Oja. Üks saab terveks, siis löön. Kõik on. Kaua olevat? Õhku tõusta?