Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga koos on täna stuudios Jan Kaus. Ja mari peegel, kirjandus, teisti, vabandust, Mari Rebane, kirjandusfestivali head read korraldustoimkonnas. Tere, Jan. Tere mari. Tervist. Tervist. Jah, kohe läksin ise nii loominguliseks, et hakkasin siin inimestele uusi nimesid panema. Aga võib-olla ma lähengi siis kohe loominguga edasi, et minu ees laual on, enne, kui me põhisaate teema juurde läheme ka kirjandusajakiri Looming, kus on siis sel korral rohkem juttu ulmekirjandusest, mis ka sobib hästi fantaseerimised. Ja samuti on ära tähistatud Janseni 200. juubel nii ühe Janseni kirjaga kui ka Mart Laari põhjaliku ja huvitava essee või artikliga, mis kannab toredat pealkirja eesti kääbik. Samuti tahaksin soovitada lugeda Külliki Kuuse sellist mõtisklus, kirjanduslinn ja nähtamatu linnakirjanik, lutt ja ilukirjandusest on siin tõeline raskekahurivägi. Maimu Berg, Siim Veskimees, Liivia Viitor, Eeva Park ja paljud teised, kelle luulet ja lugusid siis saab lugeda. Et maikuu loomingut soovitan siis kõigil, kes ei ole endale seda tellinud kuskilt raamatupoodidest või mujalt hankida. Ja tahaksin soovitada ka ajakirja keel ja kirjandus, et ma ikkagi jätkuvalt arvan, et see ei olegi ainult kitsa huviliste ajakiri, vaid et siit võiks leida huvitavat lugemist ka kõik niisama kirjandushuvilised ja, ja silma jäi mulle tõesti väga huvitav artikkel Kell Silja vooriguru mere kujutamine mari saadi romaanis Lasnamäe lunastaja ja samuti on ka ära tähistatud siis nii Anseni 200 kui Juhan Peegli 100. Nendest kirjutab Krista Aru, nii et soovitan siis võta kätega ajakirja keel ja kirjandus ning kahjuks juhtus selline lugu, et ajalehes sirp, õpetaja olete leht täna minu postkasti ei olnud jõudnud hommikul. Aga kuna mul on siin kaks 12 inimest stuudios, küsin kohe, et Jan ja mari ataki teil jäi midagi sirbist ja Õpetajate lehest silma. Mida tahaksite? Kuulajatele soovitada, noh, mina soovitaksin kohe sirbis täna ilmunud Julian Danzi intervjuud ja ka raamatuarvustust tasub tutvuda, et võib krimi kirjandus olla krimikirjanik iseenesest niivõrd-kuivõrd. Aga et kirjaniku mõtteid tasub alati lugeda ja seal on ka tehtud intervjuu. Aet Varik tegi selle ootan ka tõlkinud eesti keelde kaks pansi. Romaanid on väga asjatundlik ja ühesõnaga keskendub suuresti nendele teostele, mis on eesti keeles kättesaadavad. Puudutab ka mõningaid neid raamatuid, mida eesti keeles kahjuks veel ei ole, sealhulgas näiteks flobaari, papagoi ja aed esitab seal ka Paansile küsimuse konkreetselt, et milline võiks olla see järgmine raamat tema tema kirjanduslikus pagasis, mida võiks eesti keelde, keda et väga hea intervjuu, nii et soovitame siis sirbist vähemalt seda intervjuud, aga tõenäoliselt midagi muudki lugeda. Vabandust, ma lihtsalt ütlen nii palju vahel, et me räägime sellest Julian baasist seetõttu. Ta on meie festivalil head Read külaline. Nii, aga meie lähemegi kohe oma saate põhiteema juurde. Vasar jätkame kultuurisaatega, vasar minuga. Stuudiosse Jan Kaus ja Mari Rebane kirjandusfestivalil head Read toimkonnast ja nagu te võite aimata me hakkamegi rääkima head read kirjandusfestivalist seetõttu, et festival on juba alanud, aga kestab veel täna ja terve nädalavahetuse. Ja ma väga loodan, et kõik inimesed, kes kuulavad ja ei ole ennast veel viinud kurssi selle festivali kavaga, võtavad selle ette ja leiavad midagi mõnegi ürituse, kuhu ka ise kohale minna. Aga meie võib-olla ei hakka seda programmi niimoodi kohe otsast lõpuni Ta lugema, vaid pigem pigem arutleks selle üle, et miks üldse on vaja kirjandusfestivale, et see Head read festival on tegelikult nüüd juba päris juubilar või ja, ja tahakski küsida. Janne, sina oled ju algusest saadik olnud selle korraldamise juures, et kuidas see idee üldse algust alguse sai ja kuidas ta on muutunud aja jooksul see festival? Alguse sai ta ühest minu ja Kristo kaeravestlusest. Kuigi kui ma selle lause ütlen, siis pigem ma kuidagi juurutab mingit legendi, sest mul isikliku mälestus sellest vestlusest ei ole, aga, aga see on nagu selge, et me, Kristaga mõtlesime küll päris pikalt, et Tallinnasse oleks vaja ühte sellist suure haardega festivali olukord oli siis ütleme seal siis 2010.-te alguses või ka, ütleme nullindatel lõpus ja nullindatel lõpus oli see olukord umbes nii, et ja mina olin seotud Põhjamaade luulefestivaliga, mis oli minemas hingusele või oli juba hingusele läinud. Samal ajal hakkas ka vaibuma kirjandusfestival nimega sotsia, mida vedasid Jürgen Rooste, Wimberg praeguses Tallinna Ülikoolis. Ja siis meil olid Kristaga mõned vestlused, et võiks ikkagi leida mingisuguse sellise vormi mis võimaldaks tuua siia Eestisse mitte siis ainult rahvusvaheliselt nagu tuntud luuletajaid ja mitte ainult luuletajaid Põhjamaadest vaid, vaid ka prosaist ja kirjanikke kõikjalt maailmast. Et võiks kasutada sellist kirjanikuga vestlemise vormi ja, ja sealt see idee alguse sai, kutsusime Jörgeniga kampa. Dünaamasele sotsiokogemusega tuleks ja kuidagi sealt hakkas, hakkas asi liikuma. Nüüdseks on ta sellest algsest vormist ju väga kaugele läinud, sellepärast et alguses kasutasime. No olen selline puhtvormiline näidet, ma alguses kasutasime festivali telki millega on seotud ju igasuguseid toredaid toredaid legende. Ja nüüd me oleme ammu sellest festivali telgist loobunud, meie see nii-öelda see põhilava on siis Kirjanike maja musta laega saal. Aga üldiselt ma arvan, et üks asi, mis on minu meelest hästi paika loksunud, on selle selle festivali suurus, sest ta ühel hetkel kippus aknas kuidagi kasvama liiga suureks, kuidagi hakkas üle ääre ajama. Ja siis me kõik tundsime seal toimkonnas, et me peame tegema selliseid konkreetseid jõupingutusi selleks et see festivali ei muutuks nagu liiga suureks või kuidagi liiga haaramatukseta temas säilis, säiliks isiklikus ja teatud kammerlik, kusjuures ja see võimalus, et inimesed nii-öelda tajuvad 11 hästi, et ühesõnaga lugejatele kirjanikel tekiks selline isiklik kontakte, isiklik suhtlus, sest noh, mõned sellised hästi suured Euroopa kirjandussündmused meenutavad selliseid masinaid, kirjanik lükatakse ühest uksest sisse, töödeldakse teda pisut seal 15 minuti jooksul, siis lükatakse teisest uksest välja siis lennukile. Et meil on nagu see juba see suhtumine autoritest on teinud me alati pakkuma autoritele võimalust, et nad tulevad siia pikemaks ajaks ja veedame kõik koos aega. Meil on isegi ju üks inimene toimkonnas inglise kirjanik Shan Goodwin, kes selliste asjadega tegeleb toimkonnas. Et ühesõnaga, et oleks selline nagu laiendatud perekonna tunne. Laiendatud kogukonnatunne mari millal sina selle toimkonnaga liitusid, sina päris algusest saadik ei olnud. Algusest saadik tõesti ei olnud, aga kui ma ei eksi, siis 2008. aastal, kui esimene head read toimus, olime just jooksnud ETV-s käima kultuuriuudised ja ma tegin sellest loo. See on selgunud tagantjärele ise kõike ei mäleta. Ja ma nüüd mõtlengi, et kas see oli 2015 äkki, kui mina noh, peaaegu et ise kutsusin ennast kampa tegelikult, mis peaaegu et see oligi niimoodi, päriselt. Istusime Kristaga 2014, järelikult festivalil hotellis fuajees ootasime intervjueeritavaid. Need on tõesti festivalil on väga mõnus, vaib headradis on niisugune väga hea tunne. Pahvatasin kristalle kuidagi hingepõhjast. Õhkas teil ei ole vaja kuidagi mingit tööd teha. Christian jäi meelde, mina ise mõtlesin, mis uudisteajakirjanik, kus ma siis nüüd niimoodi helistas ja külma siis piinlesin, aga pidasin läbirääkimisi ja saingi toimkonda ja ütleme nii, et see on elu parim otsus. Kui sinul on nüüd tõesti väga hea võrdlusmoment mari just ka kultuuriajakirjanduse poole pealt, et kui Reata heatriad festival alustas, mulle tundub, et et kirjandusest ja lugemisest no nüüd juba 10 aastat või rohkemgi tagasi räägiti vähem või, või see lugemistrend oli siis nagu rohkem languses kui praegu. Võib-olla see on täiesti subjektiivne tunne, et, et kuidas selles võrdluses tundub, kas, kas muuhulgas on festival ja ka muud pingutused, mis erinevad kirjanikud ja kirjandusasutused ja raamatukogud on teinud, et rääkida lugemise ja kirjanduse olulisusest, et kas see on muutnud seda pilti või, või on tegelik statistika räägib seda, et ikkagi lugemine väheneb ja et ikkagi see on, on marginaalne, et sellest tuleks veel rohkem rääkida? Kindlasti tuleks rohkem rääkida, sest omal äraspidisel moel tegelikult kajastatakse kirjandust konkreetset ju vähem. Et noh, tõsiselt, kirjandusministeerium oli väga-väga tore saade ja ta, mina vaatasin samamoodi selle pilguga, et ma sain sealt helist infot. Saingi. Et selles mõttes on ja meil on kadunud ju kirjandus, lisad näiteks päevalehe vahelt ja niimoodi et sellest räägitakse vähe, mis tähendab saamas raamatuid meeletult ja inimestel on vähem infot orienteerumiseks tavaline inimene ei pea tuhnima madjagadiani päeva lõppu lisades ja otsima kirjastuste kodulehtedelt, et mida siis on avaldatud eesti keeles. Et seda võiks rohkem kajastada õnneks Eesti Kirjanike, samas laetakse meil palju rohkem, see trend on küll läinud üles ja noh, raamatuid müüakse ikkagi suhteliselt palju just küll Eesti Eesti Kirjanike kirjandust, mis on muidugi tore. Aga palju seda nüüd loetakse, on iseküsimus. Kuidas sulle tundub kirjaliku poole pealt, et, et kas kirjanik ja kirjandus kui selline, kas, kui sa käid näiteks koolides või mujal, et kas tundub, et et see lugemine on ikkagi miski, mida peetakse ka nooremate inimeste hulgas jätkuvalt normaalseks elu loomulikuks osaks või on see ikkagi miski, mida tuleb aina rohkem kuidagi siis noh, ütleme otse välja promoda. Tead, sellele on väga raske üldistavaid vastuseid anda, sellepärast et see kõik sõltub väga konkreetsest kontekstist. Kui näiteks rääkida koolides esinemisest, siis ju, ega mind kutsuvadki ju kirjandusõpetajad, kellel on hea ülevaade eesti kirjandusest, noh, mina ei ole ju selline Andrus Kivirähu moodi kirjanik, keda nagu kõik teavad Et see sõltub tõesti paljudest asjadest, no ma ei tea sellest, kuidas kool suhtub, eks ju, oma programmi kuidas seda programmi koostab, milliseid õpikuid kool ostab kirjanduse õpetajatest, eks ole, nende eeskujust tihtipeale huvijuhtidest ja siis õpilastest endist seda on raske, seda on kuidagi raske selle kohta üldistavalt midagi öelda, et võib-olla jah, üldise üldises mõttes tõesti lugemine nagu praktikana on ikkagi jätkuvalt taandumas. Ja see on nagu tõesti mure ja küsimuse koht ja siin ma olen jällegi mariga täiesti nõus, et kui vaadata asja teist poolt, siis tõesti Eesti Päevaleht mis su kunagi avaldas kirjandus, lisanimega, Arkaadia, et seal ei ole enam eriti isegi kirjanduskülgi. Postimehes on olukord parem, sest Postimehes on ju tegelikult, et sageli kas kolm või lausa neli külge eraldatud kultuurile, sealhulgas ka kirjandusele. Postimehel on veel säilinud ka see nädalavahetuse lisaagaa, kus sageli väga palju ilmutada selliseid põhjalikke kirjanduskäsitlusi. Aga noh, tõesti, mina arvan ka, et väga suur probleem on ikkagi see, et meil ei ole kirjandussaadet televisioonis, et noh, midagi ära teha, et me elame sellisel visuaalsel ajastul. Ja, ja kui nüüd festivali juurde tagasi tulla, siis ma arvan, et osalt on head read omamoodi vastureaktsioon sellele tendentsile. Et noh, kirjandus on ju tegelikult loominguliste praktikate seas selline mis lubab kõige-kõige nagu vähem sellist visuaalset käsitlemist, et ta on nagu kõige vähem visuaalne, eks, et, et noh, mis see kirjanduspraktika on, see, et inimene tõmbub kuhugi toanurka ja loeb raamatut, eks. Ja raamatus ei pea olema pilte selleks, et lugu kõnekas tunduks. Nii et kirjandus peab kuidagi muganduma selle visuaalse ajastuga, eks ju, noh kus, eksju siis nagu muusikat või teatrikunsti on nagu palju kergem inimestele esitada ja, ja noh, nii-öelda huvitavaks muuta. Ja ma arvan, et eks kirjandusfestival on siis nagu üks üks võimalus nagu kuidagi leida kirjandusele vähegi teistsuguseid, et nagu selliseid väljendusviis või väljendusvorme. Et pakkuda pakute lugejatele või, või kirjandushuvilistele mingisugust teist moodust kirjanduseni ulatuda. Sest noh, näiteks võtame tavalise luuleõhtu, eks et kui inimene käib luul õhtul, siis ta võib-olla saab kontakti mingite tekstidega kahe tunni jooksul, milleks tal võib olla. Muus kontekstis kuluks nagu palju rohkem aega ütleme näiteks, kui inimene käib kohtumas mõne proosakirjanikuga kuuleb selle proosakirjanikku teid, siis võib-olla on tal ka seda kergem hiljem nagu haarata kätte selle proosakirjaniku teosed ja, ja liikuda, liikuda siis nagu teksti teksti endani. See oli üks asi, mis ma isegi mõtlesin, et küsin, et kas festivali puhul, kui oluline tundub festivali puhul ikkagi see, et inimene saaks kohtuda reaalselt selle kirjanikuga, et see tekst, kui niisugune pikka aega on olnud, see veendumus on meil ka ikkagi, et kirjandusteos kõneleb ise enda eest, et see autor polegi nii oluline. Aga mulle tundub, osalt seetõttu, et ma töötan kirjaniku muuseumis, et inimesi tegelikult ikkagi väga huvitab see autor seal taga, et, et see autorinägemine silmast silma temaga kohtumine, just see tema mõtete kuulmine see ikkagi paneb ka tema loomingut teistmoodi vaatama ja võib-olla just nimelt pruup selle kontakti selle loominguga. Täpselt nii, sest ega kirjanik tõesti ei ole ju ainult see, mida ta kirja paneb, vaid, eksju, onju teatud sorti žestid ja teatud sorti kõnelaad ja noh, see, millist keelt ta kasutab ja kuidas ta keelt kasutab, milline on tema väljenduslaade, et see kõik mängib rolli, kuigi ma ütlen, mina jällegi lähenen asjale kuidagi teises suunas, sest noh, mina olen väga tekstikeskne lugeja, et ma, ma ei tea nagu autorist midagi teadma, selleks et see tekst mind kõnetaks, aga ma arvan, et ka minusugusel lugejal on väga huvitav nagu autorit, et kuulata sellepärast et ma võin korraga nagu näha. Ahaa, et see selline ongi siis teksti allikas siin selline ongi sellise teksti teksti lähtekoht ja noh, ma ikkagi arvan, et kirjandus, no miks on kirjandus oluline aru, miks on kirjandus kui ühiskondlikult oluline, on see, et ega autorid ju noh ja ka lugejad on lihtsalt mingisuguse väga tugevate seostena Kots punktid ja noh, tegelikult kirjandusfestival lihtsalt on üks moodus, et tuua neid seoseid lihtsalt esile mingis kõnesituatsioonis või mingisuguses konkreetses praktikas, eks ju, reaalajas tuua need seosed, seosed esile, eksju. Ma olen ise mõelnud nagu, et et noh, üks väga universaalne asi, no mis, minu arust on meil praegu Eestis ka nagu väga-väga kõnekas, et kuidas nagu kuidas, nagu võta inimeste suhtes, no kuidas inimesed võiksid võtta üksteise suhtes õiget distantsi, ühesõnaga see selline selline enda positsiooni tajumine ühiskonnas, enda positsiooni tajumine maailmas ma olen kirjandus, tegeleb sellega pidevalt, sest noh, kirjanduses on kaks nagu sellist poolt, mis selle nii-öelda inimese positsiooniga ja tema nii-öelda distantsiga teiste suhtes tegelevad. Üks on siis see oskus võtta seda distantsi teiste inimeste suhtes, seda nimetatakse irooniaks. Eks oskus võtta distants enda suhtes, seda nimetatakse eneseirooniaks. Ja siis teine on see oskus ulatuda teisi teisi inimeseni ulatuda oskus siis distants kaotada ja oskus aru saada, millal sa pead selle distantsi kaotama. Viljal on tark seda distantsi hoida, seda nimetatakse empaatiaks. Ma olen iroonia, empaatia on mingid sellised universaalsed asjad, millega nagu kirjandus tahes-tahtmata tegeleb. Ja kui inimene tuleb kuulama ühte kirjanikku, siis noh, varem või hiljem siin sealt vestlusest need irooniaga ja empaatiaga seotud teemad ja tunded ja kõikvõimalikud nagu virvendusega, lained tulevad sinna vestlusse sisse. No kui rääkida nendest kirjanikest, kes sel aastal on tulnud festivalile ja rääkides nendest, kellega vestlused veel ees seisavad, sest kahjuks ajas tagasi saa minna. Et juba olnud vestlustele inimestele inimesi ei saa saata. Aga kui, kui tuua esile mõni autor, kelle puhul te juba ette ise mõtlete, et nüüd tuleb üks väga huvitav vestlus seal, vaid see on kirjanik, kes tõenäoliselt avaldab ka väga üllatavad või ootamatuid mõtteid, et, et kelle esile tooks näiteks? See on küll raske küsimus, päriselt? Ma tegelikult kuna ma võtan just andmed sulle praegu Tõnu öelnud, vabandust, meil on nimedega täna. Festivali päevad, et et võtan sõnasabast üle, mis puudutab üldse lugemist ja nii, et ma miks on ka kirjandusfestival hea, et sa kuulad ja mõtled kaasa ja seal on targad inimesed, nii ongi nii kirjanikud, kes mõtlevad alati enne, kui nad midagi ütlevad ja ka, aga näiteks meil on ka vestlusringid ja meil on täna disaini galeriis näiteks tehnoloogia mõju kirjandusele lugemisele ja ma arvan, et see on väga huvitav, seal on väga targad inimesed koos ilma naljata. Et see oleks midagi, kus tasub kuulata Ta ja kaasa mõelda, sest võib ju olla nõus või mitte, nõus, aga vähemasti hakkab endal ka kindlasti midagi kõrvade vahel liikuma. Ja isiklikult mina ise küll jääb nüüd tänasest nädalavahetus on täis meil tõesti väga häid kirjanikega täna konkreetsetamiskarandanen õhtul kell kuus ja kes on kirjutanud Kaltheri känni eesti keeles siukse raamatu minema kohe usinalt hankisin. Ootan huviga. Ma arvan, et see on lihtsalt niivõrd muhe ja niivõrd inimlik ja niivõrd soe, et seda nii irooniat, eneseirooniat, kuid empaatiat, kõike on, et ma tõesti soovitan kindlasti puhkus. Jan janu. Kohe nüüd pärast selle saate lõppu algab ju aidas endises kloostri aidas selline üritus pealkirjaga Tõrksa kõnetus, kus siis Eesti kaasaegsed luuletajad loevad oma luuletõlkeid esitavad neid seal ja seal on tõesti uhke nimekiri, seal on Eda Ahi, Doris Kareva, Igor juh, Kalju Kruusa, Aare pilv ja Kirsina väga-väga-väga suure Kirsina tordi peal siis Paul-Eerik Rummo ja Ma arvan, et see on küll üks üks, noh vot see on selline selline sündmus, mida noh, võib-olla iga päev ei koge, mida just nagu festivalid võimaldavad, eks mõelda välja mingeid mingisuguseid selliseid sündmusi milles on mingisuguseid koostisosasid, mida nagu tavaliselt ei kasutata. Aga autorit, sest jah, no kasvõi meie enda eesti autorid, et pärast seda, mis grandasteks esinevad seal Kirjanike maja musta laega saalis kell seitse, Mait Vaik ja Paavo Matsin ja Nad on ju esmapilgul üsna erinevad tüübid juba see on nagu väga huvitav vaadata, kuidas sellised, et väga erinevad inimesed omavahel nagu räägivad, üks on selline noh kuidas öelda, sõime inimkujuline tsirkus ja, ja teine on selline, noh, pigem selline sünge, sellise sünga võib-olla vale öelda, aga kuidagi sellise nagu kontemplatiivse või või endasse suunduva pilguga selline mõtlik, mõtlik, valuliselt mõtlik mees. Et jube lahe on vaadata, kuidas selline kontomplatsioone Pill, kar siis kokku saavad. Ja no tegelikult kõik, kes ei ole veel seda kava vaadanud ja kellel juhtumisi ei ole olemas ka Interneti, kuigi ma tahaks loota, et neid inimesi on Eestis vähe leiavad selle festivali kavaga paberkandjal, see ilmus mõned päevad tagasi Postimehe vahel, aga on kättesaadav ka head read festivali paikades, nii et sealt saab tegelikult sellele kavale täpsema pilgu peale visata ja vaadata siis, mis on tulemas ka ka veel lisaks homme-ülehomme ja tasub kindlasti vaadata seda ka muide peredel, sellepärast et lastele on, on ju ka päris palju üritusi ja lapsed on ju need, kes peavad hakkama raamatuid lugema, et ka tulevikus lugejaid oleks just nimelt ja. Puudutab veel seda ajalehte, siis sellel ajalehel julgeme sedasi öeldakse, et ajalehel on nagu iseväärtus ka, sest seal on paar kirjatükki, mis on kirjutatud just selle ajalehe tarbeks, eks. Et noh muidugi suure osa moodustavad meie enda siis festivali toimkonna liikmete kirjutatud tutvustavad tekstid, aga seal on mõned näiteks kaupa meieli avaessee siis sellest samast kirjanduse vajalikkusest, mis seal nii väga tore, lõbus, lõbus ja samas siiski sisu, kas ja ja väga sellise tugeva südamega kirjutatud lugu. Nii, aga kuna meie saade hakkab jõudnud poole peale ja meil oli siin kenasti juba juttu ka eesti luulest, siis kuulaks ära tänase saate esimese muusikapala, mille valisid välja sina, Jan ja mis on ka ju eesti luuletekstipõhine, aga võib-olla sa räägid ise paari sõnaga, mis lugu seal. Ja see on Vaiko Epliku laul minu arust nagu suurepärase meloodiatunnetusega lugu, meie linn on linnulaat tema siis kolmandalt plaadilt kosmoseodüsseia jah, seal ta kasutab siis Andres Ehini sõnu ja see minu arust väga tänuväärne, mida, nagu riik on teinud just Andres Ehini pärandi kuidagi elushoidmisel. Et nad minu arust Eesti rokkmuusika ajaloos on ju väga selgelt tajuda seda, kuidas koostööd, kuidas muusikud on teinud koostööd Eesti luuletajatega ja see, et Vaiko Eplik seda on jätkanud. Minu arust väga-väga sümpaatne tänuväärne hiljuti just ilmus ju Liina saarel plaat, kus ta samuti Moody kasutab nii kaasaegset eesti luuletajate kui ka siis klassikute tekste, noh see on, see on ääretult tore praktika. Kuulame. Kultuurisaade vasar, mina olen saatejuht Maarja Vaino, minuga koos on Jan Kaus ja Mari Rebane heatriat kirjandusfestivali toim konnast ja meie räägimegi tänases vasara saates kirjandusfestivalil head Read, mis on käimas ja kestab veel terve nädalavahetuse ja mida me siis soovitame kõigil tungivalt külastada. Aga meil oli siin ennem eelmise saate osa puhul juttu ka sellest kirjandus kui žanr või kui selline kultuuri Sandri tegelikult eeldab väga palju üksinda olemist, kirjanik kirjutades on üksinda lugeja üldiselt lugedes on üksinda. Ja, ja eks see on ju üks kirjandusfestivali suur väljakutse, et kuidas kirjandus muuta tõesti nähtavaks ja kuuldavaks ja, ja ega seal vist väga palju muid variante ei ole, kui ikkagi võtta siis muusika, teater, selline natuke kärts mürts asja juurde või, või kuidas head read selle lahendanud on? Maris ma mulle tundub, et selles mõttes ma täiesti nõus, et kirjandus ühest küljest selline üksildane žanr nii kirjutamise kui lugemise mõttes ja samas on ta väga sotsiaalne, sellepärast et see tekitab mõtteid ja neid mõtteid on vaja. Teda on vaja kirjanikul ka endal kuulda ja saada tagasisidet, jama, laiemat maailmapilti tutvustada. Ja lugeja kindlasti tahab anda tagasisidet ka. Et selles mõttes meie kõige ütleme nii, et see kõige klassikalisem žanr, mis meil on, et inimesed istuvad laval ja räägivad juttu ongi juba väga hea, see juba toimibki pluss meil on visuaalne meedium juures, sest et me kuvame sellega Harju tänavale, inimesed saavad ka seal vaadata. No minul sõnal. Siin nagu vastuolu, sellepärast et see, et noh, minu minu pärast võivad inimesed terve aasta veeta raamatutega üksinduses mul pole selle vastu midagi, ma ise teen seda ka väga sageli. Lihtsalt selline festival nagu head read on lihtsalt selline selle üksinduse vaheaegu ühesõnaga selle üksinduse asendamine suhtlusega noh tegelikult ma olen ise seda kuidagi enda jaoks mõtestanud, teos ei ole ju mingisugune lihtsalt mingi objekt, eks, et noh, eks need on füüsiline objekt küll, et tal on nagu kindel mass ja ühesõnaga ta ei lagune laiali noh, ütleme võib-olla kui duši alla panna, et hoida seal mõnda aega, seda laguneb laiali, aga põhimõtteliselt konkreetne objekt. Aga kui sa nagu mõtled tema tähendusele, siis sa nagu saad aru, et, et ta ei ole üldse üldse sedasi kindel objektideks. Ma olen enda jaoks selle sõnastanud umbes teos on seos ühesõnaga teose nagu seoste maailm. Et seoseid me saame ikkagi tajuda paremini siis kui me omavahel suhtleme, kui me tuleme kuidagi kokku. Ja, ja räägime nendest seostest, mida teosed tekitavad. Ja kuidagi viibime nendes seostes ja, ja, ja nii-öelda kasvatame neid seoseid seoseid juurde. Ühesõnaga ja mul on nagu ikkagi tundub, et et mingis mõttes kirjandusfestival on jällegi ka see selline lugejat kirjanduse armastajad nagu selline kogukonna kokkutoomine, et me, et me näeme, et me tegelikult noh, ütleme küll, armastame üksinduses viibida, aga selles oma üksinduses viibimisest me ei ole üksi, eks meid ei ole üksi jäetud, et me saame oma üksinduse jagada ja noh, minu arust see on nagu nagu, väga väga oluline, sest noh, ma arvan, sellest üksindusest ei oleks mingisugust kasu, kui kui seal nagu ei tekiks midagi seal üksinduses Nojah, tahtsin öelda ka seda, et, et tegelikult, ega head read ongi just nimelt kirjandusfestival, mitte raamatufestival. Ehk siis me ju käsitleme kirjandust kõige laiemas mõttes. Et kuidas kirjasena ärkab ellu, et kirjandus, isenesest on lugude jutustamine ja näiteks ongi meil juba sõna otseses mõttes jutustajad. Ja ma lihtsalt tuleb meelde nendest eelmise aasta programmis oli Polina Tšerkassova, kes pean ütlema, et sellist emotsiooni ma ei ole saanud väga kaua minus on üks neid hetki, kus see puudutas muidugi terve saalitäis tõmbas pärast ninaga pisaraid. Aga et et see ongi selle kirjandusest arusaamise ja, ja sõna elustamise festival tegelikult kõige laiemas mõttes ja nii nagu Vaiko Eplik, eks ju, esitas muusikas Eesti luulet ja mida ka sina tegelikult teed iseenda isikus, ka täna astud üles, aga ma ei räägi, sa muidu punastab häbelikult tagasihoidlik, nagu sa oled. Jah, õnneks või kahjuks, aga et, et selles mõttes ongi neid seda festivali vaja. Et me ei tee mitte kärtsu, mürtsu ja sellise häppeningi pärast neid erinevaid asju, vaid et kirjandust kõige laiemas mõttes kirjasõna näidata ja tutvustada. Jah, tegelikult ma olen üha enam kuulnud ka sellest, et et sellised väiksemad seltsid kui nad harrastavad ka omavahel ettelugemist, nii nagu kuskil 19. sajandil, kui ei olnud veel võimalik olla kogu aeg nutitelefonis. Sellepärast et ongi mõnus kuulata, kui keegi sulle ette loeb, et ei olegi rohkem midagi vaja, kui on, kui on hea kirjandus, keegi loeb seda hästi, et juba ongi väga-väga kena õhtupoolik, nii et soovitame järele proovida. No seda ma ju oleme oma lastele teinud ja meie vanemad tegid meile ja noh, mõtlen, et tegelikult, et sel hetkel, kui mingit teksti ette loetakse, selle tekstiga juhtunud midagi, eks, ja mina näiteks arvan, et teksti esitamine on samasugune interpretatsioon kui mõne sonaadi esitamine. Eks, et muusikas ju väga vähesed loevad lihtsalt noh, ütleme võtavad näiteks mingi Mozarti partituuri kätte, lihtsalt loevad seda vaikuses, eks nad tahavad seda kuulata alati, kui seda saab kuulata, siis see tähendab, et keegi esitab seda ja kui keegi seda esitab, siis tähendab ta interpreteerib seda tõlgendab seda mingil määral, muudab seda, ta valib mingid rõhuasetused valib mingisuguse meeleolu ja minust teksti esitamisega on sama asi, et kui ma võtan kätte, esitan teksti, siis ma mingil määral muudan seda teksti, ma annan sellele tekstile mingisuguse teise eluma. Kasvatan sellele tekstile juurde veel ühe kihi ja mul on, see on nagu see interpretatsiooni või teksti tõlgendamise elava tõlgendamise tasand. Et seal nagu palju huvitavam, kui kui me võib-olla siiani oleme olemas tajunud ja noh, see on osaliselt muidugi see, et kirjanduse esitamine on muutunud olulisemaks, on osaliselt tingitud sellest samast ajast, kus me elame, eks, et kirjandus peab kuidagi kohanema. Sest kiiremate esitamisvormidega selliste esitamisvormidega nagu kuulajale anda võimalus seda nagu kiiremini omaks võtta, aga sellega kaasneb väga palju uusi võimalusi. Just nimelt seda tekst muutub rikkamaks. Et mul on endal olnud kogemusi, kus pärast mingit esinemist on keegi tulnud minu juurde. Ta ei suuda enam elu sees seda teksti samasuguse pilguga pärast minu lugemist või esitamist lugeda, sest minu esitus muutis seda. Aga see ju ei tähenda, et, et minu esitamine oleks kuidagi selle teksti lukustanud, et mõni järgmine kellegi teise esitamine omakorda jälle muudab seda teksti. Tekst on nagu sellises pidevas muutumises pidevas arengus on seesama selline seoste võrgustik, eks. See on nagu suure suurepärane tekste saab, saab panna elama. Ma mäletan sealsamas Anton Hansen Tammsaare majamuuseumis on paar aastat tagasi esitasime meie seast lahkunud eesti luuletajate tekste. Mäletan, seal oli mina, Indrek Koff, Igor juhia, Veronika Kivisilla ja esitasime seal Kalev Kesküla tekste Toomas Liivi tekste mari vallisootekste, mäleta, kes üks oli, ühesõnaga, et noh, see oli nagu mulle õudselt meeldis see mõte, et ma loen Kalev Kesküla tekste, esitan neid. Et seal Tammsaare endises elutoas kõlab küll minu hääl, aga see minu hääl kannab Kalev Keskküla mõtteid, et Kalev Keskküla nagu nii-öelda selle selle füüsilise kehana meie seast lahkunud. Aga, aga ta ometi elab nagu minu hääle sedasi või minu hääle kaudu ta elab edasi. Vähekene muutub aga samas nii-öelda justkui nagu taassünnib minu arust see kirjanduse esitamine, et siin on nagu väga suured võimalused tegelikult, mida me võib-olla veel ei olegi nagu päris lõpuni läbi tajunud ja ka ära kasutanud. Samal ajal on huvitav, et Eestis ei ole minu teada ikka veel eriti moodi läinud audioraamatud, et need neid küll ilmub, aga, aga neid ikkagi vist kirjastuse taga väga ei taha välja anda, sest tavaliselt nad jäävad pigem seisma. Samal ajal ilmub meil tohutult palju raamat, kuid ja, ja samal ajal nende tohutult ilmuvate raamatutega on ka see nii nagu Mariga enne, märkis inimesed ei leia sealt hulgast Äram üles häid teoseid, nad isegi ei teadvusta, et need on ilmunud. Kristagaar kirjutas just hiljuti vist eelmise nädala sirbis või millalgi hiljuti just sellest et raamatud, mis ka mujal maailmas on võib-olla hitid, meil isegi ei tunta neid autoreid. Ja, ja sellega seoses mul tekkiski see küsimus, et teie peate ju festivalile ka välja valima neid autoreid, keda te kutsute eeldada, nähtavasti peaks olema nende looming, vähemalt mõni teos eesti keeles saadaval, sest et muidu ei oska seal kirjanikuga kuidagi suhestuda. Kui suur on olnud. Kas teil on olnud probleeme sellega, et te kutsute mõne noh, nii-öelda väga kõva nime festivalile esinema, aga siis tuleb välja, et Eesti lugejad ei ole ei tea temast eriti midagi ei ole, ei ole õieti ühtegi tema seda suurepäraseks veetud teost lugenud. Eks ikka tuleb muidugi tegelikult vist väga paljud kirjanikud, kes siia tulevad, on väga tuntud maailmas, ei olegi nii tuntud Eestis vähemalt mitte enne festivali üks näide siin just eile meil oli avamispidu, siis ma rääkisin ka linna juse fovitšiga, kes ütles, et ta ei uskunud oma silmi, et väikeses Eestis on selline festival, kus on leinas limaani Julian Paans, David Laager klantsžanrit servast serva, et et uskumatu ja et samal ajal kui ta ise suhtles siinsete võib-olla ka ajakirjanikuga uudisajakirjanikud, neil on 1000 asja ja kogu aeg sai aru, et, et kui temal neljas limaani peale pikali kukkumas siis ajakirjanik. Ahah, nojah, jah, jah. Ehk siis ta ei olnud tegelikult kursis, mis on iseenesest ju ka täiesti okei. Aga noh, jah, see on pigem vist tavapärane, et need nimed siin on esialgu võõrad. Aga kas pärast festivali on tunda, et olete te näiteks kirjastustega suhelnud või kuidagiviisi seda analüüsi teinud, et et leiavad siis inimesed need teosed pärast paremini üles? Ei teagi, mis peaks Krista lastama teda kõige parem, mina ei oska, ma tean, et seal kohapeal müüakse raamatut küll, meil on raamatulett ja see on tühi pärast tavaliselt. Muide, ma, ma pean praegu vabandust paluma kuidagi Marjut. No täna hommikul noh, see on üks minu ülesandeid festivali korraldustoimkonna liikmena ma teen sellise väikese ekskursiooni Tallinna peal meie väliskülalistele ja noh, see ei ole selline avalik avalik sündmus on lihtsalt selline üks viis meie festivali külalistel nagu meelt lahutada. Ja siis ma sattusin vestlema inglise kirjanikuga Ka esineb meil siin sinna laupäeval Kirjanike maja musta laega saalis ja temaks rääkima erinevatest inglise kirjanikest, Tallinnas. Ühesõnaga kes on siin käinud, kelle, kellel on mingisugused seosed Tallinnaga, ma pidin pikali kukkuma, elu sees, kuulnud, et ma ei tea näiteks siin Craig Breen on käinud Tallinnas või ühesõnaga selline õudsalt. Tore jutuajamine oli ja ma ei tea, miks mulle praegu pähe tuli, siin ei ole mingit seost selle sinu küsimusega, aga ühesõnaga korraga sa näed, et siin on üks inglise härrasmees, kes noh, mingis osas teab Eestist nagu rohkem, kui, kui ma ise. Nojah, selles mõttes erinevad kirjanduslikud kihistused on, on tõestiks lõputult huvitav teema ja, ja kindlasti konkreetse noh, keele või rahvuse esindaja pöörab tähelepanu ikka just sellele enda enda kirjanikele ja, ja ma arvan, et seda ei ole tõesti uuritud, isegi, et millised näiteks noh, tõesti Briti autorid on, on Tallinnas Tallinnas elanud või töötanud. Et rohkem rohkem teame võib-olla isegi teiste kohta. Aga noh, ütleme, et, Mingile Harold sinu algse küsimuse juurde tagasi nii-öelda libisedes, et et loomulikult me Ma arvan, et aasta-aastalt me tajume oma toimkonnas üha teravamalt seda kirjandusfestivali noh, mingit sellist sotsiaalset kaalu või selle ühiskondlikku kaalu just see, et, et oleks mingisugune selline avalik sündmus mis juhib tähelepanukirjanduse olulisusele kuidagi kirjanduse, möödapääsmatu selle, sest see on ju väga huvitav, ma ei tea, kui palju sina maarjaselle peale oled mõelnud, aga et näiteks kas või poliitikud sageli, eks nad apelleerivad sellele. Eesti põhiseaduse preambuli läheks ju eesti keele ja eesti kultuuri kaitse aga et kui palju siiski ikkagi need selle keele ja kultuuri kaitseks nagu konkreetselt ära tehakse, sest noh, mulle tundub, et sageli aru, kui palju tegelikult Eesti kirjandus või eestikeelne kirjandus ükskõik missugune, kas siis teistest keeltest eesti keelde tõlgitud eesti algupärane kirjandus mõjutab tegelikult seda eesti keelt või kui palju ütleme ta kannab hoolt selle eest, et see eesti eesti keel oleks sedasi elav ja pulbitsev ja, ja, ja noh, ühesõnaga et oleks nagu elusorganism. Sest ta, noh, minust, mina küll olen seda usku, et meie keelepiirid määravad ära meie maailma piirid, mida vaesem on meie keel, seda vähemust. Kui me oleme maailmas maailmast rääkida, seda vähem oskame kas või enda tundeid väljendada ja seetõttu minu arust nagu kirjandus on möödapääsmatu, sest ta tegelikult ju noh, väga lihtsalt ja labaselt öeldes arendab meie sõnavara ühesõnaga õpetab meid, rääkima erinevates registrites, erinevatel moodustel, kasutama mingi ühe asja ühe ma ei tea, ilmingu suhtes erinevaid sõnastusi üldse, õpetab meid aru saama, kui oluline on, on see aspekt, kuidas mingit asja öelda. Oluline on see, et sa midagi väljendada, vaid oluline on see, kuidas mingit asja väljendada, see on minu arust nagu kirjandus, nagu õpetab seda meile. Ja noh, minu arust minust ei piisa nüüd enam sellest nagu retoorikast, et sellele ei piisa sellele sellest viitest preambulile. Et tegelikult oleks vaja ka nagu riiklikul tasandil täiesti tõsiseid samme just nagu kirjanduse nii-öelda kaitseks või, või kirjanduse edendamiseks. Eks see ei tähendab seda, et te peate andma viis, viis miljardit eurot festivalil head Read, noh saame sellesama kirjandus saate juurde tagasi, eks kirjandussaade ETV-s. Et minu arust siin on nagu küll üks asi. Et kui oleks selline kirjandusest käsikirjandust käsitlev telesaade rahvusringhäälingus, et siin. Küll kõik need sellised nagu tõenäoliselt publikuarvu ja rahalised argumendid kõrvale jätta, et nad siin ei saa, siin ei saa, Ta nagu rahad raha kuidagi tahtega sassi või ei saa muuta nagu noh, ühesõnaga mulle tundub, et raha on sellises küsimus nagu tahte tagajärg. Et kui tahet ei ole, siis ei leita raha, eks. Aga noh, ühesõnaga peab olema see riiklik tahe, arusaam, et eestikeelne kirjasõna. On väga oluline osa sellest kultuurist, mida me oma põhiseaduses Kui kaitseväe jah, no ta lausa minu meelest selle kultuuri alus aga well, kuule, saateaeg hakkab kohe-kohe läbi saama, siis veel lõpetuseks mõtlesin, et küsin ikkagi ka selle küsimuse, kuivõrd meil on juttu sellest, et kirjandust justkui ei ole kunagi liiga palju. Meil on praegu kolm sellist, kaks rahvusvahelist kirjandusfestivalil head Read ja Prima Vista ja siis üks ühepäevane festival, kirjandusena festival, kuidas teile tundub, kas see nii-öelda kirjandusfestivalide kas kirjandusfestival on meil piisavalt või, või oleks seal veel ruumi mõnele festivalile, mis on veel kuidagi teistsuguse rõhuasetusega, et midagi, mis meil on nagu veel tegemata või mida me veel vajaksime või tundub, et praegu need kolm festivali nendele tegelikult lisaks on ju veel üht koma teist, et et kasvõi on olnud tolaatovi päevad ja vetikaraamatuküla ja sellised sellised teisedki kirjanduskesksed üritused, et kuidas tundub, kas, kas oleks veel mõnda festivali vaja või, või pigem rõhudagi teistsugustele väljunditele kirjandus paremini kõlama, jääks? Hea küsimus. Et niikaua kui Marilyn ütleb, ma tahan nii palju öelda, et näiteks kirjandustänava festivali juba on oma olemuselt teistsugune kui on head read või Prima Vista või näiteks vutikale. Ja Võtikvere on, erineb oma olemuselt. Ja mulle tundub, et, et kui, kui püüda nüüd väga otseselt küsimusele vastust leida, siis ma arvan, selliseid Võtikvere taolisi ettevõtmisi võiks küll olla selliseid väga tugeva kohatundega, mingitel selliseid ühe päevaseid toredaid suviseid kogunemisi. Mäletan Tartu NAK korraldas seda lätete pääl üritust mingi aeg, ühesõnaga et selliseid, selliseid algatusi võiks küll olla rohkem või näiteks mida Mari Niitra on teinud selle joonilinerik ase olla Juhan Liivi muuseumis. Et selliseid algatusi võiks küll kindlasti olla. Aga noh, ma arvangi, et kui neid algatusi teha või kui nendega lagedale tulla, siis nad võiks olla kuidagi vormiliselt pisut teistsugused, ühesõnaga et selles mõttes minu arust nagu kirjandustänava festival on küll hakanud väga hästi tööle, sest ta on kuidagi hoopis teistmoodi. Et ta ongi nagu selline raske öelda, et mul isegi praegu head terminit selle kohta, et ta kuidagi Mõjub nii nii teistsugusena. Ma pean pisut mõtlema selle peale. Aga mari, kas sa tahaksid veel midagi lisada, sest et siis me peame tõesti saatma Te saate otsad kokku tõmbama. Võib-olla see mulle tundub, et iseenesest just tegelikult Jan väga hästi selle võttiski kokku, et neid, need suured festivalid, mis on rahvusvahelised, et võib-olla neid testid, selliseid polegi ju mõtet täpselt samasuguseid rohkem. Aga et kirjandust kui selliseid Poppa üritusi nii-öelda oleks küll, alati kuluks ära. Et ja ma mõtlesin veel korra selle eelmise vastuse küsimuse peale ka, et et kui kõlas ilmselt tahtmatult kuidagi kriitiliselt, aga positiivne osay ütlemata tegelikult on hea, kui festivalil on ka palju tundmatuid lugejale tundmatuid autoreid, sest tuledki kohale kuulad pärast lähed, loed siis targemaks maailm avardub. Aga meie peame tõesti nüüd kahjuks oma saate lõpetama. Ja veel kord siis kutsume üles inimesi ka headriad festivalile minema ja, ja, ja kui ei viitsi festivalide tõesti üldse minna, siis lihtsalt lugesin kodus raamatuid. Aga meie saadet jääb lõpetama mari valitud pala. Ja see on Taagehiired tuules. Autorid siis Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane. Ja see lugu iseenesest räägib sellest, et inimene teeb liiga palju tööd ja ei jõua seetõttu olla oma sõpradega koostöö tegemises isenesest ei ole midagi paha, aga et põhimõtteliselt ikkagi seda saab laiendada sellele, et meil on aega selle jaoks, milleks me seda võtame. Muidugi siin tänases kontekstis soovitame võtta aega kirjandusfestivali külastamiseks, aga laiemalt elus. Et nendeks asjadeks, mida tegelikult tahad teha, võtke aega. Nii kohe asumegi laulu kuulama. Ja mina kohtun teiega nädala pärast, tulen siis saatejuht Maarja Vaino ja minuga olite stuudios Jan Kaus ja Mari Rebane. Headriad kirjandusfestivalid toimkonnast, kuulame Taagot. Ära Kaagesi juurde aimadel maad. Harvas. Tihti jookseb kokku. Ma veel teen. Kin veaksime kollekto. Siis jaomede.