Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mis täna keskendub keskajale kui inspiratsiooniallikale ja minuga koos on stuudios täna kaks kirjanikku, kes ongi siis keskaja võtnud üheks oma loomingu toimumise ajal. Kaks nendeks on Indrek Hargla, tere, Indrek Turust ja Tiit Aleksejev, Teredid näost. Aga nagu kombeks, tutvustan ennem põhiteema juurde asumist ka natukene kultuuriajakirjandust. Ja täna ei tutvustagi ma ajalehti, vaid hoopis ajakirju. Ja nendeks on kolm ajakirja, kõigepealt seesama horisont, mis iseenesest inspireeris mind ennast, et seda keskaega võtmaks tänaseks teemaks. Horisont nimelt keskendu niisugusele seal teema number, mille pealkiri on linnaelu keskaja Eestis. Ja ma millegipärast arvan, et küllap osa põhjust annab ka Tallinna linna enda väga suur juubel. Mis siis tänavu on? Tallinn on siis saamas 800 aastaseks maikuus. Aga siin on muidugi vaatluse all ka teised linnad, nii et võib-olla ma ütlen mõned märksõnad siit. Sisukorrast näiteks Heiki Valk kirjutab teemal üks kindel linn ja varjupaik linnustest. Mis on siis tegelikult, kust see linna-sõna üldse tulnudki on? Linda Kaljundi kirjutab teemal, kuidas, miks ja millal sündist anne pruugi. Legend Priit Raudkivi kirjutab mustast surmast Liivimaal. Antis eralt keskaja Liivimaa väikelinnade, kaotatud võimalusest ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga minule näiteks isiklikult pakkus huviga Juhan kreemia artikkel Tallinna hobuste linn, nii et siit leiab tõesti tohutult palju lugemist nii linna ajaloo, kesklinna kui ka palju muu kohta, nii et seda uut horisondi numbrit soovitan kõigile, kellel vähegi teema vastu võiks huvi olla ja ilmunud on ka keelekirjelduse märtsikuu number mis võtab vaatluse alla siis 2000 seitsmeteistkümnenda ja 2018. aasta kirjanduskriitika, seda täitsa niimoodi statistiliselt siin on päris palju huvitavaid tabeleid, millesse maksab süveneda ja päris huvitav on ka Heiki valgu artikk, kelle jumala jälgedes Peko lahkumine siis ühest vanaaja jumalast tema taustast, mis on säilinud, kuhu ta kadus kõik nii edasi, selline pikk ja põnev lugemine ja doktoritööde tutvustuses on vaatluse alla võetud ka doktoritöö mis kannab pealkirja andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis, selle kirjutanud hallidki Põldma ja see tundus samuti päris huvitav, sellepärast et, et see uurib ka muuhulgas ka seda andekus, mõistestiku sõnavara, et kuidas me andekaid inimesi siis esitleme ja kuidas me nendest sõnadest siis omakorda aru saame ja kuidas need avalikus ruumis ringlevad. Doktoritööd ennast ma ei ole lugenud, aga, aga vähemalt see tutvustus tundus ka päris päris huvitav ja olgu siis ära märgitud ka see, et loomingu kolmas number on ilmunud ja tõenäoliselt pakuvad sellest numbrist kõige rohkem huvi. Luule ja proosaülevaate on aastast 2018 mõlemad on väga sisukad ja huvitavat lugemist luulest on kirjutanud siis Jüri Kolk, jääb roosast Maire Liivamets. Ühtlasi on siin numbris ka Ilmar Tomuski SC 100 aastat Eesti riigikeelt terve hulk väga heade luuletajate luulet, näiteks Jan Kaus, Triin Soomets, Kärt Hellerma on kirjutanud siin numbris. Nii et, et soovitan siis ka loomulikult loomingut kõigil lugeda, et aega selleks ju kindlasti veel jätkub, sest et nii valge veel õues ei ole, kusi kevad saabus. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino, minuga koos on stuudios kirjanikud Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev. Ja me hakkame rääkima keskajast kui inspiratsiooniallikast, nagu siin kultuuriajakirjanduse tutvustuses öeldud inspiratsiooni selleks pakkus mulle endale horisondi uus keskaja number ja, ja võib-olla alustuseks tõesti selline üldine ja seetõttu tõenäoliselt üsna raske küsimus, millele samas ma loodan ette. Siiski oskate kuidagigi vastata, et miks see keskaeg just on teid köitnud, et ajalugu on ju pikk ja lai ja kirju, et teie siiski olete suhtelt spetsiifilise ajavahemik oma oma mitmete teoste toimumisajaks valinud, et, et miks just keskaeg. Alustame siis sinust, Indrek. Ja nagu sa ütlesid, ajalugu on pikk ja kirju ja täpselt samamoodi on keskaeg tegelikult ike kirju, et see on ligikaudu 1000 aastat, mis kestis ütleme Hispaaniast kuni Eesti-Soomeni, tõsi, noh, siinkandis mõni ehk Esk aeg-ajalt mõnisada aastat, aga ikkagi noh, sinna mahub väga suur geograafiline ulatus ja väga erinevad mõisted, ajastud moed, suundumused sellesse aega, mida me nimetame keskajaks. Ja noh, see on tõesti raske küsimusele ei olegi lihtne vastata, et miks, aga küllap osaliselt sellepärast et see Eesti keskaega on mitmeski mõttes ikka veel siin, ta on meie ümber ta meie keeles tähendab eesti keel. Suuresti on pärit keskajast. Nii paljud sõnad, mis me oleme võtnud saksa keeles, on ilmselt tulnud keskajast ehitistes maastikupildis kusagil on ta olemas, ta on ühest küljest nagunii lähedal, saame seda näha, aga samas on ta nii kaugel, et minu jaoks on alati olnud tähtis mitte see, mis on tänapäeval, mis on asjade pealispind, mis ei ütle meile tegelikult asjade olemuse kohta midagi, ma ei tea, kas sa tahad millestki aru saada. Sa peaksid minema asja juurte juurde vaatama, mis ta on olnud, sest asi on rohkem see, mis ta on olnud, kui see, mis ta tundub meile, et on täna. Ja kui sa tahad midagi oma rahva ja maa kohta teada, sa pead minema järjest ajas tagasi ja keskaeg on enam-vähem see aeg, kus me saame hakata lugema, vaatama, jälgima, tundma ja mõistma, mis maa, see on siin olnud. Jah, et kui olekski võib-olla pidanud kohe ka sellise väikse täpsustuse tegema, et teie puhul on huvitav ka see, et sina indrek oma Melchioriga oled ennekõike valinudki tegevusajaks paigaks keskaegse Eesti, aga sinul diitor rohkem Euroopa keskajaga tegemist. Pigem Lähis-Ida ja keskaega, et seal nagu kaks sellist passiooni on, on, on kohtunud ja mis need Lähis-Ida puhul on, on huvitav ehk see, et, et keskaeg on seal tõesti argipäev. Ja juba need Lähis-Ida linnad on püsinud ja neid on üles ehitatud keskaegsete plaanide põhjal. Et need linnad on omamoodi surematud, kui nüüd välja jätta ehk Homsiaal epo, mille kallal on tõsist hävitustööd tehtud. Aga see, mida Indrek ütles, on, on väga oluline, et et Eesti inimesel keskaega on elukeskkond Tartus ja Tallinnas, eriti Tallinnas. Kuigi Tartus toomkiriku varemed kõrguvad uhkelt ja kuigi keskajast endast võib-olla mujal väga palju ei ole säilinud. Aga Tallinna puhul 13-st sajand ümbritseb meid ja siin ei pea isegi kujutlusvõimet kasutama, piisab jalutuskäigust. Vanalinnas. Aga kuigi sa hea küll Lähis-Ida aga tegelikult on, on sinu teostes ju väga oluline teema ikkagi ka esimene ristisõda ristisõjad. Et see on ju siiski selline väga euroopalik nähtus. Ta on jah feodaaltsivilisatsiooni nähtus kui sellist mõistet nagu Euroopa tõesti sellel ajal 11. sajandil tunti ja kasutati alati. Aga siin on huvitav kokkupuude Eestiga, et ehk need lood ei olegi nii eksootilised. Et kui me võtame teise ristisõja, mis oli aastal 1147 kuni 1149 siis see toimus kolmel rindel. Lähis-Idas Pürenee del ja Läänemeremaadel oli üks ristisõda, oli siis vendide vastu ja nüüd seesama ideoloogia, mida ristisõdade käigus kasutati, et tegemist ei ole vallutuse, vaid just nimelt vabastamise tagasi vallutusega paganat käesolevate maade vabastamisega, tõepoolest et see oli Eesti aladel samasugune nagu pühal maal. Me oleme justkui selles samas samas vööndis kultuuritsoonis. Et need on meie lood. Aga kuidas see käsitlus sa ütlesid, et jah, et kui me räägime ristisõdadest, siis me ei saa rääkida mõnes mõttes veel Euroopast, sest sellist mõistet või nähtust terviklikum kujul ei ole, ei ole siis veel tekkinud. Aga Me ju ikkagi põhiliselt näeme, et see mingisugunegi ühendav element ongi seesama ristisõdade teema või see kristluse teema. Ja, ja mõnes mõttes on ju päris huvitav see, kuidas need keskaegsed probleemid on praegu jälle muutunud väga aktuaalseks. Ma tean, et tõlkimisel on, on miga Valderi uuesti tõlkimisel on miga Valderi Mikal karvajalg ja Mikael Kim. Et see on seesama kristluse ja islamivastandused. Et kui palju teile tundub, et sellisest keskaegsest maailmapildist võiks praegu keskaegsetest probleemidest võiks olla praegu tegelikult jätkuvalt aktuaalne. No keskajal jällegi noh, kui me nüüd räägime siin Põhja-Euroopa hiliskeskajast või kõrgkeskajast, sest noh, see on, me ei saa nagu siin rääkida mingisugusest ühes keskajast, et kui me räägime nüüd kristlusest ja islamist, siis selge, et Ibeeria poolsaarel olid need asjad teistsugused erinevatel KesKperioodidel ja, ja ka Itaalias ja noh, kui me nüüd üldse saama näiteks kreeka Bütsantsi ajaloo puhul rääkida keskajal, siis samamoodi. Et, aga siin, põhjapoolses Euroopas, kõrgkeskajal ja hiliskeskajal ilmselt kujunes katoliiklik filosoofia välja selleks ühiskondliku teadvuse selliseks noh, üldlevinud, et üldiselt vastu võetud ühiskondliku mõtlemise viisiks mille sees kõik inimeste teod leidsid mingisugust kaalumist ja, ja mõõdistamist ja hinnangute tähendab kõik elu aspektid olid mingil moel kaetuda kristliku filosoofiaga. Et selles mõttes tundub, et nagu see elu oli justkui paigas, et kõige tähtsamates küsimustes ei olnud suuri vaidlusi, aga vastuolusid ei loomulikult kõik katoliiklik filosoofia kogu aeg arenes ja muutus ja vaieldi palju ja, ja noh, paavstivõimu küsimus oli teravalt poliitilise võitluse objektiks, aga siiski noh, mingisugused põhilised asjad, paigased luterlus lõi, selle suhteliselt kindlalt seisva skeemi, lõi, lõi, lõi laiali. Hiljem sellised asjad nagu humanism ja lõid selle nagu veelgi täiesti segamini. Ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, kuni kuni me olemegi saanud tänapäevaks sellise väga segase maailma, et võib-olla lihtsam siis ongi minna tagasi sinna mõnel kirjanikul näiteks sinna keskaega, kaevuda sinna ja olla seal nagu varjendis ja näha sellist lihtsat ja harmoonilist maailma ja, ja mitte tegeleda selle tänapäeva maailma keeruliste asjadega, kus tihtipeale tundub, et pool maailm on hulluks läinud ja keegi ei saa enam mitte millestki aru. Keskaeg seostubki just sellise vaimse vaimse harmoonia, aga mis mis vastanduks justkui siis tänapäeva materialistlik üle maailmakäsitlusele, mis tundub, on ennast ammendamas ja tundub, et on, on hetkel selline uus uusvaimsuse tõusu või vähemalt selle selle vaimsuse otsing ja sellega kaasneb siis selline nostalgiline pilk minevikku. Võib-olla teine aspekt, mis keskaega ja tänapäeva ja eriti siis ristisõdu ja tänapäeva ühendab hoonet. Tänapäeva vaenlase kuvand seostub paljuski radikaalse islamiga või siis islamiterrorismiga ja see taas viib pilgu minevikku. Ja nüüd need paralleelid, mis, mis joonistuvad on enamasti kohatud, sest kui me võtame ristisõjad, siis nende üheks oluliseks alustalaks oli paavsti üleskutse mis tänapäeval on, on välistatud. Ja kõik need võrdlused on veidi veidi hõredavõitu, et ma ise olen lähtunud sellest, et keskaega on ikkagi väga võõras ajastu meile ja seda tuleb mõista või vähemalt sinnapoole teel olla. Aga siin on kummalised paralleelid tõesti, et kui me nüüd võtame kolm sellist baas mõistet keskaja tsivilisatsioonist katoliiklus, vasalli suhe ja antiikaja pärand, siis paljud Euroopa Liidu piirid, mis algselt joonistusid, ikkagi järgivad neid muistseid, feodaaltsivilisatsiooni piire ja, ja Euroopa Liidu laienemine peatus mõnda aega ka nendel samadel piiridel, et lihtsalt teatud mustrid on küllaltki sügaval. Aga jah, kõik need paralleelid on, on ohtlikuvõitu. Aga siis võiks ikkagi siia lisada veel ühe paralleeli, et kasvõi ohtlikkus ära maandada, et keskaja inimesele või kogu sellele sakraalsele niisugusele aja käsitlusele, mõnes mõttes oli ju ka omane nagu arusaamine, et aeg, ehk siis maailm vananeb, noh, selle nii-öelda seitsme päeva tsüklis, et ja et mingi aja jooksul ta jääbki vanaks ja, ja sureb ära ja seetõttu mingi ajastu on alati allakäiguajastu ja see tundub ju tegelikult meile samamoodi praegu, et kas me tegelikult sellest keskaegsest ajakäsitlusest olema üldse välja tulnud või tundub meile ikkagi kogu aeg, et, et meie elamegi ikkagi sellel allakäigu ajastul, sest et vanasti oli kõik palju parem, see on tegelikult ju see, mida sa indrek arvasid, et avaldasid arvamust, et, et me kuidagi tahame sinna. Et meile tundub, et tol ajal olid asjad paigas, et see elu oli, oli selle võrra nagu turvalisem. Ei no eks need siuksed asjad, mille üle inimene mõtleb kogu oma elu ja ega ta viimasel minutil ka enam täpselt ei tea või vaevalt on need asjad nagu lõplikult endale selgeks saab. No ajalooga on selline asi minevikuga üldse, et mida rohkem selle peale mõelda, mida rohkem sellesse süveneda, seda selgemaks ja lähedasemaks ta, ta juskui muutub meile ja, ja ega me tänapäeva lihtsalt on oma. Sel tänapäeva infoväli on niivõrd tohutult suur ja lai, et me ei suuda seda enda sees nagu ära filtreerida ei suuda seda nagu tervikuna teadvustada. Aga minevikku pilt on alati mingisugune üldistus ja seetõttu on ta natukene lihtsam sellega suhestuda või mingisuguste võtmemomentidega selles suhelda, suhestuda. Hästi ümmargune jutt, eks ole. Samaaria mainisite hästi huvitavat nüanssi, nüüd see on selline lõpuaeg või lõpuaegade kättejõudmine ja ja see on midagi, mis, mis mind ennast võtades huvitanud ja nüüd, et mu enda teose tegevus toimubki sellisel lõpuajal, kus siis ristisõdijad ja nüüd see tõesti kõlab kroonikates väga selgelt on veendunud, et antikristus on, on saabunud, kätte on jõudnud maailma viimased päevad ja see maailm lõppeb Jeruusalemma vabastamisega millele järgneb siis viimne kohtupäev ja uus ja parem maailm. Ja tundubki, et segasel ajal segaduste ajastul selline apokalüpsis tiline meeleolu või et suur muutus on tulemas, vana maailm hävib. Et see muutub väga, väga aktuaalseks. Samasugused meeleolud olid juba vene kodusõja ajal. Ja esimese maailmasõjaaegadel selline vana maailma hävingu uue tekkimine. Ja mulle endale meeldib Kerso soolemi teooria, mis mõistagi on iidsem, et uus maailm ei erine väga palju eelmisest. Kui messias tuleb ja maailma uueks loob, siis asjad on lihtsalt veidikene teise koha peal. Ja üks kavaliston öelnud, et et seda on võimalik esile kutsuda, kui iga inimene nihutaks teatud objekti veidikene, aga me ei ole selleks võimelised, ei suuda lihtsalt nii keerulist skeemi läbi viia, sellepärast tuleb Messijast oodata. Aga nüüd, keskajast rääkides siis sellised lõpu meeleolud maailma lõpp puuootus, et sa midagi, mis perioodiliselt naaseb ja ka Eesti aladel, kui olid ikkagi suured sõjad ja, ja, ja raputused siis needsamad maailmalõpumeeleolud on siin ka väga kohal, Liivi sõja ajal. Näiteks mõnes mõttes tundub ju, et see nii-öelda keskaegne väga religioosne maailmapilt nägigi elu ju ainult kui ettevalmistust surmaks, et ju naine elu oli igal juhul midagi vähem väärtuslikku kui, kui sellele järgnev igavene elu. Aga teisest küljest oli inimestel kiusatused ja kõik need kired ja olid täpselt samasugused, et kui te nüüd olete elanud sellesse keskaja inimese maailma ikkagi väga sügavalt ennast sisse kui palju tundub, et see inimene kui niisugune on muutunud, et kas seda peategelaste, seda tegelast luues tundsite vajadust kuidagi väga nagu teistsuguseks ikkagi seda inimloomust ka kujutleda, et või tundus, et meil tegelikult on, on ikkagi väga palju pisem sarnast. No kirjanik on tänapäeva inimene, lugeja on tänapäeva inimene, et ega noh, see see võõritus, moment, isegi kui see on teadlik ja tahtlik, väga kaugele minna ei saa, eks ole, et sa peaksid kujutama nii endale kui lugejatele midagi täiesti võõrast, et see tuleb siin mingisugune objektiivne piir ette. Aga kuna sa kirjutad ikkagi tänapäeva inimesele, siis ei olegi mõtet jah, väga-väga veidraks seda peategelast teha. Ei, üldiselt ma ei arva, et inimene oleks olnud väga teistsugune. Võib-olla, kui üldistada, noh, ajalugu ongi pildistamine tegelikult, aga kui üldistades inimene võis olla toona veidi impulsiivselt keskmiselt natukene, võib-olla lihtsama labiilsema närvisüsteemiga. Aga noh, seda on raske tõestada, et see on niisugune lihtsalt mingi mõte. Pähe kindlasti. Kindlasti mõtles inimene rohkem jah, surma peale, kui tänapäeval surm oli alati väga lähedal. Noh, tema eluline naturaalsem ütleme niimoodi, et ei olnud ju võimalik nagu meil tänapäeval kõik, kõik asjad on kaetud mingisuguse tehnikaga, ei, siis oli kogu maailm oli naturaalne loodus mõjutas inimest palju rohkem. Sellest lähtuvalt tuli ikka need noh, maailmapilt oli, oli selles mõttes looduslähedasema. Ma ei taha mingisugust loodusromantikat siin rääkida, aga lihtsalt inimene pidi arvestama rohkem keskkonnaga. Muretsema rohkem iga asja pärast, kui, kui meie siin muretseme, aga jah, surm ja oli lähedal Survaks tuli valmis olla. Sõrman, tulite tunda. Ja siin tulebki katoliiklik filosoofia, mis aitas inimestel elada ja kas maapealne elunud oli vähem tähtsam maapealne elu tuli heale õieti või õigesti. Siis ei ole see surm kuigi keeruline. Siis on ta nagu selleks siis sa oled selleks valmis. Mulle mulle näib samuti. Et sellised baaskategooriad või inimeseks olemise baasmõisted ei ole väga palju muutunud, kui me võtame nüüd armastuse ustavuse sõpruse enesele kindlaks jäämise, need ikkagi kanduvad ajastust ajastusse, siis minu jaoks keskaja ehk eriliseks teeb on just nimelt religiooni tähendus ja nüüd luterlastena või siis luterlasest mõjutatuna, meile seostub see millegi tumeda, aga sageli süütundega patukahetsusega õigesti elamisega karistusega selle eest. Aga sellel kõigel on ka helgem pool, kasvõi see aspekt, et mul on kaitse peal. Ma astun raadiomajast välja ja ma jää bussi alla, sellepärast et mul on vaja neljas osa ära lõpetada ja kui ma olen selle ära lõpetanud, siis siis paistab ja seesama kaitse või taevane toetus, mis inimesele väga palju juurde anda. Loomulikult oli ka tumedam tahk jällegi ristisõdadest rääkides patukahetsusandeks andmine, oma süütegude lunastamine. Sellel on oluline osa nüüd kogu kogu palverännaku või, või sõja käigus. Aga aga me sageli unustame ära mündi teise poole suhtumine surma, väga oluline. Surmahirm ilmselt on midagi, mis on osa meie bioloogilisest eksistentsist samal ajal suhtumine surma on muutunud ja mulle näib, et keskajal oli see midagi loomuliku. Tänapäeval on surm viidud spetsialistide käe alla. Kui inimene tunneb ennast väga halvasti, siis tuleb ristimärgiga auto ja viib ära ja sugulased. Üldiselt tunnevad kergendust, et inimene on spetsialistide käes, küll nemad juba teevad õigesti. Tollel ajal keskajal siis suremine oli, oli sageli selline sotsiaalne tegevus. Surija majas tehti uksed lahti, inimesed tulid, jätsid hüvasti. Surmahirm oli, oli veidi veidi teistsugune. Meie hirmud on, on ehk muutunud ja seesama teadmine, et surmaga ei pruugi teekond lõppeda. Et sellele järgneb veel midagi, võimalik, et karistus, aga võimalik, et pääsemine, kui inimene oma elu õigesti elanud. Et see võis maailmanägemist ja vaimset plaani väga-väga rikastada. Aga meie võiksime nüüd vahepeal kuulata maailma rikastamiseks muusikapala, mille oled välja valinud, sina, Tiit, et kas sa, kas sa soovid seda muusikapala kommenteerida? Aitäh, ja see on Philip Glassi avamäng ja mul on raske kommenteerida, sest ma kuulan seda, seda muusikapala teinekord kirjutades või kirjutamise eel ja mulle tundub, et seal muusikas on teatud lugu, aga ma ei suuda mõista, mis lugu see on. Aga igal juhul on ta väga-väga atraktiivne ja ma loodan, et raadiokuulajaid kõnetab see pala samamoodi kuuleme. Jätkub kultuurisaade vasar, kuulasime just Philip Glassi muusikat mille välja valisid Tiit Aleksejev kui ühe enda inspiratsiooniallika, kui ta kirjutab ja minuga ongi stuudios kirjalikult Tiit Aleksejev ja Indrek Hargla ning me räägime keskajast kui inspiratsiooniallikas, sellepärast et mõlema autori teosed, mitmed teosed tegelevad spetsiifiliselt keskajaga ja mulle tundub, et selleks, et kirjutada toda neid romaane nii spetsiifiliselt, nagu te olete seda teinud peavad need teadmised ja sisseelamine sellesse keskaega olema ikkagi väga suur. Ja mõtlesingi, et ma küsin seda, et õieti mind huvitab mitu asjaga. Ma alustan küsimusega sellest, et kui kättesaadav ja lihtne on olnud teie jaoks seda ajastut uurida, et kas need allikad on olnud pigem, et neid on nii palju, et ei jõua nendest läbi süüa või pigem on olnud raskusi nende kättesaamisel või ka mõistmisel, sest et valdav osa nendest allikatest ei ole ju ka eesti keeles. Eesti keeles on ilmunud tegelikult üpris palju keskaegset, et keskaegset ajalookirjandust võib-olla viimasel 10-l 15-l aastal ilmunud just see kõige tähtsam ja olulisem osa sest paljuski on see varemalt kirjutatud ajalugu põhinenud natuke vääratel, arusaamadel natuke lihtsustatud arusaamadel üldistustel. Väga mitmed teosed ei ole tänapäeval enam täies mahus kasutatavad, on näiteks kasvõi sellise olulise asja kohta, mida iga eestlane teab, mis on võib-olla üks me keskaegseid kõige olulisemaid mälestusmärke, Pirita klooster ilmuse, esimene raamat selle kohta alles läinud aastal 2018, enne seda ei olnud eesti keeles Pirita kloostri kohta sisuliselt mitte ühtegi raamatut mitte rääkida. Noh, arhitektuurist eks ole, aga, aga keskaeg ei ole arhitektuur. Keskaega kloostrist ei saa suurt midagi teada, kui me ainult loeme, kuidas teda on ehitatud. Ja ajalugu on ikkagi allikate uurimine. Kunstiajaloolaste arheoloogide käsitlused, mis mõnikord ka meie sellises üldises ajalookirjanduse taustas on, on mõnikord jäänud nagu pildile, kõige rohkem läheb aega 20 aastat, 10 aastat ja siis tuleb mõni ajaloolane, kes lükkab, need, lükkab need ümber, et meil on. Meil on tegelikult päris palju selliseid asju ajaloos, mis mingit väärarusaamasid, mis on jäänud jäänud kehtima ja alles nüüd, võib-olla viimase 10 aasta jooksul, kui ka Eestis on hakatud kirjutama sama rohkem siis sotsiaalajalugu või mentaliteediajalugu on, on asjad saanud kuidagi õigesse perspektiivi. Meie ajaloo käsitlus tihtipeale on selline väga keskkoolipõhine, tähendab, ta põhineb põhimõistete, oli aastaarvudel ja väga suurtele lihtsatele üldistustel. Aga selline Intsüklopeediline suhtumine jana tegelikult mingisugust teadmist, noh teadmine on ilmselt see, mis inimene on lugenud, mis ta meelde jätnud ja mille üle ta on mõelnud, mediteerinud, jõudnud mingisugusele tähenduslikku arusaamale, et siis on tal mingi teadmine olemas. Aga selline Intsüklopeediline lähenemine annab mingisuguseid pealispinna mingi viktoriinilaadse teadmise, et sa võid sellega mälumängule minna, aga sa noh, tegelikult suurt midagi asjadest ei tea. Noh, see on see, mida õpitakse meil keskkoolis. Ja noh, neid asju on siin palju tegelikult kui ma just ei ajalugu vaatama ja millest siin võib-olla viimase aja jooksul on hakanud see tõde vaikselt kooruma. Tõde Tallinna linna algusest, näiteks, millest ka siin horisondis on juttu põgusalt, et ei ole olnud mingisugust au linna siin kunagi Tallinna asemel. Linn sellisel kujul, nagu ta Euroopas oli, oli muinasEestile võõras Pirita kloostri saamislugu ja selle kloostri seinte vahel toimunud vaimne tegevus. Noh nüüd on selle kohta olemas raamat. Jüriöö ülestõus on endiselt üks suur mõistatus, ütleme ausalt, et ega keegi ei julge seda otse käsitleda, kõik nagu vihjavad ja vihjavad, aga, aga, aga keegi ei julge päris seda koolis õpetaja õpitud õpetatud käsitlust täienisti ümber lükata. Nojah, ei no neid on, neid on palju selliseid asju, millest tegelikult hakkab see mingi sisuline olemuslik tähendus alles viimasel ajal nagu, nagu kooruma või, või ajaloolased jõuavad selle tõe juurde, lükkavad pehmelt küll aga lükkavad siiski jah, ümber need sellised varasemad lihtsustatud, üldistatud käsitluse, noh mis on ilmselt tänapäeval ka päris selge on see, et luterlik reformatsioon ei oli eestlastele katastroofilise tähendusega või tähtsusega, see tõi kaasa ikka väga koledaid asju meile, et see ei olnud mingisugune rahvahariduse plahvatuslik tõus ja mingi eneseteadvuse kasv ja mis kõik veel, et see lõi kaasa poliitilised kataclismid ja eestlaste väljaheitmise nii-öelda korralike inimeste seast. Diskrimineerimise ütleksime tänapäevale usulisel põhjal. Ja, ja lõpuks siis mitmesaja aastased sõjad ja vaenud siin siin Eestis. Siin avaldub kirjaniku argipäev. Sina, Maarja, oled ju ka kirjanduse uurija ja sa tead väga hästi, et selleks, et midagi kirja panna, et seal on võib-olla üks kümnendik kogu kogu ajast ja üheksa kümnendikku on lugemine. Ja kui kirjutad ajaloolist romaani või ajaloo ainelist teost, et siis sellest ei ole võimalik mööda mööda minna. Et allikaid tuleb tunda ja allikatesse tuleb ennast sisse lugeda ja ma ise püüan seda tarkust, mis seal vaikselt koguneb, unustada. Ma leian, et kirjutamisel on see pigem pigem segav, et ma kasutan allikaid selleks, et ühes või teises perioodis ennast võimalikult vabalt tunda. Aga ma leian, et kirjandusteos ei peaks olema Vikipeedia, kus on autoril võimalik oma sügavaid teadmisi näidata ja nende üle salaja uhkust tunda. Kui need ristisõdade allikatest rääkida, siis sellel teemal või sellest sündmusest on kirjutatud sadakond kroonikat. Ma ise olen lugenud paarikümmend, Allik teksti ehk kõiki, neid ei olegi vaja lugeda. Ja. Ma alustasin sellest, et osad nendest tekstidest on digiteeritud ja saadaval prantsuse Rahvusraamatukogu koduleheküljel juba 19. sajandi lõpul prantsuse ajaloolased akkasid kroonikaid vastavaid kroonikaid publitseerima. Ma mäletan seda tunnet, kui ma lülitasin printeri sisse ja esimese hooga tuli seal 500 lehekülge allikteksti, ma vaatasin mõtlikult seda pakki ja, ja kahtlustasin, et sealt on veel midagi tulemas. Aga enamus neid allikaid on publitseeritud ja, ja näiteks on selline suurepärane sari, mida annavad välja inglise ja ameerika akadeemilised kirjastused. Nagu ristisõdade teksti tõlkes. Sellest sarjast on ilmunud kümmekond raamatut ja mulle meenub selline seik. Ma otsisin ühte võtmeteost Põhja-Süüriast kirjutades ja selle on kirjutanud Claudega Enn. Ja pealkiri on siis lassi Riidünaamarlepopteekrosaat või Põhja-Süüria ristisõdade ajastul. Ja ma leidsin Pariisist antikvariaadi, kus väga tõsine, lausa morn mees ütles, et see on väga haruldane raamat. 150 eurot ja siis vaatame, mida teha annab ja naerutasin poest välja. Ja huvi pärast lõin sellesama teose Google'isse ja avastasin, et kurdi raamatukogu Pariisis. On teose digiteerinud ja see on kõigile kättesaadav. Aitäh, internet keskajal sellist asja ei olnud. Oleks pidanud suuri summasid maksma. Aga kui arvestada seda, et keskaegseid kroonikaid on sageli peetud ka mõne poole ehk siis kroonikakirjutaja selliseks oma vaate nii-öelda kehtestamiseks. Kuid allikakriitiline peab olema nüüd nendesamade väga võib-olla hästi kättesaadavate raamatute ja käsitluste lugemisel, et meil ennem tuli, pesin jutuks isegi kohvi kuulus ajalugu, et see on kirjutatud 80.-te aastate keskel ja üldiselt seda vist peetakse juba natukene ikkagi vananenud käsitluseks. Jah, seda kindlasti kroonikad oma olemuselt on kirjandusteosed, et nad kõlavad taga pühalikult ja pidulikult, justkui oleks seal absoluutne tõde, aga see tõde on alati kallutatud, kui me võtame Hendrik kogu Liivimaa Henriku kroonika või Indrek vihjasin 1343. aasta sündmustele. Nüüd kroonika, mis ülestõusust räägi, mis sellest ülestõusust räägib, on kirjutatud väga selgelt. Ordu vaate vaatevinklist on sisuliselt propagandistlik teos. Nüüd kroonikates on võimalik tõde tõde leida, kui lugeda mitut teost paralleelselt ja leida need kokkupuutepunkte. Aga igal juhul ei saa neid sõna-sõnalt võtta. Aga mis mind on köitnud? Kroonikate puhul, on just teatud lugude identsus ja need lood on sageli niivõrd inimlikud, et, et on selge, et neid ei ole välja mõeldud, et need on tõesti aset leidnud. Aga tuleb arvestada tõesti, et autoriteks on enamasti mitte enamasti vaid lausa 99-l protsendil vaimulikud. Ja teose kirjutamise eesmärk ei ole leida ajaloolist tõde, vaid vastavust pühakirjale, jumalikule plaanile. Ja kõik need sündmused on siis justkui sellest filtrist läbi läbi käinud, et neid tuleb lugeda kriitilise pilguga. Ja no nagu küsis ka Pontius Pilaatus, et mis on tõde ja ta ei saanud vastust, et samamoodi, et mis on ajalooline tõde, et kui me näiteks võtame mingisugusele selle kroonikafilmi aastast 1980 Tallinnast me näeme sündmusi näeme, eks ole, et see on nagu midagi rohkemat kui kirja pandud sõda, aga sõna aga mis on seal tõde, eks ole, et tõde on ainult see jah, et selline asi on tehtud ja on tehtud mingitel teatavatel ideoloogilisel kaalutlustel ja me näeme seal inimesi tegemas ja keegi kommenteerib nende tegevust, aga, aga noh, et mis on siis nüüd tõde seal, eks ole. Eesti ajalooga seoses jah, tuleb alati rääkida Henriku Liivimaa kroonikast, mis on ilmselt meie kõigi aeda kõige tähtsam ajalooallikas. Ja kui rääkida selle allika kriitilisest tõlgendamisest on selged kriteeriumid, mida peab alati rakendama, et kas, kui me loeme seal mingitest sündmustest, et kas kirjapanija käis seal ise kohal või jõudis info temani läbi mitme vahendaja kas ta üldse sai sellest asjast midagi teada, kui ta räägib seal, et ja siis eestlased omavahel rääkisid ja tegid seda, seda, et kuidas ta seda nagu teab, eks ole? Noh, selge see, et eestlased pidid käituma seal nagu korralikud paganad käituvad ja tegema neid asju, mida paganad teevad igasugusest oluaegses misjoni kroonikates, ilmselt paganad käitusid samamoodi, noh, seal näiteks, kuidas Virumaal vist olid eestlastel mingisuguseid puust kujude, mis on ja siis nad imestasid, Nad ei hakanud verd jooksma, kui sinna kulle kirvega maha raiuti. Noh, ei, me ei tea, et meil oleks selline puukujude ehitamise komme, aga küll oli selline komme Lääneslaavlastele skandinaavlastega tõenäoliselt see on võetud mingisugusest varasemast misjoni käigus kusagil vendide või Põhja-Poola aladelt. Et selles mõttes kroonika ümberjutustamine on selline vanakooli ajalugu, mida tehti hoogsalt 19. sajandil ja ka 20. sajandi kestel ja siin-sealhulgas ka meil siin Eestis, et oli olemas allikteksti, ajaloolase töö oli siis võtta tee niimoodi ilusti ümber kirjutada, motiveerida ja mitte väga kahelda. Kõiges ja Henriku Liivimaa kroonika vastas mitmes mõttes nii kahekümnendatel kui ka kuuekümnendatel seitsmekümnendatel sellele ajalookäsitlusele, mida, mida ajaloolastelt nõuti. Et jah, kui veel rääkida allikakriitikast, siis noh, seesama see Liivimaa Henriku kroonika on ju Taani vastane propaganda mis on kirjutatud Riia kiriku vaatevinklist ja kui seda sellisena lugeda, siis leiab sealt väga vahvaid tähelepanekuid, mida mina kui kirjanikke väga kiidan Henriku osavust ja nutikust ja näiteks kas või seesama kuulus Tallinna lahing aastal 1219 kus Hendrik ei saa otseselt midagi öelda halvasti Taani kuninga kohta, aga ikka ta leiab sealt mingisuguse nõksu ja ta ütleb seal, et ja siis taanlased teadmata eestlaste salakavalust. Ja noh, see, kellele seda juttu ette loetakse, õigeks, seda ise loeb, aga noh, eks alati rohkem ette võiks ju mõelda, et aga miks taanlased ei teadnud eestlaste salakavalust, aga sellepärast, et nemad ei olnud nendega aastakümneid võidelnud nagu Riia sakslased, nemad ei olnud neid tundma õppinud eestlaste nõkse ja salakavalusi. Nemad ei olnud hukkunud oma verd valanud märtrina paganate maal, vaid nemad olid olnud kuskil mujal sel ajal. Sellepärast nad ei teadnudki sedasama kaaluste, neid, selliseid selliseid taanlasi, alandavaid kommentaare on selles raamatus palju. Nii palju jah, siis allika kriitikasse. Meie saateaeg hakkab kahjuks läbi saama nagu ikka huvitavate juttude keskelt et ma küsiks lõpetuseks ühe sellise võib-olla, või noh, igal juhul spekulatiivse küsimus, aga et sellele võib vastata niimoodi sisetundest lähtuvalt, et et mulle endale tundub, et mõned aastad tagasi või noh, mõnda aega tagasi ilmus päris palju selliseid uusaega või üheksateistkümnendat sajandit käsitlevaid uurimusi värskeid ja, ja justkui siin nagu Eesti kontekstis võeti, võeti need, meie sellised valgustusajastu tegelased uurimise all avaldati nende kohta uusi artikleid. Kuidas teile tundub, kas keskaeg on ka kuidagiviisi huviorbiiti tagasi tulemas? Et kas ta võiks olla järgmine asi, mis nii-öelda moodi läheb või on ta kogu aeg olnud huviorbiidis ja ta ei ole sealt üldse kuhugile kadunudki või kuidas teile tundub, et see suhtumine keskaega praegu on? Keskaeg nagu sa ütlesid, et ta on alati moes bana, lihtsalt ajastupõhiselt selle ajastupõhiselt, kus me ise elame, suhtumine keskaega muutub ja, ja praegu mulle tundub, et keskaega vaadeldakse paljuski läbi ida ja lääne vastasseisu. Aga selline keskajast, harmoonia otsimine kunstis, kirjanduses, muusikas, ennekõike muusikale inspiratsiooni andmine, et seega ega kuhugi mul ongi nagu raske raske öelda, kas ta nüüd uuesti jõuliselt tuleb, et keskaeg ei olegi, ei olegi lahkunud ja ja kindlasti ta ei ole Eestist lahkunud. No Eesti puhul jah, kahtlemata 19.-st sajandist on võimalik leida väga palju olulisi inimesi, kellest saab kirjutada mitmeid raamatuid, et keskajast me lihtsalt ei leia, me ei leia ühtegi eestlastega tegelikult, kui küsida isegi mõne ajaloolase käest nimetada nagu meile 15. sajandi tuntud iirimaalasi, noh, need ei ole praktiliselt noh, mõni oskab nimetada, ehk Volter von Klettenberg ja ülejäänud on on sellisel suurel ajaloopildil või Eesti aeropildil puhtisikulise tähendusega mitte mitte kuidagi välja paistnud. Et, aga ei, vähemalt Eestis ma ei usu, et see keskaeg jah, moest ära läheks või et teda on meil siin nii palju ikkagi meie ümber ja, ja tuleb juurde. Ma arvan, seda tuleb nagu juurde tegelikult. Kui me vaatame Väljakaevamisi Staureerimisi ajakirjades käsitlemisi, raamatute ilmumisi. Et, et minu meelest jah see keskaegne kiht, seda tekib juurde meil kogu aega. Et ma olen pidanud kooliõpilastele viima kesklinnas läbi vanalinnas ekskursioone Melchiori jälgedes, nojah, vot neid jälgi seal väga palju ei ole, aga aga jah, niimoodi. Et no inimestel tundub jah, sa ikkagi huvitab see, et mis seal siis tegelikult oli, et kuidas siis asjad tegelikult olid seal 500 aastat tagasi, et me näeme seda pealispind, aga aga inimesi hakkab üha rohkem huvitama see, kuidas ja mismoodi asjad siis päriselt olid. Omal ajal. Keskaega midagi, mille üle tuleks meil uhkust tunda. Sest see ei ole ainult ordu või siis Riia linna ajalugu, et see on ka eestlaste ajalugu ja siin oli ennem juttu kroonikatest ja nende autentsuse, sest üks mu lemmiklõike Henriku Liivimaa kroonikast sedasama laula, laula, pappi ja, ja selles on need küll väga suur usutavus ja ma arvan, et siin Kõneleb eestlaste hääl väga, väga selgelt eestlaste salakavalus, nii, aga kena aitäh teile tiit. Aleksejevi Indrek Hargla tulemas täna saatesse ja arutlema keskaja üle ja selle üle, mis teid ennast on, on selles ajastus köitnud. Ja saadet jääb lõpetama ka üks keskaja muusikat viljelev ansambel rontellus kuulmiseni.