Ansambel uus generatsioon jätavad, asi jääb alla mängima ja üks tol ajal veel noor mees praegu juba juba natukene. Heaka vangutab siin pead, kuulab oma trummimängu ja vangutab pead, et oli ikka looluse aeg. Tore aeg, kõik Targo, tere tulemast. Andres Oja ja Mikk Targo. Täna siis kahekesi stuudiosse, võiks öelda nii-öelda jagatud parteijuhiga. Põhjus selles on, et riik hakkab varsti kuuekümneaastaseks saada. Kurb tunne ka, vaevalt küll. Kuule, see nihuke imelik tunne, ütleme ausalt, et minu jaoks on ma pakun, 40 pluss, aga, aga jah. 60 on passi kirjutatud ja sealt ta tuleb, aga noh, see, ma nimetan seda niukse vahearuande aastaks. Et vaatame, mis edasi saab. Terve kolmikplaat nüüd välja tulnud, seal on 60 laulu, selge see, mis pärast 60 neljakümnete eri esitajad, nii vähe nüüd ka neid laule ja sul ei ole. Laule on kokku 200 ringis ja ütleme nii, et selle selle plaadi põhimõte on siis see, et, et seal on nagu parimad laulud, mida ma olen kirjutanud ja produtseerinud. Ja see oli kuramuse raske töö seda kokku panna, sellepärast et sa pead nagu sättima ühte ritta õigemini kolme ritta kolme plaadi peal, eks ole, kolm rida pead tegema siis laule järjest oma selliselt, et nad oleksid, esiteks nad oleksid lahedad laulud siis selle järgi, et, et oleks tempod erinevad, et oleks meeleolu õige ja siis tuleb see kosmoseteadvus ehk sekundid, ehk siis plaadil on teatavasti kindel maksimumpikkus ja ja vot siis oli vaja selle kolme plaadi vahel jagada neid laule. Ja ma tegin seda, ma ütlen ausalt, mitu nädalatest tõstsin neid ümber ja tagasi ja aga sain lõpuks hakkama ja ütlen, et see oli selle plaadi tegemise juures kõige raskem, mitte mitte neid kirjutada ja salvestada 60 aastat. Nonii aga läheme siis selle muusika juurde, mis seal plaadi peale uus generatsioon ja kolmas, k seisvumentaal pala on selle taadi peal täiesti olemas ja see, sa ise arvad, sa ei ole päris kindel, et seal esimene lugu, mille sa üldse kirjutasid? Kunagi minu teada on see esimene, aga mille, mille pärast ta nimi on kolmas see paneb, paneb väikse küsimärgid, äkki mul olid mingid katsetused n et sa ise ka ei tea, miks ta kolmas, aga ma, ma arvan, et tähendab Ma arvan sellepärast, et siiski ma midagi olen teinud enne, aga, aga see on esimene nii-öelda instrumentaalpala või üldse mis ma olen salvestanud siis uus generatsiooniga raadiomajas, see võis olla aastal 76, seitse ütleme sealkandis. No siis sa oled selline 17 18. Ei no mul läheb täpselt 16 on 76 ja 70 717. Nii et jah, noh, kuna sa oled Jahasta lõpu poole detsembris sündinud, siis ta niimoodi ilusti läheb. Lembit Saarsalu oli siin, me jõudsime selle saksofonisoolot ära kuulata, kuidas üks seitsmeteistaastane laga salsa oli sel ajal nagu teda nimetati küll omade ringis ikka tõeliselt korružee juba. Nojah, vaata, seal, selles vanuses ongi meri põlvini ja, ja kõik on, kõik on nagu okei, et läksin lihtsalt ligi, et kuule, tere, mina olen Mikk ja keegi ütles, et sa olevat nagu kõva mees, et et me salvestame ühtelugu, et tule läbi, et ma tahaks seda soolot su käest ja. Okei, tuli kohale, kuulas ära, ei mingit nooti, muidugi. Ütlesin, et näed, et siit siiani tulebki seda soolot virutada. Ta tegi paar varianti ja kõik oli viimase peal ja tema läks minema. Sellel ajal ju raha ei makstud, kõik kõik oli. Joyce läks. Läheme siit edasi natukene muusikaga, et see jutt läheks liiga pikaks, sa oled tänaseks päevaks spetsiaalselt teinud nendest plaadi lugudest oma lugudest selliseid remiksid või selliselt kokku pannud erinevad ja vikerkaar on esimene lugu on hästi teada-tuntud laul, tahad, saite ka midagi rääkida seal mitu erinevat? Ja ma igaks juhuks räägin ette, siis on huvitav on võib-olla kuulata, et me otsustasime, et me jah, nende põhipõhi põhilauludest, et ma teen sellised kompilationidelemiksid, et oleks huvitavam neid laule nagunii teatega. Aga et need oleks nagu huvitav teada, missuguseid versioone üldse on nendest laudadest tehtud ja siin on lihtsalt mõned näited. Ehk ehk siis praegu tuleb Vikerkaare, miks siis algab loomulikult Godvanniga, siis tuleb sinna siis me lähme Havannasse, ehk siis siis tuleb Godwan Kuuba projekte, Elina Hakened laulab sedasama laulu siis sealsamas sedasama laulu laulab Kuuba nii-öelda Ivo Linna Essuss Montera lagreema. Ja siis tuleme tagasi jälle Godwaniga, lõpetame. Nonii kuulama siis ära selle Vikerkaare sellisega. Erinevad versioonid Haulust, vikerkaar on kõlanud ja jätkame juttu Mik Talvoga sul olla, ma pean tõdema, eriline anne, avastada igasuguseid uusi ja noori huvitavaid lauljad Koit Toome. Põhimõtteliselt võib öelda sinu leitud. Jah, Koit Sirli ja siin on tegelikult väga pikk rida. No seesama Elina Hokkalen seal tema välja kaevasid. Elina jäi mulle silma, kunagi ma olin Saaremaal, on selline solistide võistlus nagu solistika ja ma olin seal žüriis ja siis ta oli niukene suht Suht, mingisugune 14 või nii, aga aga siis see oli esimene koht, kus ma teda nägin ja ja siis järgmine kord ma juba kutsusin ta projekti muinaslugu sinilinnust, et ta sai siis ta sai juba nagu meie kõvade ja suurtega endale võimaluse laulda seal ühe laulu ja ja sealt edasi. Nüüd kui tuli see kuuba mõte, siis ma mõtlesingi ainult tema peale ja see oli väga õige otsus, sest et et mulle väga meeldib just lauljatega teha nende selliste lauljatega tööd, kes on nagu muusikud kes vaatavad muusikat laiemalt kui ainult laulmist ja mikrofoni ja kõrvaklappe. See on jah, ma mäletan, ma sain ühe korra liialdatud, et ma kippusin ka seal liigitava nii-öelda muusikuid ja lauljaid, et millegipärast viimasel ajal kiputakse kangesti megi laulja, kes tihti mustalt laulja, kes muusikast on suhteliselt kaugel ja leiutatakse muusikuks millegipärast. No kuidas, minu jaoks on muusika ikkagi see, kas ta nüüd oskab mingit instrumenti mängida või ei oska see põlegi lõppeda, kas nii tähtis, aga just see sellest muusikast ikka üht-teist jagab, mitte niimoodi, et talle lauldakse ette ja niimoodi ongi. No just, ja kui sa tead juba inimese tausta või noh see on tegelikult väga lihtne, et küsida, et räägi-räägi oma lemmikartistidest ja siis selle selle listi järgi saab juba nagu aru, et milles asi See on muuseas üks väga-väga hea ja õige tähelepanek, aga räägime sellest natukese aja pärast, kuulame järgmise laulu, õigemini siis järgmise sellise popurrii. Nüüd võin taas räägi natukene sellest ka. Jah, nüüd võin taas, oli, oli üks üks järjekordseid Godvanni selliseid suuremaid suuremaid õnnestumisi ja ja siin on siis järjest tuleb kaudu, on jällegi Elina ja uuesti kaudu on ja siis tuleb jälle suss moderoni, et et Kuuba eesti vahel pendeldama siin 9000 kilomeetrite vahel. Ta räägib sellest Kuubast ka pärast natukene, see oli, see oli väga huvitav projekt igatahes, aga kuulame enne ära selle Sedamoodi kõlasid siis erinevad versioonid laulust, nüüd võin talas. Räägi natukene sellest kuuba projektist, see oli ääretult huvitav ja kuidas üldse selle peale tulid, et need sinu vanad lood, mida Godwan suuremalt jaolt tegi, siis et need võiksid ka sellise latiino krutkides kõlada. No ma otsisin tegelikult juba päris mitu-mitu aastat tagasi sellist ideed, et, et tuua need laulud, need Godwani laulud, mis olid siis salvestatud peaasjalikult 95 kuni 98, et tuua need tagasi nagu ja sellises nagu akustilises võtmes, et sellel, nendel originaalasjadel on siiski selle, selle ajastu sound ja, ja kõik see on nagu sealt minevikust tore kuulata, aga aga otsisin seda niisugust uut uut nagu värvijat, et et see publik, kes, kes tookord Godwani fännas oli mingisugune temal 15 16 et täna nad on 30 pluss et siis võiks neile niukse talt versiooni pakkuda, nendest lauludest natuke rahulikum. Ja siis ma katsetasin erinevaid variante siin küll siukest, mitte kantrimoodi, aga no niukesed anud plaact ja, ja see ja teine ja kolmas ja ei klappinud. Aga siis ma sattusin Rootsi laeva peale, kus mängis üks kuumabänd. Ja sealt läks kogu see show käima, et et kuidagi väga ruttu me saime aru, millest me räägime, ma näitasin seda materjali. Nad olid, ütlesid, et superlaulud, et noh, vaata selleks, et teha laule ümber, selleks peab olema ikkagi arvestades arvest arvestatav arvestatavalt tugev meloodia ja harmoonia, et, et nii-öelda sisu peab olema. Ja, ja, ja, ja me leppisime niimoodi kokku, et mina ütlen neile loo vormi, helistiku tempo ja edasi teevad nemad seal Havannas ja pajamas. Sest et ei ole mõtet minna õpetama neid, kuidas kongasid mängida. Ja see klappis ideaalselt, kõik see koostöö seal olid mingisugused tagasilöögid küll aga aga, aga päeva lõpuks ma sain selle, mis ma tahtsin. Et ei olnud selline päriselt maniana suhtlemine mingil määral ikka. Ei manianat ei olnud lihtsalt esimene esimene arranžeerija supertüüp kes tegi esimesed kolm laulud, ta suri ära. Ja, ja siis asjaga ei oska iial arvestada, just ja, ja siis ma olin nagu tõsiselt hädas, sest meil oli kõik plaane paigas, kuupäevad paigas. Ja nüüd ma olen siin 9000 kilomeetri kaugusel, laiutan käsi ja mõtlen, kuidas ma edasi lähen, eks ole, aga siis suss aitaski välja, temal tunneb seal praktiliselt kõiki ja siis leidsime järgmised tegijad ja järgmise stuudio ja ja nii see, nii see valmis sai. Lõpuks. Õige pea kuuleme vast kellelegi jaoks kindlasti, kõige tuntumat lugu aga räägib enne seda üldse kuidasmoodi, sul seal laulukirjutamine käib, et näiteks eile õhtul vaatasin seda Eesti laulu ja seal umbes pooled lood olid, nendel oli mingi neli, viis erinevat autorit. Et sul ei ole sellist tahtmist teha, et hakkaks kangesti sul üldse inspiratsioon või mismoodi sul seal lugude tegemine ütleme päris algusest saati sul mingisugune sarnane süsteem või on see muutunud aja jooksul kuidagi? Lähme korraks ajas tagasi, et meid oli ka päris palju siis, kui me too quick stardi algust tegime esimese kasseti me tegime ju koos kõik Laisaar, Paulus, Kotkas, Targo. No sealt vist hakkaski pigi kolme nelja laulu kirjutama. Ja me andsime halba eeskuju. Aga aga, aga just nimelt, kui me olime selle esimese kasseti valmis teinud, siis me saime aru, et mina vähemalt sain aru, et et ei ole mõtet selle supikausi ääres seal kõik oma oma suurte rusikatega olla, kui kausis on nagu vähe, vähe supi sees. Ja siis ma lihtsalt me läksime lahku ja mina hakkasin tegelema seal Marju Läniku tantsuversiooniga ja, ja, ja džämmi Oprodutseerisin ja siis tekkis God vann, kus ma hakkasin siis põhimõtteliselt kirjutasin juba absoluutselt kõik lood ja mängisin sisse ka. Aga kuidas see käib, see käib ikka niimoodi, et et selleks peab olema. Ikkagi mingi põhjus peab olema ja ja kindlasti on väga tähtis see, et, et kui sul on artist kellele sa teed Ja sa teed ikkagi tavaliselt üsna kindlale seal, sa tead, kes seda laulu hakkab laulma? Ja, ja, ja kindlasti, et, et ja kui see artist siis kui, kui Koit ja Sirli olid alguses, siis kui artist on veel ka niimodi hasartselt mängus ja sa näed, et kõik, kõik on huvitatud asjast ja kõik annavad endast parima siis tulin tuliga laule nagu sealt saekaatrid, eks ole. Ja nagu oligi, väga huvitav, et mingisugused aastad läksid edasi ja juba tekkis selline teen, et ah, et juba ütlesin, et kõik asjad on nii palju ja raha tuleb ja kõik on jõle hästi, elu on korras. Ja siis ta läks nagu igavaks suhtlus omavahel ja, ja see andis ka tunda, et, et enam ei tule laule. Nii et see käibki niimoodi tõusude ja mõõnadega, nii et mul on olnud nagu elu jooksul paar sellist pikka perioodi. Vist kõige pikem oli mingi seitse aastat, kus ma ei läinud üldse klaveriliigiga, tegelesin reklaamiäriga ja muude asjadega 1000 reklaami ja siis ma tegin muidugi muusikataustaga selles mõttes klaveri juurde, et hakata laule tegema. Ma ei näinud artisti, ma ei, ma ei leidnud seda vajadust. Ja siis, kui sa näed jälle artisti, siis kohe tuleb, et siin ütleme viimase 10 aasta jooksul mul tekkis hoopiski selline luul, et ma tahan kindlasti kirjutada laule näiteks Vello Orumetsale ja ma tegingi Vello Orumetsale laulu täpselt sellise nagu velostiil on, eks ole, ma tahtsingi teha just niimoodi, et ma teen Vellole, teen Annel Anne veskile, ma teen Ardo Juhkov üle, eks ole. Üllar Jörberg-ile näiteks. Ja tegingi kõigile neile tegin nende nii-öelda ülikonna mõõtude järgi asja. Ja, ja eriti eriti huvitav lugu oli selle Vello lauluga, et kui see mõte mul tuli, ma rääkisin Velloga, näitasin seda tema Vellots jumal, jumalast okei, davai, teeme ja, ja siis ma mõtlesin, et kes see sõnate loomulikult jõgioja, eks ole. Noh selles komplektis peabki olema Jõgioja, Heldur ja vana Heldur, eks ole, et et noh, kes siis veel, et oleks nagu ikka täis 100 protsenti niukene, Vello laks ja jõgioja tegi ööga, tegi teksti valmis, sellepärast tegi ka venekeelse teksti. Ja hommikul saatis modaali kõva internetimees muuseas, nii et et hommikul saatsid mulle need tekstid. Mina näitasin veel, olete kõik oli korras. Kuskil ülejärgmine päev. Me salvestasime, Vello käis salvestamine loomulikult niisugune ühe korraga sisse ja head aega, rohkem pole vaja, tegime teise korraga igaks juhuks, aga ta oli lihtsalt nii kõva laulja, ta oli nii talinii täpse intonatsiooniga ja noh, kõik oli paigas nagu, nagu nagu nagu lindi pealt. See on huvitav, jumala kohta on seda räägitud, et nad oli ühekorraga taksod. Olumets oli põhimõtteliselt täpselt samasugune. Ja, ja, ja, ja siis juhtus see, et mul on veel email alles, et et ma saatsin jõgiojale meili, et kuule, ma tulen Tartusse, et vaataks seda lugu veel, noh, et ja kuulaks ja saaks nagu tuttavaks üleüldse. Ja siis tuli teade, et jõgi surnud. Nii et meil meil jäigi, see oli umbes nii, et täna täna kirjutasime, meil jäid, ülehomme saame kokku ja homme oli kahjuks on läinud. Nii et ma me füüsiliselt ei ole kunagi kohtunud. Nii et võib öelda, et on küll hilja, oli hilja. Kuid see meil ei loevad. Nii, aga seda kuulemegi praegu ja räägime natuke ka seal, et siin sa oled ka sellised popurrii teinud kokku. Ja alustab loomulikult Godwan, siis tuleb selline punt nagu kardinal, mis, mis oli, mingi aeg eksisteeris Eestis, tegi sellist regoriaani. Rida ajas, siis tuleb jällegi Elina, sest tuleb suss ja lõpetab versioon sellest laulust nii-öelda ant Laakt, ehk siis akustiline versioon on küll hiljast, mida tõenäoliselt on ülivähe mängitud raadiosse täna kuulata. Kuuleb ära. Erinevad versioonid loost On küll hilja kuulatud ja stuudios endiselt külaliseks Mikk Targo, lugude autor, õige pea kuuekümneaastaseks saav, ah, mis me sellest ikka nii väga korda, aga, aga nii see, no kuidas sinu jaoks vanus ainult number või, või? Ma ei oskagi öelda, ma siis, kui ma sain 50, siis ma mõtlesin, et laiei. Aga siis, kui järgmine päev tõusin üles, mõtlesin, et pagan, et elu läheb edasi, et ei ole hullu midagi. Ega praegu jah, ma, ma pean lihtsalt harjuma selle numbriga ja ja mitte eriti rääkima sellest, palju, äkki siis aitab. Ja ärme siis sellest rohkem räägi, räägime edasi. Muusikast ja siluse muusika kirjutamine, nagu juba alguses tõdesime, sai alguse kusagil seitsmekümnendatel enam kui 40 aastat tagasi. Aga päris kummaline lugu on juhtunud, et ma tean sinuga, et sind on märgitud ka ühe laulu autoriks, mille autor sa tegelikult ei ole ja sellest veidi kummalisel kombel Nõukogude jama seal siis vita lugu hookuspookus, mida sa laulsid seetõttu Maltisel oli hääl ära, ta ei saanud seda linti laulda, seal on teada-tuntud lugu, aga see, et Jüri Mitt kirjutas siis plaadi peale autoriks Mikk Targo ja see kuidagimoodi tuli välja välismaale, et seal tegelikult välismaa lugu. Ja see need olidki need ajad, kus tegelikult oli vaja ju tegelikult kirjutada plaadi peale hoopiski mingisuguseid Petrove ja Siidorove, mis oli tegelikult lääne lugude ja üsna levinud, kasutati palju, et muidu ei saanud seda lääne lugu sinna plaadile panna ja no siis, mis seal ikka, palun, Mikk Targo ja jutt lõppenud ehk keegi kellegi asi polnud, aga vähemalt plaat ilmus. Aga see kuidagimoodi ikkagi ikka see oli mingi hollandi lauljaga kuidagimoodi kuidagi jõudis informatsioon läände, hoolimata sellest, et teleri jäme ja paks raudeesriide vahel aga kuidagi ta jõudis, tead, sa juhtuski. Ei, ma sellest ei tea midagi, aga, aga, aga ma võin öelda, et, et see, see oli toona massiline üle kogu selle Ida-Euroopa, nende sotsriikide, kus siis kirjutatigi neid lääne läänelugudele mingisuguseid votewerboba, vabadžanyanne, mida iganes sinna taha. Ja, ja on olemas selline vaikiv kokkulepe näiteks autorite ühingute tasandile, et ma ei mäleta, mis aastal see on, et et sellest aastast tagasime kohtukeisse üles ei võta, sest et neid on lihtsalt liiga palju. Et seda tegid kõik ja see oli massiline, et, et selleks, et üldse lugu plaadile saada, selleks oligi vaja see mingi kohalik Mikk Targo sinna panna. Nii oligi. Lihtsalt ajad olid sellised eriskummalised ja need on nüüd möödas aga jätkame siit muusikaga ja, ja järgmiseks me kuulame jälle, sellest saab meie suvi, see on ka jälle üks hästi tuntud lugu sinult, aga siin sa oled jälle kokku pannud, erinevad esitajad. Ja see, see selle laulu sünd muuseas on selles mõttes huvitav, et et ma sain ühe, ühe plaaditäie mingisuguseid uusi Piitev templeid ja seal oli seal rütmipõhi, mille, mille pealse laul seisab ja nii kui ma seda kuulsin, nii ma ütlesin täpselt selle fraasi sellest saab meie suvi. Ja helistasin, tegin selle loo valmis mingisuguse paari tunniga. Ja Kaari sillamaale andsin teksti, ütlesin, et loo pealkiri on, sellest saab meie suvi, lõpeta see tekst ära, tee valmis. Ja nii läks. Ja nüüd ta siin on meie ees, et, et selline, miks, et jällegi kaudu on jällegi Elina sussi ja siis uuesti kodu on nii, et käime jälle korraks pendeldamine eesti ja avana vahel. Sellest saab meie suvi ja sellest saab õige pea ka talv, aga tal ei ole sugugi mitte kaugel. Mikk Targo, aknalaulude autor on endiselt siin ja kuuleme tema muusikat ja ta on teinud vahvad selliseid remiksid neiu mustas kleidis kaltsu suuri sitt lugusid, mida seal võiks Tuukik Stahli esimesi lugusid, mille nad linti tegid. See oli siis me jah, toimetasime koos minu stuudios kalamaja keldris ja Me olime teinud just Marju Läniku sellise tantsuversiooniga kasseti ja oli ilmselge, et on, on saabunud tantsumuusikaaeg ja kuna me olime kõik starditüüpidega juba seal katsetanud mingisuguseid inglisekeelseid, selliseid souli asju ja siis ma ei tea, vist minul vist tuli äkki see idee või, või koostöö oli, vahet pole. Et võtaks, hakkaks kaverdama siis nii-öelda Eesti Eesti laule ja esimene oli siis Jaak Joala, naerata, millest tehti tantsuversioon. Ja noh, see oli esimene pauk siis mis nagu tõestas, et selleks nagu kulutulena üle raadiote rahvale läks meeletult kordase ja umbes mingisuguse nädala pärast ma siis kirjutasin neiu mustas kleidis ja see oli järgmine nii-öelda hittide hitt. Et sealt kalamaja keldrist ta tuleb. Et mingil määral võiksid ka süüdistada öelda diskomuusika algatamises Eesti 90.-te disko. Ja meie oleme meid seina äärde panna. Kotkas, Laisaar, Paulus, Targo olid tümaka, maaletoojad. Nii ta on, aga kelle, kelle nii-öelda väljamõeldis või leiutis on see Hedvig Hansoni laul, mis kindlasti sellele loole annab just selle Smandi juurde seisalt ära võtta, siis pool lugu kadunud. Hedvig mängis seal meiega, tegime temaga ka mingisuguseid laule, kuna ta oli seal käepärast võtta, siis oligi võtta, oligi mingi läänelugu ka, kus üks, üks niisugune, me ise ise ütlesime, et loom karjub sihukene. Eks must lauljatar, jää tavaliselt seal mingi vokaalis ampel, eks ole. Ja siis panime Hedvig Põlengu mikrofoni ette, et kuule, pane siis looma tee midagi, Karjo. Siis ta karjus seal mingi viis minutit ja sealt me lõikasime selle jupi seal seal kuskil sees, see oli nii, et kaudselt kaudselt on seal ka Hedvi kuu nii-öelda autorlus. Liinad tulevad, et auto alla seal vist niimoodi käibki, et igaüks teeb oma viiesekundilise ei õpi ja ja ongi korras. Jah, keegi astub uksest sisse, ütleb, et kuule, see mitte, sellest saab meie suvi, vaid sellest sai meie suvi ja ma tahan viis protsenti selle eest. Nii, aga siin on suhteliselt lühike, aga mitu erinevat. Ja see on selles mõttes põnev, et, et siin on need bänd Must Hunt siis tuleb Raul Sööt. Ja, ja lõpetab Rolf, Jaan Sööt ikka või vabandust, jah, Johan sööta ja tagasi. Ja, ja, ja lõpetab Rolf live esitusega ja kuskil siin vahepeal oli minu arust too quick start ka hunt, too quick, start, söötja, Rolf. Nii. Nii lähebki. Nonii kuulame siis selle popurrii Suur tänu tõepoolest ja piks tangoga endiselt jätkame siit juttu ja loomulikult kuulame muusikat. Vot see ma jälle siia vahele korraks, et, et see viimane ots, mida Rolf laulis, see oli, see oli minu 50. juubelikontsert Nokia kontserdimajas ja seal oli siis bändiks, oli Estonian Dream Bigbänd. Nonii tore, Eesti laul on jälle käima läinud, sa oled seal osalenud, aga, aga viimastel aastatel enam mitte, et ei kuidagi ei kisu sinnapoole või, või mis? Ja viimane, mis ma tegin, oli, oli vuugikompaniiga laul pealkirjaga Elvis ja me ei saanud isegi mitte kuskile. Prügikastist kaugemale ei saa. Et seal on mingid omad laulud, aga, aga ei, ma olen seal olnud nii-öelda produtsendina päris mitu korda ja ise üritanud ja ja muuseas, Goduani Tantsupalavik jäi napilt teiseks oleks läinudki põhi põhivõistlusele. Keelatud maa võitis tookord ühe punktiga, nii et oleks saanud nalja. Tookord oleks siis läinud üks niisugune tõsine tantsulugu eestist siukse tavalise ballaadi asemel, ütleme et minu jaoks on see väga tähtsad, tuleb minna tuld andma. Ja, ja nüüd ma jah, ma, ma enam ei, ei, ei tea. Mind ei tõmba see juhul kui ma ei näe jälle artisti. Ma näen teda siis võib-olla ma lähen jälle lahingusse, aga ma tean, palju see aega võtab see lihtsalt üle mõistuse, sa sa raiskad nii palju aega ja energiat selle kõige peale ja siis sellest, mis meil on siin 150, palju neid laule laekus, eks ole, nüüd kujuta ette, et 149 tüüp nutavad patja, eks ole, üks siis läheb. Aga aga lohutuseks, ütleme nii, et Rootsis on see veel karmim, Melodifestivaleni minu arust on seal 5000 Laura, nii et 4999 nutavad patja. Nonii aga läheme siit edasi muusikaga ja tänane ainus ingliskeelne laul vähemalt algupäraselt on saatma ta inglisekeelne Aivo nabildivon. Ja vana vann on selles mõttes huvitav laul, et ma tegin seda umbes viis aastat. Ja Otto oli selline hea feeling, et, et ma teen seda täpselt siis täna täna idee, homme vaatan, tõusen üles, päike paistab, täna teen ja läksin ja tegin jälle natukene, siis jätsin ta rahule, sest niimoodi kuidagi unustasin ta üldse ära, sotsin jätkata vist välja, kui oli niisugune feeling, et selle selle loo õige aeg ja Uku Uku oli. Noh, me olime nagu Uku ja kokku leppinud, tema laulab seda ja Uku, seal isegi on sõnadega natuke mind aidanud ühes printsi koha peal. Ja, ja siis me leidsime vahepeal Kare Kauksi tütre Gea ja siis me lammutasime selle loo laiali, et me tegime sellest alg algselt oli ainult hukku versioon, aga siis ta läks duetilised, siis tuli nagu mees ja naine. Ja nii, nii me siis lõpuks ta salvestasime. Aga samal ajal ma kohtusin sellest on nüüd jah, juba ka mingisugune kaheksa aastat või rohkem möödas? Ei kuskil, jah, 10 aastat isegi. Kohtusin selliste noort muusikutega nagu Holger ja ja, ja Mairo Marja mad. Mairosest sakside saksi mees ja Holger Klav Ülikõva pianist. Ja, ja siis me salvestasime, mul tuli selline mõte, et, et Eestis ei ole sellist nagu smuuti jazzil lugu veel olnud, kus siis ongi instrumentaal ja, ja laul nagu vaheldumisi. Et teeks nagu niuksed versioonid ka, et lisaks lauluversioonile. Me teeme Ühe versiooni, kus on otsast lõpuni, mängib meloodiat laulu asemel ainult Mairo saksi. Ja teine versioon Sis, kus laulu asemel mängib Holger Marjamaa klaverit. Ja siin ma, miks see siin, et need kolm asja kokku ja olgu nüüd öeldud, et et seesama noor Holger marjamaa on täna jõudnud nii kaugele, et ta on juba mitu tuuri teinud maailma kõige kõvema džässkitarristiks Liirite noor hääldatakse muuseas write Nuuaar. See oli minu jaoks üllatus. Ja Krispoti on praegu nii, et kas Jaapanis, Krispotigat? Ütleme nii, et Holger on jõudnud maailma. No see on ikka reda tippnimed loomulikult aga kuulame siis, anna piirdub, on ja sillaga popurrii erinevatest esitajad. Nii ongi alguses laulu versioon, siis tuleb Mairo marjamaasaks ja Holger Marjamaa klaver. Sedamoodi siis erinevad versioonid aimuna piidi vann ja Mikk Targo endiselt veel stuudio, hakkame vaikselt otsi kokku võtma kõik need laulud, mida me kuulasime, et nad siis täispikkuses. Kui kellelgi hakkas midagi väga kohe kõrva kratsima, siis heliplaadil, mis on juba täiesti poodides saadaval 60 Mikk Targo laulu siis 40-lt, erinevalt esindajalt aga hakkame päeval nüüd nii-öelda finišisse jõudma. Tuuli Velling laul nimega ainult hetk, see on ühtlasi uus lugu ja ühtlasi ka vana lugu. Ja see on jällegi väga huvitava ajalooga, ehk siis selle laulu. See laul sündis 25 aastat tagasi ehk sisuliselt natuke enne seda, kui ma kõhud, vanne hakkasin tegema ja ja sündis ta Saaremaal vaadates päikeseloojangut täiesti reaalselt ma mäletan seda hetke. Ja, ja siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, et kuna ma tahan need välja, annan või kellega ma teda üldse salvestama hakkame, kuidas ta hakkab välja nägema. Aga ajad läksid kuidagi niimoodi, et Ta, kui ma oleks ta välja andnud sellel tümaka ajal või siis edasi tuli mingi rock n rolli aeg ja nii edasi siis ta läks sinna ära ära lahustunud või kadunud sinna nende kõvade trendi trendilugude vahel ära. Ja nii see, nii see kuidagi edasi lükkus, see, selle laulu väljaandmine ja ja ütleme, selle tee jooksul ma tegelikult olen katsetanud kolme, nelja, aga kõva pojeti, et saada sellele vastav tekst, aga ei ole haakinud meil need asjad. Ja nüüd, kui ma hakkasin seda plaati kokku panema stele oma kogumikplaati, siis ma mõtlesin, aga äkki nüüd teeks ta valmis. Ja suvel siis andsin Tuuli Vellingule proovitekstidena ja ta saatsid mulle tagasi mitte ainult teksti, vaid ka sisselauldud tema. Ja ma sain aru, et need kaks asja, need kolm asja muusika, sõnad ja esitus, et need ongi need tervik, kõik on 100 protsenti õige. Nii et me nüüd salvestasime selle Tallinna kammerorkestri väikse koosseisuga. Ja minu arust jõudsime suurepärase tulemuseni. Selleks oli vaja ainult natuke oodata, 25 aastat. 25 aastat on sellise väga suhteline, kas ta nüüd palju võidad, vähe, kuidas, kuidas võtta seal peaks Alistairi käest küsima, tema teab temana seal relatiivsusteooriat, kõik on suhteline. Sul juhtunud seda ka, et meil on siin natukene veel aega rääkida, enne, kui me selle viimase käivitamine sellised tollel õhtul olnud tohutult hea loo idee taha jätta, jätan selle praegu ja hommikul on peast pühitud kadunud. Seda on olnud küll, aga, aga nüüd juba aastaid, aastaid sellest ajast, kui mobiiltelefon taskus kõik kohe läheks materjal sinna ja ja seal on ikka kümnete kaupa neid igasuguseid meloodiaid, tekstivariant demosid, mida iganes. Meeleolusid, et on olnud jah, et isegi kell neli tõused üles ja lähed vaikselt vannituppa ja vilistas seal mingisuguse meloodia taga ja läheb magama. Räägitud seda, et Frank Zappa näiteks olla paganast klaveriteadetest inspiratsioon tuleb une pealt koju saab minna ja mängida, noh see oligi sel ajal, kui neid salvestusvahendeid oli üsna üsna vähe. Aga need on veel mõnikümmend sekundit aega. Mõne loo puhul ütleme veel kiiresti on ka selline, et nüüd tunned, et vot nüüd tuli hitt, sellest loost tuleb siit kindlasti. On küll hilja, sellest saab meie suvi neiu mustas kleidis. Nüüd võin taas. Needsamad põhiliselt, mida me siin Kuule, karikakar, ma olen ju naine. Neid on kindlasti veel, aga need olid esimesed, mis suure hooga tulid ja ma arvan, et ainus ainult hetk see sama laul temast ei tule mitte hitt, vaid see saab olema selline gurmee. See ongi kurb, et aitäh, meik, et tulid vikerraadio stuudios olid Andres Oja ja Mikk Targo. Kõike head. Vaid. Maitu. Luule.