Järgmised 60 minutit on pühendatud meie ühele markantsemalt kunstnikule. Tema esimese juubeli puhul. Ta alustas 1953. aastal, lõpetas Tallinna koreograafiakooli. Esimene lend tuli publiku ette bravuurselt Tšaikovski luikede järvega. Ka tema oli luik. Ta osales teise ja neljanda vaatuse kolme luige Talsus. Kuid kuulajale meeldetuletuseks või nooremale generatsioonile teadmiseks. Tema esimene 10 aastat Estonia balletilaval oli selline kuudule puukmi klieri passilenko balletis Esmeralda. Kristiina kas te ju selline see merekaldatantsijat tar rabeli pooleras kontsiita ülimbulati balletis Ri Komda tütarlaps Jüri Salutänavas. Naine teeb paljas suures võluri. Ja armastuses ning siis Medeia Barbieri balletis Medeia. Nende vahele hulk üksiknumbreid ballettides tantse operettides, ooperites ooperis ka laulurolle, sälli, Tambergi raudses kodus siis peaosa, eeva partii Stockita Basnikovi muusikalises komöödias jumalik komöödia. Tallinna Draamateatris mängis ta Miria mitter annetti veripunases Rootsis. Tallinnfilmi ekraaniteoses. Kuidas ta üht peaosalist maalikunstnikku Eesti televisioonis olid tal suured rollid. Tammsaare kuivas nurgas vaieldi leedi Windermere'i lehvik, kus Tony elujanus ja kaalini retro filharmoonia estraadietendustest väärivad nimetamist imekaunis galataja. Ja asi pole teps mitte kübaras. Estonia balletisolistina Jaanson. Lainetantsusolistina on ta esinenud paljudes Nõukogude Liidu linnades, aga ka Soomes, Tšehhoslovakkias, Belgias, siis ligi 600 etendustel Leningradi Music Halli tähena, meie maa suuremates linnades ja Berliinis, Magdeburgis, Varssavis, Katovitsuses, looduses, Nick Pariisis, kuulsas Olümpias. Te tundsite teda ära? Ülle hulla, Eesti NSV teeneline kunstnik. Te kuulete saaret temast. Jäta alle. Ja palusime intervjuu Eesti NSV teeneliselt kunstnikult hinge põdrad. Ülle Ulla on olnud nagu tema mantlipärija. Inge Põder. Hakkasin lõpetama lavateed kui Ülle Ulla alus. Kas me oleme algusest saadik olnud kuidagi teineteist talunud juba siis, kui ta tuli teatri jättest ja mul on üks salapärase mulje, tal on sees hästi palju. Ja sealt koorub kindlasti veel palju välja isiksus tunnuste mul kohe. Ja ta on tänapäevani jäänud selleks. Ja mul on lihtsalt hea meel et me algusest peale hästi sobisin. See peaks vist juba kohe ütlema, et me oleme hästi, saame läbi head kolleegi ja siis teatriõhkkonnas püüdleb see küllaltki palju, kuid lõpuni usaldada 11 ja lõpuni aidata. See on erakordne. Ma ei ole kade, on see, et ma olen ikka mõtelnud, et isa, kaks inimest ühtemoodi olla. Kui me ühte osa teeme ikkagi erinevalt. Aga kus see kadedus siis peaks, ole vae? No mina olin üks suur pobiseb, sest kui ma näen kedagi andekat inimest, siis ma tahan lihtsalt, et ta ikka paremaks läheb, aga eks neid vigu algusel noorel ikka olek vähemalt minu silmis paistis. Aga küll oli üks niisugune isiksus, et tema kuulas hästi. Ja minu meelest see oli temal üks suurepärane hea omadus ega tema ei oodanudki seda kiitust nii väga tähtis, tead ikka, mis puudus, kas on midagi puudu, tema ikka tahtis seda teada rohkem kui seal kiitust. Ma ei tea, kas ta uskus minusse vä? Aga võib-olla ka tõesti sest ta on jäänud nagu tänapäevani niimoodi. Ega meil niisugused sõbrannad pole kunagi olnud meil käest kinni kõnniks ja hommikust õhtuni kiidaks teineteist või? Vahel mõnel kombeks on? Ei, meil ei ole. Aga nii kui me kokku tuleme, siis meil on väga palju rääkida nii tööst kindlasti tegema. Arvatavasti praeguse raadiokuulajale on see fakt meie balleti ajaloos ja teie biograafias. Üllatav, et te olite luik raske kokku panna praegu. Balletikoolis me kõige kindlamalt omandasime just klassikalist tantsu ja see oli põhiline, millele pandi kõige suurem rõhk ja mida me ka kõige rohkem ihaldasime tantsida ja teha, see oli klassikaline ballett, Luikede järv ja sell ja, ja me olime ka selleks kõik võimelised. On see nüüd ka mingisuguse ajaga märgitav, kust te tulite varvaste pealt alla varvaskingade pealt ära kontsa peale või teisiti öelduna muutusite siis valgest naisest mustaks naiseks. Ja siis tuli pikkamööda väga pool varvastele laskumine, oligi kõigepealt ebapeiusma tantsimine, tänavatantsijat ja sellist keerulist karaktertantsu, nagu, nagu seal oli vaja esitada sellist, me ei olnud, koreograafiakooli karaktertantsutunnis ei olnud meil võimalus olnud pidaja, siis ma käisin spetsiaalselt Leningradis väikeses ooperis vaatamas, kui üks kuulus karaktertants Ameerimaanova tantsis. Vot just seda numbrit, mis minul tuli siis tantsida. See üleminek tähendab klassikatantsijal karakterite peale oli päris pikaajaline. Ta oli suuteline varvastel. Aga noh, minu arusse. Oli tal võõram, kui kõik muu. Ta tõusis ilma selleta varbale lõikvalla, tähendab ma mõtlen selle oma ja näitlejameisterlikkuse käegi, ehkki mu meelest ja seal sees on. Meil tekkis niisugune võrdlus instrumentaalsete ület lahata, siis temas on nagu instrumentide eest, nagu oleks nagu viiul, siis oleks nagu, nagu tšello võiks mõnes mõttes. Lõunast on kirjutatud raamat. Ilmus raamat 1976. aastal teatriideede sarjas ja autoriks oli selle Tamm. Siit siis küsimus. Kas teie teate, Ülle hullest kõik? Ma ei ole Ülle Ulla suhtes kõiketeadja aga ma ilmselt jah, tean temast väga palju. Ma ju vaatasin ja kuulasin üle tema lähedasi inimesi, tema kolleege ja ilma selleta ei saagi kirjutada ju niisugust asja nagu raamatut. Ja loomulikult, lisaks sellele oli mul olemas oma nägemus temast kui inimesest ja kui kunstnikust ja kohe siia tahan mõelda vahele seda, et teda kui kunstnikku ma armastan väga või miks ma siis valisingi tema. Kui nii võib öelda oma raamatu kangelannaks objektiks, töö objektiks. Ja mis on veel väga tähtis, oli juhtunud niimoodi, et ma olin näinud kõiki tema rolle, see on muidugi omaette väärtus, kui asud niisuguse asja kallale. Ja veel tema enda pihtimus, inventuur hingesoppi sügavustes. Ja vaat see kõik kokku joonistas temast pildi ja ma usun, et üsna tõese pildi aga kusagil mitte nähtavalt, vaid tajutavalt on siiski olemas üks piir, mis seda kõike, seda väga paljut, mida ma tean ju täiesti avalikustada ei luba. Ja mitte sellepärast, et oleks siin midagi häbeneda. Kuid mulle meeldib sellistel puhkudel alati tsiteerida Mary Poppins, Sid Ta on öelnud, et igaühel on oma muinasmaa selline teiste poolt puutumatu, käperdamatama ja vaat sinna sisse murda lihtsalt ei tohi. Kui praatatakse sulle uks, ei tohi seda lahkust kuritarvitada. Nii ma mõtlen. Aga raamatus peaks siiski veidi veidi seda selle muinasmahingust olema. Vähemalt selline oli mu taotlus, aga ma kordan veel ainult hingust. Aga nüüd, nagu ma aru saan, et küsimus oli esitatud selleks, et te tahate minult kui palju teadjalt, Ülle Ulla kohta iseloomustust. Kas te olete tähele pannud, et öeldakse nii, et vaadake inimese silmi ja sealt peegeldub vastu tema hing? Tühjagi, peegeldub pealegi mulle näib ega me viitsigi teisele inimesele ju eriti silma vaadata ja tema hinge Vervendusi otsida. Ja me vaevu inimest ära kuulamagi, see tähendab talle üldse teraselt silma vaatamagi. Aga teiselt poolt, eks me ole ise ka õppinud silmadega suuresti Slikerdama, nii et katame selle hingepeegli üpris osavalt kinni. Siis öeldakse ju ka nii, vaadake inimese huuli väga õige, eriti telefilmis näiteks on juurtega mängimine väga mõjus mõtte edastamise vahend. Kuid vaat mul on hakanud paistma, et inimest iseloomustab kõige õigemini ja paremini see ruum, see pesa, mille ta ise on endale loonud see tähendab valinud oma eluruumi asjad. Ja mulle tundub, et väga tähtis on ka, mis värvid. Ülle, Ulla elutöökohta või siis ma võin öelda seda, et see ei ole ju kristalli Kamberiga kõikide ilmunud raamatute kogu. Aga mu meelest tähtsamad värvid. Ülle Ulla-elutuba on valge, punane ja must. Ja vaat see ongi Ülle Ulla, vaat seesama must, punane, valge valge ja must. Vaat need pole hulla puhul nagu must hapupiim või valge tahm. Kui kasutada nüüd aserbaidžaani suurepärase poeedi Rassoul saa värvide karakteristikut. Valge pole Ulla puhul sugugi mitte niisugune lumivalge Pole, ka elevandiluu, ammugi mitte halli karva. Ja see ei ole ka rõõmu valge. See on lembuse valge ja vaat must mustand, pigem tal muremust. Punane punane aga on tema juures nagu mulle näib lootus punane veendumus, punane ja vaat kõik kokku ja on siis nii nagu ballett, suur võlur armastus Ülle Ulla tähtteos ja eesti balletitähtteos. Ülle Ulla ei ole sinine, kollane, roheline lihtsalt ei ole kõik. Ülle Ulla on valge, must ja punane ja kõik. Aga raamatus iseloomustasid teda niimoodi lõunamaa temperament põhjamaarüüs ja pidades eelkõige silmas seda palju räägitud poolerat ja suurt võlurit, armastust. Ülle ulast ma kirjutasin raamatu 10 aastat tagasi. Jääd ma tollal tegin ühe väikese vea, aga võib-olla, et see on ka suur viga. Võib-olla jah, on suur viga, see ilmnes alles nüüd, 10 aastat hiljem. Viimases peatükis ammendamatus ei ammendamatu ei ole viga tema juures, see on õige peatüki ammendamatus sees on see viga ja nimelt ma kirjutasin seal Ülle Ulla viimasest etendusest Estonias läksid seal musketärid, kus hulla oli muslanna. Ta tegi oma jupi seal ilusasti ära, tegevus tormas edasi. Ja siis ma kirjutasin sellise lause. Mitte iialgi enam ei astu Ülle Ulla üle selle teatri pöördlava ääre. Aga 10 aastat hiljem, 1984. aastal, nüüd astus Ülle Ulla tagasi Estonia teatri pöördlaval ja seda muusikalis kabaree. See on värske lavastus ja selle elu seisab ehk veel ees. Kuid juba on ilmunud mitu retsensiooni ja kes neid on lugenud, on kindlasti märganud, et Ülle hullast kirjutatakse väga hästi, kirjutatakse, et ta on väga mõju ja väga hästi stiili tabab. Ja kui nüüd meenutada, ega see kabaree ei ole hullalju esimene kabaree varietees Viru oli tal ju kabareemuusikal põhinev etteaste ja kui ma ei eksi, siis oma pool tundi pikk. Henna läheb meil ka, aga lubage mul teile tutvustada meie tütarlaps, täideek, kas Liina Marleen on? Kabaree on täielikult Ülle Ulla tükk. Ja kabaree kerkib mu pähe alati üks kujutlusküsimus. Mis oleks olnud, kui õlle hulla olnuks täna? Meil laval on kabaree 20 aastat noorem. Pole vist raske ette kujutada, missuguse naispeaosalise oleks siis Estonia oma kabaree saanud. Aga ma arvan, et vot sedasama kabaree jutu juures võiks nüüd ära kuulata selle helilõigu, mis on tehtud hinge põdraga. Mul oli muidugi hirmus hea meel, et ta uuesti laval on. Moment on teil küll õigus, ta ikka ütleb, et ei enam ei, ei tule välja midagi. Aga ta on niisuguse suure tahtejõuga. Et kui sa siis talle natuke togitada, siis tal läheb see asi jälle üle ja ta hakkab jälle rabelema. Ja kui ma seda osadel nägin, muidugi minul oli oma arvamine, mina läksin kohe kaartherbe pobises ning jälle oma arvamist, nagu ma olen ikka teinud ja Ta võttis seda hästi kuulda ja, ja ma usun, et ta on siiski midagi omale nendest märkusest kõrva taha pannud. Kui ma Ülle Ulla raamatut kirjutasin, kirjutas tollal televisioonis väga menukas läinud leedi Windermere'i lehvik lavastaja Raivo Trass mulle Ulla kohta niis. Hulla mängis leedi mind päris nagu mäletate. Ulla ampluaa on kindlasti muusika, teater, hoogsate erinevate temporütmidega liikumine ja laul. Seal avaldub tema talent kogu hiilguses, seal ta särab ja vallutab vaatajate südameid. Ull alamköitev lavalik sarm ning tema esinemistest õhkub soojust ja rahu. Täpsemini öelda on minu meelest küll väga raske. Praegune aastate kaar lubaks Ulal teha, ma usun ja see tükk on mul silmade ees väga võrratu tolli. Ma ei oska öelda, miks ei ole Estonia kavas muusikali hallo Dolly. Aga ma usun, et sellele asjale võiks mõelda ja mul on isegi niisugune tunne, et ma usaldaksin selles asjus väga Pärnu teatri peanäitejuht Ingo Normet. Nojah, aga vot need juubelijutud, need ei ole tavaliselt ju tulevikku jutud, vaid ikka rohkem mineviku oleviku jutud. Ulla osaleb Estonia kabaree-s ja vaat siit tulebki välja väga huvitav nüüd paralleel. Ja osaleb Viru varietees virus mitte laval, vaid laval toimuva eest vastutajana. See tähendab, et Viru varietee kunstilise juhina. Nii et jah, üheaegselt läheb siis tema elus kabaree jutumärkides ja suure tähega ja Variety. Aga jälle tahaksin ma hinge põdrajutulindi jooksma panna. No ikka päris hästi tean, mis ta teeb, ta on ikka mulle teatanud, kas tal on osa kuskil televisioonis või Kristi pobisisite siis ka natukene Üllele. Kuulge, te lähete Leningradi Music hooli, midagi pobisinud seepärast, et andekas inimene, niisugune võimalus ja need oli sellest huvitatud, siis ei tohi kätt ees hoida ja tal oli suur edu ja kui ta siis palus mind seal appi tulla. Rohkem muidugi mitte temale, kuid nende noorte daamide jaoks sisse. Hästi kaunis tema pärast ma pidin seal paar kord nutma nurga taga sepisteta. Nagu teada, jalg oli tal haige siis. Ja läbi hammaste ta seda tegi ja. Minul oli jälle hirm, et äkki üldse loopersku tantsust lootes, et ta ikka paraneb ja ta paraneski. See tegi jälle rõõmu. Ja midagi tal kahetseda ei olnud, seal oli endale isegi tõhusalt kasuks tundma, mõtlen nüüd, kus ta ei tantsi. Ta oli variety, tähtis on ka praegu. Ilma eta tantsiks, on suuteline ka praegu veel esinema, alles hiljuti ta tegi varietees, kus ta ütles, et tulge, ma lähen, eks trump välja. No ta tegi nii vapralt ja nii vahvalt hääli lihtsalt mõne jaoks võrratu, sel momendil nii palju koomilist, nagu tal on ja isegi hoopis teine laad, mis me oleme meenutamas. Ta käib nii toredasti teha ja kuskilt ei viska üle paraja mõõduga see kik antud ja ja. Nende, kes tema puhul saaks ka öelda, et on näitleja, kellel ei ole ampluaa, kellel lihtsalt suur diapasoon nimelt. Imetlenud olete akropoli ja parteid Antwerpeni Marsseys udud Londonis Brüssel, geisha jaapanis, Kopenhaagen äkki neid võlunud on teid, see köik arvan nii. Pole väärt. Mis krossegi paremat, jaan Movee o-le, et näe, viinud kübarat, mis soosel peas pea kaatsete eliidist, teist mina küll ei tea. Paar-kolm paabulinnusulg ja külje peal. Sool esmalt üllatab teid, kust on kooritud selle ei, ei tohi reeta, saladus, täikalt tehtud on seos. Ja kui ta kõrval kõnnin ma kuule, O A, miks nii palju imetles, vastan teile. Sest. Kõik, mis ma teen, on vaid ühele jääs. Kodus lehte vaid loe. Mornil ilmel voorib ninale tul vas kõike teha. Ja pealee muu, ta pole truu. Kas tõesti kõik selle geeni? Nii on. Madal saada ka. Uut? Üle. Kõigil neil müsteet Mess. Mess. Mees. Kui me nüüd mõtleme tagasi Estonia teatripäevadele ma tahan küsida, missugune on siis see roll mis on kõige valusam, kõige armsam, kõige. Magusa see on vist siiski Ravelli boolero ja, ja siis mulle meeldis. Puhas tants, naine, kes oli ümbritsetud meestest, pidin taltsutama neid mehi oma oma üleolekuga ja oma uhkusega ja oma võimuga. Ja see, seda tuli kõik tantsuliselt väljendada ja seal ei olnud nagu mingisuguseid suuri niisuguseid sisemisi läbielamisi. Aga suur võlur armastus, seal oli tegemist sügavate naiselike tunnetega nagu osa kuskil draamateatris, sõnadeta ka sellised suured hingelised probleemid ja. Ma tean, et noh, nagu väga sain sellesse osasse hästi sisse minna. Võib-olla tõesti, kasutades seda momenti, ma sain täis nii nagu lahtisenes ennast mängida või tantsida. Kui ma praegu istun Estonia teatris ja vaatan balletietendusi, siis mul on alati ainult üks tunne, et küll on kahju, et ma ei saa ka praegu tantsida. Lõunamaa temperament, põhjamaarüüs. See saade on Ülle hullast ja Ülleulale peapõhjuseks tema esimene juubel. Saatega töötasid Inge Põder, Helle Tamm, Marvi Taco ja Kersti Sutt.