Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mis tuleb tagasi pikalt suvepuhkuselt ja alustab täna sellise teemaga nagu muinsuskaitse ja Euroopa muinsuskaitse päevad. Aga enne, kui me asume oma saate põhiteema juurde, ütlen tere oma tänastele saatekülalistele. Tere Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator Madelipus, tervist ja Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse eriala dotsent Riin Alatalu pere. Ja kuna täna on esimene saade ja meil on selja taga väga pikk ja väga kultuurirohke suvi, siis kultuuriajakirjanduse tutvustamise asemel mõtlesin täna küsida hoopis, et mis teile sellest kultuurisuvest meelde jäi? Ma siis alustan minule kõige enam võib-olla tõesti, et ta oli väga tihke suvi. Tunnistan ausalt, et sellistest sündmustest, mida külastasin, jäi mulle kõige enam meelde filmilindifestival Järva-Jaanis mis toimus tegelikult suhteliselt suve lõpul ja võib-olla sellepärast ongi kõige paremini meeles mida korraldab kino Sõprus ja see toimub siis Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas juba seekord vist kolmandat korda oli see, kui ma ei eksi ja tegemist on sellise väga sümpaatse filmifestivaliga, aga kust mitte filmi vaatamine ainult ei ole põhiline vaid kogu see nii-öelda melu ja olme seal ümber. Aga mis teeb selle filmi vaatamise mõttes ka eriliseks, on see, et filme ei näidata seal mitte praeguse moodsa tehnikaga vaid tõesti sellelt filmilindilt ehk et seal oli ka suur lasteprogramm, et mul on endal väiksed lapsed, sellepärast see mulle võib-olla on eriti oluline, et siis lapsed vaatasid neid vanu multikaid sellelt särisevad lindilt, nii nagu mina ise neid küll juba telest vaadates, aga noh, ühesõnaga lapsepõlvest mäletan. Ja need filmid tegelikult olid ka valitud just noh, nii-öelda teemast lähtuvalt, aga ka, et, et nad on sellel filmilindil veel kättesaadavad. Et see tõesti oli selline suhteliselt väiksemõõtmeline, aga kogupereürituse mõttes tõesti inspireerivad. Mul on kõigil inimestel, kes seal olid, seal oli lihtsalt hea olla, et kogu see keskkond oli selline sõbralik, kodune, mõnus, et imelised mälestused, kindlasti kavatsen sinna järgmine aasta veel minna. Ja siis võib-olla teised kogemused, mis mul veel on seotud kohtadega, et ma kiirelt lihtsalt mainin ära, et mul iga-aastane orden paar kohta, kuhu ma jõuaksin ka ja see aasta on nad olid siis või noh, Eestis see aasta nad olid ka seotud, noh üks neist oli seotud konkreetse kuruta kultuurisündmusega ka, et käisin siis ammu oodatud Pärnitsa päeval setomaal. Mis oli jälle niisugune surnuaiapüha on ju, toimub tavaliselt juuli lõpus, augusti alguses ma olen sest nii ammu kuulnud, läksin sinna kohale, tõeline elamus. Et kuidas on võimalik tegelikult surnuaiapüha tähistada ja teine niisugune isiklik elamus oli, mis on kalget kultuur, kultuuripärandiga seotud käsi Ruhnus ja see ei ole üldse lihtne ettevõtmine, nad on kaks tõesti kauged kohta Eestis. Aga noh, tõesti imeline Riinu kord ja ma läheks hoopis kaugemale, aga samamoodi kodune mõnus ja kõik, needsamad sõjad käivad sinna juurde, et ma käisin sel suvel metsaülikoolis Kanadas kotkajärve ja see on juba pika traditsiooniga siis Kanada eestlaste kogukonna selline suvelaager kus mittelaager vaid tõesti sõna otseses mõttes ülikoole kus on siis terve rida erinevaid ettekandjaid. Ettekandjate hulgas oli nii inimesi, kes tulid Eestist kui ka siis Kanadas elavaid eestlasi, seal toimub keeleõpe, rahvatantsu-laulukoor sain jälle Triin Kochi käel laulda. Et tohutult tore, äärmiselt motiveeriv, erakordselt targad ja huvitavad inimesed, keda ma seal kokku puutusin, et see oli minu kindlasti selle suve niukene nael. Ma siis ise võib-olla lõpeb Läks, mainin ära oma viimase teatrielamuse, mis oli raamteatri etendus Juudit Katariina kirikus, see oli tõesti minu jaoks suur üllatus, sest et läksin sinna teatud kahtlustega, et Tammsaare näidend ei ole nii kergesti lavastatav ja tulin ära täiesti elamusega, nii et tore, et meil siis kõigil ikkagi on niisugune kultuurielamus sealt suvest kaasa võtta. Aga nüüd läheme edasi oma saate põhiteemaga. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga koos on stuudios Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator, materjalid, buss ja Riin Alatalu, kes on Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse eriala dotsent ja sellest võib järeldada, et tänases saates tuleb juttu muinsuskaitsest ja põhjus on väga lihtne. Juba eile, 12. septembril algasid siis Eesti erinevates paikades Euroo papa muinsuskaitse päevad ja need kestavad kuni 15. septembrini. See kava, mida ma siin ka natukene tudeerisin enne enne tänast saadet on ausalt öeldes tohutult huvitav ja võib-olla me alustamegi otseselt mitte ainult kava tutvustamisest, aga sellest, et, et kui palju neid üritusi on ja mis, mis on nende Euroopa muinsuskaitsepäevade eesmärk ja mõte ja ma võib-olla alustaksin sellest viimasest küsimusest, et Euroopa muinsuskaitsepäevade mõte on tegelikult väga lihtne. Nende mõte on tutvustada ja panna inimesi nägema neid igapäevaselt ümbritsevat pärandit. Et tegelikult enamik sellest, mis meid igapäevaselt ümbritseb, on moel või teisel pärand. Et olgu selleks vanad ehitised, tegelikult teatud praktikad, pargid et tegelikult me sellest nii-öelda pärandkeskkonnas liigume kogu aeg, aga seda võib-olla nii-öelda igapäevaselt teadvustamata Euroopa muinsuskaitsepäevade mõte nii-öelda laialt ongi lihtsalt seda tähelepanu alla tuua. Et neil päevadel igal aastal toimuvad igal aastal septembri teisel nädalavahetusel, Meil on igal aastal erinev teema lihtsalt selleks, et natuke nagu erineva nurga alt seda nii-öelda objekti vaadata. Ja sel aastal on meie teemaks kultuur ja meelelahutus mis on tõesti selline nii-öelda, pakub väga erinevaid tõlgendusvõimalusi millest ma kohe läbi sellega ava, täpsemalt räägin aga üks teine oluline eesmärk, mis muinsuskaitse päevadel veel on minna, ta nurgakene on see, et võimaldada, et lisaks nendele lugudele tekkimisele, pärandist võimaldada inimestele ligipääsu nendele pärandipaikadele, siis või objektidele, millel neil võib olla igapäevaselt ligipääsu ei ole. Ja mul on väga hea meel, et, et ka selles osas meie kava on saanud väga rikas. Et tõesti, ma ei oskagi öelda tegelikult, et palju neid sündmusi siin kavas kirjas on, sest paljud kirja saanud sündmused tegelikult koosnevad alla sündmustest, et seal on tõesti selliseid sündmusi millel on kolm päeva järjest, põhimõtteliselt kestab programm, et ma tõesti olen hästi, on jube hea meel, et inimesed sellest niivõrd innustust sai sellest meie välja käidud teemast siis tegelikult ju kuidas muinsuskaitsepäevade kava kujunes sellest muinsuskaitseamet, kust mina siis nii-öelda pärinev nende mõistlike päevade puhul ainult koordinaator on tegemist avaliku üleskutse. Et kõik, kes soovivad kaasa lüüa muinsuskaitsepäevade korraldamisel, andke endast märku. Ja tegelikult, kuna ma esimest korda seda nime tegime, me ei osanud oodata, et mis siis saab ja see tagasiside, mis tuli, oli tõeliselt nagu siukest südantsoojendavat, et inimesed näevad pärandit, tegelevad pärandiga ja on huvitatud sellest rääkima ja siin ongi väga palju erinevaid sündmusi, et et meil on selliseid ühele teemale keskenduvaid ekskursioone. Et näiteks kunstihoone Tallinnas tähistab samal nädalavahetusel oma 70 80 80 viiendat juubelit ja nemad teevad nende põhjalikuma ekskursiooni oma, kas, kus need siis tutvustavad seda hoonet ja räägivad selle ajaloost. Ja tõesti pääseka paikadesse, kus tavaliselt võib-olla ei pääse. Aga no näiteks sinna alates reedest kuni pühapäevani toimub meil mõtlesin selle osaga kavast ülesse toimunud meil ühesõnaga Järvamaal meelelahutuslik rännak Vargamäel, Tammsaare, kolhoos ja tagasi. Ja siin tõesti on avatud erinevad näitused, tutvustatakse nii-öelda kohtupidamist, kui osa meelelahutuse ajaloost tegelikult räägitakse raamatukogu rollist kohaliku kultuurielu ja tegelikult ka meelelahutuselu edendamisel. Räägitakse kohaliku haridusseltsi ajaloost ja noh, tõesti toimub õhtul toimumise ajast mitu truune pidu. Et tõesti, nad on väga laialt selle teema Te ei võtnud mitte ainult ühe ekskursioonipõhiselt, vaid üldse, et kuidas siis tollel ajal, mida see meelelahutustähendus või et, et mida siin aastatel 1969 tähendas meelelahutus, kuidas lahutati meelt 1969. aastal ja mis on nüüd 2019 tegelikult? Meelelahutusena vaata see iga päev tähendab et see on tõesti väga, väga põnev üritus. Riin, sina oled sellel Endel kultuuri või muinsuskaitse päevadel tegelikult nii osaleja kui ka ise vähemalt ühe jalutuskäigujuht, et, et kuidas, kuidas sina seda asja vaatad, et ühest küljest kui professionaal ekspert, aga teisest küljest selle pilguga, et kuhu sa ise tahaksid minna kuulama või osalema. Ja olgem ausad, eks ma lähen ise neid varasematel aastatel neid samu Euroopa muinsuskaitsepäevi korraldanud ja ka kunagi kultuuripärandi aastat juhtinud ja, ja seekord tõesti siis väike reklaam, homme on Kadriorus siis kirjandustänava festival, mida sa ise korraldad. Aga selle raames, et noh, me näeme, et me räägime, eks ju, kirjandusest kirjandus on täpselt sama, Nad ei paranda. Et selle raames ma teen siis ühe jalutuskäigu Kadriorus. Aga üldiselt, mida ma soovitan seal on nagu kaks võimalust, võtate kava ette, valida endale kas kõige kõige kaugema objekti, kuhu te tõenäoliselt mitte kunagi ei satu või siis vastupidi, lähete vaatate, mida pakutakse teie lähedal, et see on võib-olla niivõrd palju niukseid uusi vaatenurka, mille peale te ennem pole tulnud. Et, et selle järgi tasuks ka seda kava vaadata. See kava on, tasub kohe mainida, et, et siin üldiselt sageli süüdistatakse eestlasi selles, et kõik on väga Tallinna keskne või suurlinnade kesknäoga, et kava on tegelikult need muinsuskaitsepäevad toimuvad üle terve Eesti, et kavas on ilusti kõik maakondade kaupa välja toodud. Nii et kõik kõigil tasud siis oma kohalikust vaatepunktist ka nagu pilk peale panna. Aga seda kava vaadates mul tekkis siiski see küsimus, et, et miks nad just Euroopa muinsuskaitse päevad on, et tegelikult on nad ju päris eestikesksed. Jah, ma ei tahtnud seda alguses kohe sisse tuua, sest muidu mul endal on siuke tunne, et inimestel võib-olla see nii-öelda energiatase kohe langeb. Küll ütled Euroopa, aga Euroopa muinsuskaitse päevad on tegelikult sellepärast, et see algatus korraldada muinsuskaitsepäevi on alguse saanud Euroopast ja see on Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjoni ühiselt ellu kutsutud algatus. Ja esimest korda nüüd vist Rein, sina sina oled ajalooga paremini kursis, aga minu arust toimusid vist juba 1985. aastal ja siis saali muinsuskaitse päeva tähistamine tegelikult Eestis esimest korda 1985 tähistati muinsuskaitsekuud ja selle koha peal ma võin öelda Läheme teistest palju ees, sest et 18 aprill on rahvusvaheline muinsuskaitsepäev ja 18 mai rahvusvaheline muuseumipäev ja 85. aastal tegelikult Eestis oli muinsuskaitse nagu piisavalt tugeval järjel pluss meil oli sellel aastal siin just üks rahvusvaheline muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICO massikoosolek. Ja selle ajal siis tähistati esimest korda tervet kuud, nii et noh, põhimõtteliselt meil on Eestis neid nii-öelda nagu kampaaniaid on, nii kevadel kui ka sügisel kevadel muinsuskaitsekuu ja sügisel on siis muinsuskaitse päevad siis tõesti Eesti Euroopa nagu liikunud sama jalga või et see Euroopa, need Euroopa musklite päevadel, millest me praegu räägime nii-öelda sügise mõttes ka need said alguse vist esimest korda mitte sellises mastaabis, et nad kohe oleks olnud üle Euroopa said ka alguse 85. aastal, et see ka nende sügiseste traditsioon on pikk küll Eesti, sest esmakordselt neid tähistati 94. aastal. Aga ühesõnaga, see on ka nagu liikunud niimoodi erinevate korraldajate ja erinevate lähenemiste kaupa. Aga noh, nüüd tõesti muinsuskaitseameti all seda formaati, mis me see aasta oleme katsetanud, et kus me selle teeme sellise laiapõhjalise kutsungi, et tulge kõik osalema, et mulle tundub see tore ja hea, et töötab, et me kindlasti sellises formaadis mõtleme, sellega jätkata. Aga muinsuskaitsepäevade sündmusi tõesti sellel noh, tegelikult septembris, sest et see nii-öelda teine september, teine nädalavahetus on niisugune nagu väga täpne aeg, et eks ta nagu riigiti varieerub natuke, et millal täpselt need sündmused toimuvad, aga kuskil septembri kandis tegelikult tõesti kõik need muinsuskaitsepäevade üritused aset leiavad. Ja nende kohta on ka terviklik kava kui minna kõige lihtsamad, et kas siis minna muinsuskaitseameti lehekülje kaudu, sealt leiab viite nendele Euroopa muinsuskaitsepäevade ja peen hävitics, teis on see inglisekeelne nimetus nende koduleheküljele ja viite kõigile sündmustele, mis igal pool toimuvad, et jah, et kui juhtute kuulama välismaalased, kohe reklaam et saatesaatega mujal Euroopa muinsuskaitsepäevadest osa ja mis on tegelikult hästi tore, on see, et see võrgustik töötab noh, ka muul ajal, et, et tegelikult see noh, minu jaoks on andnud palju kontakte näiteks Soomes või Lätis, et rääkida lihtsalt sellesse, mida nad teevad, kuidas nad teevad, vahetada kogemusi ja tegelikult just rääkida ka sellest pärandist, mis meid igapäevaselt ümbritseb, et minu töö hästi palju ongi seotud sellega, et, et panna inimesi seda nägema ja nii-öelda selgitada või rääkida selle väärtusest. Sellest kavast tuleb päris hästi välja, kui lai teema tegelikult on, on muinsuskaitse sellepärast, et kui vaadata siin erinevaid märksõnu, nagu tõesti näiteks ekskursioonid kuskil hoonetes, et arhitektuuri tavaliselt väga selgelt seostatakse, põhiliselt mulle tundub, et muinsuskaitset teostataksegi vanade majade renoveerimisega ja probleemidega omanikud on sageli ka muinsuskaitse peale väga vihased, ütlevad, et midagi ei saagi teha, sest muinsuskaitse kogu aeg keelab ja käseb. Aga siit väga hästi tuleb välja sellest kavast erinevate sündmuste kaupa ka see, et, et kui palju nagu erinevaid aspekte ikkagi selle muinsuskaitse alla mahub. Näiteks kultuurilooline ekskursioon Tartu Raadi kalmistul toob ju hoopis teise dimensiooni sellele või siis minu meelest fantastiline koht, jalgrattamuuseum, mis on tohutu entusiasmiga veetud ja veetud ja peetud jalgrataste puhul, ma arvan, inimesed nagu väga sageli selle peale, et, et siin kuskil midagi võiks olla muinsuskaitsega tegemist, selle ürituse puhul on muidugi eriti tore, et see meelelahutusaspekt seal ikkagi vaatasin seda meelelahutusest teksti ka tegelikult maanteekõrts. Et sinna jalgrattamuuseumi minnes, mis iseenesest on tõesti väga vahva koht, et seal kuulab ka nii-öelda teede ja maantee, kirjutasid ajaloos laiemalt. Maarja sa just ütlesid, et, et me seostame muinsuskaitset sageli arhitektuuriga, et see on riigiti väga-väga erinev, et paljudes maades seostatakse muinsuskaitse ainult arheoloogiaga ja see on ka üks nendest põhjustest, miks tehakse selliseid üleeuroopalisi kampaaniaid mitte mitte niivõrd palju, et me peaksime nagu kõik ühel ajal korraga midagi tegema vaid pigem just selleks, et tõmmata seda, seda ainukest arusaamist pärandist laiemaks, et me oskaksime üksteise pealt pida selle järgi vaadata, mis on, mis on tähtis ja, ja seda ka siis esitleda, et üksteise pealt kasvõi maha kopeerida. Ja ma tulin just maineeme nädal olin Kesk-Aasias ja neil oli tohutu üllatused, pärand võiks olla tõesti midagi muud kui, kui arheoloogia. Et see on see meie meie rolle, meie panus tegelikult teistele näidata, mis, mis on oluline, et aga kui nüüd veel natukene edasi võrrelda, et millised üldse on suurimad erinevused, võib-olla, kui me vaatamegi niimoodi ütleme, võrdleme siis laiemalt, et näiteks Eesti või, või mingit Euroopa riikide sellised rõhuasetused või ka Eesti, Euroopa ja muu maailma rõhuasetused, et millised need rõhuasetused on, kui muinsuskaitsest rääkida või millele nagu kõige rohkem tähelepanu pööratakse või mis need murekohad on? Murekohad ja muidugi hirmus palju ja igalühel on, on need isemoodi. Et ma arvan, et see, et me oleme väga arhitektuurikeskseid, on, on seotud, et ka meie viimaste aastakümnete arengutega ja sellega et nende poliitiliste reformidega sealhulgas kaasa arvatud siis omandireform on ju, miks, mis muutis omandisuhteid ja mis ühtpidi nagu panin muinsuskaitse sundseisu, et me peame, pidime hakkama kiiremini kaitsma nooremat pärandit kui, kui mujal maailmas seda tehakse ja ma arvan, et niuke, teine huvitav rõhuasutus, mis meil on, on nõukogude aegne pärand. Tõesti nagu päris päris hiline pärand mille, mille väärtustamisel just selle 20. sajandi teise poole pärandi väärtustamisel ma arvan, et Eesti on, on esirinnas maailmas, et julgeme uhkelt nagu sellest ka teistele rääkida ja seda, seda eeskujuks tuua. Aga, aga mujal see, see sõltub tõesti sellest, mismoodi millised on, on linnad, et loomulikult Euroopa vanades linnades, eks linnaline pärand on, on hästi oluline, et sealsamas Kesk-Aasias, kus me tulin, et seal, noh, sisuliselt linnad on kõik sellised nõukogude aegsed paneelelamud. Et seal tegeletakse siis siis selle varasema pärandiga, aga ma üritasin neile ka rääkida, et nad tegelikult ka sellest sellest hilisemast perioodist annaksid noppida üht ja teist ja kolmandat ja siduda seda siis traditsioonide ja kultuuriga, et suulise veerandiga. Et, et see võib tõesti olla, see võib tõesti olla seinast seina ja sõltub just sellest, kus näiteks arendus meil kinga pigistama hakkab. Ja ma arvan, et sarnasusi vinnelt sarnane probleem, millega me tegelikult noh, Euroopas kindlasti. Ma ei ütleks, et rinda pistame ka tegeleme kindlasti on kommunikatiivne, ehk et see, mis sa siin enne seda välja tõid, nüüd paljude omanikud näevad muinsuskaitset kui piirajad. Et tegelikult muinsuskaitse nagu eesmärk või ülesanne, muinsuskaitseameti eesmärk ei ole mitte takistada omaniku, vaid tegelikult koos omanikuga, aidata tal kaitsta seda meie ühist pärandit, mis tegelikult on meie kõigi jaoks väga oluline mis on väga oluline meie ühise identiteedikujuna, kui me ühise ja tegelikult ka iga isikliku identiteedi kujundajana. Et just see, et kuidas tegelikult pärandit inimestele lähemale tuua, rääkida selle lugu, rääkida, et mis, miks tegelikult mingisugune koht või objekt on meie jaoks oluline. Et need erinevate nende katkestuste käigus, mis võib-olla meie ajaloos on eriti selged, võivad vahepeal olla lihtsalt kaduma läinud või ära unustatud millegi nii-öelda muude pakilisemate teemade. Aga noh, meie muidugi, et see on nüüd siis näeme, et väga oluline on neid lugusid uuesti tagasi tuua ja nende järjepidevalt rääkida, sest tõesti, et mitte ühtegi objekti ei saa kaitsta seadusega. Et seadus lihtsalt toetab mingisuguste protsesside läbiviimist, aga oluline on see, et me kõik tunnetaksime selle olulisust nende objektide, nende kohtade olulisust ja sellisel juhul tegelikult me saame neid ka säilida. No mul tuleb ikkagi seoses hoonestuse ja muinsuskaitse ja kõige sellega meelde kevadel oli ju see tore Harju tänava kartulipõllujuhtum, et et seal on tõenäoliselt väga kirglikke poolt ja vastu argumente nii Harju tänava taas hoonestuseks ja kui seda hakata taas õõnestama, siis kuidas, kas ikkagi taasehitada ta niisugusena, nagu ta oli, või, või tuua sinna moodsat arhitektuuri või ikkagi säilitada ta nii nagu ta praegu on lihtsalt juba, sest seal on neid mälukihte nii palju, et millist mälu kihtime kõige olulisemaks peame. Et kuidas, kuidas üldse sellised arutelud näiteks muinsuskaitse seisukohalt või vaatepunktist toimuvad? No neid arutelusid on muidugi hirmus palju ja tegelikult arvamusi ja erimeelsusi pärm kõrvale kasvõi Narva linna, eksju on, on, on hästi palju ja ma arvan seda niuke lõplik tõde tegelikult. Ja võib olla ka see ajutine tõde, eks ju, mis, mis siis arutelude käigus sünnib mina ise näiteks Harju tänava puhul olen, olen enda jaoks valinud selle kõige viimase kihistuse ehk tegelikult see on mälestusmärk sellele, et Tallinnat polnud midagi ja, ja pommitati ikkagi päris päris julmalt. Et see on see, mida ma saan seal näidata teistele, et need on, need on sõja jäljed linnas. Ma olen vaadanud, siin on ju tehtud tohutult palju erinevaid kavandeid, mitte ainult nagu konkursi korras, vaid ka üliõpilased on, on õpilastöödena teinud sinna, erinevalt kavandeid ja, ja sellist, mille peale ütleks, et nagu vohh seda teeme, ei ole ma veel selle seitsme viie aasta jooksul, mis sellest möödunud on, eksju ei, ei ole ma veel leidnud, nii et ma arvan, et et võib-olla niukene, uus lage ruum on ka täitsa asjakohane. Et ma, ma ise arvan seda asjade taastamine koopiatena ka näiteks olemasolevate hoonete puhul, kui ka interjöörid on täiesti läinud, et seda ei pea koopiana tagasi tegema, et me võime lasta siin tänapäevastele arhitektidel luua uue kihi pärandit peale. Kui on alles midagi, siis siis muidugi tähendab säilitada, aga kui on läinud, siis respekteerima tänast loojat. Teisalt mulle meenudki ka, et siin paar päeva tagasi räägiti jälle seoses kaksiktornide rünnakuga 11.-tesse septembrist. Ja Neeme raud oli Vikerhommikus väga ilusti rääkis, et see kaksiktornide paik New Yorgis on väga soliidselt tähistatud juht ka sellise leinapaigana ikkagi ja, ja ta on mälestusmärk ja ta ta on muidugi natukene, ta möönis ka meelelahutuslik, sest meeneid saab ikkagi kaasa osta sealt. Aga, et põhiliselt on ta ikkagi võtnud sedasama mälestamis kihis tusa, sellest jäljest, ma käisin seal nüüd, justkui ma metsaülikoolis tulin, siis me olime paar päeva New Yorgis ja käisin seda vaatamas. See on tõesti sügavalt mõju, avaldab väga-väga ilus mälestus, märkaks asele. Ja minu arust on, ma olen käinud selles ja tõesti on väga-väga mõjus. Aga mulle tundub ma nyyd konkreetselt seda protsessi veel kursis, aga mulle tundub, et see on seal ikkagi selline nagu suur läbi vaieldud, otsuse, et me teeme nüüd sellise valiku, et mulle tundub, Harju tänava, teiste, selliste keeruliste objektide puhul on selles diskussioonis väga oluline väärtus, et saagu see otsus siis, milline ta saab. Aga et me oleme tegelikult selle läbi arutanud mitte ainult siis nii-öelda mõned ajaleheartiklid, mille kirjutab linnaarhitekt või mõni muu rohkem seotud inimene vaid tõesti tõstatatakse sellise ühiskondliku debati käigus, sellepärast et mälu säilitamise seisukohalt tõesti kese auk seal sellisena haljasalana, nagu ta on, mõjub minu jaoks ka väga mõjusalt. Aga et ka teised osapooled saaksid oma seisukohad esitada, need läbi rääkida. Nii, aga nüüd on meil aeg kuulata natukene vahepeale muusikat ja sina, Madle valisid välja kollaaži loo käokiri, miks just see lugu? Et loomulikult lähtuvalt Euroopa muinsuskaitsepäevadest. Et sel aastal, kes ei ole näinud veel meie kujundust, sest ma väga soovitan vaadata, see on väga tore ja ta on ka, see kannab teatud selliste 60.-te 70.-te esteetikat, et mulle tundus lihtsalt, et kollaaže, selles suurepärane kollektiiv kannab lihtsalt sedasama vaimu ja ma arvan, mõjuks sellise kaasakiskuva kutsena Euroopa muinsuskaitse päevadel. Kuulame kollaaži. Kuivada suve. Reena lukku, Välgi, laena Kaaduku Välgi, Ella ja ela ruttu. Kaunilt kadu aega. Autu Paara ja tahab armuaega. Kuku kägu, Eigutuugeeveeaa laugu. Ruttu linde, ela, ua suuna laaduktuuril. Kuku kägu, läks laanelaule. Kuku tuusikud Suur-Aia erukul, kus jää tõttu jättis kirja piiri peale. Kuku armeed aiateibasse, häguku. Eduku käo, värgime. Taluvad ana-ide targanoida eduaru aga naised kukku Valtit, Irjagnatiivist, Aadutum, arutu armida ja täi, vaata arutu farmi. Erutunud kirja kokku ajasid armid palle reaalajas. Märg käterätikute. Käterätikud. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga koos on stuudios Madle Lippus, kes on Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator ja Riin Alatalu, kes on Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse eriala dotsent ja rääkisime eelmises saatelõigus või osas sellest, mida võiks minna vaatama ja kuulama Euroopa muinsuskaitse päevadel, aga jõudsime ka selleni, et muinsuskaitse tegelikult on üks üsna lai ja keeruline teema. Ja jätta Eestis kipub sagedamini kuidagiviisi seostuma inimestel arhitektuuriga. Aga tahaks ikkagi natukene neid teisi märksõnu ka siia juurde tuua ja, ja üks nendest märksõnadest on tegelikult ilusti, kõlas just meil sellise pealkirjaga laul nagu käokiri mida esitas kollaaž. Et ka sellised erinevad mustrid ja kultuurimustrid, mis on see vaimne pärand, mis ei ole nagunii nähtav, füüsiline pärand, kuidas selle hoidmine ja jäädvustamine muinsuskaitse seisukohalt ikkagi käib? Ma arvan, et muinsuskaitse selles mõttes nagu otseselt selle valdkonnakaid tegelikult on, mul õigus, ei ole. Seaduse järgi nagu otseselt käest ei peaks tegelema, aga tegelikult me ei saa ühtegi ka füüsilist objekti hoida, ilma, et sellega seonduv siis pärand ja lood koos käiksid. Et võtame kasvõi laululava, ainult laululava on meil arhitektuurimälestisena kaitse all. Esimene nõukogude aegne ehitis, mis, mis kaitse alla võeti juba 86. aastal. Et ta muidugi ehitusena tohutult uhke, aga kui me sinna kohale lähme ja me ei saa ju sealt kõrvale panna seda laulupidu, eksju, sealt nii selle ehitamise eesmärk ka põhjus ja eksistentsi nagu osa. Et sama käib kõikide koolimajade, tuletornide ja kõige muu juurde, et see elu seal ümber ja traditsioonid seal ümber on, on paratamatult hästi olulised ja see on ka see, tänu millele me saame neid inimesi või neid asju inimestele seletada. No kui ma näiteks Ta on lahti Eesti muinsuskaitse seltsi aastaraamatu 2018, siis siin on kohe kaks artiklit mis puudutavad mõnes mõttes märksõnu, mida tundubki, et on nagu osaliselt natukene keeruline kaitsta. Vello mäss on kirjutanud teemal hääbuv merekultuurmaastik pühajõe suudmealal. Et kuidas, kuidas siis ühte niisugust merekultuurmaastikku tegelikult hoida, kui loodus ei kuula sõna ja ei ütle, et me ei saa talle öelda, et ära muuta Tartu loodus, sest me tahame seda maastikku siin hoida või siis, kui see kultuur on tegelikult välja suremas, ei ole enam selle kultuuri kandjad, et kuidas näiteks niisugust asja hoida? No siin on nagu kaks varianti, kui me vaatame ajas tagasi neid kõige varasemaid mälestusi on ju mõtlema kas või Kreeka või Rooma peale, see kultuur on ju sealt see, mida varemete näol kaitsma on ju välja surnud olla aga ta meie jaoks ikkagi huvitav ja kõnekas edasi. Et tal tuleb lihtsalt mingi uus kihistus, uus tähendus, võib-olla me leiame selle tähtsuse mingi 10 15, aga võib olla ka 100 aasta pärast, et noh, et meie roll on tegelikult katsuda lihtsalt nagu seda jälge jälge hoida. Ja noh, teine asi on ka see, ega ka seda praegust kultuuripärandit vägisi hoida ei saa. Et kas või kui me räägime laulupidudest, et me praegu nägime enneolematut huvi, eks ju, laulupeo vastu, aga üheksakümnendatel ju räägiti, et seal hääbuvad seal. Et see on väljasurev teema. Et see nagu meis enestes kinni ja, ja isad on mingil ajal, nad on rohkem tähtsad, mingid ajal vähem tähtsad, et ma ikka kipun kordama seda, et muinsuskaitsel on praegu väga-väga head ajad. Me oleme Eesti inimesed, on väga muinsusteadlikud tegelikult ju väga muinsussõbralikud mõnest isiklikust asjast nagu hoolimata aga et me peame hoidma seda, et seega sellisena püsinud. Et võib-olla ma tahtsin täpsustada oma eelmise kommentaari või noh, nii-öelda sissejuhatust jastamis Rein räägib et muinsuskaitse kui selline nagu vaimse pärandiga selles mõttes minus muinsuskaitselist ma kohe seal ära muinsuskaitseametiga ja selles mõttes, et muinsuskaitseamet tegelikult vaimselt kultuuripärandit, et saab hoida nende praktikate hoidmise toetamisega, et, et see on see, mida tegelikult saad nende säilimiseks teha, mida me, millega me näiteks ka eelmine aasta meil toimus kultuuripärandi aasta nagu tegelesime või, või Auseid hoidsime. Et kas või nende ma täpselt seda artiklit lugenud ei ole, onju, aga tõesti erinevad maastikud ja nende säilimine on väga oluline teema. Sellega tegeletakse ka just nimelt nende noh, miks nad muutuvad, on lihtsalt see, et inimeste praktikad muutuvad, see, kuidas karja kasvatatakse ja juhul kui sa ei kasvata enam neid seal loopealsel, vaid tegeleda intensiivpõllumajandusega. Paratamatu on, et, et see maastik, mis on tekkinud tegelikult mingit tüüpi praktikate tulemusena tegelikult sellisel kujul hakkab kaduma tegelikult selle taastamiseks või hoidmiseks noh, mis tegelikult tõesti ei kuulu enam otseselt muinsuskaitse valdkonda, küll aga maastiku säilitamise kaitse valdkonda tegeletakse ju noh, nii-öelda selle soodustamisega aetud neil loopealseid jälle sellisel traditsioonilisel viisil kasutatakse samamoodi ka erinevate muude praktikatega, mida me peame oluliseks nii-öelda meie kultuuri hoidmisel säilitamisel. Et tegelikult hea näide selles, kas või on eelmisel aastal, mida me ka tegime, selle kultuuripärandiaasta raames oli sanditamise töötoad, sanditamise komme, noh, mis ei ole mitte ainult siin Eestis omane. Aga millega, mis ka siin on tegelikult oluline, et folkloorinõukogul oli terve suur töörühmade sari kus siis nii-öelda räägiti, sellest tutvustati seda lastele, valmistati neid traditsioonilisi või nii-öelda traditsioonilisi peakatteid, aga noh, ühesõnaga kogu see, need kostüümid mõeldi välja näomaalingud tantsud, ka kõik see, mis sinna juurde käib. Et lihtsalt nende praktikate ise au sees hoidmine ja nende au sees hoidmise toetamine on siis see tegelikult, kuidas me selle vaimse kultuuripärandiga kõige paremini tegeleda saama, sest see, mis just, et kui me räägime hoonest, on ju loomulikult tegelikult ka hoone jaoks aeg ei peatu. Et ise, kui on muinsuskaitse all, see, millega ma arvestama peame, on see, et inimeste vajadused muutuvad, hoonete funktsioonid muutuvad. Et see kõik on pidevas arengus. Ja tegelikult sama asi on selle vaimse kultuuripärandiga, et selleks et ja püsiks ja oleks elujõuline, ta peab olema inimeste jaoks arusaadav ja ta peab olema mingisuguse arengus, sest ükskõik, mille nii-öelda arengut sa seisma ei pane ta kaotanud, nagu selle ta muutub, saadud museaalne, igav no tegelikult ei ole. Et ta on nagu tõendus mingist hetkest, aga, aga me vaimse pärandi puhul eriti ootame seda ta tegelikult kanduks ja areneks ja tuleks koos meiega selles suhtes. Madli tõi huvitavad näited, nii. Nii see loopealsed ekse, pärandkoosluste taastamine kui ka sanditamiseks ju natuke, ütleme uuesti nagu elule äratamine või ka need Kihnu ja ja mulgi ja võrokeelset aabitsat ja kõik nii edasi. Nad on päevakorras sellepärast, et nad on mingil hetkel hakanud ära kaduma ja me saame aru, millest me ilma jääme, et, et miks meil seda vaja on, et just loopealsete taastamine liigirikkus näiteks, et see on inimestele eluliselt vajalik, et me ei saa nagu aktsepteerida sellega, et, et see läheb mitte inimesel, vaid tegelikult nagu maailmale maakeral on see vajalik, et meil oleks. Mul tuleb nende liigirikkuse ja, ja üldse nagu traditsioonide või kommete kadumisega seoses meelde ka meie IT-olukorda, et, et sellest on ju ka palju räägitud. Ja kuidas nüüd nende pühade hiite on, kas nad lähevad pigem looduskaitse alla või muinsuskaitse alla? No vaat, siin on nagu mitme otsaga küsimus, sellepärast et tuleb kõvasti tunnustada neid IT eestkõnelejaid kes seda tööd teevad, sest et hiite traditsioon on tõesti asi, mis on olnud nagu sisuliselt välja surnud, võib-olla natuke liiga raskelt öeldud, aga, aga ikka väga selle piiri peal. Et paljud need hiiekohad, millesse, millest praegu jutt tegelikult seal on nagu faktilist tõestust, kas see tõesti nagu hiiekoht või mitte, me ei leia, aga kui me samal ajal vaatame, paneme siia kõrvale nagu teise protsessi, mis meil praegu on see tohutu vastuseis metsade langetamisele ja nad jooksevad kuidagi see mõte jookseb sealt vahelt kokku, kui mitte see, et me kuulutame nagu iga metsatuka viieks ja siis meil nagu argument selle selle langetamise vastu mitte seda ei mõtle, vaid ma mõtlen seda, et see nagu inimesteni uksest see see vaimne mõte sealt tagant jookseb kokku, et mets on mets, on oluline, et need pühad kohad looduses käimine, see on selle oluline mitte ainult mingi väga vana traditsiooni pärast, mis võib-olla hääbunud, aga see just nagu hakkab uuesti tagasi tulema. Ma vaatasin natuke ka seda, missugused on olnud need muinsuskaitse-eesmärgid siin, ütleme viimase võib-olla siis 10 võib või isegi rohkema aasta jooksul ja need rõhuasetused on aegade jooksul muutunud, et näiteks üks eelmisi päris alguse arengukavasid aastal 2007 pidas nagu kõige olulisemaks ameti enda töökorralduse tõhustamist. Ja siis järgmine pidas oluliseks just nagu seda kommunikatsiooni, mis siin oli, et muinsuskaitse ja omanikud siis suhtleksid paremini, saaks aru, et nad tegelikult idee poolest võiksid asjadest ühtemoodi aru saada ja sama sama asja nagu hoida. Kas see on nüüd saavutatud ja mis siis on nagu järgmine eesmärk? Ma arvan, et need aastaarvud, mis sa seal konkreetsed ette lugesin, need on väga selgelt seotud ka juhtide vahetustega muinsuskaitseametis ja, ja juhtide vahetus on alati ka väga sõltuv Kultuuriministeeriumist. Nii et see on nagu laiem poliitika, laiem, täiesti muinsuspoliitika, mis, mis seal, et just neid konkreetseid aastaid siis iseloomustab. Aga, aga mina, kes ma enam ei tööta muinsuskaitseametis, aga ma ei ole seal pikalt töötanud, et ma arvan küll, et selle niukse teadlikkuse koha pealt, et see ei ole mitte ainult nagu muinsuskaitseameti töö, vaid see on tegelikult ka teiste organisatsioonide töö, kes meil siin siin valdkonnas on olnud, et ei saa kurta, tegelikult on ikkagi päris hästi. Ja, ja noh, kuna mul tõesti, kuna ma olen rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni juhatuse liige ja reisin päris palju tänu sellele ja näen seda maailma muinsuskaitset nagu mitmelt poolt siis ma arvan, et meil muidugi on 1000 probleeme, aga, aga meil on ka 1000 päris head saavutustasime. Ma lihtsalt alguses küsimuse peal hakkasin naerma, sellepärast et ma arvan, et kommuniga katsioonimisega selgitamist ei saa kunagi otsa. Et sellepärast, et no mis teema sa ikka nii nagu lõpuni kõigile selgeks saab, et alati mälestiste puhul on noh, kui me räägime konkreetselt mälestistest ja sellest nii-öelda kitsas töö lõigustes, millega muinsuskaitseamet tegeleb. Igapäevatööna, et Siska mälestistele omanikud vahetuvad, et see kõik on niisugune nagu pidev muutku naheta, muudkui rääkimine, rääkimine rääkimine, aga mis ei tähenda, et see meie jaoks oleks kuidagi igav. Et ma ütlen, et, et selle jaoks mäe leiame muudkui uued nurgad. Ja noh, kasvõi see muinsuskaitse päevad tegelikult annavad meile ka väga hea võimalus ja seda kõike nagu laiemasse konteksti panna või et natuke nagu suuremasse ostis sellest kõigest rääkida, et kuigi nii-öelda muinsuskaitse põhikirjaline ülesanne on tegeleda mälestistega. Sest noh, ise teadvustame seda väga hästi, et see ei saa olla see, millega me piirdume. Et, et me tegelikult ju peame rääkima kogu kultuuripärandi olulisusest ja väärtustest, selleks et me saaksime rääkida siis neist nii-öelda lõpuks jõuda nende konkreetsete objektide ja miks me neid oluliseks peale, et ühtegi objekti kunagi ei saa vaadata lahus sellest, nagu suuremas kontekstis ei kuule nüüd otsesele vastates ei, ma arvan, et me ei ole selle nii-öelda kommunikatsiooniprojektiga seal lõpuni jõudnud, et eks sa ette lugesid, puudutab ka lihtsalt selliseid nagu üldisi muutusi arusaamades noh, kasvõi organisatsioonide juhtimisest või organisatsioonide töötamisest, et et milline on see kõige mõistlikum viis võimalikult suure mõju saavutamiseks. Et muinsuskaitseameti seisukoht ei tähendusega üldse seda, et, et me oleksime nii-öelda organisatsiooni kuidagi unarusse või tagaplaanile jätnud on tegelikult väga oluline muutus, mis kevadel toimus asjas muinsuskaitseseaduse vastuvõtmisega on tõesti see, et nii-öelda meie eelnevalt nende maakondades asuvad. Meie töötajad, kes eelnevalt kandsid nimetust inspektorid, on need nõunikud ehk et see, see on küll nagu väikene muutus sõnas, aga tegelikult on nagu oluline muutus mõtlemises, et, et kuidas me ise ka mõtestame seda, et mida me teeme, et me mitte ei käia inspekteerija, ei kontrolli vaid meie põhiline eesmärk ongi toetada omanikku tema ülesandes oma omandit hooldada. Ja meie saame talle ja tahame, kuna talle selles võimalikult palju tuge. Kui nüüd keegi kohe mõttes, et ma tahan hakata muinsuskaitsenõunikuks. Sina, Riin, ma saan aru, õpetad neid nõunikke välja kunstiakadeemias. Mida tähendab muinsuskaitse muinsuskaitsjaks õppimine, kas see pole tegelikult ikkagi ennekõike selline vabatahtlik hoiak? See on ühtpidi on ta loomulikult vabatahtlik hoiak ja, ja ma arvan, et kõik, kes me selles valdkonnas teeme, me töötame, teeme tohutult palju vabatahtlikku tööd. Et. Märgin sinna juurde ära tegelikult see, et ma olen ikomusi juhatuse liige rahvusvahelisel tasandil, mina arvan, et see on täiesti konkreetselt Eesti kultuuridiplomaatia, mida ma millegipärast end vabatahtlike töökorras. Aga see meie õppimisest, Eesti on üks neid õnnelikke riike, kus saab muinsuskaitse kui eriala õppida akadeemilise tasandil, et seda ei ole paljudes kohtades, et mitmel pool on seotud näiteks arheoloogia õppetooliga või siis arhitekt, arhitekt, restauraator, eriala või nii edasi, aga meil on tõesti nagu muinsuskaitse eriala siis Eesti kunstiakadeemias kus on nii bakalaureuse-magistri- kui ka doktoriõpe võimalik ja, ja põhimõtteliselt me õpe jaguneb nagu kahte suunda, et ühed on siis ehituste suund. Arheoloogia, kui me tegeleme tõesti nagu, nagu baaskursustega tasandil ainult ehitiste suund ja teine on siis kunstimälestiste suundiase kunstimälestiste suund on siis ennekõike nagu praktiline konserveerimine. Ja, ja siis siis restaureerimine, et erinevad näiteks ikoonid või praegult just tudengid käisid meil Koeru kirikus ka üks muinsuskaitsepäevade sündmusi tutvustatakse seda, mida siis Koeru kirikust leiti. Et raadiokuulajale ka võib-olla huvitav teada jah, et kui me oleme harjunud, et meie maakirikud on üldiselt valged ja, ja oleme ka valdavalt arvanud, et see juhtus nagu enam-vähem kohe peale reformatsiooni, siis, siis need viimased uuringud näitavad, et see polnud kaugeltki mitte nii. Koeru kirikus käisin ka paar nädalat tagasi vaatamas täiesti täiesti uskumatu, hoopis nagu uus pilt eesti kirikust, millega harjunud oleme. Nad on seal kommentaaris, et ma talle ütlesin, maalingut seal avanud, nii et seal tõesti on võimalik näha seda pilti enne kirikute valgeks värvimist ja praegu talvel hetkel niukene, huvitav seis, et seal on kesklöömist mõned siis maalingud laes avatud. Aga siis põhjaküljel on täiesti avatud ja lõunakülg on tegemata, nii et sealt näeb nagu seda kiriku erinevaid erinevaid aegu päris päris, et meie saateaeg hakkab vaikselt otsa saama, aga ma küsin siiski lõpetuseks, et niisuguse küsimuse, millele tegelikult ilmselt ei ole väga lihtne lühidalt vastata, aga siiski mis hetkest alates üks asi ise, olgu ta siis füüsiline või olgu ta siis vaimne, muutub pärandiks muutub muinsuskaitse objektiks. Kui palju peab olema möödas, selleks seda sellist kriteeriumit ei ole. Paljudes maades näiteks öeldakse, et 100 aastat, aga noh, 100 aastat tagasi me teame, oli esimene maailmasõda, et, et sellest hilisemat aega teatakse vähe. Meie kõige noorem mälestis on Rahvusraamatukogu, mis sai valmis 1992, on ju, see on kõigi meie täiesti, mitte isegi enam lapsepõlv. Kui see valmis sai. Et sellist nagu ühest kriteeriumid ei ole, see on pigem nagu mõtteviisi tulemus ja no näiteks võiks ka mõelda seda, et iga aastaga jagatakse arhitektuuripreemiaid. Kas me peaksime need objektid, mis sellel aastal, mida me kuulutame, et vot täna me arvame, et see on nagu kõige parem arhitektuur, mida meie tänase arhitektid teevad. Et kas me võiksime talle juba nagu linnukese taha panna, et see meie potentsiaalne järgmine mälestiste registri objekt. Ja selles mõttes ma olen täitsa nõus, et see ajaline piir on väga keeruline panna. Et pigem see sõltubki sellest, et millal me ühiskonnana leiame, et midagi, mingi objekt, mingisugune koht mingisugune traditsioon on meile niivõrd oluline, et me tahame, et, et see nii-öelda säiliks ka meie järeltulevatele põlvedele. Aga noh, nii-öelda isiklikus plaanis, eks muutub pärandiks, ma ei tea küll, kas otseselt muinsuskaitse, muinsuskaitseamet huviobjektiks noh, igasugune tähenduslik killuke, mis loob seda sinu isikliku või sinu perekonna lugu. Et eks need tasandid on ka siin nagu väga erinevad. Aga siis lõpetamegi saate ühest küljest isikliku ja teisest küljest arhitektuurse lauluga. Ivo Linna vana Vaksal, Riin, sina valisid selle loo välja ja mina valisin sellepärast et ma arvan, et Ivo Linna on ka kindlasti kas meie niuke pärandi ja traditsiooni kandja? Jaa, jaa, teda on arhiveeritud, ilmselt arhiveeritakse küll ja veel ja ma olen isiklikult tänulik Ivo linnale jätkuvalt selle eest, et kui Eestis tähistati 2013 Eesti kultuuripärandi aastat, siis Ivo Linna oli üks meie võimsamaid pärandi saadikuid sellel aastal. Kuulame siis Ivo Linna lugu vana Vaksal, mina olin Maarja Vaino, minuga koos olid stuudios Euroopa muinsuskaitsepäevade koordinaator Madle Lippus ja Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse eriala dotsent Triin Alatalu. Järgmine vasar on erakorraliselt eetris järgmisel neljapäeval. Kuulmiseni. Ja ennast valmis sest vorst pealatu Proun vanas vaksalis. Tookord ära ei ela, siis ei pea ta saada veel tööle. Laulsid saama. Muuseumiski ärkab ta veel hetk ja olengi vaalasaalis. Vardra, kus see ja meil ka saada, viis kaugele. Raad laulsid saama. Kas ta on lõuna ajal ma või kõik on vana saali siin.