Vikerradio. Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar ja sel nädalal tuleb meil juttu Lennart Meri juubelinädala puhul, loomulikult Lennart Merist. Päeval, mil meie saade eetrisse läheb, ehk reedel, 29. märtsil ongise juubelipäev käes. Nii et oleme tõesti rõõmsad, et meil õnnestub olla eetris just Lennart Meri sünniaastapäeval. Meie saade ei ole täna otse-eetris, vaid on ette salvestatud tõttu, jääb ära kultuuriajakirjanduse tutvustus, aga ma usun, et kõigil on juba nüüdseks selge, et reedeti ilmuvat Sirp ja Õpetajate leht. Ja üldse ilmub Eestis väga palju sisukat kultuuriajakirjandust, nii et tasub ainult oma sammud poodi seada ja sealt endale need soetada või veelgi parem tellida koju. Meie aga hakkame kohe saatekülalistega rääkima. Lennart Merist. Osar. Jätkub kultuurisaade vasar ja vasaras hakkame nüüd kohe rääkima Lennart Merist kahe inimesega, kes on Lennart Meriga ise lähemalt ka kokku puutunud. Minuga on siin stuudios diplomaat ja kirjanik Jaak Jõerüüt, tere Jaak. Tere ja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Tere Toomas. Tere. Mina olen siis saatejuht Maarja Vaino ja ma mõtlen, et kuna see vasarasaade sai välja kuulutatud et meie põhi niisugune fookus on Lennart Meril kui mõtlejal, et siis ma võib-olla küsingi esimese asjana kohe, et, et kuigi mõtleja tiitlit ei ole Meri puhul tingimata alati kasutatud ja ta ise ilmselt ei kasutanud seda kunagi enda puhul. Ikka filmimees ja raadiomees, ajaloolane, poliitik, riigimees. Kuidas te iseloomustaksite Lennart Meri kui mõtlejad, kas tal oli süsteemne mõttemaailm, kas, kas ta oli? Jah, kuidas te seda iseloomustaksite hakkame sinust peale toomas? Huvitav küsimus sellepärast et tal oli kindlasti süsteemne selles mõttes, et hävitada oma tegutsemine presidendina. Aga kauda juba ka, kui ta tegutses enne filmimehe kirjanikuna olid jama süsteem korrastatud, Nõmbatas haaravad, Eesti on kõige tähtsam on keskne, ta pidi jutustama eesti suureks. Erilised võimalused avanesid muidugi poliitikuna president riigipeana, aga neid võimalusi eesti suureks rääkimiseks, Eesti tutvustamiseks maailmale ja eesti koha selgeks tegemiseks, et Eesti kuulub Euroopasse, et üldse eestlased on kõige vanem rahvas üldse siin Euroopa Euroopa kontinendil, et see, see selles mõttes oli see, mõtlesin seda kindlasti korrastatud ja sellised aated, ideaalid, mille poole ta oma tekstides püüdles olid korrastatud, aga teisest küljest oli ta muidugi muidugi ka paras vabamõtleja. Ta võis tema mõttelend sedasama üldise ütleme siis nii-öelda diskursuse sees oli väga erinev. Et ta võis lennata kõrge kaarega väikeste asjadega väikestes asjades suurte laiade juudistustele, nii et nii et ja sellele lisandub veel ka paratamatu detaaliga tegelenud loominguga loomeinimesele iseloomulik vaba mõtlemise kvantori. Sealjuures. Kuidas sina jaks seda omalt poolt täiendaks, ma hakkasin mõtlema selle sõna süsteemne üle just tänase päeva kontekstis praegusest tekstis, kus hästi palju pruugitakse exceli tabeli kujundit igasugustes kontekstides ja ma arvan, et paljudele inimestele seostub süsteeme millegagi, mis, mida võimalik panna exceli tabeli tüüpi. Ma ei tea nähtustesse või süsteemidesse kuid kui ma mõtlen lennati süsteemsusesta, siis see on hoopis midagi muud. Mulle tundub niimoodi, ma arvan, et need inimesed, kes temaga tema perekonnaliikmed, kes temaga koos elasid või, või need, kes tegid, ütleme, aastate kaupa filme temaga koos näeksid võib-olla teda teistmoodi. Aga minule tundub, et temast skeemi üks vundamendi suur tükk vundamendist on ajalugu. Kui ma tagantjärelegi olen lugenud tema artikleid ja kõnesid, Need on ju õnneks ilmunud kõika paksemates vähemates raamatutes siis hästi torkab silma see, kuidas ta mingisugusel hetkel kõnet pidades kusagil kodumaal või välismaal pühendab selle kõne kuulajatele, kes on just parajasti seal mingisuguses saalis kusagil aastal 98 või 2001 või millal tahes. Kuid samal ajal ta põikab peaaegu alati ajalukku ja leiab need niidiotsad, kuidas see hetk või see kohta ühendada mingite ajalooliste faktidega sealhulgas ilmtingimata, kui vähegi võimalik, on siis muidugi ühendada see see ajaloo fakt Eestiga või siis Eesti ja Euroopa või mõne konkreetse euroop, vabariigi või mõne muu maailmakohaga. Eesti ja ühendus muu maailmaga oli üks tema. Ma ei arva, et süsteemi osadest vaid üks tema eesmärkidest. Aga jah, ajalugu on see vundament, mis, mille peale minu arvates väga palju lennati mõtlemisest toetuda. Tegelikult võiks korraks siit sellisest väga üldisest abstraktsest küsimusest, et missugune võis olla Lennart Meri mõttemaailm hüpata teisele tasandile ja juba tuligi ilusti välja ka see, et te olete ise olnud nendes ruumides, kus Lennart on oma kõnesid pidanud, kus ta on oma mõtteid avaldanud, tema mõttelennuga vahetult kokku puutunud. Kuidas üldse Lennart Meri ka olete te mõlemad siis kohtunud, tuttavaks saanud, milline on olnud teie suhe Lennartiga, et ma tean, Jaak, sul oli üks väga ilus mõte, soov üks katkenud käte lugeda. Ja mul on alustada kaugemalt, kest katkenud tuleb kohe otsa. Näidati ka niisugune lugu lihtsalt, et me oleme nagu kirjanikena olnud kolleegide, nii et see meie ühine buss ja mingis mõttes ühine tegevus või ühised tegevused ulatuvad puhtpraktiliselt kuskil 70.-tesse aastatesse, siis möödunud sajandil, aga seal on veel pikem niit. Lühidalt öeldes, minu üks vana orgudest oli nimega Ottogranta ja tema oli Eesti vabariigi diplomaat. Lennarti isa oli teatavasti vana Georg Meri oli ikka teatavasti Eesti vabariigi diplomaat. Ja pikemalt rääkimata, nad olid sõbrad. Nii et see kaudne ühine osa ulatub kusagile pätsu aega. Aga siis jah, hilisem aeg ühendas meid veel niimoodi, et siis tuli see poliitiline ülemineku aega laulev revolutsioon, siis sai väga palju asju koos tehtud, koosoldud erinevates organisatsioonides või, või üritustel. Ja edasi tuli siis niimoodi. Lennart oli Eesti vabariigi üleminekuaja välisminister ja siis ta oli nii kuu, Eesti sõjajärgne esimene suursaadik Soomes 92. aastal ja siis sügisel sai ta presidendiks valitud Eesti presidendiks ja siis juhtus niimoodi, et saada tõsi ja vabariigi valitsuse. Lennart ise määrasid mind siis Helsingisse Eesti saadikuks Soome pärast, Lennart. Ja vot siis sellel perioodil, kui ma olin Soomes suursaadik ja lennata isiklikud sidemed Soomega, pluss Eesti vabariigi just nagu fööniks tuhast tõusnud Eesti sidemed Soome vabariigiga, need olid nii tihedad, et vot seal puutusime lakkamatult kokku kui Helsingis põhiliselt tal oli sinna väga palju asja. Nii mitut tüüpi visiitidel, eratöö riigivisiitidel kui ka läbisõidul muudesse maadesse, sellepärast et toona käis ikka väga palju lennuliiklust läbi Helsingi Vantaa lennuväljal. See oli niisugune kirjeldus, mis lubab mul. Eellugu, mis lubab mul puhta südametunnistusega öelda, tean jah, lennata siis natukene rohkem kui kaude mõned inimesed, kokkupuuted on väga palju. Igaüks saab aru, et mingisugune niukene, ametlik intervjuu on üks asi ja teine asi on, sa sõidad, sa veedad lõputuid Tunde temaga kuskil lennuvälja Pippis, selle tõstet aeg kulub ja lennuk ei lähe ja nii edasi ja nii edasi. Ja lennatistan, nüüd tuleb see tsitaat, mille ma välja valisin, temaga on niisugune lugu. Et 10 aastat tagasi, täpselt 28. märtsil olin mina Riias ja kirjutasin romaani õhtuti päeval, ma olin Eesti vabariigi suursaadik Lätis ja romaan muutlik on nüüd ilmunud eesti keeles, aga siis ma alles kirjutasin teda. Ja 28. märtsil olen ma kirjutanud. Niimoodi vihm päev läbi, homme saaks Lennart Meri 80 aastaseks, kui ta elaks juba täna on press täis lugusid temast homme ilmselt veel rohkem, kõik nurgad on pidulikuses punnis, nii et hiir ka läbi ei lipsa. Müüti tehakse ikka müüti. Müüti on inimestel hirmsasti vaja, seda ma näen, midagi pole parata, kui mäletad lihast ja verest inimest, siis paneb müüt muigama. Aga olgu, peaasi, et naad ühel päeval ei katsu kogul Lennortit saksa täpsusega ära seletama hakata. Sellest tuleks välja vene vale. Ja vaat see viimane lause selles tsitaadis on see, mille üle võiksime täna mõtelda, et kui me räägime niimoodi, et missugune lennati, mõtlemine, süsteem või mis, millele ta toetus ja nii edasi siis mina küll ütlen omalt poolt. Ta ei kavatsegi lennati nii-öelda vaimset pärandit skalpelliga lahkama hakata ja mingisse suurde Exceli tüüpi süsteemi panema hakata. Sellest ei tule mitte midagi välja. Ta oli riigimees. Tal olid kindlad eesmärgid ja kavad ja plaanid ja ka kindlasti oma raamatute filmide tegemisel. Enne seda. Aga ennekõike oli tema hing loomingulise inimese hing. Nii Toomas, kuidas sina sellele nüüd siis omalt poolt Panin sellised kriteeriumid ette, et juba iidamast-aadamast Lennart isa ja tema vanad sugulased olid head sõbrad. Ja mis mul selle vastu jätkata elu on. Ma võin vastata hoopis hoopis Pikema ühise ajalooga, et Me oleme lännatagi elanud silmaal. Ja et me oleme tegelikult see kõik teinud, et see on üks lennati laenatud mõtte. Et eestlased on kõige püsivamalt elanud paikne rahvas Euroopas tuv olles siis kaude kaudu, võib öelda, et oleme meiegi siin stuudios raadiokuulajad Äravdamatega ja tema sugulastega siin juba 50 katkematult järjest, aga see nali naljaks, aga kuna ta tõsiselt, millal me veenatega kokku puutusin, siis ma teise ametiaja, kui merel president siis teise ametiaja elasem võib öelda lennati kõrvaltoas, sest ma olen ameti poolest tähendab nõunik mis tähendas siis seda, et minu töökabinet, mida ta spetsiaalselt siis sisustus pärast olevaldadest kodele, amet vannutatud Kadrioru lossis paiknes täpselt lennati isikliku korteri ukse taga, nii et iga tööpäev algas ja lõppes tal minuga. Ja ühesõnaga mul oli kokkupuuteid tema teise ametiajal lakkamatult ja kogu aeg, nii et ma mäletan ka seda, kui reisisime kusagile kaugele maale, siis väga tihti kohtasime Jaak Helsingi lennujaamas vanda lennujaamas istusime seal ja siis tervitasime. Kuidas siis on, et mis olukord Soomes on, siis lähevad luga selge sõnumilehte ja siis sõitsime edasi-tagasiteel, võibolla kohtume jälle, härra suursaadik pidi jälle sõitma oma. See oli ka mu tööpost, oli see vot, see on nüüd niisugune oluline, protokolliline, poliitiline ja nii edasi. Täpsustus see ongi Tsee saadiku töö siiski on jagu, riigipea sõidab sul riigist läbi, siis sa lähed raudteejaama, lennujaama või kusagile talle vastu, sellepärast et sa oled siis temaga. Aga Jaak, sa mainisid, et sind ajab muigama, kui inimesest tehakse müüti, aga teisest küljest Lennart ise oli ju paras müügimees, et et tal on üks väga toreda pealkirjaga artikkel või mõtisklus mis kannab pealkirja, kus lõpeb luule, kust algab ajalugu. Kas me nagu võime olla kindlad, et ta oma käsitlustes ütleme siis niimoodi alati seda piiri pidas, et näiteks hõbevalget ja hõbe valgematoni omajagu kritiseeritud teisest küljest on see käsitlus, mis on meile väga hingelähedane ja mis, mis meile tegelikult meeldib. Võib-olla noh, ütleme siis, kas hoolimata või tänu sellele luulelisele läheduses lähenemisele Ja muidugi, eks ma pean nüüd veel natuke seletama, see, mis muidu müüdisse suhtunud, mida ma tahtsin öelda, et muigama ajab, aga mitte sellepärast, et müüte ei oleks vaja, müüte on väga vaja, seda ma ka siinsamas väikses väikeses lõigus ütlen. Ja mõju majandus ainult sellepärast, et ühest eriti seatüüpi niisugusest väga mitmekihilisest vaimu inimesest, poliitikust, riigimehest, filmimeest nii edasi ühest sellisest keerulisest inimesest luua müüti on võimalik ka, aga loomulikult see ei peegeldamite kunagi kõike seda, mis temas on. Selles ongi see muigamise kohta mitte kunagi, see müüt, ammenda, kõike, mina ei, ja ma ei ole nüüd niisugune muinasjuttudele ja, ja mütoloogiat spetsialiseerunud inimene, aga ma arvan ka, et kui me mõtle tõesti mingitele antiikmütoloogia tegelastele, siis usun ka, et see uus näiteks peajumal Jupiter Rooma Rooma maailmas on ka niisugune, kellest võib-olla lühidalt võiks midagi väga selgelt öelda, et tundub, et väga ammendavalt, aga vaata, kas kultuurisaade sobis raamatuid meenutada ministri joonel kirjutas ka pikki lugusid antiikmütoloogiategelastest ja seal sa näed seda, seda vabadust, mis erineb klassikalisest legendist, kuidas seda on võimalik käsitleda, rääkimata nüüd Hollywoodi filmidest, muidugi. Nii et jah, Lennart loomulikult. Ma arvan, et temaga ise. Ja kui on tavaks öelda, et kuskil seal kus iganes ta praegu viibib tumeaine keskkonnas kui ta, kui ta sealt moodi jälgiks meid, siis ta muigaks selle müüdi loomise kire üle, aga see on väga inimlik. Sellest ma räägingi. Kui see oleks tähtis ja see oleks inimlik põhjus sellest rääkida. Las olla, las olla müüt, aga jah, müüti ammenda, kõike, lennatit ei ole mõtet proovida absoluutse täpsusega lõpuni ära seletada. Mina arvan, et Lennart Meri ongi ise saanud müüdiks ja see on mingis mõttes garant või tagatis selleks, et ta jääb Eesti riikluse ja eesti rahva ajalukku püsima tänu sellele, just et temast on saanud müüt ja ja Jaak jõudis elegantselt ennast juurest väga kiiresti. Zeusi ja Jupiteri, need, ma ei teadnud, kes ta seal mõõtu müütilist ilmtingimata annavad, kindlasti Eesti suurte meeste. Ma tänagi mõtlejastuva küsimusele mõtleja suurte mõtlejate sekka ta sekka kuulub. Mis puutub nüüd juttu sellest ajaloo ja luulevahekorras? Tsitaat iseenesest läheb edasi nõnda, et lennata ütles, et ajalugu lõpeb või vabandust, ajalugu algab sealt, kus lõpeb luule. Vahel, nad riivavad teineteist just teine pool sellest lausest on eriti oluline, et see riiva, mine see, et need jutustused, see ajaloo käsitlus sellest eestlusest ja selle olemusest siin, et me oleme siin kündnud põldu 2000 aastat järjepanu ja ja see, et me kuulume Euroopasse ja see, et me oleme, meie maastik on täiskohanimesid ja me peame seda ettevaatlikult sellesse suhtuma ja see kõik, et see kõik noh, kui sa vaatad seda mingisugusel üldisemal kaugemal tasandil, siis hägustuvad lähemegi suurematesse süsteemidesse tuleb välja meil muistset vabadusvõitlust, tegelikult ei olnud seal mingi suurema protsessi mingisugune alamosa võidab vabadussõda ei olnud, et seal on mingi suure ilmasõja mingisugune saba otseselt kuskilt, et kuskilt andmeid rahvuse ja riigi ülesehitamiseks vajalikud ka sellised müüdid, mis tegelikult loovad ja üldse annavadki innustuse, selleks, et üldse oleks võimalik rääkida iseseisvas Eesti riigis, et noh kas kuulsamaid müüdi loojaid oli ju ka lubatriaga Ta ta Carl Robert Jakobson ja tema seitsmesajaaastase orjajutud, mis samuti kõnedest välja tulid, et mis tegelikult ju pärast andis vabadussõja lõpus veel tohutud tiivad landesveeriga võitlemisel, nii et et ma arvan, et see vähemalt on nõnda mõelnud kirjaniku filmimehena enne ja pärast seda jätkanud et võib-olla ortodokssed, kuidas öelda, globaalajaloolased? Võib-olla ei vaata sellele mitte liiga liiga lahke pilguga peale, aga eesti rahva kestmise ja edasiarenemine tulema. Kuidas on sellel oma väga kindel keskkonna roll? Kindlasti ma ütleks veel selle müüdi teema puhul paar sõna kindlasti on ju ka hõbevalget Ta lennuti enda teadlikku loomingut võimalik vaadelda kui müüdi loomist. Ehkki tal on võimalik veel veel ja veel mitut. Ja samuti tuli mul siis veel, ehkki ma ei, isikupärane paralleel nagu Jupiteri puhul ei ole, aga siiski kui me mõtleme veel mõnedest eesti müütidest, siis vaidlus Konstantin Pätsi rolli üle on ju ka võtnud. Nii siuksed mütoloogilised mõõdus vaidlus juba ise muutunud omamoodi niukseks vaidluseks müütide aluspõhja üle, mitte nii palju enam isiku üle, nii et see on jah, muidugi see on, see on vajalik, aga nüüd tuleks tarvis ühes asjas Toas sinu abi. Ja ma vist ei eksi, kui ütlen, Norman Davis oli, see on see ajaloolane, kes keda me võiksime nüüd sellesse konteksti selles mõttes tuua, et tema raamatuid lugedes näeme ju seda teadlikult seda välja ütelnud lühidalt, et ta teadlikult Ta proovib et niipeavooludega ajalookäsitluses kaasa minna. Ja sellepärast ongi ta väga huvitav tuntud ja Davis kuulusega lennati tuttavate autorite a-. Vot seda ma ei teadnud. Nii et see on, ma ei usu, et ma arvan, ikkagi seal on see poliitiline just nimelt rahvuse looma või ütleme, Eesti Eesti eneseloome aspekt keskne teema puhul, et ta neid lugusid nõnda jutustas ja siiralt Eesti rahvas kaasa kutsus, nõnda mõtlema. Ja no kui veel siin müütide teemal jätkata, siis mulle nagu tundub, et see hõbevalge ja Hõbe valgema üks funktsioon on ikkagi olnud noh, eriti nõukogude ajal hoida kinnistada ka just nimelt seda Eesti identiteeti. Ja ta kuskil on ka ilusti öelnud, ühes oma oli see kõne hetkel ma päris täpselt ei mäleta, mis see formaat oli on ka öelnud, et ei tohiks nagu karta seda sõna identiteet ja ta ise ju kirjutab sellest päris palju. Ja, ja samal ajal ütleb ta ka seda, et et ajaloolasena on tema meelest, et võib-olla ja, ja võib-olla ka selle identne liteedi seisukohalt on, on kõige huvitavam aeg üldsegi mitte see, mis on kirja pandud, vaid muinasaeg, et see on see aeg, kui kui inimene sai, tsiteerin, ellu jääda ainult tingimusel, kui ta oma isa ja ema oma eelmise põlvkonna kogemusi oskas talletada, ühtlasi filtreerida. Ja, ja ühtlasi ütlesid aga, et see, kui kogu maailma raamatukogu mahtus ühe ainsa inimese pähe, et kuidas siis tundub, et et kas, kui kui meri oma oma ka reisida ja kõige muu kogemuse pinnalt seda hõbevalget. Ja absoluutselt minu meelest võib seda müüdiloomeks nimetada, kui ta seda kirjutas. Kas, kas see muinasaega minek nii-öelda või noh, sellisele väga varasesse aega minek oli, oli pigem tema jaoks oluline just sellest identiteedi seisukohast või ka seetõttu, et kuna see ei ole kirja pandud ajalugu, võimaldas ta seda just nimelt müüdilikult ja loovamalt käsitleda, et, et seal ei olnud mõnes mõttes nii täpseid etteantud allikaid, mille puhul sa igal juhul oled seotud ja ei saa enam noh, nii-öelda luuletada. Noh, küllap see teine aspekt ka kindlasti, kuigi noh, seal on ju seal on ikkagi jutustused sellest pütiase reisidest ja põhjamaale, Ultima Thule otsingutest, nende nende kirja pandud allikate seosed ajalooga, mis on tuletatud, nagu sa ütlesid, et tuletatud ajalooga ehk siis minek nendesse kohtadesse, kus ainult suulise pärandi arheoloogilise materjali ainese põhjal võib järelduse teha, aga ma arvan, et keskmine oli ikkagi see esimene pool. Et asi on selles, et kui seal allikaid ei ole, see on hea seal laamendada, mitte seda ei mõelnud ta mõtlesingi ümber pöördute. Tegelikult ka. Me olemegi kuulamegi tegelikult Euroopas, Euroopat tegelikult ongi identiteedile summa, mitte mitte nivelleerub asi, et Euroopa keskne tugevus ja see on üks oluline lennati mõttevool lausa, mis ta, mis teda kogu aeg helistas, on see, et väikeriikide on tähtsad ja Euroopat teevadki tugevaks ja kultuuriliselt kannusest identiteetide paljusus. Et ma, kui tohib tsitaadile oleks praegu ette, mis seda kokku võtavad, tsitaat algab nõnda. Olulisemateks Euroopa kodukriteeriumidega on ta kultuuriline mitmekesisus, milles on välistatud nivelleerimise peale surumispoliitika ning avatus, vastuvõtlikkus ja respekt teiste kultuuride suhtes. Tsitaadi lõpp, et see on, see, näitabki seda, et see on üks näide lihtsalt oma väga-väga paljudest köidetel kokkuhoidlik tsitaate tuua sellest, kui tähtsad on üksikud identiteedi, mille summa annab Euroopa tugevuse. Lisaks siia nüüd ühe vaatenurga. Kui me räägime hõbevalgest ja, ja lennata reisiraamatutest ja siis tema filmidest soome-ugriteemalistest muudest, siis peame siiski niisuguse realiteedi dimensiooni juurde tooma, sellepärast et. Ta tegi ju okupatsiooni ajal Vene ajal. Ja kui nüüd äkitselt hüppame siia uude aega iseseisvusaega taastatud iseseisvuse aega, siis märkame, et ehkki see ajaloo huvi ajaloopõhi, see ka mitte kusagile, siis millise kirega ta pühendus mitte nii palju muinasajale, vaid just nimelt sellele kõigele, mis puudutab Eesti poliitikat 20. sajandil. Ehk teisiti öeldes ei maksa unustada, praegu ma saan aru, et noored inimesed ei taju seda kuidagimoodi, et et okupatsiooni ajal olid lihtsalt sul piirid ees, millega sa võisid tegeleda. Ja kahtlemata kõige vanemad ajad olid need, mis ei olnud liiga tuli, palavad. Ma ei ütle, et nad sellepärast olid vähem huvitavad, aga noh, Jaan Kross on kasutanud täpselt samadel põhjustel väga palju arhiiviandmeid. Aga oli asju, millest ei olnud võimalik rääkida. Konstantin Päts ise ei olnud võimalik rääkida, Lennartil ei olnud mingisugust võimalust avaldada Vene ajal arvamust, mida ta tegelikult pätsust arvab. Ja pehmelt öeldes nii palju kui mina olen aru saanud pätsusta. Pätsu suhtes oli ta kohati väga kriitiline näiteks, aga see on kõik niuke uuema aja kontekst, millest me võime rääkida ja kui me vaatame seda seda uuemat aega ja siis tema hästi mahukat pärandit, mida ma juba mainisin, on artiklid ja kõned riigi inimesena riigimehena siis see on paganama huvitav, kuidas siis kõike, kuidas ta pühendus õigusriigi loomisele, kuidas ta pühendus võimude tasakaalule väga poliitilistele, juriidilistele ja poliitfilosoofilistel küsimustele. Nii, aga meil on saateaeg nii kaugele jõudnud, et vahepeal kuulame muusikapala, milleks on Rene eespere ärkamise aeg ja selle laulu valis välja Toomas Kiho. Kas sa tahad Toomas seda kuidagi kommenteerida? Tegelikult on see nõnda, et me juba sellest juba rääkisime, miks ma valisin eriti see, kuidas laul algas, algab need esimesed sõnad seal, et Meri siin seisma ja ei mõtle mitte Lennart päris meri jäi seisma ja kaldast algas maa ja kuidas siis eesti rahvast lahti jutustustas ja tema kõnedest tuli tühjale maale asus siia ja temast sai. Temast sai Euroopa vanim rahvas, sellest oleme rääkinud, sellel mõtet korrata, kuuleme laulusõnu, kuuleme. Jätkub kultuurisaade vasar, kus räägime kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdi ning ajakirja akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ka Lennart Merist kui mõtlejast aga ka kultuuri ja, ja Eesti riigi mõtestajast ning Rene eespere ärkamise aega tuli meil juttu ka sellest, et et oma filmid ja ka paljud raamatud ja raadiosaated ja nii edasi tegi Lennart Meri nõukogude ajal ja siis ei saanud päris kõigest rääkida ja kuna meil on olnud siin saate eelmises pooles päris palju juttu ka sellest identiteedi küsimusest Eesti kui väikese riigi eksisteerimise võimalustest ja nii edasi siis mulle endale oli nagu mõnes mõttes kuidagi üllatav avastada, ühestame artiklist mõnes mõttes väga lihtsat, lihtsat tõdemust. Et nõukogude ajal, kui lääs oli suletud, pöördusime itta või noh, et tema ise siis pöördus ritta, sugulasitta sugulasrahvaste poole. Ja, ja tõesti, see on ju mõnes mõttes väga loogiline, aga ma kunagi ei öelnud seda seost iseenda jaoks loonud, et noh, ma pidin seda tema enda enda tekstist lugemas. Aga, aga samal ajal esitab Meri ju ka väga huvitava küsimused, kus siis kus siis lõpeb ida ja, ja kust algab lääs, et, et see on mõnes mõttes küsimus, mis, mis on kogu aeg meil jätkuvalt õhus. Kohe tuleb meelde sel puhul üks teine kirjanik Milan Kund ära kes on sellel samal teemal kirjutanud huvitavaid esseesid ja oma konkreetselt juba, et kus kohas on viinud, kuskohas on Bratislava see kuldne näide. Et mida tunnetuslikult tomiini peetada kõvasti, alati eriti raudse eesriide ajal lääneks ja, ja mis tegelikult kaardi peale vaatad, et seenior retslova vahel pole mitte mingisugust vahet, et kus tegelikult nii-öelda Euroopa keskus asub, aga näe, siin on hästi palju niukseid, tunnetuslike asju mängus selle ida ja lääne puhul. Ma tahaks ikka natukene lähemale kaasajale kohe minna ja tuleb meelde veel üks, üks eks täiesti kaasaegne inimene, Briti ajakirjanik Edward Lucas'e, kes hiljuti D kirjutas väga toreda, lühikese artikli, isegi essee konkreetse konverentsi pinnalt kus tema, Brittina inglasena on märganud seda, et ida ja lääne niisugune vastandamine, jaga võrdlemine või vahetõmbamine on juba minevik, on ajast maha jäänud, et me Euroopa puhul lõuna ja põhjaerinevustest on palju rohkem põhjust rääkida ja Lukas oli see, kes oma kogemuste pealt väga hea, ütleme, et Ida-Euroopa ja ka Venemaatundjana nii-öelda ajalootundjana oma kogemuste pealt. Ta ütleb täna niimoodi, et tegelikult tundub tollase Ida-Euroopa just eriti põnev. Kuidas ta lendab koju tagasi oma ühendkuningriigi nimelise saare peale ja tundub, et ta lendab kuskile äärealale. Isegi saad aru, miks ma selle mängu võtan, see, see, mis see viitab sellele, et miks ma seda räägin, et väga kiiresti muutuvad teatada asjada eriti praegusel ajal ja ma arvan, et Lukase niisugune tähelepanek ja see teemakäsitlus meeldiks Lennart praegu väga. Et mitte takerduda vanadesse aegadesse ja kinnistunud arvamustes hoiakutesse, see muutub tulijale sihiks päeva jutuks hiljuti. Sõpradega hakkasid loopima, noh, et 15 sekundit kuulsust, kus me selle saame, et praeguse aja tempo niimoodi siis meenutasin seda, et kust see fraas üldse käibele on läinud. Kuulus kunstnik Andy Warhol kuuekümnendatel aastatel teatavasti selle fraasi ülemaailmset lendu lasi, ainult et siis oli selle fraasi sisu see, et igaüks on tulevikus kuulus 15 minutit. Ja äkitselt on võimalik selle kaudu, mis praegu tihti öeldakse ja see, mis Andy Warhol õpetas kuuekümnendatel aastatel tajuda, kuidas tõepoolest mingisugune inimlik aja mõõde ja ajatempo muutunud. Siis oli see loomulik, praegu tundub 15 minutit pikk. Nii et selle selle mitmekihilise äikeserepliikide joru moraal ongi see, et ei tahaks kuidagimoodi kinnistada ainult muinasaegadesse. Ja ma ütleksin siin ma sirvisin vahepeal paar tsitaati ja ja siin oli enne juttu ja me teame kõik väga hästi tänati. Üks asi, mida ta tahtis juurutada, on see, et Eesti kuulub Euroopasse ja küsimus sellest piirist küsimust, kuhu, kus algab ida, kus lääs siis näiteks selline tsitaat, et Euroopa ei ole geograafia, Euroopa põhimõtete ühtsus ja põhimõtetele truudus, põhimõtted kujundavad geograafiat, geograafia ei kujunda põhimõtteid. Selline siinsele tsitaat lõppedes selline idealistlik vaade, idealistlik vaade Euroopale. Et sellist, sellist laadi mõtet, et et meil ei ole võimalik minna tagasi. Noh, veel üks tsitaat, mis vastab, ma ei hakka siin pikalt jalutama tsiteerinud, kurna, tsitaat on praegu käepärast, siis nõnda. Tsitaat meie ees on väga lihtne silmapiir ühte suunda märgib tuletorn nimega Euroopa ja teises suunas Ankarid, mille nimi on meil nende 50 raske aasta järel hästi teada, kolmandat teed maailmas ei ole. Ei ole ka Eestile kolmandat teed. See näitab siis, kuhu siis lähemat püüdis Eestit pajutada, praegu rakust välja vaatame, võime öelda, et sinna, et ollakse õnneks absoluutselt täiesti nõus, aga nii palju tuleb juttu Euroopast, siis ma lihtsalt oma nii-öelda eelmise elu tõttu üle 20 aasta välisteenistuses selle hulgas ma olen aastaid pidanud elama erinevates riikides välisriikides ja töö tõttu ka lihtsalt põhjalikult rändama nendes. Et selle noodiväärtuste pinnalt ühtse Euroopa juures tuleb alati ikkagi omal aruanded ei ole kadunud kusagile ja ma arvan, et ei kao kusagile. Sedasama joopa nimelise nähtuse. Niisugune mitme kihilisus ja, ja väga suured erinevused. See on täiesti selge, et ütlen oma kogemuse pealt, et Malta, Küpros, Itaalia või Soome, Rootsi või siis kuskil Hispaania, Portugal, Tšehhi, siis on kõik nagu maailma mastaabis hästi väikene territoorium. Väikene poolsaarel väikene koosa nagu jah, võib öelda, aga millised erinevused inimeste mentaliteet teedis hoiakutes, skulptuuris, ajaloos ja jumal tänatud, saab, seal on sellest me oleme see, kes on põlu alguses, see on võlu, ongi Euroopa tugevus. Euroopa tugevus ja üks huvitav mõttekäik veel, mida laenata väga mitu korda ju mainis, on see, et mitte eesti lahkunud Euroopast vaid Euroopa lahkus Eestist mõeldes aastat olles 40, see on väga huvitav. See on väga huvitav selline nending, millega ta tõmbas nagu vikatiga Lääne-Euroopa publikult jalad alt, kui ta seda seda ütelda täiesti õige. Aga omamoodi fenomenaalne ongi ju see, et, et tõesti ta oli keskendunud hoopis teistele asjadele kui mõnes mõttes poliitikale, aga ta oli otsekui sündinud poliitik, et ta poliitikasse läks, vähemalt pealtnäha tundub, et ta sai sellega hakkama, nagu ta oleks nagu seda peaproovi teinud terve eluaeg. Oksastas laval, ma arvan, et see ongi ekslik väide, see esimene vaade ongi ekslikest, ta oligi tegelikult poliitika nagu Jakena ütles, et vene ajal Lennart armastas öelda vene ajal ei saanudki poliitika teistmoodi teha kui jutustada eesti rahvuse igikestvusest läbi muinasaegsete lugude ja läbi sugulussidemete teiste soome-ugri rahvast, aga see oligi tegelikult poliitika ja minu väide alguses on olnud ja selle uuesti, et et see lihtsalt meetodeid või need vahendid olid teistsugused aastatel 1970 80 92000. Need vahendid olid erinevad, aga see eesmärk, mille poole püüelda tema puhul sama küsimus on ka selles, et kas ta oli kasvanud sündinud-kasvanud selleks kahtlemata mingis mõttes oli, seda kinnitavad ka faktid. Hüva, niimoodi juuksekarva lõhki ajades võib ju diplomaatile poliitikal vahet teha ja seal ongi poliitikud teevad poliitikat, diplomaat, diplomaadid peavad, kuulamispoliitikud ütlevad aga siiski nad on nagu sukk ja saabas seotud omavahel ja kui mõelda seda, mida praegusel ajal ju, et Eestis ka väga palju räägitakse ja tõsiselt ja loomulikult, et kui palju algab kodust, mis tuleb lastele kodust kaasa või ei tule. Kas isad-emad praeguse aja teemad saavad või ei saa hakkama lasteaia nutivaimustuse ja sinna maailma uppumisega ja nii edasi ja nii edasi, kas nad oskavad eesti keelt lastele juurutada või lasevadki lapsed allavoolu niimoodi maltsa inglise keele peale sõitma? Lennat meenutamist nendele, kes ei tea, saiu kasvada ja koolis käiagi Pariisis ja Berliinis ja Siberi avarustesse Siberi lavastustes niikuinii see tuli veel sinna juurde, nii et. Ja diplomaadi perekonnas Siberi avarustes küll mitte enam diplomaadid perekonnanimi pole selle endise diplomaadi perekonnas, nii et vaat need kontrastid ja need asjad, mis tulevad sulle lapsepõlvest kaasa, nii või naamoodi, need kahtlemata mõjutavad, nii et ta jah, kasvasin siuksel poliitiliselt peenral ja mis on teda, ma ei tea nüüd, kas siis diplomaadi või poliitikuna iseloomustab, on just nimelt see ta nagu ma enne nimetasin, kus ta tõmbas Lääne-Euroopa publikud jalad alt ära selle väitega, et Eesti ei lahkunud Euroopas tööd Euroopa Eestist. Siis ta armastas need samasuguseid asju teha ka konkreetsemalt, näiteks ma loen, kui tohib veel ühe tsitaadi ette, et mis kuidagi väga aktuaalselt külake praegu see on nõnda, viimastel aastatel on palju räägitud multikultuursusest nagu imest või uudisest. Nii Poolal kui Eestil erinevalt mõnestki Lääne-Euroopa suur rahvast on kultuurilise mitmekesisuse kogemus sajanditevanune. Võib-olla võime multikultuursus Lääne-Euroopast lõpetada, selle asemel, et miseda, minna neilt õppima ennast. Nii et see kõlab kuidagi väga aktuaalsed. Seda ta on öelnud Krakowi ülikoolis asi tähendab poolakat poolakate eneseuhkust kihutades 1098. aasta aprillis. Ja no see on tõesti väga aktuaalne sõnum, aga minu meelest üks väga aktuaalne sõnum käisid jalgu jutus ka läbi ja see keeleküsimus, et kui neid, Lennarti artikleid, esseid, kõnesid lugeda siis ja, ja Eesti ja identiteedi, mis minu meelest on tema tõesti sihuksed, kinnisteemad, mille juurde ta pidevalt ja pidevalt pöördub tagasi. Üks kinnisteema on ka eesti keel ja eesti kultuur ja, ja ma ise puutusin hiljuti ühes kirjavahetuses kokku päris hirmutav tavaarvamusega, kus leiti, et et noh, et eesti keel ja kirjandus marginaliseerunud nagu hobutransporti ja et sellele koolis ressurssi kulutada on asjatu, sest et see nagu noh, ühesõnaga ta niikuinii hääbumisele määratud ja ja mõtlesingi, et küsin kohe teie käest, et kui te nüüd kujutate seda Lennart Meri ette, kellel on niisugune väide nagu esitatud, et, et mida, mida sellistele väidetele, mida kahjuks ikka ja jälle kuuleb ja mida noh, paratamatult peab tõrjuma, sest et muidu nad jäävad kuidagi kõlama. Mida meri vaimsuses võiks sellisele mõttele vastata? No ma ütleks kohe lennult, ega lollusi on läbi aegade ikka räägitud, ma ei tea, kas üks mõtte autor on, aga kindlasti see ei ole midagi uut, mul tuleb kohe meelde näiteks vene aeg, kui 60.-te keskpaigas, kui üle suure nõukogude liidu territooriumi, võib-olla isegi kaugemal levis arvamused, et kohe-kohe kaovad kõik raamatud ära sellepärast et nad paneks mikrofilmidele ja siis hakkavad kõik inimesed geima mingisugustes raamatukogudes umbes nii. Pilt oli niisugune, mis need valged kitlid seljas ja mikroskoobi sarnaste aparaatide taga loevad mikrofilmide pealt. Mistahes tekst, ükskõik, kas siis põhiseadust või tõde ja õigust. Igasuguseid hullusi on olnud, igasuguseid lollusi on arvatud. Muidugi ma pean, ise arvan ma niimoodi, et lennatakse sarkastiline olnud niisuguste mõtteavalduste suhtes ja tema oleks leidnud mingisuguse oma väljendusviisi. Jagan täiesti tema sarkasmi sel puhul. Aga lihtsalt ma arvan seda, et paraku kui mõelda maailma ajaloo peale, siis eks igasuguseid hullusi on olnud ja mõned on isegi täide läinud ainult siia juurde peaks lisama, et see naiivsus, et mingisugused, mis, mis nad olid, filmid asendavad, raamatu tõid või noh, see on lauslollus, asi on lihtsalt selles, et kui raamatut kaovad ära, siis võib-olla elavad siin või terves maailmas inimesed edasi, ainult et see on teine tsivilisatsioon, ei ole see tsivilisatsioon enam, see on midagi niisugust, mida mina nimetaksin lihtsalt tootmisüksuseks tootmise ja tarbimise kukla Meraadiks. Ma ei oska kuidagi seda väidet seostada sõnast määramata mõtlemisega kui kuidagimoodi, sest tema kreedoks on olnud ikkagi väike rahvastajand ise olemas ja ise oma kultuuri ja keele hoidmine ja see teeb iga rahva ja sellega koos ka Euroopa kontinendi ja hakkame ennast kordama siin rikkaks, nii et see on täiesti absoluutselt vastukarva kogu sellele õpetusele, kui seda sõna kasutada tänavate loomingu kohta täiesti vastukarva väide, nii et sellepärast ma sellise tõingi ainet sarkasmiga ma kindlasti nõus, aga ma arvan, et see oleks võib-olla olnudki. Noh, ma ei tea, kas seal on kaks võimalust, kas te kas seda eirata täiesti selliseid väljaütlemisi või teha veereda väga rumalaks? Ajalugu aitab alati, kui vähegi mina ei ole ajaloolane, aga ajaloos sõpru nemad leiavad kohani muidu oma ajust neid näitama, et ajaloos on väga palju rumalusi öeldud ja tehtud, aga õnneks need väga palju ka ei jää pidama. Kogu Eesti ajaloo mõte on iseseisev, Eesti riik muidugi. No täpselt. Mul oli umbes teele ongi jah hästi, riigi mõte on Eesti identiteete kultuur samuti. Me räägime nagu ise, aga tegelikult räägib meie kaudu Lennart sa teed 50 põlva sosinaid tuleb meie lauda ja sellest isegi imestama. No me tõesti oleme väga, ma tõesti arvan, et tänulikud peaks seda sõna kasutama selle eest, et meil on olnud selline president nagu nagu Lennart Meri, sest minu meelest Ta meie presidentidest on ikkagi olnud selgelt kõige humanitaarne mõtleja kõige selgemalt ka kuidagi selline kultuurikeskne oma kultuurikeskne mõtleja. Ja, ja noh, üks üks võib-olla ka selline paradoks, mis temaga koos on see, et, et ta ühest küljest on olnud ju tõesti selline väga kui bürokraatlikult väljendada raamist väljas käitumisega president, aga teisest küljest alati ka sedasama identiteedi kaudu rõhutanud ka seda eneseväärikust, et rahvale ju tegelikult annab selle identiteediga sa eneseväärikuse, väärikuse tunnetus, kuidas teile tundub, et kuna meie saade hakkab lõppema, siis, siis lõpetaks selle küsimusega. Et kas, kas meri on olnud meie ideaal president ja kas kas ta saaks sedasama sugusena olla ka praegu või, või vajab Lihtsalt tekitab praegune aeg teistsuguseid presidente. Kui ma tohin alustada sellele küsimusele vastamist, ma ostaks selle lambad, meil vedas, et lämmast oli president Eesti vabaduse taastamise ajal ja Lennartil vedas, et ta sai olla president just sellel ajal. Aga meie saade hakkab nüüd kahjuks lõppema ja jaak, ma palusin sinul valida tänase saate teise loom, aga seda lugu, mida sa oleksid tahtnud kuulata hulkuri valssi või tuntud ka nimele eesti valssi, meil kahjuks ei ole. Aga võib-olla sa siiski tahaksid natuke kommenteerida, miks sa selle hulkuri valsi oleksid tahtnud siin saates kõlama panna? Aa, ja sellega on niimoodi, et et eks me oleme ka siin hästi pidulikult, on ka põhjust ja natuke pateetiliselt, sest et jutt nii niisugusel teemal võtab, selleks aga aga mäletades lennatit. Et hoida ka täiesti paras vembumees, tal oli, tal oli oma huumorisoon ja omad vigurid seemneid otseselt vigur, miks ma selle laulu valisin, aga mõtlesin väga lihtsalt, et et üks valik võiks olla see, et kuulame midagi, mis on salvestatud just täpselt 90 aastat tagasi, siis kui sellel aastal, kui Lennart Meri sündis ja et see oleks tolleaegne salvestus ja see oleks tolleaegne laulja ja see, see plaat, Ta menetlusele leidsin, Expinomana vinüül kannab. See laul kannab seal pealkirja vist eesti valss, aga tegelikult on seda hiljem tuntud ka kui hulkuri valss ja Aleksander Arder laulab. Aga seal niukseid lõbusaid detaile, kui ma õieti mäletan, et hulkuri asemel on seal hulgus ja aga miks Lennartiga hästi sobib, niipea kui ma selle laulu ja selle võimaluse peale mõtlesin, Niiber tuli mulle meelde ka, noh näiteks mingisugused hetked Helsingis, kui ma olin seal suursaadik, vennatalid, president, et aga seal juhtus ka igasuguseid selliseid asju, kuidas näiteks tõelise niisukese heas mõttes hulkurina või niimoodi rändajana seiklejana saabus, kas imepisikese paadiga üle Soome lahe, nii et keegi õieti ei teadnud ka Soome ranna halvemini, et seda juhtus ka või siis Helsingi linna vahel loobunud kogu protokollist ta palus, et meie teataks, on ametivõimudele, et ta on jälle riigis tuli siis mingi suurema laevaga, helk hulkusime niimoodi mööda Helsingi tänavaid akadeemilise kirjaga akadeemilise raamatupoe ukse taga, siis alati tuli mõni julgem soomlane tema nööpi keerama. Kas tõesti härra president? Üksinda ja siis selle peale tulin mina tema selja tagant, ütlesin, et ta ei ole üksinda igasuguseid seiklusi. Ma arvan, et seiklemine oli tema loomuses väga hea. Aga kuulame siis lõpetuseks laulu aastast 1929 Artur Rinne esituses Saaremaa laul, kuulmiseni. Vikerraadio.