Vasar. Tere alga skulptuuris, vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga täna siin stuudios kunstiteadlane Mari laaniste, tere marintere. Ja kunstnik Joonas Sildre, tere, Joonas ära. Ja kes on meie saate tutvustust kuulnud, ehk teab, et tuleb meil täna juttu teksti illustratsiooni ja koomiksivahekorrast ja erinevustest ja samuti räägime ka kaunimates raamatutest. Aga nagu ikka ka on meil saate saati traditsiooniline kultuuriajakirjanduse tutvustus ja annan siis mõned soovitused selle nädala sirbist ja Õpetajate lehest. Silbis on keeleaasta puhul natukene, nagu nad ise ütlevad, keelepropagandat nimelt tutvustatakse sõna- veepind, mis asub siis aadressil sona veeb poee ja mida soovitame tõesti kõigil ka ise uurida. Selle juures kirjutab ka Ülle madise natukene keelest ja sellest, mida ta ka sealt sõnaveebist on leidnud. Nii et, et mõlemad on, on väga soovituslik uurimine ja lugemine. Samuti tuleb Loomingu raamatukogust sellest, mis Loomingu raamatukogus eelmisel aastal ilmus, sellest kirjutab Triinu pakk. Ja huvitav vestlus on Riin Alatalule, Fredi-Armand topsiga, tema aastakümnete pikkusest tööst meie kultuuripärandist ja, ja ka sellest, et mis olukord siis praegu meie kultuuripärandiga on. Nii et, et ma arvan, et sirbist leiab väga palju huvitavat lugemist. Samamoodi nagu ka Õpetajate lehes, et seal on näiteks võimalik ennast kurssi viia sellega, mida parteid lubavad hariduse valdkonnas. Heiki Raudla kirjutab sellest, mis on kujundav hindamine. Et seda tuleb ikka ja jälle inimestele meelde tuletada. Nii et ma ütlen selle siin siis ka nüüd välja, kui keegi juhtumisi Õpetajate leht endale kätte ei saa. Kujundava hindamise põhimõte on see, et õpilane peab aru saama, kuhu ta on jõudnud, mida peab veel saavutanud, noh ja mida õppimises korrigeerima. Ehk siis mõte on selles, et õpetaja ei pane lapsele mitte lihtsalt hinnet näiteks kaks või kolm. Mine kohale ja mõtle ise välja, mis sa valesti tegid vaid ütleb, selgitab sinna juurde, et miks, miks ta siis just sellise hinde pani. Et ma arvan, et õpetajatele päris vaevarikas, aga õpilastele võib-olla tõesti kasulik. Ja samuti on päris huvitav ene veic Saare intervjuu Mihkel Zilmer, iga, kes on siis teadlane ja õppejõud ja saanud äsja Eesti teadusagentuuri elutöö preemia teaduse ja tehnoloogia pikaajalise süstemaatilise populariseerimise eest. Ja lõpetuseks mainin kiiresti ka seda, et ilmunud on ka veebruarikuuakadeemia, kus on siis natukene Akadeemilisemat lugemist. Martin Mölder kirjutab poliitilise ruumi analüüs ja Eesti poliitikamaastik 2019. aasta riigikogu valimiste eelõhtul selline tore pikk pealkiri. Lugeda saab Indrek Hirve luule ja võib-olla selline lihtrahvale huvitavam lugemine on Marju Kõivupuu, Ain raali ja Pärtel Relve. Niisugune ülevaade ravimtaimede kasutamisest eesti rahvameditsiinis. Samuti saab lugeda esimese maailmasõjaaegset laagrikirjandust ja arvustamisel on siis kreeka filosoofiale, et nii, et ma arvan, et head ja paremat lugemist terveks nädalavahetuseks kõigile kultuurihuvilistele. Nüüd aga läheme oma saate põhiteema juurde. Vasar jätkub kultuurisaade vasar minuga koos on stuudios mari laaniste ja Joonas Sildre minale Maarja Vaino ja me hakkame rääkima siis illustratsiooni, teksti ja koomiksiomavahelistest suhetest ja põhjuse selleks andsid minu jaoks nagu kaks teemat, üks on siis see, et alles suhteliselt hiljuti valiti järjekordselt välja 25 kõige ilusamat raamatut. Nii et üks asi, millest tahakski rääkida, on see, et mis teeb siis raamatust ilusa ja et, et mis vahe on siis sellel mis on ilusti kujundatud raamat ja kui suurt rolli mängib seal näiteks ka illustratsioon. Aga ühtlasi tahaks ikkagi rääkida ka sellest, mis on illustratsiooni ja koomiksierinevused, et ilusti illustreeritud raamat ei tähenda tegelikult seda, et on pildiraamatut, on pildi lugu ja siin võtamegi teemaks ka üheks ilusamaks raamatuks valitud Joonas Sildre kahe heli vahel. Arvo Pärdi teemaline raamatut, kuidas seda täpsemalt defineerida, selle nime varsti jõuamegi, aga, aga Mari, sina oled tegelikult koomiksiajalugu ja seda teksti visualiseerimine päris palju uurinud ja, ja ka käsitlenud, mis siis on, ütleme nüüd inimestele siis ikkagi selge sõnaga, et mis siis on illustreeritud raamatu jagu, miks see vahe, erinevus? Natuke keeruline on selliseid kategoorilisi seisukohti nüüd hakata välja käima, et selles mõttes, et kui me vaatame raamatuid, et siis raamat ja illustreeritud raamat ei ole ju sellised binaarsed kategooriad, et see on küllaltki lai diapasoon, et on raamatuid, kus isegi kaane peal ei ole mitte ühtegi pildi pildiraasugi, vaid on ainult sõnade sees on ainult sõnad kuni tagakaaneni välja. Aga äkki tavaliselt tuleb ikkagi midagi pilt kuhugi sisse ja siis on raamatut, kus tekstiosakaal on tibatillukene, mis tõesti on noh, tuginevadki nagu piltide näitamisega. Et aga selline, kui võtta noh, selline keskne raamat, kus on, no ütleme, et pilti siis allapoole tüüpiliselt teksti teksti, siis selle selle võrra rohkem ja sinna kõrvale panna koomiks kus teksti tüüpiliselt on siiski natukene allapoole jällegi ja pilti rohkem. Et siis põhiline vahe nende vahel on see teksti ja pildi integreerida kütuseaste. Et raamatus tüüpiliselt illustratsioon on siis nagu sellele verbaalselt tekstile justkui allutatud, et on selle selline saatja või, või lisakommentaator aga mängu juhib siis trükitud tekst, selline tekst, aga koomiks, siis on nad siis sõna ja pilt palju võrdsamatel positsioonidele, siis nende vahel toimub selline dünaamiline sünergiline suhe ideaalis, millest siis kasvab välja uusi selliseid tähendustasandeid ja emotsioonikihte, mida siis illustratsioon tavalises tekstiga kõrvutatud kujul raamatus ei pruugi saavutada. Kohe tulevad muidugi ennekõike meelde lasteraamatud, et ilmselt lasteraamatud ongi valdavalt illustreeritud, et mul ei tulegi õieti tõesti praegu ette ühtegi lasteraamatut, kus üldse mingisuguseidki pilte seejuures ei oleks. Aga aga tegelikult on ju täiskasvanute raamatuid ka omal ajal päris palju illustreeritud, et see komme on nagu kuidagi kaduma läinud, et oskad sa öelda, mis see põhjus on, et kas lihtsalt on liiga kallis seda teha või, või see lihtsalt ei ole kuidagi enam moes, et see mõjubki liiga lasteraamat tulikuna. Et siis on nagu mitmeid aspekte, sest kui me seda üldisemalt vaatama, et siis illustratsioon sellise elualana, tegelikult läheb illustratsioonid väga hästi. Ta on liikunud natuke teistesse valdkondadesse, ta on kõik uus meedia, kõik see, mida me loeme telefonidest arvutitest, et see on tüüpiliselt illustratsiooni täis ja ka ajakirjad ja kõik sellised asjad, reklaamid kasutavad palju illustraatorite teenuseid, sest ka tänu sellele, et trükikvaliteet on, on paranenud, on läinud odavamaks. Et on palju võimalusi näidata uhkelt värvilist pilti. Aga et selle kõrval tõesti traditsiooniline ilukirjanduslik illustratsioon on nagu tõmmanud ennast kokku ja noh, see ei ole mingisugune uuema aja nähtus, vaid see toimus ikkagi 20. sajandi jooksul jõudsalt. Et pigem siis see aeg, kus ütleme, et illustratsioon oli, oli siis ka ilukirjanduses täiskasvanute ilukirjanduses selline märgilise tähtsusega nähtav osa, et see jääb kuhugi 20. sajandi algusesse, võib-olla kuskil Artnugooja sellistesse ajastutesse. Aga et miks see juhtus, et miks siis nagu ilukirjanduse osana tihtipeale nagu ei tulda selle pealegi, et võiks mingit pilti panna raamatusse. Et noh, siin võib mitmesuguseid põhjuseid otsida, et võib-olla on asi selles, et kirjandus tunneb, et ta, ta on küll kui prestiižsem ja tõsisem, kui tal ei ole mingit sellist kajana taustal sisu üle kordavad pilti kõrval et seda justkui oleks vaja rohkem lastele või siis nagu sellise kehva lugemisoskuse ja kehva ettekujutusvõimega inimestele. Aga noh, see on, osalt on ka siis ma arvan, et harjumuse küsimus, et ka lugeja harjub sellega, et tema ostabki juturaamatut raamatus tingimata polegi seda pilti vaja. Ja mul tuleb oma lapsepõlvest meelde, kuidas mulle tundus väga veider, tasin näide klassikute sarjades ilmunud teos, kus oli ainult see nõukogude ajal veel eriti peenike ja tihe tekst ja vaatasin, et need on raamatut, kus ei ole pilt kuidagi seal üldse võimalik lugeda. Aga tõepoolest, sellega harjub ära ja ega ma praegu nahapsust isegi mõtle selle peale, kui mõne raamatu ostan. Seal vahel võiks nüüd ka mõni mõni illustratsioon olla. Nojah, aga vastukaaluks mina mäletan seda, hakkasin lugema kaunis väikese lapsena ja see, mis mind raamatute juurde tõmbas, olid pildid. Teksti ma nagu alguses väga väsida ei viitsinud, aga kui olid huvitavad pildid, et neid vaadates küllap ma jõudsingi selle tekstini? Jah, ei, see laste puhul on see ikkagi ilmselt täiesti vältimatu, et, et see, et see pildiline osa peab olema. Aga iseenesest on ju ka Eestis, mis ei ole vist väga koomiksisõbralik kultuur olnud kujule võrrelt, võrdleme siin tõesti kas või prantsuse või Belgia kultuuridega, kus koomiks on selline vägagi armastatud vorm. Aga Eestiski on ta ikkagi kanda kinnitanud ja, ja mul nagu selliste tõsiste hüppasin muidugi kuidagi väga kiiresti koomiksi peale, aga tõsiste selliste tekstidega, mis on just viimasel ajal ära visualiseeritud ja koomiksivormi pandud, tuleb näiteks esimese asjana meelde kohe Kalevipoeg mis on ju pilt Deepaseks vormistatud ja, ja ka seesama kahe heli vahel graafiline romaan Arvo Pärdist, mille autor sina oled, Joonas sina oled ju tegelenud ise kunstnikuna koomiksi ka väga pikka aega, et miks sina valisid just ennekõike selle koomiksiformaadi ja mitte illustraator. Tore, et ütleme, et sai, sai defineerin ennast ise ilmselt raamatuillustraatorina, vaid ikka pigem nagu koomiksi autorina. Ütleme jah, et illustratsioon on, kui ma seda teen, sest ta on pigem minu töö nagu siis koomiks on siis mida ma nagu tegelikult teha tahan ja mida ma teen? Vabatahtlikult ja suure rõõmuga? See on selline, noh, ütleme asi, mida ma olen lapsest peale teinud. Et see ongi sihuke lapselik mäng, siis läheb mõnes mõttes edasi nagu minu täiskasvanu elus. Ja see ongi see põhjus, miks ma seda nagu naudin võib-olla et see on selline mõnes mõttes lastega jätkake. Aga need raamatud on ju samas jälle nagu tõsise sõnumiga või et, et noh, kasvõi seesama Arvo Pärdi teos ei ole ju kuidagi lapse meele selles mõttes, et, et seal on ka ju küllaltki tõsised teemad. Nojah, ütleme see murrang nii-öelda minu elus siis toimub võib-olla siis sel hetkel, kui enamus inimesi lõpetasid ära koomika tegelemise, enda klassikaaslased tegelesid sellega. Et siis hetk, kui tundus, et võiks olla pooleli jätad siis ma sattusingi sellist tõsist koomiksite otsa põhiliselt soome, Soome koomiksite nagu näitel ja sealt edasi siis ma saingi aru, et tegelikult seal formaat, millest ma saan siis rääkida neid lugusid, mis mind huvitavad ka siis nii-öelda täiskasvanuna. Ja eks raamat siis võib-olla ongi selle nii-öelda selle Kulminatsioon, mõnes mõttes, et mida ma olen nagu siis õppinud või noh, ütleme siis, mida ma tahaks väljendada nii-öelda pildilises formaadis Läbi läbi selle formaadi, et millist lugu ma tahaks rääkida. Aga kui sa nüüd oled sellega nii pikka aega tegelenud, et küsimus teile mõlemale põhimõtteliselt, et kuidas tundub, kas Eestis kuidagi see suhtumine koomiksis, see on aja jooksul ikkagi nagu muutunud. Et hea küll, et mingisuguseidki koomiksid, tuled lapsepõlvest meelde, et eks me kõik lugesime neid miki hiire ja ja neid Piilupart, Donaldi, kollaste kaantega koomikseid, aga, aga just see, selline eesti oma autorite koomiks. Ta on pigem olnud nagu marginaalne ja, ja millegipärast mulle tundub, et, et seda nakatunud nagu rohkem omaks võtma, et sellesse nagu enam ei suhtuta kui ainult sellisesse infantiilsesse lapse mängu vaided, ta teda on hakanud rohkem võtma kui kunstivormi. Kuidas teile tundub? Ja ma olen nõus sellega küll minu mulje on, nad mõlemad Joonasega oleme tegevad siis eesti koomiksiseltsis ka. Enam ei mäletagi, mis ajast ikkagi kestnud juba aastaid ja aastaid see tegevus. Aga et siis selle jooksul juba on olnud mingeid nähtavaid muutuseid, et et kasvab peale siis inimesi, keda koomiks huvitub, et kes ei ole üldse kuidagi mingi koomiksiseltsiga kokku puutunud, vaid, kes on täiesti omal käel selle valdkonna leidnud enda jaoks seal siis seda hakanud katsetama, noh tüüpiliselt nad loevad mingisuguseid välismaal väljaantud, tõsiseid, tõsiseid ja uhkeid koomikseid. Ja teiselt poolt Ta on kasvanud ka siis selline ütleme, kultuuriavalikkuse vastuvõtlikkus, koomiks selle või niimoodi otsast Seltsi näitusetegevus on meil kuidagi edenenud tõusvas joones. Alustasime ikkagi sellistel tagasi hoidlikel pindadele umbes ostukeskuste fuajeedes ja niimoodi, et noh ega, ega me ei, me ei ole nii peened, et see sobib meile küll sellest peale maksma ei pea, aga et me oleme sestpeale ikkagi jõudnud nii-öelda solitsematesse, näituseasutustesse ja nii edasi. See on ka, on ka järgmised näitused plaanis, nii et tundub küll, et on, on tekkinud nagu mingi selline kestlikkuse foon või? Jah, sest ma mäletan, et kui nüüd juba päris tükk aega tagasi vist 13 aastat tagasi. Me kuulutasime välja selle koomiksivõistluse Tammsaare loomingu põhjal, et siis pidasid seda küll kõik, nagu selliseks väga kummaliseks mõtleks, kuidas koomiks Tammsaare omavahel nagu kokku käivad, aga mulle tundub, et praegu nii-öelda koomiks Arvo Pärdist ei tundu kellelegi enam imelik, vaid vastupidi, see on ikkagi, ma ütleksin, see raamat on ikkagi kunstiteos. Noh, ma olen kuulanud jah, siuksed kommentaar, et esimesel hetkel, kui ma kuulen, et parte koomiks, et kokku pandud, et mis asi see nüüd on. Aga noh, üldiselt, kui inimesed loevad seda, siis solvama sellega muutub, et nad saavad aru, et nad käivad küll kuidagi. Aga sa oled siiski selle nimetanud graafiliseks romaaniks, et et kas sa ei tahtnud seda nimetada koomiksist, et võib-olla paari sõnaga veel lihtsalt ütleme ka raadiokuulajatele, kes, kes ei ole kuulnud, et millest me siin üldse räägime, siis raamat kahe heli vahel, mis on siis iseenesest välja antud Arvo Pärdi keskuse poolt ongi niisiis selline. Vaat nüüd ongi küsimus, et kuidas öelda pildiraamat koomiks, graafiline romaan Arvo Pärdi elust kuni tema pagulusse minekuni ja, ja noh, siin on tõesti väga erinevad need leheküljed, et mõni näeb välja nagu küllaltki klassikaline koomiks, kus on kastideks jaotatud pildid tekstiga, aga samal ajal on, on ka ikkagi täiesti teistsuguseid lehekülgi, mis mis võiksid võib-olla ära raamides olla iseseisvad graafilised lehed kaunistada tõesti mõnda mõnda ruumi tõeliselt mõjuva kunstiteosena, et et miks sa seda nimetad graafiliseks romaaniks võetud, mis vahe seal sinu jaoks on võrreldes koomiksiga? Noh, eks me oleme seda terminoloogias arutanud pikalt Eestis. Ja sa ulatub ka Eestist väljapoole diskussioon. Koomiks tuleb otseselt inglise keelest ingliskeelne tõlge ja ameeriklased ise kasutavad ju palju erinevaid, et noh žanri määratlus ja tegelikult selle olled, graafiline graafik, novel on siis üks neist, siis oleks eestikeelne tõlge siis graafiline romaan. Ja noh, et kuna me midagi paremat siiani pole leidnud tegelikult, et siis ongi nii-öelda selline Otsetõlge jällegi väga lihtsalt, siis nagu kirjeldamaks siis teistsugust koomiksit mitte nagu seda ministrini koomiksit, vaid ütleme siis autori koomiksit või, või siukest, romaani mahus ja formaadis koomiksit. Aga mis siis, mis diskussioon siis mujal käid selle terminoloogiaga seoses sellega ongi põhiliselt seotud sõjad märksõna koomiksi, Komiksuta sõnatüvi seostub koomilisusega, mis tegelikult ei pruugi üldse peegelduda seda narratiivselt sisu, iseloomu ja siis seal tõttu on otsitud ka teistes keeltes siis koomiksile mingeid vasteid inglise keeles Siguenshia laastud nagu püütud osutada siis sellele, et tegemist on sellise piltide järgnevuse printsiibil põhineva nähtusega. Ja noh, muidugi on teistes keeltes prantsuse keeles on pantessi, nii on siis enam-vähem nagu joonistatud ribad või ja itaalia keeles Fumeti seostub üldse jutumullidega. Et kuskil ei ole nagu sellist ühest head terminit tingimata olemuselt. Koomiks on selline küll nagu üldmõistetav, et enam-vähem inimesi teavad, et mis sellega seostub, et on nagu ruudukesed jutumullid. Et mis siis, et nad arvavad, et see on midagi, mis ilmub kuskil lehtede sabas. Aga et et midagi paremat või sellist üldkäivivamat ei ole siis selle asemele ka suutnud keegi pakkuda, et on, on küll palju teoreetikuid, kes proovivad, aga noh, üldiselt see on nagu selline sisutu sisutu mõttearendus tavaliselt. Et keegi teine ei kiirusta neid omaks. Noh, aga graafik novel on jah, siis ainukene, mis on selle mõiste taga, on siis nagu selline konkreetsem sisuline määratlused tõesti tähistab siis nagu sellises raamatumahus et täispikka koomiksi narratiivi, mis on siis tüüpiliselt nagu tehtudki Ta et see, et ta ei ole nagu mingi atraktsioon, vaid ta ongi nagu selline originaalteosed, mille primaarne väljund on, on siis koomiks täispikk koomiksist. Kas selle taga on, on ka see tunne, et inimesed üldiselt kipuvad ju ka mõtlema seda, et koomiks on lihtsustamine, et ütleme sedasama Kalevipoeg või Pärdi elulugu, et võid olla, keegi ei viitsi võtta kätte seda raamatut, kus on ainult see tekst, aga et kui ta on nagu esitatud selliselt visuaalselt köitval moel et siis ta inimene neelab ta nii-öelda alla, isegi kui see sisu võib-olla on nagu raske tema jaoks või et, et kui ta võib-olla ise ei, ei läheks raamatupoest tõesti autobiograafiate biograafiate riiuli juurde, ei võtaks seda Pärdi elulugu sealt, et aga aga selle kahe heli vahel loeb läbi ja saab tegelikult väga olulise info ikkagi Pärdi kohtasid teada. Et kas see suhtumine, et koomiks on ikkagi lihtsustamine ja, ja inimestele keerulise asja lihtsamaks noh, lihtsamaks tehtuna kuidagiviisi esitamine? On on põhjendatud, kas ta on sama või on ta ikkagi ülekohtune koomiksi suhtes? Nii ja naa selles mõttes, et selgelt on olemas ajalooline pärand, et on tehtud nii-öelda lastele atraktsioone olulistest kirjandusteostest. Alustades piiblist, lõpetades maid igasuguse muu kohustusliku kirjandusega koolis, et selliseid lihtsustavaid kohandus ja on piisavalt palju, et see mõte ei tule nagu tühja koha pealt. Aga et noh, see ei ole kindlasti üldkehtiv, et on palju koomikseid, mis teevad nagu olukorra keerulisemaks, mille lugemiseks, et lihtsam oleks lihtsalt teksti lugeda, kui, kui püüda neid pilte dešifreerida, mis võib olla omaette nauding, et kui see lõpuks selle autori koodilases nagu pihta saada ja saad aru, millistest nii-öelda tähendusüksustest tema enda selle narratiivi üles ehitab, et Eestis on hea näide selle kohta on Veiko Tammjärve koomiksid. Kass tuleb tavaliselt natukene mõelda, enne kui sa suudad üldse lugema hakata. Ka see koomiksi nagu sellise valdkonna üldisele mainele muidugi ta sedasi kiviks kaelas selline lihtsustuse nagu ajalugu, et selline ajalooline nišš koomiksit on olemas. Aga et see ei ole ka üldkehtiv, et Eestis seda nüüd nii hirmus palju minu meelest ei liigu sellist lihtsustavad koomiksid, see on pigem selline angloameerika teema. Ja see ilmselt ka vajub tahaplaanile, tõesti, kui see autorikoomiks tõuseb rohkem sedasi tähelepanu keskmesse. Nii, aga nüüd me oleme siin täitsa juba 20 minutit rääkinud ja, ja ilma et oleks arugi saanud, laseme inimestel vahepeal nüüd neid mõtteid seedida ja, ja kuulame pisut muusikat ja esimese muusikapala valis välja Joonas Sildre ja selleks valikuks on veidi veidi lugu püramiid song, et miks sa just selle loo valisid? Noh, oli siin üldiselt midagi reedi, ühedjand lahast seda sellel põhjusel, et mulle meenus, et umbes viie aasta eest võib-olla käis Eestis Arvo Pärdi nagu muusika väljaandja asutaja Manfred Eicher. Ja siis kuumus oli temaga intervjuu ja siis seal keegi küsis, noh, nagu naljatades rahva seast, et et mis muusikat sa veel raadiost kuulanud. Et ta viitas sellele, Manfred Eicher kuulis esimest korda Arvo Pärti raadiost autoraadiost. Ja siis tänu sellele nii-öelda vastas tema muusika ja hakkas seda välja andma. Siis Manfred vastas, et ma olen kuulnud Tredjofeedi. Et kahju, et ma seda bändi pole salanud, kirjastada ja lindistada ja õde ja vend on siis mina, samal päeval olen kuulanud streidihhaid ja siis ma mõtlesin ka, et mingid inimesed liiguvad nagu samal lainepikkusel ikkagi. Et. Aga kuulame siis lugu, mis on siis laul püramiidist püramiidilaul, kui ära tõlkida? Jätkub kultuurisaade vasar, kuulasime Justreidiooeedi laulu püramiid song ja jätkame nüüd juttu koomiksites tillustratsioonidest ja, ja ilukirjanduslikust tekstist. Mina olen Maarja Vaino ja minuga koos on stuudios kunstiteadlane Mari laanistaja, kunstnik Joonas Sildre. Ja meil jäi jutt pooleli umbes selle koha peal, et koomiksit on peetud ka selliseks lihtsustatud atraktsiooniks mingisugustest, klassikalistest tekstidest või keerulisematest tekstidest. Ja et tihtipeale on see ka niisugune ülekohtune hinnang koomiksile, mis võib-olla ka žanrina ikkagi päris päris keeruline, tõsiseltvõetav ja Joonas, kes on ikkagi päris palju selle žanriga, ütleme siis koomiksi ka oma elu jooksul tegelenud ja ka pead murdnud sinu käest ma mõtlesingi, et küsin, et kuidas tegelikult, et üldse käib see sõna muutmine pildiks, et kui keeruline see on, kui keeruline on kujutada pildiliselt midagi, mis mõnes mõttes on nähtamatu, et kirjandus, ilukirjandus on ka ju päris palju nähtamatu, sest et see emotsioon, mida need sõnad, mis tekitavad või meil need või need lood, mida raamatud meile edasi annavad, on, on tihtipeale ju üsna keerulised teise vormi panna. Ja, ja veel eriti keeruline mulle tundub. Pärdi raamatu puhul võis olla see, et kuidas kujutada esiteks tema sisemisi kriise otsinguid ja, ja teiseks muusikat, mis on ka mõnes mõttes täiesti nähtamatu, vaata et sa ei saa ju neid noote sinna joonistada ja arvata, et need inimesed saavadki selle muusika muusika üle kantud enda pähe, et et kuidas, kuidas selline teistsuguste kunstivormide kuidagi panemine siis pildivormi käib, et kui keeruline või lihtne see on? Eks ta sellises formaadis on üpris keeruline jah. Et sa pead ise leiutama mingeid asju, et noh, kasvõi seal muusikaline see visuaal, mida ma pidin leiutama selle raamatu jaoks nagu, et mul ei olnud seda kuskilt kopeerida või võtta mingit erilist traditsiooni, nagu selleks et noh, seetõttu ta võttis viis aastat aega kogus raamatut, siin oli nii palju lihtsalt mõtlemist, muudatusi ümbermängimist, et saada just kätes õige tähendus. Just õige varjund mingisugusele sõnale või pildile või nende kombinatsioonile. Et ma arvan, praktiliselt iga lehekülje kohta oleks mul mingisugune väike lugu rääkida, et kuidas see sündis või või noh, mis ma siit välja jätsime, mis pidin juurde lisama, et just saada kätte täpne tähendus Aga räägi meile mõnest leheküljest, mõni lugu, raamat on meil siin laua peal kohe olemas. Et sa saad seda, seda kohe meile kommenteerida, juhuslikust kohast lahti võttes. Kõrvalmärkusena ma parandaksin väljenduse täpsuse huvides seda, et koomiks ei ole tegelikult iseloomustada žanrina, vaid tegemist on siis pigem meediumiga, mis sisaldab erinevaid žanre. Selge, tegelikult nagu ka ilukirjandus, just, mis sisaldab tegelikult terve hulga iseseisvaid alažanre. Noh, võtangi siis sedasama koha, mis mul esimesena praegu lahti tuli siin. Et siin on siis selline stseen, kus Hortus musicus siis proovi muusikat vanamuusikapillidega siis pärast proovisid harva ütleb, et maa peal on inimhääl üheks täiuslikumaks muusikainstrumendiks ja seda instrumenti, sest tavainimese hing on selja, tuleb häälestada. Et see tsitaat siis tegelikult liikusin raamatus ringi mitu korda ja isegi mitmete inimeste suust tuli see alguses, et kuniks siis aru isa ütles, et tegelikult tema on selle tsitaadina autor, et siis ma siis leidsingi lõpuks nagu koha selle sellele tsitaadile just selles stseenis, nagu et ütleme, taolisi sarnaseid tsitaatide ümberpaigutamise ja piltide, ümberpaigutamise ja tegelaste ümberpaigutamisel, seda oli siin nagu üpris palju, nagu selles raamatus. Et siis eesmärgiks, sest niisugune võimalikult ütleme, autentne ja ajalooliselt täpne, nagu kirjeldas sellest et mis nagu toimub. Et seda ma muidugi ei tea, millal see tsitaat nagu tegelikult, millal ta ütles, kellele ta ütles seda, aga kuskilt selle selles vahemikus ja selles noh, ütleme inimeste grupis see toimus nagu noh, sellele selle üle siis pidi üpris palju nagu aga te ise ka nagu ei suutnud meenutada, et noh, eks ma siis pakkusin, võib olla erinev variant uni kord ja siis vaatasime, et milline siis tundus kõige loogilisem ja õigem nagu. Aga sa võid öelda, et see raamat on Arvo Pärdi poolt autoriseeritud selles mõttes, et ta on kõigega nõus, mida sa sinna kirjutanud oled? Praktiliselt küll, sest see oligi meie nagu töö, nagu alguses, nagu sihuke eeldus, et sellest tulebki nagu autoriseeritud raamat ja ja siis ma arvan, et ta ei saa, sellega, on üpris rahunenud. Ja see on tõesti suurepärane raamat, mida ma soovitan kõigil vaadata ja lugeda ja lasta sellel endale mõjuda. Aga tahaksin veel siia juurde nende illustratsioonide koomiksite juurde tuua veel ühe, ühe raamatu Kunskilisega kategooria milleks on kujundamine, et sina oled tegelikult raamatu autor ja kujundaja, et võib-olla selguse huvides võiks olla, võtame veel rääkida ka sellest, et kui kui raamat kaunimate raamatute hulka, siis tegelikult seal oli ju argumendiks mitte niivõrd sisu, kuivõrd kujundus ja raamatukujundus on täiesti eraldiseisev tegelikult ka illustratsioonidest ja noh, koomiksist, et ta on midagi veel täiesti kolmandat, aga samal ajal tohutult määrav või ka ikkagi kunstiline kategooriat, et kuhu see kujundus siin liigitada. Hea küsimus, et seda võib-olla peakski suunama praktikule, kujundab illustreeriv, joonistab. Kujunduse alla käivad sellised asjad, mis nagu jäävad sellest, ütleme. Noh, kui teatud arvutisse ütleme sellest sisust aga väljapoole ehk siis kaaned paber. Kaanepilt muidugi raamatuselg tagakaassisepaberid, kana, sisepaberid ja taolised muud asjad. Et sellised asjad tavaliselt pannakse paika tegelikult, et koostöös trükikojaga professionaalid siis, kes tahavad saada nagu mingit väga kindlat tulemust, siis nad käivadki trikki kodades rääkimas, et ja vaatamas ka näited, mis on tehtud ja siis tekib mingisugune idee, et milline, sest nende trükis võiks olla. Ja samamoodi ka raamatuid, mis et lihtsalt noh, ütleme mõnes mõttes ikka tunde küsimus, et seda on väga raske kirjeldada kätt, kuidas sa siis lõpuks selle tunde järgi seal raamatukokku paned, et sa tegelikult enna ei näe seda ju, kui sul trükist tulnud kokku köidetud ja ja sul kokku pakitud juba ja siis saavad selle Bakija sisse nädalas, milline see raamat välja tuleb. Et siis sa pead seda mingil viisil nagu ette kujutame endale, et kuidas paber sobib sellele pildile, kuidas kaasovib milline segane materjal on anda läikiv vandasega mat? Milline on raamatu selgelt on ta sirge või kumer et kõik sellised asjad siis noh võimalus nagu visualiseerida. Aga kuskil on ikkagi žürii, kes peab otsustama, et nüüd see on see kaunis raamat, et et kujundajal on ju ikkagi selles vaimusilmas on tal mingi ettekujutus, et milline on tema meelest just nimelt kaunis raamatuid kaunis raamat näiteks lugejasõbralik või praktiline raamat ei pruugi üldse omavahel ju kattuda, et et või, või ei, ei ole seal mingisugustki erilist vahet, et kas kujundaja ülesanne ennekõike on pidada silmas lugejasõbralikkust, et ütleme, et köide oleks hea, et sõnadegaks kuhugile ära ja nii edasi. Et see raamat mahuks raamaturiiulisse, ta oleks liiga Eriformaadiline, nii et teda ei ole võimalik lõpuks kuhugile paigutada. Ja, ja et, et ta oleks sellise sõna või tähesuurusega, et on hea lugeda ja reavahega ja kõige muuga, et, et kas see on nagu kujundajale olulisem või on talle tõesti olulisem see, et, et see kujundus oleks väga kunstipärane ja väga efektne. Eks see sõltub tööst, ma kujutan ette, et mingi kunstialbum või väga spetsiifiline raamat võib kindlasti olla väga nagu sellise omapärase välimusega ja kujuga ja aga noh, minu eesmärk vähemalt selle raamatuga oli võimalikult noh, ütleme, lugejasõbralik raamat ka toda kombinatsioon nii-öelda siis eksast kergelt kunstipärasest, samas ka siis nagu praktilisusest. Noh, see on niisugune kompromisside mäng tegelikult, et kuidas sa siis lõpuks kogu kokku saab. Kaks osist omavahel. Mari, kuidas on kunstiteadlase pilguga vaadates, et kui hakkad ühte raamatut hindama, mida sa siis kõigepealt vaatad? No ma viskasin pilgu peale sellele kaunimate raamatute auhinna reglemendile üldse kõigepealt ise ka aru saada, et mida nad hindavad siis? Tegelikult see suurest ongi need asjad, millele Joonas osutus, et see on ka. Et noh, auhind on justkui kolleegide poolne tunnustus kolleegide heale tööle ja ma saan aru, et siin on ka lisamotivatsioon oma raamatuid kujundajatel sinna esitada just selleks, et saada nagu kvaliteedimärk enam-vähem aastast aastasse, ta teeb stabiilselt hea tööd, seda tunnustatakse. Aga et ja seal oli ka auhinna statuudis tegelikult see, et see ei ole just nende kõrgkunsti pärast autoreid raamatute jaoks, vaid see on ikkagi selline laiatarbe trükisele mõeldud. Minu meelest seal ei olegi otseselt selliseid taotluslikult lugejale keerulisi kujundusi kunagi väga esile tõstetud, vaid nad ongi sellised kaasaegset taktiilset meeldivad headest materjalidest mõnus käes hoida, mõnus lapata ja silmale hea vaadata, et sellistes kategooriates pigem siis käib see hindamine. Ja annab ka selliseid stabiilselt häid tulemusi. Ma saan aru jah, et kui ma igaks juhuks vaatasin ka, et kui kaua seda siis on välja antud seda auhinda ja ma saan aru, et seal siis taaselustati aastal 98 ja igaüks, kes mäletab 90.-te esimesel poolel seda raamatuturu visuaalset muljet, et kui tõesti nutuse välimusega olid need raamatud, mis siin ilmused, kui kehv oli paber. Jubedad olid kaanematerjalid, et siis et siis saab täiesti aru, miks selle auhinna järgi on vajadus ja nüüd ta on nagu selline. Samamoodi nagu selline kontrollimehhanism ei ole üldse hea sõna siinkohal, aga ta on selline nagu meelde tuletav kvaliteedistandard, et et mille poole me võiksime püüelda nagu optimum selles kujunduses. Jah, need üheksakümnendad, Nende kaanepildid tulevad mulle ka meelde, et kaane kaanepillide sagedamini ei olnud absoluutselt seoses sellega, millest raamat tegelikult oli ja ja ka klassikuid on välja antud ikkagi täiesti suvaliste kaanepiltidega. Aga huvitav on ju see, et, et huvitav, kas 90.-test ongi siis jäänud meile see tunne, et pehme kaanega raamatu midagi halvakvaliteedilist, sest et kirjastajad ju üldiselt ütlevad, et, et eestlane ei osta nagu seda nii-öelda beiberbaki või seda pehmekaanelisse raamatut, et et ikka veel eelistatakse täitsa selliselt kõvakaanelised raamatut. No vot ei ole kursis, aga võib-olla tõesti, et noh, nüüd on juba üldse see, et kui sa lähed raamatupoodi mõttega, et ma nüüd ostan endale selle raamatut, siis tahaks nagu sellist nagu päris asja ja selline pehme kaas on selline pigem siis nagu tarbekirju Andres, et sa võid seda ka raamatukogust võtta, kui, kui tõesti tahad seda lugeda, et aga aga et sinna koju riiulisse seisma, seda võib-olla tõesti nii väga ei taheta. Et kui sul on tõesti nagu taotlused, sa tahad endale raamaturiiulit, mis on siis täis ilusaid ja häid asju, ütleme nii. Sinu raamat on samamoodi kõvakaaneline, et kas see oli kohe alguses teada, et kõva kõva kaastaga oleva raamatule Praktiliselt küll, sest seal lähtub sellest kujundusest pehmekaaneline raamat ei, avara, lihtsalt nii hästi. Aga arvan, selle raamatu kujundus siis tegelikult nõuab seda, et kogu see küljendus ja kujundus läheb keskele kahe lehe keskele kokku. Ja noh, seda ma teadsin tegelikult algusest peale, et see peab ka kaasa lööma, kuna muidu muidu lihtsalt särama laguneb kas laiali või pooleldi loetamate. Nii, aga meie saateaeg hakkab kahjuks otsa saama, et et kahjuks ei jõudnud me tõesti selle asja tuumani ennast lõplikult viia, nagu ikka on, on huvitavatel teemadel vesteldes aeg kiire lendama. Minu teada peaks seal kaunimaid raamatuid saama vaadata Eesti rahvusraamatukogus, nii et soovitame kõigil minna neid vaatama ja mõtlesin, et küsin ka mõlemalt saatekülaliselt ühe kultuurisoovitused, et kuhu te soovitate veel pinda inimestel näiteks nädalavahetusel. Milliseid kultuurielamusi saama, et näiteks sina-Marilt mina soovitaksin minna arhitektuurimuuseumis, vaadata näitust oma tuba, feministlik küsimused arhitektuurile mille on siis kokku pannud kuraator Ingrid Ruudi, ja see on siis pika-pika aja sügava taustatöö ja mõttetöö tulemus, et mis siis ei, ei summeeri nagu lihtsustavalt eesti naisarhitektide loomingut, vaid üldisemalt püüab siis mõtestada naiste osa ruumikultuuris ja arhitektuuris, et mille poolest see erineb ja mis on nagu sellised valupunktid ja, ja see on ka väga toredasti kujundatud näitus, nii et seal on tõesti huvitav käia. Joonas, tahad ka midagi lisada, omalt poolt? Ma lisaks siia teise graafilise romaani silmus samuti eelmisel aastal see on siis tõlge, see on kanad, nime maus seal Hans Pöögelmanni üks väga tuntud ja ütleme klassikaks saanud siis graafiline romaan. Ja noh, ma arvan, et seda eesti keelde nagu tõlgiti et see on üpris suur asi. Ma soovitaks kõigil seda, seda raamatut lihtsalt lugeda. Et see on üks asi, mis mind on tegelikult tohutult palju mõjutanud. Just graafik graafiliste romaanide vallas Nii aitäh teile mõlemale, nii et tundub, et nädalavahetusel peaks olema inimestel igati võimalik ennast ennast viia kultuursele lainele, nii lugedes siis kultuuriajakirjandust, kui käia näitustel. Aga meie saateaeg on otsas ja saadet jääb lõpetama mari sinu valitud muusikapala, mis on siis Huedi lugu, äss van, miks just selle loo valisid? Üldiselt ei ole nagu väga nostalgiline inimene, aga tõesti üks vana bänd siis sai möödunud aastal lõpuks hakkama, kui nad aru said, et nad on liiga vanad teha, kuidas nad tegid ühe tõeliselt huvitava plaadi. Kas katsetasid siis enda piirajaga kuulajate piire ja see on siis selle plaadi avalugu ja see sobis tänase teemaga minu meelest väga hästi, et see on siis näide sellest, kuidas võimalik, et manada siis visuaalselt rikaid, kujutluspilt muusikast saad on väga selline atmosfääriline põnev lugu, mis areneb ootamatus suunas. Jääme siis muusikat kuulama ja mina kohtun teiega uuesti alles märtsikuus, sest järgmisel nädalal vasarat eetris ei ole. Minuga olid täna stuudios kunstid jäädel Marylaaniste ja kunstnik Joonas Sildre. Mina olen saatejuht Maarja Vaino kuulmiseni.