Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on nii-öelda stuudios täna Tallinna tehnikaülikooli dotsent Peeter Müürsepp. Tere Peeter. Tere. Ja miks ma ütlesin nii-öelda stuudios nimelt seekordne saade on salvestatud kirjandustänava festivalil, mis toimus 14. septembril Kadriorus Koidula tänaval ja vasara saate salvestus oli üks osa vikerraadiofestivali programmis. Ja mitte ainult see ei ole tänase vasara puhul natukene eriline. Eriline on ka meie eetrisse minemise aeg. Nimelt ei ole meetris reedel, nagu te ehk olete tähele pannud vaid neljapäeval ja seetõttu, et homsel reedesel saate ajal on Vikerraadios külaliseks hoopis meie president. Nii et loodan, et kuulajad leidsid meid sellel ebaharilikul ajal üles ja me hakkame Peeter Müürsepaga kohe rääkima sellisel teemal nagu masina müüt. Aga kuna me täna ei saa tutvustada kultuuriajakirjandust, sest et nad ei ole veel ilmunud siis küsin Peeter sinu käest lihtsalt ühe kultuurisoovitused. Kui inimesed nüüd praegu neid kultuurilehti lugeda ei saa, mida muud kultuurset nad võiksid teha? Mina ise olen rohkem akadeemilise maailmainimene kui kitsamas mõttes kultuurimaailmainimene, aga eks nad mõlemad ju laiemas mõttes on ikka kultuur, seetõttu minu soovitus on ka sealt natukene, võib-olla rohkem akadeemilise poole pealt. Minu soovituseks on äsja ilmunud Epi Tohvri monograafia showskade rikk paroost 19. sajandi algul, kui Tartu ülikool taasavati ühest avajast ja esimesest hektarist. See raamat on väga palju rohkem kui ühe väljapaistva isiksuse elulugu. See annab põhjaliku ülevaate, et 19. sajandi esimese poole kultuuri- ja teaduselust praktiliselt kogu Läänemere selle kalda idakaldapiirkonnas. Meil siin Tartus, Eestis, Lätis, Peterburis ja raamat on väga hästi ja loetavalt kirjutatud. Ja ma olen ka juba sellest raamatust palju head kuulnud ja plaanin seda ka millalgi ise lugeda, kui vähegi lugemislaual ruumi jätkub. Ja täna me hakkame ka rääkima raamatust, mis on ilmunud juba tegelikult 2018. Aastal, kui ma õigesti mäletan ja mis ootab ja mõned lugejad sellega koos pikisilmi ka järge, aga see järg vist ei ole veel ilmumas või on ilmumas aasta 2019. Numbriga 2019 kardetavasti võib mitte ilmuda, aga 2020 kevadeks hiljemalt peaks ilmuma. Minu värske informatsioon on niisugune. Täpsustasin just vahetult. Ja see salapärane raamat kaua tehtud kaunikene, millest esimene köide on meil, siis olemas on Lewis Mamfordi raamat Masina müüt mille esimene köide kannab siis pealkirjatehnika ja inimareng. Ja see raamat on tõesti selles mõttes väga eriline, et mulle tundub, et Mamfordan seda kirjutades mõnes mõttes ikkagi olnud täiesti avangardi kuuluv või, või oma ajast ees, et midagi väga olulist ära tajunud, mis võib-olla alles praegu hakkab laiemasse teadvusesse jõudma, et võib-olla alustamegi selle küsimusega, et, et kes on Lewis mamport, mis ajal ta oma mõtteid mõlgutas ja, ja mis ajal seesama masina Ta on esmakordselt ilmunud kirjutatud Lewis mahvad oli tõesti väga mitmekülgne inimene. Tuntud on ta võib-olla kõige rohkem pigem isegi linnauurijana, urbanistikaalal sotsioloogina, aga kindlasti ka tehnoloogia filosoofina, kuhu valdkonda vast vanad eelkõige kuulub. Tema sündis aastal 1898 New Yorgis New Yorgi äärelinnas. Nii et kirjutama avaldama aktiivsemalt hakkas juba möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel hotell ja masina müüdse kaheköiteline teos. See on tegelikult tema viimane niisugune kokkuvõte tema mõtet, sest mitte päris viimane raamat, mis ilmunud on. Aga need, mis hiljem veel tulid on juba kas siis kokkuvõtted varasematest mõtetest või, või eluloolised ülevaated. Ja kui ma nüüd õigesti peast mäletan, esimene köide ilmus 1967 ja teine 1970 Mamfodoli elus, too ise aastani 1990, nii et elas 95 aastaseks. Aga kindlasti jah, originaalne, originaalne, huvitav mõtleja. Seda igal juhul. Siit käis nüüd läbi selline märksõna nagu tehnika ja, ja Mamfordi nimetatud tehnika filosoofiks ja see mõjub ikkagi kohe niimoodi, et ta oli selline insener, kes nokitseb mingite tehniliste asjade kallal, et võib-olla avaks natukene ka veel seda, seda terminit, mida mõista selle all, kui öelda, et mamport kirjutas tehnika filosoofilise teose Jah, no man Ford ise küll nüüd tehnika kallal kuigi palju vis nokitsenud ei ole ainult esimeses maailmasõjas sõjaväeteenistuses oli tal nagu ma mäletan, eluloost sellega lähemalt pistmist. Aga jah, siin ongi nüüd küsimus, kuidas me eesti keeles üldse ütleme inglise keeles öeldakse filosofierdagnoleczy eesti keeles, me olime harjunud mõnda aega rääkima tehnikafilosoofia, kuna eesti keeles tegelikult tehnika on laiem mõiste kui tehnoloogia. Aga kui räägime nüüd filosoofiast, siis mulle tundub, et kui peame siiski tehnoloogia filosoofiale sellele mõistele üle minema, siin on kenasti koos mitte ainult defnee, vaid kaloogos Station ju tähendab algselt kreeka keeles tegelikult loomingut või kõike, mis on loominguga seotud nii kultuurilist kui, kui tehnilist loomingut. See seos kahjuks ongi ära unustatud, see on üks tõsine probleem kaasaegses ühiskonnas plussis logos, mida võib tõlkida õpetus, juhatus, teooria noh, algselt küll lihtsalt sõnaga siinse tõlkes. Vaatluse alla ei tule. Nüüd tehnoloogia filosoofia sageli võrreldakse seda teadusfilosoofiaga kus siis põhiküsimuseks on üldse arutlus selle üle, mis on teadus, mis on need kriteeriumid, mille alusel me teadust pseudoteadusest näiteks või mitte teadusest lihtsalt kuidas iganes me nimetame, eristame. Ja kui võtame siia tehnika tehnoloogia juurde, siis naadiv arenevad teadusega käsikäes ja üks olulisi küsimusi on, et mis eespool liigub või kas üldsegi saab niimoodi öelda, kas ongi paralleelse arenguga tegemist no tõenäoliselt sõltumatu arenguga, sest omavahelised seosed on igal juhul olemas. Kas leidurid tegutsevad iseseisvalt, sõltumatult teadlastest või toetuvad pigem teadustulemustele või on jah, või on siis niipidi, et teadus peab ikkagi ees käima, et see on vastse kõige põhjalisem küsimus, mis ka Mamfodi huvitab tõsi küll, pigem see tuleb tal vaatluse alla teises köites, mida hetkel kahjuks eesti keeles veel käepärast ei ole. Leiutamise juurde me kohe liigume, aga kuna oli korraks juttu ka mamphardi eluloost, siis üks väga huvitav seik, mis mulle jäi tema eluloost silma on see, et Man fordil jäi ülikool lõpetamata sellepärast et ta haigestus diisikusse. Ja mul loomulikult tekkis kohe paralleel Tammsaarega, kellel samamoodi jäi ülikool lõpetamata, sellepärast et ta lavastati diisikus, aga mitte ainult selline elulooline seik ei jäänud silma, vaid see kuidagi mõjus mulle niisuguse omamoodi üllatusena just seetõttu, et Tammsaare publitsistika üheks läbivaks märksõnaks on ka tegelikult masinad ja ühiskonna masinastumine. Ja, ja seetõttu ma vaatasin, et, et see on ikka huvitav küll, kuidas, kuidas mingisugusedki paralleelid tulevad nii eluloolisel tasandil kui ka mõtlemise tasandil, kuigi loomulikult ei jõudnud oma mõteteni seetõttu, et nad diisikuse haigestusid. Kuigi, kes teab, selline surma lähedus paneb inimesi teistmoodi mõtlema. Aga kui nüüd ikkagi tulla selle leiutamise märksõna juurde tagasi, siis mulle on erakordselt sümpaatne ja, ja ka see on vägagi tammsaarelik Mamfordi puhul, kuigi ma ei saa otseselt öelda, et Ford oleks kuidagi tammsaarelik just see, et erinevalt võib-olla eriti kaasajast, kui tehnoloogiat peetakse nagu selliseks ülimaks saavutuseks just selles nagu tehnika mõttes masina mõttes siis Mamford leiab, et ikkagi kõige eel käib see nii-öelda vaim, see inimese loov mõte, et võib-olla võib-olla natukene avada seda tausta, et, et kuidas Mamfort selle nii-öelda mõtteni jõudis, kuidas ta seda käsitleb. Kuidas ta väidab, et see on tegelikult olnud selle inimkonna tehnoloogiline alus on olnud just see nii-öelda inimese vaimupool ja, ja teiseks, kas see tema on leidnud siis ka laiemat toetust või kuidagi teadusringkondades ka mingisuguseid hoiakuid muutnud? Jah, väga kena, mulle juba tunduski, et me hakkame jääma liiga tehnika keskseks oma oma jutuga. Tammsaarega saab võrrelda külmamfaadi, aga pigem selle võrdluse tulemuseks on kardan erinevust välja tulemine, Tammsaare keskne sentents on ju, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Armastus siin Mamfodiga seoses meil täna mängu ei tule, aga aga Emamfot just püüab näidata, et vaevanägemine ja töö tegemine ei ole just üldsegi olnud see tema arvates, mis inimest tema leiutamistegevuses on inspireerinud, vaid see on just nimelt mängulisus uskumused, rituaalid just just mängi, mängulisus on keskne mõiste ja Manfred on kindlasti mõjutatud Johan või siin ka tuntud käsitlusest homo luudens või mängiv inimene mis on paljudele eestikeelsetele lugejatele ka tuttav. Nii Mamfodi, jah, oli, oli tuttav kindlasti ka marksiga ja marksismi ka teiselt poolt. Ja vaatamata sellele, et ühiskonna arendavad ideed, mida ta kommunismi ska nägi teda mingil määral mõjutasid, huvitasid esialgu ta läks ikkagi hoopis hoopis teist teed. Ja püüabki oma teostes näidata, et just see vaimupool kultuuripool, spirituaalsus, kuidas iganes me seda nimetame. See, mis, mis inimkultuuri inimtsivilisatsiooni on edasi viinud, aga Mamfod on muidugi väga kehvas seisus võrreldes nende uurijad ka, kes just seda töötegemise poolt ja tööriistade valmistamise poolt rõhutavad sest meil viimastel on arheoloogiline tugi, siis nemad saavad toetuda empiirilistele andmetele, mis järjest täienevad. Järjest rohkem avastatakse järjest arenevad meetodid, kuidas neid avastusi saab analüüsida. Mamfoodi kontseptsioon on paraku niisugune, et temal ei ole mingit empiirilist tuge sellele loota, tema pidi lihtsalt püüdma seda kuidagi põhjendada. Kui hästi see tal õnnestus, seda võivad lugejad otsustada. Kas nüüd Mamfod on pööret toonud tsivilisatsiooni ajaloo uurimise käiku, seda ma päriselt ei ütleks, aga kindlasti ta on tugevasti mõjutanud ja niisugust ütleksin isegi värsket õhku sellesse ainesse tublisti juurde toonud. Kui mina selle raamatu võtsin, siis mind huvitabki kõigepealt just nimelt see, et mis on see masina müüd, mida, mida Mamford kirjutab, see autor ei olnud mulle varem tuttav. Nii et mina ikkagi avastasin selle autori eestikeelse tõlke kaudu ja, ja kui ma sealt algusest kohe lugesingi just nimelt seda tema ikkagi täiesti teistsugust lähenemisnurka, et, et just nimelt, et inimkonna arengu aluseks on alati peetud seda, et, et me jalutame seda ajalugu just neid selle kaudu, et kuidas on leiutatud mõni uus tööriist või kuidas on liigutud just nende tööriistade või, või uued uute leiutiste kaudu mingile uuele tasemele või astmele. Et siis just see füüsiline ese on olnud justkui see kultusobjekt või see, mida on peetud selle muudatuse tähiseks. Ja mampordi väide, et, et tegelikult on sellele eelnenud see niinimetatud vaimne seisund, mis on selle leiutiseni viinud, et see on tegelikult see tähis, aga seda on tõesti praktiliselt võimatu ajaloost, arheoloogiast noh, keegi ei leia kahjuks mullakihtide alt ära, millest ta seda mõtet, et leitakse ikkagi üles sealt see, see, see uus mingisugunegi ratas või ese, mis on siis totaalselt kuidagi seda inimtsivilisatsiooni või inimkultuuri muutnud. Aga mis mind nagu samal ajal üllatas Man fordi puhul oli see, et ta vastandas väga selgelt traditsiooni ja leiutada. Ta on ise, et ta leidis, et traditsioonist kinni hoidmine tegelikult ei vii inimkonda edasi. Samal ajal kui on olnud ju terve hulk teisi mõtlejaid. Noh, esimesena tuleb kohe meelde selline mees nagu Mirdsi Heli Aade, kes leiab, et kultuur seisneb traditsiooniliselt nii, kui kaob ära müüt, rituaal ja traditsioon. Tegelikult kaob ära ka inimkultuur, et kuidas seda vastuolu seletada või kuidas mampord ikkagi seda, seda traditsiooni ja leiutamist siis vastandas. Jah, nahwardi puhul tõepoolest on oluline see moment, mis leiutamise eel käib nii-öelda, et mispärast leiutada eriti see, et et leiutati, et Tööriistad kõige lihtsamad esialgu võeti kasutusele, siis järjest keerulisemad, see on kõik olemas, on temalegi oluline. Aga mis pärast seda tehti ja tema arvas just nimelt, et otsene mis tahes mõttes materiaalse kasu saamine ei olnud siin põhiline, vaid vaid mängulisus, rituaalsus, vaimsus, spirituaalsus, kuidas iganes. Nimetame, kas siin on need vastuolu eli Aadega? Ma arvan, et mõlemad tegelikult tunnistavad ikkagi mõlemat poolt või vähemalt Mamford tunnistab, jõuete traditsioonid teatud perioodil kestavad, aga siis millegipärast katkevad. Nii et jah, muidugi see üleminek ühelt traditsioonilt teisele on tal oluline minu kui eelkõige teadusfilosoofi jaoks, meenutab see mingil määral Toomas kooni käsitlust teadus, revolutsioonidest. Teadus ka areneb niimoodi, et mindi üle geotsentrilise maailmasüsteemilt heliotsentrilisel või siis klassikalise mehhaanika alusel võeti asemel võeti tee kasutusele või hakati uurima kvantmehhaanikat kvantteooriat mis omakorda näitas, et see vana traditsioon tegelikult oli väär. Rangelt võttes aga ta siiski ei muutunud. Lõpuks. Nii et minu arust Mamfoodil ei ole küll siiski seda, et neid varasemaid traditsioone, mis ületatud on kuidagi tarbetuks või kasutuks peaks, aga aga jah, see uue uue sisse tulemine on tema jaoks prevaleeriv muidugi. Kas masina müüt, kas see müüdse sõna selle raamatu pealkirjas tähistab siis sellisel juhul müüti selles tähenduses, et seal miski, mis ei vasta tõele või ta tähistab müüti selles tähenduses, et tegemist on millegi ütleme inimesest suuremana, et see mingi nii-öelda mütoloogiline tasand millalgi? Ma arvan, et seda viimast kindlasti, no mul on raske öelda, mida Manfred nüüd täpselt silmas pidas, ta ei ole seda otsesõnu minu mäletamist mööda seletanud, minu arust küll mitte seda poolt müüdist, et see on midagi, mida usud, takse, aga mis tõele ei vasta, see muidugi niimoodi ka on olnud teatud ajaloo perioodidel. Aga pigem vast jahmamfadi mõte on, on see, et see on midagi niisugust suurt, mis, mis inimkonna arenguga pidevalt kaasas käib ja kohati kipub isegi prevaleerima ja neid juhtima. Me oleme oma saatega jõudnud umbes keskpaika ja saate teises pooles tahaks mõnes mõttes jõuda siis lõpuks ka teema juurde ehk masina juurde. Aga kuulame enne seda esimese muusikapala ja Peeter Müürsepp, sa oled välja valinud loo jess Vandrozdoris, et miks sa just selle loo valisid. No selle loo helistik ja see meeleolu, mida, mida Jesse eesotsas siis laulja John endersoniga loob, minu arust illustreerib hästi Mamfodi raamatu just esimest osa ja veel päris algusosa sellest selline puhas ja helge ja selge, nagu ürgkogukondlikus korras elavad inimeste areng, kus mingeid tüüpilisi hilisemaid tsivilisatsiooni probleeme veel ei ole. Ja kui nüüd konkreetselt laulusõnadest, keda siis need on abstraktsed raske öelda, mida John Anderson siin täpselt silmas on pidanud, aga ta püüab läheneda kellelgi, kelle võimuses on andestamine ja on arvatud, et ta peab siin silmas, võib olla kas Jeesust või buda näiteks nii et seda laadis spirituaalsus on selles loos ka olemas. Kuulame lugu. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna siin kirjandustänava festivalil vikerraadiotelgis koos rääkimas Tallinna tehnikaülikooli dotsent Peeter Müürsepp ja me räägime Lewis Mamfordi raamatust Masina müüt. Ja see masina müüt ikkagi ennekõike köitis ka minu ja tõenäoliselt ka paljude teiste tähelepanu just sellepärast, et me elame ju praegu küllaltki masinakeskses maailmas küllaltki tehnoloogiakeskses maailmas ja Lewis Man fordil on selline väljend nagu megamasin, millega ta tähistab mõnes mõttes tervet ühiskonda. Et mida ta selle all silmas peab, et võib-olla natukene avada nüüd seda Lewis mampordi ühte põhiterminit. Jah, see megamasin otse öeldes ei ole tõepoolest üldse mitte mingi masin tõepoolest tähistab tervet ühiskonda, aga siiski teatavat tüüpi ühiskonda ainult Mamfordi teose esimese köite, et põhiosa põhimaht kulubki sellele, kuidas ta kirjeldab oma originaal sel viisil seda, kuidas inimtsivilisatsioon on nii kaugele arenenud, et sai hakata nagu tema selle kohta ütleb, megamasinat nii-öelda kokku panema ja käivitama. Mis tähendab siis seda, et kõigepealt ühiskonnas on olemas tsentraalne võim, mis kõike kontrollib ja käsutab nii-öelda tugev kuningavõim? Ühiskond on juba majanduslikult, et eelkõige algselt siis põllumajanduslikult nii kaugele arenenud, et on võimalik lisaväärtuse tootmine, see tähendab, et et teatud suur hulk tööjõudu saab vabastada igapäevasest elust igapäevase elumuredest ja rakendada mingisugust suurte eesmärkide saavutamiseks sõna otseses, materiaalses mõttes. Ja sellega kaasneb siis ja samas ka piisavalt range ja täpne bürokraatia muidugi kiri, on olemas informatsiooni vahetamise võimalused, mõõteriistad, arenenud matemaatika, astronoomia, ühesõnaga ka teadusteatud tasemele. No ja kui kõik see nüüd on välja öeldud, siis ilmselt kõik kuulajad juba taipavad, et kus see siis kõigepealt aset leidis? Loomulikult Egiptuses püramiidide olemise perioodil mingil määral ka sumeri riigis juba kes ehitasid niinimetatud siku raate, mis oli enam-vähem sama funktsiooni iganes, Egiptuse püramiidid. Et see oli see esimene mega massin ja see on siis midagi Man fordi tähenduses muidugi rangelt võttes täiesti tarbetud tutt, tohutu suur energia, nii vaimset kui füüsilist energiat, ühiskond kasutab ära millekski, mida rangelt, sest tegelikult ei olegi vaja, et võiks lasta inimestel ikkagi rahulikult elada oma igapäevast elu ja rahuldada, otsida võimalusi nende vajaduste rahuldamiseks, mis tagavad meile igapäevase õnnelikku elu mitte midagi niisugust suurt ja kauged ja abstraktsed, mille kohta täpselt vähemalt tavaline inimene ei, ei teagi õieti vist ühes üheski ühiskonnas, mis enesest kujutab ja Mamfode järgi nüüd jah, muidugi megamasinaks potentsiaal. On olnud ka siis Vanas-Kreekas, Roomas ja hiljemgi ja aga väljendunud nende ühiskondade puhul on eelkõige sõjaväes ja sõjaväetegevuses, mis masinlikku loomulikult toimib. Siinse metafoor on igati tabav, aga uuesti nüüd megamasinast megamasina kokkupanemisest räägib mafod juba juba siis rohkem jälle 20.-sse sajandisse, jõudesse, mis on need teise köite teema juba, nii et ma ei tea, kuivõrd täna sellel tasub peatuda. Ta näeb tõesti siin paralleeli, et eelkõige siin teise maailmasõjaga seotud sündmused, totalitaarsed, režiimid, mis selleni viisid Natsi-Saksamaa stalinistlik Nõukogude Liit, aga ta lähedaseks sellele peab ka Lääne demokraatiat ja Ameerika Ühendriike, kus tema näeb ka niisugust võimu koondumist ja eeldusi selleks, et et sellist nii-öelda siis mõttetut megamasinat võidakse hakata kokku panema ja ja arendama. Aga ta ise kuskil leiab, et et leiutis peaks olema midagi niisugust, mida inimene ei ole saanud loodusest otseselt, et maha teha, et mis, mida ei ole looduses olemas, mille inimene on oma siis ütleme, intellektiga või oma oma loovusega tekitanud. Aga samal ajal noh, megamasin, kui niisugune ju looduses eksisteerib, et me vaatame, sipelgapesad on ju väga hästi toimiv hiigelsüsteem, et, et kas megamasin on ikkagi siis inimkonna leiutis või on ta tegelikult lihtsalt üks looduslik nähtus, mis toimib ka inimeste puhul. Noh, sellele on minul nüüd küll väga raske vastata, ma võin arvamust ainult avaldada, et jah, loomulikult sipelgad, termiidid, kui vaadelda, kuidas nemad elavad selle alusel tõepoolest tekib kahtlus, et kas see, mis meid, inimesi homo sapiens, nagu me ennast nimetame, juhib, kas see ei ole lihtsalt mingi kõrgema taseme instinkt, et võib-olla intellektile instinktid ei olegi selget erinevust? Võib-olla meie ka järgime instinkte, aga lihtsalt teisel tasemel. Aga samas ei tahaks siiski uskuda, et nüüd nüüd sipelgapessa vaatlemise tulemusena esimene megamasin, ühesõnaga see püramiidide ehitamisele viir ühiskond alguse sai. Ilmselt siin on ikkagi prevaleeriv inimese vaimujõud, kui nii tohib öelda. Teiselt poolt küll olen nõus sellega, et Manfred kohati võib-olla ületähtsustab inimese originaalsust näiteks esimeseks tõeliseks masinaks, ta nimetab lippu ja ütleb, et sellele ei ole looduses eeskuju mingil määral ju ikkagi on seda, kuidas mingi raskuse alt vabanev painduv puu sirgestub suure jõuga ja nooled teravad. On need siis mis iganes taimeosad on ju looduses olemas, nende kokkupanek oli inimese poolt jahieri originaalne või tule kasutuselevõtt, et on näiteks tähelepanud. Oota, mida ma oma kaassõnas ka kirjeldan, et ka röövlinnud mõnel pool oskavad tegelikult tuld kasutada, korjavad metsatulekahjust oksa Kaage ja viivad neid rohumaale, et seda söödata täiesti teadlikult vaevalt see juhuslik saab olla, et siis närilised on sunnitud oma urgudest välja tulema ja kergeks saagiks, aga noh, samas jah, siiski ma arvan, et nii mega massin, kui selline on ikkagi inimese leiutis, inimese kokku pandud. Aga on, kui me nimetame seda leiutiseks, siis see on tegelikult metafoorselt öeldud, sest see ei ole ikkagi ükski inimene, mitte kunagi ei ole teadlikult leiutanud ega arendanud megamasinad seal Mamfodi tagantjärele välja pakutud tõlgendus. Kui rääkida jälle ikkagi kaasajast ja mulle tundub, et Mamford, kui ta oma raamatu kirjutas nägi juba teatud märke, mis võib-olla tol hetkel ei olnud nii tugevad, aga mis meie ajal on muutunud kuidagi väga üldlevinuks või, või domineerivaks ja seesama, juba mainitud urbaniseerumine või linnastumine. Et üldiselt on ju man Ford ka selle megamasina kohta öelnud seda või selle inimkonna selle kohta, kuidas inimkond toimib, öelnud seda, et ta ei ole tõepoolest ratsionaalne, kuna ta ei hoiaku, energiat ja tööjõudu, et, et ta pigem raiskab seda, et ütleme, kui kui mingisugunegi tehnoloogia peab alati silmas seda, kuidas olla kiirem, aktiivsem, võimalikud, selline ratsionaalne, siis inimühiskond mõnes mõttes ei, ei käitu väga ratsionaalselt, aga samal ajal linnastumine. Ühelt poolt on justkui ratsionaalne käitumine, et ühes majas elades on paljud asjad palju mugavamini korraldatud aga teisest küljest see niisugune kokku koondumine justkui jällegi soodustab seda, et needsamad inimesed pannaksegi tööle nagu sõna otseses mõttes nagu, nagu masinad, et et ma usun, et päris paljud inimesed elavad ikkagi väga konkreetse rutiini järgi, et kindlal kellaajal üles kindlal kellaajal tööle kindlal kellaajal sööma ja kindlal kellaajal magama. Et see, see on tegelikult ju küllaltki nagu selline robotilaadne, mehhaaniline elu juba ja just ka linnas elamine tegelikult soodustab seda. Kahtlemata ühelt poolt jahmamphart peab linnastumist linnade tekkimist tsivilisatsiooni loomulikuks arenguks. Teiselt poolt linnainimeste baasil on megamasinat palju lihtsam loomulikult kokku panna ja töös hoida, kui see vanadele egiptlastele näiteks oli, aga mis nüüd puudutab kaasaega, kui nüüd mõtleme, et Manfred kirjutab tas oma vaatluse all oleva raamatu 1960.-te aastate teisel poolel, kus tegelikult külm sõda oli haripunktis, erinevate poliitiliste süsteemide vastasseis, pidev, täiesti reaalne, tuumasõja oht. Samal ajal kimas mitmed muud globaalsed probleemid, mida varem ei oldud tähele pandud. Siin keskkonnaprobleemid Rachel Karlssoni hääletu kevad oli hiljuti ilmunud. See on see ajastu, kus teos ilmus, mina kahtlustan, kahjuks ei ole võimalik kontrollida Namfodi meie hulgas enam ei ole. Et tema, võib-olla meie tänase sellised digiühiskonnaga oleks rohkem rahul või oleks selles natuke rahulikum, kui ta, kui ta oli omaaegseid just masina müüdi kirjutamise aegseid tehnoloogilisi arenguid jälgides. Aga see ei pruugi ka nii olla, sest digi digitehnoloogia võimaldab jällegi tungida tehnoloogiliselt iga inimeseni välja lõpuni ja selles mõttes teda kontrollida. Nii et jah, raske, raske öelda, mis ta oleks arvanud, nii et siin aeg annab arutust selles osas ehk. Kas võiks öelda, et praegu on näiteks Hiina oma inimeste jälgimise süsteemi ja kõige muuga üks tõhusamaid megamasinaid? Võimalik jah, sest seal on, on digitaalne võimekus ja on võib-olla mitte totalitaarne, aga autoritaarne, ühiskonnakorraldus, tsentraalne juhtimine. Tõenäoliselt siia juurde võiks veel natukene arutleda sel teemal, et kuna juba tehnoloogia ikkagi oleme jõudnud selle tehnoloogia, nii, et mille, mille aluseks on küll see inimese loov vaim, aga mille, millele sellele loovale vaimule on meil väga raske näppu peale panna, et siis me ikkagi räägime. Aga vabandust, segan vahele, et ega arvutite puhul ka ei teagi ju täpselt, kas mängitakse nendega rohkem või tehakse tõsist. Jah, just, aga kas Man Ford nägi teadust arenemas ka kuidagi ainult sellises idjalistlikus plaanis, et inimene tahab midagi uut leiutada, et areneda või ta nägi ikkagi ka aina enam seda seost, et et leiutisi on vaja selleks, et elujärge mugavamaks muuta, et paljude leiutiste taga on tegelikult no ikkagi, ütleme siis süsteem, et me teame, et näiteks ju meditsiin või ka tehnoloogia areneb väga palju tänu sõjatööstusele, sellepärast et seal on vaja leiutada just nimelt uusi asju või, või ka mõnel muul nii-öelda kapitalistlikul põhjusel. Sellepärast et on olemas keegi, kes soovib, et leitaks millelegi lahendus, et tema selle pealt siis kas teeniks või et tal oleks sellevõrra midagi lihtsam teha, et et kuidas, kuidas mamport seda tehnika ja leiutamise ja, ja ütleme siis nojah, ütleme siis kapitalistlik Kui elukorralduse vahekorda nägi, see on väga hea küsimus. Sellest peab kindlasti mahva pilliga seoses rääkima ja kahjuks küll otseselt vist ei ole seda masina müüdis, nimelt Manfrotto teeb selget vahet niinimetatud monotehnika või monotehnoloogia Polu tehnoloogia vahel monotehniks, põllud tehniks ja see, kus see eesliide Polu on, kus on see mitmekesisus, kus tõepoolest keskendutakse sellele, et inimeste elu mugavamaks, turvalisemaks teha ja igakülgselt seda vaadeldakse, see on igati positiivne, just seda tüüpi tehnoloogia arengut ta kindlasti toetab. Probleemid tekivad just sellest monotehnoloogilisest küljest, kus siis püütakse midagi suurt saavutada keskendumise tulemusena, kusjuures suur ise on, on väga kahtlane. Nii et jah, see see vahekord siin on ja, ja mis, mis puudutab nüüd mures ühiskonna elukorralduse üle ja see elu-olu üle ja see on talle kindlasti südamelähedane ja selles mõttes ta igati toetab kõikvõimalikku tehnoloogilist tuge siin. Aga seda tuleb nii-öelda polütehniliselt üritada pakkuda mitte monode. Üldiselt no need märksõnad, mis siin korduvad on, on väga, on seotud ka siin tänasel kirjandustänava festivalil fookuses oleva kirjaniku Mati hundiga kes nagu Tammsaare päris palju pööras tähelepanu sellele, et tema nägi, et inimene kipub ühiskonnas, et me võime rääkida ühiskonnast kui nii-öelda megamasinast ühiskonnast, mis töötab nagu masin linnast kui süsteemist, mis töötab nagu masin. Aga nende kahe kirjaniku mure oli see, et inimene võtab kõige selle käigus omaks masina mõtlemise masinaloogika. Et ei ole enam niimoodi, et masin on loodud inimese jaoks ja inimese järgi inimest teenima vaid tegelikult hoopis inimene ise masinastub ja võtab omaks kuidagi sellise masinlikku mõtlemise, masinlikku käitumise, masina hoiakud. Ja eks kui me oma keelekasutuse peale mõtleme, siis me ju päris palju kasutame juba selliseid väljendeid et mul mul jooksis juhe kokku kui ja, ja ma põlesin läbi ja ja kõik sellised väljendid, mis mõnes mõttes käivad ennekõike masina kohta, et kas mamportsele, üksikisiku tasandil nii ka läks või ta kirjeldas ikkagi inimühiskonda kui süsteemi, et ta sellele üksikisikule selles nii väga palju tähelepanu ei pööranud. Minu mulje on küll tõesti niisugune jah, et üksik ise huvitab teda väga sel juhul, kui see on võimukas isik või see on kuningas, kui see on juht, kes suudab juhtida jällegi sellesama megamasina kokkupanemist ühiskonda, kontrollida. Et muus osas jah, minu mulje on küll, et ikkagi süsteemid, ühiskondlikud süsteemid, olgu see siis linn või sõjavägi või midagi muud selletaolist, eelkõige linn, linnakultuur, just see on see, mis teda huvitab ja ja noh, muidugi ka üksikisik selles aga päris esiplaanile üksikisik siis ei tule. Minu arvates tema puhul Mulle tundub, et meie saateaeg hakkab üldiselt läbi saama. Aga ma küsiksin siiski lõpetuseks veel seda, et kui nüüd inimestele soovitada lugeda seda Lewis Man Fordi masina müüti, et kui nad nüüd tõesti ei jaksa päris nagu seda paksu raamatut läbi lugeda või siis jääb neile natukene hämaraks see ja liuvis, nagu kokkuvõtlikult öelda tahab, siis millised võiksid olla sellised nagu kolm põhikomponenti või kolm kõige olulisemat märksõna või mõtet, mis inimesed siis sellest raamatust võiksid kaasa saada ja mis ju tegelikult ikkagi Mamfordi, sellise originaalse käsitlusena on meie mõttevaramusse antud. Kõige olulisem märksõna on ikka seesama mega asin, et kui ei ole aega jõudu kõike läbi lugeda, siis eelkõige seda peatükki, kus, kus sellest räägitakse, võiks vaadata. Ja siis teine sõna võib-olla võiks olla mängulisus rituaalsus, tähendab siis päris algusest lugeda nii palju kui jõudu, jõudu ja aega on, et minu jaoks on see küll väga huvitav, kuidas ta just seda inima ajaloo, inimtsivilisatsiooni, ajaloo või isegi tsivilisatsioonieelse ajaloo päris algust kirjeldab, mis on küll täiesti spekulatiivne muidugi, aga, aga väga huvitav ja originaalne ja miks ei võiks nii olla, et nii oligi. No ja üks võimalus alati on lugeda siis läbi kaassõna, kus on püütud kõike natuke kokkuvõta. Jah, see kaassõna või järelsõna sellele Lewis Man fordi raamatule Masina müüt ongi kirjutatud Peeter Müürsepa poolt ja meil ei jäägi muud üle, kui, kui oma saade lõpetada soovitusega, et seda raamatut võiks sirvida. See on kahtlemata raamat, mis mõtleb, annab teistsuguseid mõtteid, mis, mis pakub teistsugust mõtlemist kui see, millega me oleme võib-olla tavaliselt rohkem harjunud. Et mis toob ikkagi niisuguse täiesti uue vaimse dimensiooni sellele inimkultuuriajalookäsitlusele. Ja ma loodan väga, et ikkagi siis hiljemalt järgmise aasta kevadeks see järg ilmub, kus Mamford jõuab veelgi meie aega ajale lähemale ja võib-olla on meil põhjust ka sellest teisest osast rääkida. Aga jätame oma saadet lõpetama siis teise loo, mille sa Peeter välja valisid. Mis looga on tegemist? No tegemist on Bengalsi hitiga, Ooklaekeani chibshon, siin nüüd mingit sisulist seost rist, külm amfodiga ei ole, ma valisin selle loo lihtsalt sellepärast, et kui äkki jutt meil liiga tõsiseks läks, siis on selline meelelahutuslik pala saate lõpetuseks ja kuna seal ka riivamisi egiptuse kultuurist juttu on, siis, siis ehk sobib. Kohe kuulamegi lugu, aga seniks ütlen omalt poolt kõigile Kuulmiseni nädala pärast. Mina olen Maarja Vaino, te kuulasite kultuurisaadet, vasar ja minuga oli täna stuudios Tallinna tehnikaülikooli dotsent Peeter Müürsepp.