Vikerraadiovasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga koos on stuudios arhitektuuriloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, tere, Mart. Tere. Ja räägime nagu võib-olla mõningate-ist on reklaamist juba kuulnud, täna Kunstikool Bauhaus-ist. Aga ennem seda traditsiooniliselt tutvustan natukene ka kultuuriajakirjandust ja, ja vabandan ka selle pärast, et mu hääl on pisut nohune, et ma arvan, et nagu väga paljusid eestimaalasi on ka mind tabanud sel nädalal ülemiste hingamisteede viirus ja, ja seetõttu võib-olla ma vahepeal kõlan natukene krõbisevat, et vabandan siis kõigi raadiokuulajate ees. Sellepärast. Aga mul on siin ees jah kaks, kaks kultuurilehte traditsiooniliselt Sirp ja Õpetajate leht ja midagi pole parata, päris palju on mõlemas lehes täna juttu ka Tammsaarest ja tõest ja õigusest, sest et kohe-kohe on jõudmas kinodesse ju tõe ja õiguse film ja kolmapäeval esitleti eesti keeles ilmunud Juhani Salokandle Tammsaare monograafiat noore Eesti südametunnistus ja seetõttu on siis Pillerin larm teinud ka sirbi kirjandusveergudel selle tõlkija Piret Saluri ka pika intervjuu kus ei ole muidugi juttu ainult Tammsaarest, vaid vaid ka teistest toritest, keda Piret Saluri tõlkinud muuhulgas ka minu teisest lemmikust miga valdarist eriti rõõmu lugeda. Et praegu on tõlkimisel valdarimical karvajalg ja võib-olla ma ainult ühe väikese asjaga õiendaks ära, et kui Piret siin ütleb, et meil teist terviklikku käsitlust Tammsaare kohta ei olegi. Kui nüüd Juhani raamat, siis kuigi Juhani raamat on väga hea, ärme unusta siiski Leenu siinis keri ja paljusid teisi, kes on ka varem kirjutanud Tammsaarest monograafiaga eesti keeles. Aga meie tänase saate ka haakuvalt on tänases sirbis Aleksander Metsamärt kirjutanud ka ühest Soome arhitektist, keda peetakse siis ka funktsionalismist teerajajaks. Keda Alvar Aalto oma kaasaegsena nägi ainsana kui võrdset. Nii et selline artikkel põnevam soome arhitekt, kellest te mitte midagi kuulnud ei ole, soovitame siis selle artikli läbi lugeda. Ja, ja see artikkel on kirjutatud siis seoses näitusega, mis on mis on parasjagu üleval ja mis kannab siis pealkirja põhjamaiselt karge arhitektuuriks Krikmann ja seal arhitektuurimuuseumis, nii et et saate siis minna nii näitust vaatama kui ka, kui ka seda artiklit lugeda. Ja olgu siis õpetajate lehest juurde lisatud veel, et, et siin on tõesti ka väga suurepärane intervjuu filmirežissöör Tanel Toomiga. Kuidas ta jõudis tõe ja õiguseni, päris lõbus oli lugeda. Et Tanel Toom seda kohustusliku kirjandusena läbi ei lugenud, aga kandis aastaid tõe ja õiguse esimest osa siis endaga kaasas ka erinevatel reisidel, kuhu ta elus sattus ikka seda kätte võtmata ja, ja, ja sel hetkel, kui ta siis selle lõpuks kätte võttis ja läbi luges, sündis tema peas koheselt tunne, õigemini peas sündis mõte ja hingest sündis tunne, et seda, seda teost see teos tuleb filmiks teha. Nii et soovitan lugeda siis nii õpetajate lehte kui sirpi meiega, jätkame nüüd oma saate põhiteemaga vasar. Nii jätkub siis kultuurisaade vasar. Mina olen Maarja Vaino ja olen täna kutsunud stuudiosse arhitektuuriloolase ja kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu, et rääkida sellisest nähtusest nagu kunstikool Bauhaus ja igaks juhuks siis täpsustame kõikidele inimestele ära, et me ei räägi sellest suurest ehitus kaub poest mis on kahjuks esimene asi, kui keegi võtab vaevaks googeldada Bauhaus, siis ega sealt midagi muud ei tule, kui ainult parimad pakkumised sealt ehituspoest. Aga õnneks on olemas siiski ka uurimusi ja käsitlusi, kunstikool pausist. Me võiksime seda fenomeni natukene avada, et miks, miks me peaksime, mis asi on kunstikool Bauhaus, et me peaks nüüd 100 aastat hiljem temast rääkima, sest et ta rajati tegelikult aprillis 1919 ja praegusel hetkel veel ei olegi rajatud ametlikult. Aga kuidas ta alguse sai, mis, mis on need juured sellel? No juured on selles, et esimese maailmasõja ajal kogu Euroopas avangard tõeliselt õilmitses ja sõda andis siin impulsi juurde, eriti ekspektsianistidele saksa kultuuriruumis ja Bauhaus tekkis ka niisuguses ekspressionismi hingehädade ja sõjapainet Ta laines, aga mitte ainult selles, vaid see oli ka ikkagi kogu niisugune maailmasõjaga kaasnenud üleeuroopaline revolutsioonide laine. Mis, kas siis Vene revolutsioon ainukene ei olnud, neil oli ju ka Saksamaal. Et kogu see maailm maailmasõja tagajärjel nihkus oluliselt vasakule liberaliseerus demo Kvatiseerus, need vanad Kevuntlikud ajast ja arust impeeriumit nagu keiserlik Saksamaa, Tsaari-Venemaa või Austria-Ungari need kukkusid kokku ja nende asemele sündisid uued demokraatlikud ühiskonnad. See oli üks tohutul loov eriline ajajärk Euroopa ajaloos. Ja ta näitab ka seda, kuidas tegelikult sellest Wilhelm Miinlikust Saksamaast oli saanud tol hetkel Euroopa üks kõige jõulisemaid ja kultuuriliselt rikkamaid maid. Et Saksamaa oli ju kogu see sajandivahetuse aeg või see, mil Pariis nautis veel apellepokija ja Inglismaa oma majanduslikku jõukust, siis need Inglismaa ja Prantsusmaa kui kaks vanarikast maad siis Saksamaa oli tohutult näinud vaeva, et kuidas kiirendada tempos neile kahele maailma juhtivale jõule järgi jõuda. Ja see, mida me siis nüüd näeme selles demokraatlikus vaimavi vabariigis, nagu kuni Hitleri võimuletulekuni Saksamaad kutsutakse pärast esimest maailmasõda siis me näeme, et see ongi tegelikult Euroopas juht, huvijuhtohjad haaranud maa ja riik, kellel on kõige rikkam kultuurielu, kelle teadvus tõeliselt õilmitseb. Et see kahekümnete aastate Berliin ja mitte ainult Berliin, vaid Saksamaa, missugused ongi selles mõttes kadunud tore maa. Et erinevalt Inglismaast-Prantsusmaast, mis on väga monotsentristlikud vei nagu ühe pealinna kesksed, siis Saksamaal on alati olnud palju pealinnu ja tegelikult sai neid häid, huvitavaid ja loovaid arhitekte. Me näeme Saksamaal kahekümnendatel aastatel igal pool. Et kui ütleme selles Euroopa arhitektuuriavangardist, mis nüüd pärast seda õitsele puhkeb siis me näeme, et Šveitsist Pariisi kolinud kui see on Prantsusmaal peaaegu et ainus Nokey tasapisi tulevad, seal on Remmel Eesti pank ja saak kõrvale. Aga. Ja ütleme, on ka hollandlased ja vene konstruktivistid, aga kindlasti kõige laiem, kõige rikkalikum arhitektuuristseen on sel ajal Saksamaal. Ja kuigi tegelikult ju Bauhaus ei olnud ainult arhitektuurisuunitlusega kool, siis ta tõesti on vist kõige rohkem mõjutanud just arhitektuuri. Ja tegelikult on niimoodi, et arhitektuuri osakond avati seal alles 25 kuus, sest noh, kogu selle kooli ajalugu on ju see, et, et ta on 1919 tehakse ja 32 pannakse lõpuni kinni, tal on kolm suurt ja tähtsat juhti. Et ta ehitab alguses üles Walter Kuopios ja teeb seda vaimais. Algne põhimõte on just see, et tuleb nagu keskaegsete katedraali ehitajate selliste gildidena või ehitusbrigaadidena toom, pauh, hütt, nagu ta ütleb selle kohta saksa keeles. Et, et niisugune kunstide süntees, et temal on väga tähtis see, et need kunsttööstuskoolide kunstiakadeemiad viia ühte, et käsitöö ja kunst on tegelikult üks ja nad kõik sellisest teenivad ühte Gesamtkunstwerk ühte suurt kogu kunstiteost, mida peaksid endas ehitised kujutama. Ja, ja, ja alguses need esimesed mõtted on tal kõik küllaltki veel niisuguses ekspressionismi vaimudega see tõmbab hüpe on ju ka tegelikult niisugune ekspansionistlik keskaega tagasivaatav idee veel siis nüüd, kui 22 tuleb kooli õpetama teophanud usbow Hollandist, kes on tegelikult palju niisugusem Modernismi modernismi moodi rohkem, sest enne esimesed näiteks, mis koopiust tudengitega teeb, nendest üks kuulsamaid oli Berliin, Taale, mis on niisugune Berliini nõmme? Some Heltifylla ja see oli lihtsalt saab täielik sõjajärgne kaos Saksamaal hüperinflatsiooni edasi kuskilt leitud lihtsalt kolm vagunite tiigipuud ja siis koos tudengitega koopius ehitas Sammeffeldilise villa muide samme feldlapselapselapse media laps oli siin üheksakümnendatel koos oma Austraalia eestlasest abikaasaga pidas Tallinnas Café Angleed seal Õpetajate majas. Et see niisugune kuuluv, selles mõttes kuulus saksa-juudi perekond. Aga, aga nüüd selle tõstoughi mõjul Kui ta külla tuleb ja nagu külalisõppejõuna Bauhaus vaima visõpet ja siis see mõjutab otsega koop juht ja kõik niisugune tasa, pinnalisus, ornamendi, kadu, skulptuur, suse kadu, kõik järsku toimub selle tuusboughi mõjul, see annab isegi tunda näiteks koopiuse võistlusprojektis Ameerikas Chicago triljoni ajalehe toimetuse kõrghoonele. Ja, ja, ja varsti on tunda ka koopiuse enda looming kuskile valmis ehitatud asjades, õigemini ta varsti kolib kooli ära vaimarist uude uutesse hoonetesse, mis ta valmis ehitab neile Tessousse. Ja kui vaim on niisugune Göte ja Schilleri linn ja selline saksa rahvusromantismi noh, niisugune ma ütleks, Vasvane pesa, umbes nagu Eestis Viljandi see või veel hullem, siis, siis Tessa on niisugune kõnetööstuslinn. No ütleme niimoodi, et Saksamaa, Kiviõli näiteks ja, aga noh, seal on näiteks Junkers tehased, eks ole, ta on uus moodne industriaalühiskonnale avatud ja Bauhaus eile, mis järjest siis läheb, nüüd muutub niisuguseks tööstuse standard iseerimise tootmise poole, siis siis saad, Essov, sobib talle palju paremini ja Testaus võetakse hästi vastu. Aga nüüd 27, kaheksa, kui koopiusel oma emad Vaccis jube hästi läheb, ta tunneb, et kool saab nii, nagu tema oskas valmis. Siis tuleb koolile uus juhataja Šveitsist hannes majja, kes on suhteliselt palju vasakpoolsem, sotsiaalsem. Ja kes kunsti eriti ei väärtusta, vaid näeb ette seda, kuidas teadussotsioloogiat hakatakse õpetama, psühholoogiat hakatakse õpetama ja nad tegelevad puhtalt, kuidas standardiseerida, optimeerida ratsionaliseerida, mis on funktsionaalne, mis, mis kuidas vähima materjalikuluga enim toota ja kool hakkab ka palju tootma, näiteks ma sel Freya, kes mööblit õpetab või sa muidu väga hea arhitekt, tema hakkab tegema needa devast olu, mööblit, see läheb hästi. See, ta on, ma Navikke majake, pant, kes ta teeb neid piim piimklaasist, kuul valgusteid, mis saavad üle maailma populaarseks. Aga vaatamata sellele, et see hannes majja keelas ära küll kommunistliku parteirakukese loomise koolis siiski nii-öelda parempoolsed, kes üha suuremat osa Saksamaal haukavad sunnivate desaust kooli kinni panema või mitte kinni panema, vaid esialgu Hannes Mayeri lahkuma, siis tuleb miis vanud Eve viimaseks vaatuseks kooli juhatama. Aga ütleme nii, et on geniaalne arhitekt, aga see, mis ta Bauhaus tegi, oli juba languse jalg ta kolibel. See Tessa, kus 32 kinni pandud Bauhaus veel, ma ei tea üheks talveks Berliini kuskile. Ja siis on juba natsid võimul ja kooliga ühelt poolt, et see on nagu niisugune kiirelt, et kolm suurt juhti. Ja, ja see ja see koolilugu, aga kus nüüd seal oli tegelikult küsimus, millest, mida nagu mööda hiilisid. Ja ei, tegelikult siit juba koorus välja uusi küsimusi, et, et üks küsimus, mida ma kohe alguses mõtlesingi küsida, on see, et, et sa juba ilusti nimetasid seda liikumist funktsionaalsuse ja väga sellise ratsionaalsuse poole, et et kas võib öelda, et funktsionalismist sündis Bauhaus siis, või oli ta ikkagi Bauhaus koht, mille kaudu sai selle funktsionalismi ikkagi siis nii-öelda massidesse viia, et, et kumb oli ennem kana või muna? Ütleme niimoodi, et funkt, ET Bauhaus oli üks funktsionalismi eredamaid õisi. Et ta ikkagi see moodne arhitektuur sündis üheaegselt enam-vähem paljudes kohtades ta 20.-te aastate jooksul tõepoolest nagu ühtsustus jagad nagu Canoniseerus ja, ja selles on Bauhaus-il väga suur roll, aga siin tuleb neid arvesse võtta. Seda, et Bauhaus oli ka suurepärane turundusprojekt ja, ja meediaprojekt ja Bauhaus välistas kõik teised võttis erilise kuulsuse ja renomee, oli ka niisugune noh, valitsenalistidele punane latern ise käitus ise provokatiivset ja ka selles mõttes hakkas sümboliseerima seda uut moodsat arhitektuuri, millel on mitu nime. Funktsionalism on see, mida meie oleme harjunud kasutama ka soomlased, lätlased rootslased aga sakslased ise ei ütle üldse funktsionalism, et nende jaoks oli tegelikult kahekümnendatel aastatel rohkem levinud sõnanoyes Bauenefis uusi ehitamine. Inglastel oli hoopis modern muugmen, millest tuleb see Momo ja näiteks moodsa arhitektuuri kaitse ühing on Togo Momo tokendation, konservationav, modern, muugmend, pilding, Zaitsand, Neybefluts ja, ja eri maades on evi nimesid ka Saksamaal. Natsionalismi sõna oli väga tugev, sest nad selle otsionaliseerimisega väga tegelesid. Aga, aga põnev on nagu see, et noh, nüüd juba viimastel aastatel on üsna palju räägitud sellest, et Bauhaus Ülbelt kõrvaldas konkurente, tahtis kogu au endale saada ja tegelikult, millele ma juba alguses tahtsin vihjata või vihjesingi. Et tegelikult oli Saksamaal sama kõva kõvasid modeoniste kui need, kes olid pausiga seotud veel trobikond. Ja ma ise nüüd tulin just kaks nädalat tagasi Saksamaalt konverentsilt, mille pealkiri oli nihtnu Bauhaus, et mitte ainult Bauhaus, millega taheti just nagu tuua selle konverentsi eesmärk oli, oli tuua teised tuuri koolid sellest Bauhaus varjust välja. Et näiteks see, mida, mida press lausvõi tänapäeva Fatslamis Hans Börtsis tegi või Berliini kool oli väga ja Ta alustad ees teel, kus oli Schumacher pikalt ette. Et ka teised Saksamaakoolid uuenesid, olid paljus kahekümnendatel aastatel avangardi poolt. Jah, tegelikult Bauhaus ei olnud Saksamaal võib-olla nii unikaalne, teistpidi muidugi oma selle eest, kui teised, ütleme nüüd arhitektuurikoolid jäid ikkagi selliseks oma kutse ettevalmistavat, eks. Arhitektuurikoolideks kus muidugi jah, arhitektuur moderniseerumis oli väga moodne, aga nad ei teinud seda. Sünteesivad kunstilist eksperimenti, et need erialad peavad kõik üheks tervikuks kokku sulanduma. Sellega oli küll Bauhaus unikaalne. Jah, et mulle tundubki, et, et nende võib-olla fenomen seisneski paljuski selles, et, et seal taga ei olnud mitte lihtsalt soov kunsti kuidagi teistmoodi õpetada, vaid mingi laiem elu käsitlus üldse või filosoofia või mingisugunegi noh, tõenäoliselt ta Soomaailma muuta. Ja loomulikult aga just see, et, et noh, et see maailma muutmise soov oli kõigil toona, et, et ega siis jumal noh, ega siis Eesti vabariik sündis sellest samast lainest. Et me tahtsime midagi täiesti uut ja seniolematut nagu Eesti vabariik teha samal ajal, et kõik need sai süsteemiga sündinud, Ida-Euroopa riigid on nagu sama laine teistsugune väljendus, et see maailma uueks sündimine esimese maailmasõja järel ja see uue seisust, et vaba ühiskonna ülesehitamine ja see noh, nagu need uued demokraatlikud ühiskonnad ja kogu maailm tundis ennast uuena ja, ja ütleme, selles olukorras, et nad nüüd olid seal sotsialistid või ka kommunistid või jumal teab, kus see piir neil seal kellelgi toona toona täpselt läks. Et seda ei maksa neile ka nüüd tänapäeval sellest vaatenurgast nagu ette heita, et nüüdseks, kui kommunism on ennast täielikult diskrediteerinud, siis kahekümnendatel ta seda veel ei olnud. Et noh, see oleks olnud ikka, kes need kahekümnendatel kommunismist ka ei huvitu sepidikaks, täielik tuim tükk ka olema, et et see oli nagu lihtsalt ajastu vaim nägi seda niisugust uue ja parema ühiskonna peale mõtlemist ja, ja ütleme, kui nüüd Bauhaus selles uues ja paremas ühiskonnas mõtlesin sellele, kuidas tagada võimalikult paljudele inimestele see masstootmine, ratsionaliseerimine, kuidas kõige selle kaudu tagada inimest kõikidele inimestele hea kvaliteetne, mugavustega, hügieeniline, puhas elukeskkond ja see oli ju toona, kui kogu maailmas ehitajatele tuberkuloosi sanatooriumid, sest kõik ühiseid nendest ebatervislikest tööliskorteritest, kust valdava osa enam valdav osa industriaalühiskonna elanikke tegelikult elas, et need inimesed olid ju nende halbade elutingimustega hädas nad, nad, nad vajasid sealt välja toomist, et meie, kes me, me võime siin kihutavad meie Lasnamäel ja Mustamäed ei ole teab mis ilusad, aga me oleme põhimõtteliselt kõik seal ära harjunud sellega. Iga tuumik, perekonnal on oma kotte. No enam ei elata, mitu põlvkonda ja pool suguseltsi ja veel allüürnikud seal otsas ühes korteris, et sul on soe vesi, seal jooksev vesi sul v tualett, tualett asetseb sul korteris. Et niisugused mugavused, mille eest Bauhaus võitles ja ta selles mõttes kuidas maailma parandamise, et Nad ei olnud selles võitluses üksi ja kindlasti kui see ja ütleme igasuguseid inglise, vähem esteetiliselt, vähem radikaalses vormis, kuid inglise Inglismaa jõukusest tulenevad just need hügieenistandardite ja, ja ütleme, köögi korrastamine naiste töö hõlbustamiseks ja nii edasi, et kõik need liikumised üle üle üle maailma. Tagasi selle teise maailmasõja järel, jah, me võime seda ka Bauhofi stiiliks nimetada, aga noh, see on üks võimalus ainult, aga kõik need laias mõttes modernistid nad pärast teist maailmasõda Gial masselamuehituse abil muutsid ära kogu tööstusühiskonnaelutingimused. Kuni kui kõik selle mugavusega harjusid, hakkasid kuuekümnendatel seitsmekümnendatel seda ohjeldamatult kritiseerima. Ja aga muidugi tõesti see, see esimese maailmasõjajärgne aeg on ju ka tohutu linnastumise aeg ja, ja selles mõttes see oli igati aktuaalne, et neid uusi moodsaid elumaju oli ka vaja reaalselt etega ilus kipub ikka nii olematut, et nõudmine ja pakkumine tihtipeale käivad koos aga kuulame siia vahepeale siis tõesti ka ühe sellise urbanistliku laulu. Ja, ja selleks on siis Bruno Ojalaul pealkirjaga lenda, lenda hiigellind aastast 1977. Vennallenda hiigellinna. Lab. Perry daamil pean. Natval. Ja taevas seina. Tooli. Juust kõminat. Samal ajal? Allell hiigelviimi silla Noodla kodutervitab meid Toompeale. Vaata väed ja laevad Riina. Ta on mulle jäänud, on tralli. Koju. Lenda. Viini aeg-ajalt meendo. Oota. Lin. Territaabeega. Jätkub kultuurisaade vasar ja äsja kõlas siis eetris Bruno Oja laule endale enda hiigellinn, sest kodulinnast Tallinnast ja võib-olla ongi selle laulu valguses õige aeg liikuda nüüd sealt Saksamaalt Bauhaus-ist Eestisse, et et kui me rääkisime sellest, et need Bauhaus ideed, õigemini kuidas Bauhaus sil õnnestus kehtestada ennast nii, et jäi mulje, et need on peamiselt ainult nende ideed mõjutasid maailma ja noh, eriti arhitektuuri siis kuidas need mõjud kajastused Eestis? Ma arvan, et mitte ainult arhitektuuriliselt, vaid ka erinevates valdkondades. Kuidas muidu tades. Aga ütleme niimoodi, et ükski eesti arhitekt ei sattunud Bauhaus õppima. Et üks leedulane šiipas nimetamist eesnimele Joonas vist tema sattus ja tõepoolest tema pärast leedus, mille olukord oli palju kehvem kui Eestis, eks ole, ta on ikka täitsa toona veel palju rohkem, olenemata maa kui Eesti. Et tema seal pärast seda väga usinalt mingisugust ratsionaalset kodusisustust ja kõike seda propageeris. Aga Eestis piss Bauhaus siis maalikunstnik Rudolf Paris. Aga pärast tema Bauhaus õpingute jätkas Tartu ülikoolis kunstiajalooõpinguid ja tegelikult oli rohkem kunstikriitik ja vaatamata sellele, et ta tegelikult Bauhaus siis Tegi ühe niisuguse peaaegu abstraktse sa nendest Bahospühjalitesse näha. Ma sirvisin nad ükskord läbi, kui ma olin Bauhofist tudengitega kunstiakadeemiast üks workshop, üks niisugune koolidevaheline ühisprojekte ja siis mul oli aega seal Bauhofi raamatukogus olla. Mitte vaimumis, vaid Tess aus. Ja, ja siis ma leidsin need üles, niipalju kui siis nende süliõpilast töödes oskan, muudab vabandust, udar Davist olijad on tegelikult üks asi oli päris kuulus, millega tegi koos Herbert Baieviga, kellest pärast Bauhaus lased, läksidki vaeva. Ameeriklased on Ameerika reklaamikunsti sisuline vaja ja aga, aga üldse, et ära ju läksid. Eks ole, koopius Ameerikasse, Harvardisse professoriks Chicagos õpetas mis vandehooaja ava läks, massell, pöia ja nii edasi elasid, nad, põgenesid valdavalt kõik pärast seda, kui Hitler kõik aknad, võib-olla seal osa olid Inglismaal ja siis sealt edasi. Aga no põhimõtteliselt ja mulle on olnud see suur üllatus, et Hitleri võimule, mis kupatas Saksamaalt kõik edumeelsed inimesed, kelle hulgas noh, tahes-tahtmata oli väga palju juute. Nad kõik Ameerikasse. Tegelikult, kui me oleme harjunud tänapäeval sellega, et Ameerika ülikoolid on maailma parimad ja nad tõepoolest praegu on seda juba tükk aega siis nad kõik muutusid väga kolkalikest koolidest kolmekümnendatel aastatel maailma ülikoolideks tänu saksa põgenik professoritele, et tegelikult see on nagu puhas Saksamaa kingitus Ameerikale, et Ameerika sai teadus uueks teadus- ja kunstimaaks kolmekümnendatel. Aga nüüd tagasi siia Eesti juurde tulla, et Õudolfavisse, mis aga ütleme niimoodi ja tal oli siis seal tõesti üks tohes grafiito koos selle suu koju, Herbert Mayeriga. Aga täie vähemalt selles mõttes tähtis, aga Bauhofi puhul oluline Bauhaus ju introdutseerimisest Hepetaijevi uue kirjatüübi samasse hõissa ehk siis nende ilma nende konksud, et ta nagu me oleme harjunud või on, ma ei tea, kuidas eesti keeles nimetatakse üldse Tseeveefid on need, miks siis ütleme nagu Times Roman, millega meil ollakse harjunud siis sellel nagu vastu maad tuleb nagu see niukene tallad vaat, ilma nende taldadeta, nagu võib-olla tänapäeval on levinum see Ariel keegi hiljatüüp, mida paljud oma arvutites kasutavad. Et et see on siis ilmase Viifideta Shanghai if prantsuse keeles ja see oli Saksamaal ikkagi tõeline revolutsioon ja teine asi, mis temas on, see fifty või tegi oli siis see, ta jättis saksa keeles väga suure algustähe sakslastele suu algustäht ju palju tähtsam, sest saksa keeles on kõik nimisõnad suure algustähega, niukse kirjutad ilma suurte algustähtedega saksa keelt. Šotseerika evolutsioon. Nii, aga see oli kõik see õpetaja, kes oli Rudolf Parisega koos teinud ühes grafiito seal koolimajas ja kui pavistorid tagasi õppis kunstiajaloo kandis välja hoopis raamatu vahvuslikust mööblist, no tule taevas appi, selleks ei läinud mees ometi Bauhaus pärast rahvusliku mööbliga tegeleda, sellega oleksin kohalike jõududega hakkama saanud. Nii et tegelikult nagu Davis, kolmekümnendatel oli küll tähtis kunstikriitik, aga ta kindlasti ei kandnud 30.-te aastate Eestis paughouci vaimu, et see kuidagi pudenes sealt näha. Kuigi ta pärast läks emigratsiooni ja oli seal näiteks Vassili kandinskiga hea sõber, edasi kes oli tema õppejõuna, kuigi, ütleme ka pauh Ausi sees oli kandinski nende niukse vatsionaliseerijatega pigem sisemise opositsioonis, sest tema oli ikkagi tunnetega inimene ja temal oli kunst tähtis, nii et ta seal ka ütleme. See konflikt ei olnud veel koopius ajal oluline, aga kui sa Hannes Mayer tuli, siis saad siis juba kandiski, lahkus, vastik. Aga Eestisse, siis jõuab ta tegelikult ütleme need ideed moodsast arhitektuurist, mille üks kandja Bauhaus jõuab 20.-te aastate jooksul peamiselt ikkagi seetõttu, et eriala inimesed loevad saksa ajakirju. Ja kui nüüd meil ei ole seda keegi nii põhjalikult uurinud, näiteks Soome Soomes on kirjutatud kaheksakümnendatel Ewaldi uurimus, milliseid avangard, ajakirju soome arhitektid jälgisid ja kuidas ja kuhu, mida oli tellitud ja selle järgi nagu nende lugemus ja niukene pilt küllaltki kindlaks tehtud. Meil meil nüüd nii täpselt andmeid ei ole, aga mis meil üldiselt on teada, et eesti arhitekti tellisid peamiselt niisuguseid noh, laiatarbe paumaistel, mis on selline noh, ehitusmeistritele mõeldud loomulikult, ta jälgis üldist suunda, aga ta oli niisugune lihtsakoeline või siis noh, pärast seal Stuttgardis ilmumas kolmekümnendatel oli see modernne Pauformel, mida väga paljude arhitektide kodudes tulnud välja ja nüüd arhitektuurimuuseumi jõudnud. Aga selliseid nagu diformine lihtsalt avangardi ajakirjad tegelikult Eestisse jõudnud, et sellega Me lihtsalt väga ei teadnud kõiki neid asju, et ega ei orienteeritud. Aga teisest küljest, kui me vaatame, noh, 30.-te arhitektuuri ja, ja mõnes mõttes ju siiamaani minu meelest see funktsionalism läks eestlastele vägagi peale, et, et see on ju väga levinud levinud Eestis. Just aga, aga ma ütlen, et need eesti arhitektid ikkagi võtsid asja noh tänapäeval ütleksime sellega kriitikameelega. Näiteks üks tuntumaid eestiaegseid arhitekte, Vabadusristi kavaler, Edgar Kuusik, temal on oma mälestustes väga tore koht, kus ta ütles, et kui need uusasjalikud Naia, Sahlik ait, oli ka üks Ena, millega seda moodsat arhitektuuri Saksamaal nõia Spoveni kõrval kutsuti. Et kui need niuksed, uus asjalikud majad, need lagedad, lameda katusega valged kastid tulid C nagu ta alles ja kui ta nüüd alguse Saksa ajakirjades nägi, et talle tundus, et see on nagu ilusa looma nülitud laip. Et noh, see oli nagu tema oleks ikka tahtnud Niukest karvkatet peale saada ja muidugi võib-olla teised ka ei olnud nii oln amenteerimis givega, kui, kui kuusik ja kuusik kolmekümnendatel läkski nagu kõigedekovatiivsemaks. Aga jah, tasapisi ja meil levita üsna laialt ja põnev on see, et miks ta Eestis nii populaarne on ja ma julgen isegi väita ja mitte ma ei ole selles üksi, ei pane seda mitmetel Ida-Euroopa kolleegidelt kuulnud. Nad ütlevad ka, et nende silmis, et näiteks on see käskiga, oli meil Kaunase sügisel sellest pikem diskussioon ja emad ütlevad, et jah üldiselt, jättes kõrvale nüüd üksikud ungarlased, kes on ungarlased, õppi sovhoosis palju, aga näiteks ka osa, kes töötasid kogu püsiateljees jäätega, tüdsimes Poola, Leedu, Läti taustal, et Eesti on kõige funktsionalistlikuna kõikidel Poolas on ka ilusat kraami palju. Aga üks põhjus, miks eestlastele funk nii hästi peale läks, oli kindlasti see, et, et et meil ei olnud olemas oma uhket ajalugu. Meil ei ole oma kuningaid nende loss, nende stiile, kui Rootsis samal ajal tahetakse teha midagi ilusat, siis ikka mõeldakse, et Rannamäe Vaasa stiilis, eks ole. Või noh, leedulased olid eriti hädas, eks ole, sest nemad olid endale kuningat nii-öelda müütilised kuningad suhteliselt välja mõelnud, aga mingeid visuaalseid jälgi nendest ei ole. Siis nad püüdlikult ja ongi Leedu funktsionalismist väga naljakas ja ütles, et nemad siis mõtlevad välja muinasLeedu ornament, mida neil kuskil tegelikult peaaegu ei ole. Ja siis panevad seda igale poole kleebivad funktsionalistlikele majadele peale lintaken. Aga aknaraami peal on niisugune puust mingi lõikeornament. Leedu päevane, et Eesti jäi, olete suhteliselt funktsionalistlikuks või oli ja, ja niisugused majad, kui me siinsamas oma ümbruskonnas mõtleme, et aknast paistab mulle üks Elmar Lohumaja Kreutzwaldi ja Faehlmanni nurga pealt nende nurgarõdudega, mis on ilus funktsionalistlik, aga Kreutzwaldi tänaval teisel pool Hilt Dani hotelli on endine Lenderi gümnaasium oma klaasist trepikoja torniga väga ilus näide. Nii palju villasid, et tegelikult ikkagi eestlased väga võtsid omaks, sest meile ühesõnaga, kui sa lähed ilma kuulsusrikka minevikuta vahvas, siis sa saad eneseks kuulutada kõige moodsam asja maailmas. Ja sa püüad oma riietuses disainiesemetega, mis ulatub elukeskkonda välja, siis noh, käituda nii moodsad kui võimalik. Meil oli siin, kui me Bruno Oja kuulasime omavahel juttu ka sellest, et tegelikult Lutheri mööblivabrik oli omal moel Bauhaus ideede kandja Eestis. Muidugi selles mõttes, et ta oli ju tõeline suur TÖÖD tootja. Ma arvan, et ta kolmekümnendatel enam ei olnud maailma suurim vineeritootja, nagu ta oli olnud sajandivahetusel. Aga, aga ega ma täpselt ei tea, aga, aga igal juhul oli ta tõeline suurtootja ja kuna ta oli selle vineerispooni peale spetsialiseerunud, siis sellega oli võimalik saavutada just seda niisugust häbintsust seetsulejaloonamenti vaid sul on ilus puu säsi, mis tuleb selles vineeripinnas spooni pinnas hästi välja. Et selles mõttes nagu nende materjali ja mööblitehnoloogia loomu poolest kasutasid, see haakus väga hästi. Funktsionalismist eetikaga ja tegelikult nende edasi müüa. Venezda Inglismaal ja lasi ka täiesti Zolot peo Jaanil, kes oli lükol, kui see lähim partner kavandada näitusepaviljon Inglismaal nagu luteri materjalist, nii et, et seda vineeri esile tuua ja see on nagu huvitav, et isegi siis, kui aga ütleme, see vineeri kasutamine ei olnud ainult mööbliesemed vaid 30.-te teisel poolel, õnnestub selles Õnnestub luteri vahvikul noh, tantsis nime, allute jama tekitada moodi seinad kaetakse vineertahvlitega ja neid on, neid on kolmekümnendatel väga ilusaid ja seal on huvitav, kuidas, kui me vaatame niisugust 50-lt aastat mass individuaalelamute ehitamist või ka esimesi suvilaid kuskil Muugal siis niisugune vineertahvlitega seina ja lagede katmine, see 30.-te funktsionalismist tulnud Lutheri vabriku poolt odavaks ja käepäraseks muudetud tootekujundusvõte, kuidas see nõukogude aega sügavalt inimeste teadvuses kaasa tuleb? Ja need selles mõttes on tõesti väga huvitavad seosed ja just ka see mõte, et eestlased võtavad tõesti väga omaks ja tahavad tegelikult olla just selle kõige moodsama kandja, mille praegu heaks näiteks on see, et me ikkagi reklaamib ennast sellise nutiriigina ja e-riigina. Aga kui tulla natukene veel tagasi selle pauh Ausi kui spetsiifiliselt kunstikooli juurde, et kuidas tundub, kas kas seal võeti kasutusele ka selliseid modernseid, et ma ei tea õpetamismeetodeid või kui nüüd näiteks rektorina praegu võrrelda kahte kunstikooli või, või kasvõi miks mitte võtta võrdluseks ka veel Pallas sealt sõjaeelsest ajast, et et kas, kas kunstikoolidel kui sellisel? Ühesõnaga küsimus võiks tegelikult olla püstitatud niimoodi, et kas praegu on kunstikooli, millel võiks olla samasugune mõju, kas ekal võiks praegu olla samasugune mõju meie ühiskonnale nagu Bauhaus-il oli omal ajal? Ei kindlasti mitte, sest maailm on totaalselt muutunud ja, ja tegelikult ega need Bauhaus ideed Eesti kunstiharidusse väga jõudnud selles mõttes, et EKA eelkäija kunsttööstuskool Tallinnas oli väga nii-öelda Madala lennuga ja küllaltki vanamoodne kool Eesti ajal ja ja ega Tartu Pallase ei olnud ka avangardi kool talikaika traditsioonilise hoiakuga ja, ja mitte kummaski koolis, nagu otseselt ei ole Bauhaus ideid. Aga kui arhitekt Ernst kesa 40. aastal saab, ei sai kunstestus koolijuhiks, siis tema püüdis seal. Ta oli õppinud ka kolmekümnendatel aastatel saksa tehnikaülikoolis, et tema, kus kindlasti oli väga tugev see Bauhofi lähedus ja mõju, kõik olemas. Ehkki ta, ehkki tema haridus ei olnud ka mitte pauh Ausi päevane vaid vaid ikkagi niisugune fašistliku Saksamaa niuke vaimus rohkem. Aga ega selles PV arhitektuuris oli need Bauhaus ideed, et näiteks nõišerti, kes on eksole, kirjutas selle raamatu Nihukseid projekteerimisprojekteerimise alusest, mille siin, millest tänapäevani õpitakse, et sa pead teadma, kui ta pidi uksed käivad lahti, kui, kui pikk või lai peab olema mingisugune uks või aken või aknalaud ja kui kõrgele laudja, kui laitool ja nii edasi. Kõik niisugune elementaarmoodulid, mille alusel, mis on nagu arhitekt peab esimesel kursusel kõike endale pähe ajama, et ega, ja see on täiesti funktsionalistlik, et ega siis see praktiline ehituse pool see näiteks kõik õppisid näitajate järgi Saksamaal Hitleri ajal, et, et tegelikult see üks asi oli see, et sulle õpetati, kuidas fassaadile teatud Vufi juurde anda, aga see ehitamise praktiline pool, et kuidas kõik oleks õiges mõõtkavas, et inimene ennast hästi tunneks. See oli täiesti funktsionalistlikult edasi ja see püsib ju tegelikult tänapäevani välja. Ja ega meil siin kahjuks praegu on, on väga palju rohkem, pole aega rääkida pausi teemal, sest et meie saateaeg hakkab läbi saama, kuigi nagu alati, pooled küsimused jäävad esitamata ja jutud kuidagi pooleli, et veel veel, ma arvan, päris palju huvitavaid aspekte oleksin, mille üle arutleda. Aga võib-olla selliseks lõpetus küsimuseks võiks jääda see, et et Bauhaus suleti 1933 ja, ja vist ka pommitamisel osa hooneid hävines, et et ta vist on olnud juttu sellest läbi aastate, see kuuldavaks taastada või uuesti rajada. Et kas tundub, et see tasuks ära praegu või, või kas, kas on sellises samas kaliibriga tegelasi, kes võiksid selle Bauhaus ja nüüd uuesti püsti panna? Kui nad omal ajal olid krooplise kõik teised, et või, või tundub, et see on ikkagi üks asi, mis on lihtsalt jäänud minevikku ja millest me praegu räägime ajaloolises perspektiivis? Minu meelest on see, et. Niisugust kooli praegu ei ole nagu konkreetses ajaloolises olukorras sündima, et et mul on nagu tunne, et sellisesse esemete ja keskkonna kavandamises me, need need vormid on nagu Bauhaus poolt meile Ta antud ja ma ei kujuta, et siin mingit suurt murrangut enam saaks olla. Et tegelikult need pauslikud põhimõtted on maailma vallutanud ja me elame nende nende Malusel siiani me võime neid kritiseerida, aga, aga samas inimese üldine mõõtkava on nagu on ja kõiki me saame isegi aru Pole mõtet igale poole ornamendi toppida ja, ja et see on nagu paigas, et kui tänapäeval mingi murrang tuleb, siis see peaks tulema nagu hoopis ma arvan, mingite täiesti uute tehnoloogiatega või see tuleb nagu mingites muudes kohtades. Et noh, näiteks ma kujutan ette, et sellest samast e-maailmas võiks mingi mingi de võiks pakkuda mingit analoogset kogu maailma muutvat Muhangut, ehkki ta ei ole praegu toimunud koolipõhiselt, aga no ütleme, et kas Facebooki tulek oleks minu on noh, mingi Facebook on võib-olla liiga kergekaaluline, aga ta siiski meie omavahelist suhtlust minapilt. Jumal, mida kõike see Facebook ei ole muutnud sama totaalselt. Aga mis puutub nendesse Boughouci hoonetesse, siis need muidugi jah, elasid väga raskelt üle kõike seda mis, mis, kui neile katust peale ehitati kolmekümnendatel ja nii edasi. Ja aga Ida-Saksamaal Yoime Ida-Saksamaal nad püüdlikult taastasid seda. 86 Nad saavutasid need pausi 50.-ks juubeliks. Vesta või võisid seal küllaltki palju asju ja praegu ongi probleem, et kas tuleks, et nad Bauhofi 50.-ks juubeliks 79 taastatud klaasseina metallaknaraamid on tänapäeva mõttes koledad ja kehvad. Aga praegu säilitatakse selles mõttes, et tuleb lugu pidada ka sellest restaureerimistööst, mida rasketes Ida-Saksa tingimustes edumeelsed arhitektid püüdsid 79 ellu viia. 86.-st aastast on Bauhaus ise Tessa hoonetekompleks maailmapärandi nimekirjast. Maailmapärandi nime Ki hoiab, kuulub ka näiteks Tel Avivi valge linn, mida nad ise kuulut kuu kutsuvad nagu Bauhaus linnaks, ehk siis terve rida saksa juudist arhid ja Saksa-Poola ja juudi juudi taustaga arhitekt, kes kõik põgenesid Euroopast ja läksid Iisraelisse esiisade maale ja ehitasid kolmekümnendatel aastatel sinna tõesti niisuguse funktsionalistliku unistuse Tel Avivi, et, et see on tegelikult väga uhke. Ja, ja praegu ikkagi sakslased väga väärtustavad, nad on tohutu põhjalikkusega need koopiuse projekteeritud meistrite majad, nõndanimetatud naiste ei saa, need on seal kõik tohutu peensusega ja ilusti ära restaureeritud arhitekte, vildikaid, proua, enne üks saksa juhtivaid restaureerimisarhitekte on neid asju teinud ja mul on nii hea meel, et me oleme mitut puhku kunstiakadeemia üliõpilastega sealsetel workshop idel osalenud. Ja, ja kõik see funktsionalismi restaureerimise tarkus, mis praegu Saksamaal on väga palju kogunenud. Et seda on jagatud ka Eesti kunstiakadeemia tudengitega. Väga tore, nii et ega me ei oskagi muud soovitada kui kõigil inimestel siis võimalusel minna ise kohapeale ja, ja ka neid hooneid ja, ja, ja kõike muud kaeda. Ja, ja ise jätame siis saadet lõpetama David Bowie küsimusega aru või näo, sest et ega me seda juht tõesti kunagi tea alles kunagi tulevikus saame teada. Aga meie kohtume alles kahe nädala pärast, sest järgmisel nädalal on eetris meediatund. Aitäh kuulamast, mina olen Maarja Vaino. Minuga koos oli stuudios arhitektuuriloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Kuulmiseni.