Vasar. Tere algab kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios Eesti kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumi kuraator Kersti Koll. Tere, Kersti, tere ja Tartu stuudiost meiega kirjandusloolane Sirje Olesk. Tere, Sirje. Tere. Ja me hakkame rääkima Soome kuldaja kunstist, aga natuke, aga ka laiemalt sellest, mida võib-olla võiks nimetada soome kuldajaks. Kas seda võib öelda ka kirjanduse kohta, kuuleme kohe täpsemalt tõenäoliselt ka Sirje Oleski käest. Aga põhjus, miks me oleme just sellise teema valinud, on see, et Adamson Eriku muuseumis on juba mõnda aega olnud avatud näitus külaskäik eero Järnefelt ja venni Soldon profelt. Ja laupäeval takse järvel muuseumis vastunäitus Adamson-Ericu loomingust. Ja mõlemad näitused on tegelikult väga-väga suured. Sellisel kujul ei ole olnud seda tüüpi näitust ei Eestis ega Soomes. Aga võib-olla alustaks natuke kaugemalt, sest ma arvan, et kui eestlastele öelda märksõna soome kunst öeldakse automaatselt vastu Akseli Kallel kallela. Et Kersti, kuidas on, kas, kui me räägime Soome kunsti kuldajast, kas see algab siis Akseli Kallel Kallel, aga või, või kuidas seda üldse piiritleda, seda kuldaega? Vot minul on väga hea meel, Maarja, kui sa ütled, et nagu öelda soome kunstis kõik eestlased ütlevad actioni, kallen kallela ja ma väga loodan, et see nii on ja ma väga loodaksin, öeldakse eesti kunsti, et ka siis soomlastel on mõni selline Eesti kunstnik välja pakkuda. Aga kui me räägime kuldajast, siis seda piiritletakse Soome kunsti kuldaega, kultuuri kahtlemata muusika, kirjandus ja nii edasi, siia juurde 1880.-test ja iliselt siis kuskil 1000 üheksasajakümnendani, aga muidugi kahtlematult selline kõrghetk jääb sinna 1000-ga 990.-teni. Ja loomulikult seal on mitmeid kunstnikke sinna alla kuuluvaid. Aga Akseli kallen, Kalela kahtlemata üks suuremaid nimesi Edelfeltsa juures kahtlemata kohe eero järgnefelt, see, kas on ka meil Adamson, Eriku muuseumis esil heliloojatest sansybeelius ja veel paljud paljud teisi ja kahtlemata Ta sellisest mehisest seltskonnas ka vennisoldan rohvelt. Juhani Aho, kõik Nad tulevad väga tugevalt esile. Nii, aga Johan Nimi kõlas kohe küsimegi, siis Sirje sinu käest, et et kui nüüd loetletud nimedega ja selle ajastuga seoses võib rääkida Soome kunsti kuldajast, kas me võime siis rääkida sel ajal toimunud või olnud soome kirjanduse kuldajast? Me peaksime sellisel kujul rääkima, noh üldse niisuguse soome kultuuri moderniseerumisajast kuldaeg võib-olla nuiaks soome kultuuri moderniseerumisajast ja esimene suur klassik sellel nüüd kahjuks mõnevõrra unustatud ongi just Juhani Aho. Selle taustal on paljus noh, niisugune noorsoomlaste liikumine ja ajaleht Päevaleht, mis asutati kuskil kaheksakümnendatel aastatel, Juhani Aho oli selle asutajate hulgas, Juhani Aho oli tegelikult noh, kivi järel, järgmine niisugune suur soome klassik, kellele mõeldi isegi kunagi, et ta võiks saada Nobeli, kui Nobeli välja hakati andma ja nõnda edasi on esimene niisugune professionaalne kirjanik, kes teenis oma tulud just ajakirjanikuna ja hiljem kirjanikuna ta sai, ta oli just natuke enne sajandivahetust tegelikult Soomes noh, niisugune kõige tähtsam kirjanik, kellest sai niisugune rahvakirjanik ja ja kui me v lahust räägime Nortali venni, Soldoni abikaasa, eks ole, aga tema oli see esimene soome kirjanik, keda Eestis küllalt palju avaldati sajandivahetusel uue sajandi alguses ja keda väga armastasid nooreestlased. Kuna nüüd tuli sisse Noor-Eesti märksõna ja Noor-Eesti oli ju ka. Ühest küljest niisugune kirjanduslik rühmitus, teisest küljest ka sõpruskond ja, ja selle külaskäigu näitusega selle Eerole järgnefeldi jaa, jaa, venni, Zoltan profeldi näitusega seoses, tegelikult ma ei tea, kui palju on varem räägitud ka eesti kultuuris sellest niinimetatud tuusula sõpruskonnast, mis, mis kogu selle näitusega tegelikult koos käib või, või mis, mis oli kogu selle ka nende kahe kunstniku taustaks, kus siis oli ka tõesti Juhani Aho ja ma arvan, et ta mõjutas ju tegelikult ka Eestit, aga, aga võib-olla võiks paari sõnaga rääkida sellest Ursula sõpruskonnast alustuseks Kersti. Ja ma hea meelega räägin sellest Ursula järve kunstnikkonna sõpruskonna fenomenist mis kahtlemata on ka seal järgnete muuseumi ja kõigi nende väikeste muuseumite aluseks istuv sulejärve piirkonnas on nimelt siin oli juttu ka kivist kivi oli ju esimene, kes oma viimased eluaastat Ursula järve kaldal veetis ja seal ka tema väikene muuseumikene on olemas. Ja 19. sajandi lõpuaastail siis esimestena just nimelt Juhani Aho ja venni soldan rohveld, üürisid omale kodu ja kus ta 14 aastat elasid usule järve kallastel ja see sõpruskond, mis muidugi oli ju moodustunud varem koos käidi seal karjala reisidel maaliti kolist koos töötati Helsingis koos tegelikult juba sõpruskond vähemalt kunstnike vahel juba sõlmusi, ausalt öeldes Pariisis pides siis õige varsti neile järgnesidki järgnefeltide pere, kes ostis krundi, rajas sellise suvi randa nimelise kunstniku kodu siis kohe kapital, ka Halonen äärmiselt armastatud soome kunstnik tänapäevani väga tugev meister ka sellest niinimetatud sajandivahetuse perioodil oma perega ja siis ka nende hea sõber helilooja Sibeliuse, kes oli ju abielus Errnefeldi õega Ainoga, nii et selline sõpruskond seal tekkis, kasvas ja kahtlemata muidugi siin on mitu põhjust, Helsingi lähedus, rongiühendus noh, kõik kõik ja nii edasi, imekaunis looduslik keskkond. Sealt Ursula järve kallastel ka selline koht nagu sarvi, kalja, mida kutsutakse ka väikeseks koliks ehk siks sellest Karjala sellest imeliste maastike vaadetega paiga selliseks Lõuna-Soome teisendiks. Nii et selline kooslus jah, sealt Ursula järve ääres tekkis ja, ja minu meelest see on väga huvitav ja, ja meeldiv, et Soomes on niisugused mitmed sellised kunstnikke, kogukonnad üks neist oli ju Ahvenamaal pisut varem Riningede koloonia, eks ole, millega meie noor eesti kunstnikel on oma oma side. Ja kui rääkida nüüd muuseumides, siis just praegu Dixoni muuseumis ongi avatud selline näitus, mille pealkiri on parim paik maailmas maalimiseks komisjon just keskendunud nendele kahele fenomenile, sume kunstiajaloos, õnninge püügolooniale, kunstnike koloonia-le ja siis sellele tuu sulajärve kunstnike sõpruskonnale. Ja noh ja kahtlemata juba selliseid kunstnikke, kodud, pered, sõpruskond, nagu sa mainisid, siis loomulikult kallen kallela Edelphelt palju erinevaid kirjanikke, kogusad toonane Soome kultuuriringkond, sõpruskond, kõik nad ju olid rohkem või vähem ka seotud ka külalistena tõusule järve piirkonnas. Sirje kui Kersti mainisin, Ahvenamaad me teame, et Eesti Noor-Eesti, kasvõi Tuglase näol on Ahvenamaal meil niisugune väga tugev kirjanduslik jälg olemas. Kas sellest tuusula sõpruskonnast võib näha ka mingisuguseid mõjutusi eesti kirjandus või kultuurimaastikule? Pigem ei või kui, siis väga-väga niisugusi jah, võib-olla Ahu loomingu kaudu see tuu sulle jäi kuidagi kõrval Eestist. Selles mõttes, et ma ei tea, et Eesti Kunstnike oleks seal käinud ja Ahul ei olnud, tähendab, nooreestlased armastasid Ahu aga Avoli neist paarkümmend aastat vanem ja, ja temal noh, niisugusi eesti takte tegelikult ei olnud, neil oli lihtsalt see suur ühine ihalus, see oli Pariisi. Aga, aga noh, lihtsalt ma mõtlen, et see, tuu sula oli selles mõttes huvitav, et seal olid kunstnikud ja kirjanikud koos ja ja see suurs šansibelius veel neile lisaks ka, kes elas seal püsivalt ja kaua. Et midagi sarnast oli ju noor, Eestil ka, aga nemad jah, meil olid ju suits ja Tuglas ja nende väga lähedased sõbrad Konrad Mägi ja Nikolai Triik, eks ole, kes kujundasid need loor eesti albumid Noori Suomi albumit, mis nime järgi olid ju meie nooreestlaste eeskujuks, need olid natuke varasemad ja need ei olnud noh, selles mõttes kas nii ilusasti kujundatud või nii modernistliku kunstivahendajad nagu olid Noor-Eesti albumit, nooreestlased olid ka hilisemaid, eks nad õppisid siit ja sealt. Aga kaks, kirjanik. Kui nime ju siiski seovad Eesti kultuuri ja Ursula sõpruskonda, need on Aino Kallas ja Eino Leino Jaak Oja, ainult et minu teada ei ole, kallas nüüd seal kunagi eriti nägu käinud ja Leino, nad tulevad hiljem ja nad tulevad tegelikult selle noh, nihukese Soome tõusva modernistlik kultuuri sisse, eks ole. Kui Aho ja Järnefini ja need on sündinud kuuekümnendad hotell 1800 kuuekümnendatel siis Leinole Kallasel on sama sünniaastaks on 78, see on ikkagi peaaegu põlvkond vahet. Aga noh, niisugune esteetiline hoog on ju sama. Ja muidugi Aino Kallas kirjeldab oma väärikus väga-väga liigutav vastavalt, kuidas seda Juhani Aho matustel nägi Eino Leinot, kes siis oli juba oma allakäigu teel ja kui missuguseid tundeid see temas tekitas. Nii et selles mõttes muidugi sidemed olemas ja ei, mulle lihtsalt jäi selline mulje, kui ma olen ka Eino Leino No elulooga siin tutvunud, et ta käis ka tegelikult selle jälle Feldi nende selle seltskonnaga läbi Ei, loomulikult aga läbi ja ta suvitas seal ja, ja aga noh, lihtsalt praegu iseenesest, kui me räägime ja vaatame, kas või seda tuura järve ümbruse seda kultuurikaarti, siis seal on ju ligemale 20 sellist paika, mis on rohkem või vähem sellise modeaalse väärtusega ja ka niimoodi oma ekspositsiooniga ja neid neid kultuuriinimesi, kes tegelikult mida see fenomen, mida sõpruskond ja ka selle järellainetus endaga kaasa tõi, seda ju tegelikult palju. Ja ma arvan, just soome kultuuriloost on niivõrd nisuke seal olulisel kohal on. Ja tõepoolest sellist otsest sidet eesti kultuuriga ja otsest nagu toona tuusulas töötanud meistritel, sellist eesti sidet ju paraku ei olnud küll aga me võime niisukese, kaugema niisukese kultuuriloolises sideme sisse tuua, kui ma tohin, siis ju nimelt Eero järgnesserti ema Elizabethi äärne felt, kes küll juba mitu põlvkonda elasid ju Peterburis, aga pärines ju oma juuripidi sellisest baltisaksa Jürgen sburgi suguvõsast, eks ole, meile ju oma selline juurte side on Eestiga olemas. Ja peab ütlema, et Mulle väga meeldib, kuidas tänapäeval, kuidas tegeleda kult nii venni, soldan Frohveldi ja Aho järeltulijate niisugune ja samuti järgnefeldide selline järeltulijad nisuke tagada tugevalt oma niimoodi esivanemate sellist kultuuripärandit hoiavad ja toetavad ja ja, ja kahtlemata kui me räägime lati kabelis Niguliste kirikus, mis on ju meie muuseumi Adamson-Ericu muuseumi kõrval, siis vähemalt nende jaoks ja kõikide järgnefeldi uurijad jaoks ja muidugi üks niisugune side ja paike Eestis, millega niimoodi ollakse tuttavad, aga no kahtlemata see, see paraku loomulikult toona ja niisugust kultuurilist sellist loomingulist läbikäimist kuidagi soodustanud. Aga ma küsin siis juurde. Kui palju teie teada on üldse sellest Ursula sõpruskonnast Eestis varem räägitud ja ja selle kohta mingisuguseid materjali ilmunud või on see suhteliselt esmakordne niisugune tulemine? No kui me räägime nüüd nendest kunstnikest, kui me räägime Eero järgnefeldist ikkagi selline noh, absoluutselt tippnimi, eks ole, Soome 19. sajandi lõppu 20. sajandi esimese poole kunstist või ka sellisest võimsast naiskunstnikust nagu renni Zoltan prohvelt siis ütleme niimoodi nemad kui loojad ja looming kahtlemata. Ta, ma ei oska öelda kunstiajalooga tuttavatele inimestele loomulikult mitte kuidagi ei ole võõrad. Aga kahtlemata ei saa öelda, nende näitused oleks kogu aeg Eestis olnud, meil on olnud paar sellist suurt Kunstimuuseumis aastate jooksul sellist suurt Soome kunsti ülevaatenäitus, kus on ka üksikuid töid olnud kaasatud aga sellist suurt nagu Eestisse tulekut ja vee üleüldse järvempelt, nagu seda tuu sularingi kunstnike välismaaletulekut see ongi paraku jah, selline esimene, selles osas niisugune spetsiaalselt selleks tehtud näitus. Sellest näitusest räägime kohe täpsemalt edasi, aga kuulame vahepeal natukene muusikat ja kuna juba on Sibeliust korduvalt mainitud, siis nii Sirje kui Kersti mõlemad arvasid, et me võiksime kuulata ka Sibeliuse muusikat täna saates ja valisime siis välja ühe mihukene lühema loo. Kas te tahaksite midagi veel kommentaariks ka öelda, miks just Sibelius või? Sibeliuse oli mul kohe nagu see esimene valik, kui me nüüd räägime sellest usula järve kunstnikkonnast ja Sibeliuse ju, kes elu lõpuni seal elas ja kes noh, niivõrd olulist osa seal mängis. Ja kahtlemata ma arvan, et rahvusvaheliselt kõige tuntum soome helilooja, et miks mitte aga muusika üleüldse selles sõpruskonnas mängis tegelikult väga-väga suurt rolli, sest et ka ju järgnefelgi õde, kes oli Sibeliuse abikaasa, oli ju suurepärane klaverimäng ja, ja halased ja halos abikaasa korraldati kontserte. Nii et see muusika üleüldse kogu selles tuusule järve sõpruskonnas oli väga olulisel kohal tollel perioodil Nojah, sest siis ei olnud ju veel liiga levinud igasugused grammofonid ja, ja muud muusikavahendajad, nii et tõesti jah, prouad musitseerisid ja see oli olina nagu väga tavaline nendes kirjanike kodudes, mis Sibeliuste Ainola on ju praegu väga uhke muuseum ja Sibeliuse elasid ikkagi noh, niisugust kodanlik kui heakodanliku elu. Ahud olid võib-olla natuke boheemlaslik kumad. Niisiis kuulame Sibeliuse tööd, oopus 76, number pahtel. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Maarja Vaino ja minuga on täna stuudios Eesti kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumi kuraator Kersti Koll ja kirjandusteadlane Sirje Olesk ja me räägime Soome kunsti ja kultuuri kuldajast. Seoses sellega Adamson-Ericu muuseumis avati augusti lõpus näitus eero Järnefeldist ja venni Zoltan proffeldist, kes on siis kaks Soome kunsti kuldaja väga tuntud nime ja sellega koos tutvustatakse siis ka sellist nähtust. Tuu sula sõpruskond ja sellest Ursula sõpruskonnast. Me oleme saate esimeses pooles rääkinud, et nüüd võiks natukene täpsemalt rääkida ka sellest näitusest. Sa mainisid, et, et sellisel kujul see näitus Eestis on esmakordne. Ja, ja seda küll ja ja see näitus on tulnud kunstimuuseumis töö, see on siis selline väga suurekoguga, mis on just nimelt keskendunud Eera järgne belgia vennisoldav prohveti loomingule. Ja samuti selle muuseumi alla kuuluvad ka siis Ahola muuseum, mis on siis Juhani Aho ja pension, tan prohveldi kodu olnud ja nüüd eelmisest aastast avati külastajatele ka suvi randa, ehk siis jääb Feltide kunstnike kodu kuskil paraku veel sugulased elavad sees, nii et see on veel eriti nagu huvitav selline kooslus. Ja näitusel on maastikke. On portreid, aga mis selle näituse teeb väga eriliseks, et need on just sellel tuusula elamise või selle perioodil valdavalt maalitud tööd ja väga palju on just sellist oma kodust miljööd on oma sõpruskonda kujutatud, et on, on selliseid töid noh, järgne sellist rääkida, sest me teame ju, et ta on erakordselt suurepärane portetist Soome kultuuriajaloos ja just nimelt kui me siin rääkisime sellest noor soomlastest ja sellise skulptuuri tõusust, siis ta on väga palju portrateerinud kõiki neid olulisi kaastöölisi. Aga meie näitusel me näeme muidugi Sibeliuse portreed, me näeme Aino Sibeliuse, aga me näeme ka väga selliseid intiimseid portrees oma sõpradest, oma perest, oma lastest, mis avavad selle meistri natuke teistsuguse nurga alt. Samuti muidugi maastikke ja jääd, nendelt oli ju väga loodustundlik kunstnik, on isegi Soome kunstiajalooliselt, aga mitmed on seda rõhutanud, et just nimelt oma nende Karjala kolivaadetega ta on nagu sellise nagu loonud sellise Soome maastiku arheotüübi, sellised tuhanded järved, jändrikud, männid, kõrgelt vaated. No ma arvan, et see ka väga paljudele eestlastele, kes on soome kunsti vaadanud, sellise Soome maastiku arheotüübina esile tuleb. Ja Eero järgnefelt on tõepoolest loodusest, meie näitusel on ka palju selliseid väga teenivega delikaatseid, väga selliseid lähivaateid loodusele ja siin ta küll ütlema ka, et isa, kindral, järgneselt ohvitser järgnes selt, kes oli armees topograaf ju mööda Soomet sõites vedas ju poisse vendi kogu aeg kaasas ja õpetas neile seda Soomet tundma, Soomet nägema, Soome loodust hindama. Nii et see kõik nagu peegeldub väga hästi meie näitusel ja tahaksin veel välja tuua ka sellise osa. Näitusel on ka mitmeid ero järgnefeldi graafikateoseid, mis võib olla sellise suure maalia karjääris, on natukene jäänud, võib-olla mitte tahaplaanile, aga võib-olla ei ole nagu esimesena kohe ei tule, et siis, kui Soone graafikas 1907. aastal Helsingis toimuda niisugune sügavtrükinäitus, mis andis nagu uue hingamise ja tõusuga soove graafikakunstile, kus kaheda järgnefelt, aga mitme tööga esines siis just nimelt selles suviranda perioodis, kus tal oli ju ka nii ehitatud nistroni projekteeritud maja koos korraliku ateljee ka ja kogu see niisugune keskkond ja kuhu ta ka kõik graafikaks vajalikud trükipressid muretses. Nii et sellest perioodist on ka väga tundliku graafikat, mis on väga-väga huvitavalt, et meie näitusel väljas ja teisel korrusel seekord on meil näitus, hõlmab kogu maja, on siis lennisoldan, Roosevelt oma loominguga samuti tee Soome kunstis on teda peetud väga suurepäraseks meremaal jaks on ka siin väga toredaid selliseid töid, maastiku maaliaks, inimtüüpide tõlgendajaks kujutajaks ja samuti näeme ka sellist intiimset poolt oma sõpradest oma lastest ja tema loomingus ka ju loomulikult peegeldub tema selline suhe ja tema elu, sest et ta on üks esimesi, üks väheseid toonaseid Soome naiskunstnikke, kes ikkagi väga jõuliselt ühendas selle olla kunstnik, olla ema, olla perekonnas üsna tavaline, oli seis, et üks nendest pooltest jäi tegelikult nagu olemata naiste puhul. Ja väga huvitav on ka see, et ta on väga palju lapsi kujutanud ta nüüd väga palju ka näiteks ka juba enne seda, kui ta üleüldse abiellus iseennast niimoodi lapsega madonna nagu Jutanud. Aga huvitaval kombel ei ole mitte kunagi ennast kujutanud kunstnikuna, küll aga ta on nagu pruudeisi kaasnaisi pannud oma ateljeekeskkonda ja seda niisugust kunstniku sellist identiteeti esile toonud. Ja muidugi, meie näitusel on ka üks väga haruldane osa on just nimelt nende varased Pariisis õppimisaegsed tööd, kus on nagu näha, see kogu see niisugune suunavad kunstnikuteel. Nii et ma arvan, et see näitus pakub väga palju huvitavat nende mõlema mõlema kunstniku kohta. Sa mainisid arhetüüpne ja mõlemad kunstnik on peetud, nagu sa ka ise tegelikult mainisid niisuguseks mõnes mõttes ka soome identiteedi tugevdajaks või sealt mingisugustki märksõnade väljatoojaks. Ikkagi korraks jälle tulles tagasi Akseli Kallel kallela juurde, tema ju tõi väga palju oma kunsti kaudu ka või kujutusega palju ka sellist soome mütoloogiat ja mulle tuleb ka kohe meelde meil hiljuti ilmunud Andrus Kivirähki raamat sinine sarvedega loom, kus Oskar kallis väga niimoodi toredasti läheb, neid ka nii-öelda arhetüüpi otsima ja leiab siis sellise sellise paiga või nii-öelda põrgu, kus, kus need arheotüübitsis kõik kogu aeg koos tegutsevad ja kus ta neid siis endale maalimiseks hakkab välja tooma. Et kuidas selle nii-öelda kuldaja kunsti kohta võiks öelda, et siin oli juttu sellest, et kirjanikud ja kunstnikud ja heliloojad, et nad kõik olid seal väga koos ja tõenäoliselt arutasid oma kunstiloomingu erinevaid variante kohus. Et mulle tundub, et vähemalt mingi mingi ajaperioodi jooksul on nii Eesti kui Soome kunst olnud siis kuidas öelda narratiivne küllaltki tekstikeskne selles mõttes, et ta võtnudki nendest legendidest või mütoloogiatest neid lugusid, karaktereid, et kas nende kunstnike kohta võib samamoodi öelda või on nemad muutnud tegelikult mingisugustki sellist vaatanud. No ma arvan, et tolle perioodi soome kunstnik, et need, kellest me siin mainisime, kahtlemata olid väga hea kunstiharidusega ja nad olid ikkagi väga-väga professionaalselt, kui kunsti Soome tagas oma kunstiväljale tulid ja nad kordagi katkestanud tegelikult sellise maailmakunstiga sellist sidet. Ja eks see oli ju tegelikult sihiteadlik, kas selline rahvuse ehitamine, rahvusidentiteedi ehitamine, selline, miks käidi Karjalas Karjalas, käidi oma juuri, näid Kalevala juuri otsimas ja sinna juurde kahtlemata kuulusid ju inimtüübid seal Soome argielu nägemine, see kõik ju haakus tegelikult need on juba mitmeid aastakümneid, eks ole, küll selle realismi perioodiga küüsis sümbolismi. Küll siis hiljem tuleb, eks ole juba selline impressionistliku käsitlus sinna juurde, seda kõike me tegelikult näeme nende kunstnike juures, et kindlasti ei käinud järgnetelt sellist arhetüüpi maastiku otsimas, ei ole kindlasti järgnefeldi termin, vaid see on, kui lugeda Soome kunstiajaloolasi, eks ole, kes on järgneb veidi uurinud, siis see on meiesugust meie kolleegide termin sinna juurde võib-olla nisukest jutustavad Niukest mütoloogiliste ainest on nüüd järgnefeldi ja veni Zoltan prohveti puhul vähem ehk kui Golden kallela juures. Küll aga leiame seda tema väga kuulsates. Noh, ütleme sellistes ka fresko maalides ülikoolile, mis olid väga-väga kuulsad juba 20 sajandi alguses, aga mis kahjuks sõja käigus hävisid, ta on ka altarimaale teinud iiele Soome kirikule. Aga noh, otseselt võib-olla jah, nihukest Kalevala luulelisemat või sellist nagu illustratiivsemat poolt temas ei ole, mis ei tähenda, et kogu see rahvuslikusse ju tulin läbi maastiku, see tuli ju läbi selle Soome läbi Soome inimese selle nägemise Sirje, kui sa vaatad seda tolleaegse kunsti esteetikat, kas sa näed sarnastest eetikat ka tolleaegses kirjanduses? Ja tähendab, ma tahtsin siia juurde tuua selle märksõna, mis on Karelianism ja, ja selle kunstis on see kõigepealt kallen kallela. Ja see on just see Kalevala motiivid ja, ja sellega kallen Kallel all on võib-olla nii palju kui mina kunstist tean seda kõige rohkem rohkem ja sinna tuleb kohe juurde noor Leino, Eino Leino Ahul on seda vähem. Sest see jääb sealt tuu sulast kaunis kaugele. Ja muidugi on üks periood, kus Kalevala inspireerib Kazansybeeliust. Nii et selles mõttes kui Aho, noor aho, kes oli noh, niisugune suur lootus, kui ta tuli soome kirjandusse alustas realistina, siis, siis sealt liiguti ilmselt Pariisi mõjul, ühelt poolt, see on proosa ja, ja teised poolt tõesti selle rahvusromantika poole pealt. Noor Leino, siis liiguti ühelt poolt, noh, nihukese psühholoogilise impressionismi, mida on väga hästi näha Juhani Aho lühiromaanides õpetad Ta ja tütar ja õpetaja, proua kirikuõpetaja, tütargi, kirikuõpetaja, proua, aga sealt edasi puhtasse sümbolismi sümbolism oli ühel hetkel ka kirjanduses, aga kõigepealt muidugi minu meelest just niisuguses kultuuri vaimus just muusikas ja kunstis ja, ja sedasama teed käib ju, Aino Kallas, kes alustab realistina ja siis ikkagi jõuab, jõuab niisuguse impressionismi katsetuste järgi sümbolismi nii ja, ja siis oma müütilise müütilise või, või arhetüüp, see stiilini. Mingisugusestki ühisvaimust võime ikkagi rääkida, kindlasti jaguses karjalelismist, rääkida siis sinna juurde käisid need selliseid kunstnikke ja kirjanikke sellised reisid karjalasse noh, tõepoolest seda siis otsima seda oma juurt ja oma maad maad avastama ja järgneselt ja veni Zoltan rohvelt ja Juhan jahuga tegid juhi üles koos 90.-te alguses ühe niisuguse osaliselt jalgsi, osaliselt veeteed pidi sellise. Ja noh, kahtlemata kunstnikud näevad seda oma sellise visuaalse tõlgendusega kirjanikud võtavad selle oma keelelisse teostesse. Aga just nimelt Eero järgneb pildile jäi see võib-olla kõige nagu sügavamalt, sest ta tegelikult, et iga aasta praktiliselt väga pikalt kordas neid Karjala reisijaid ka seda nisukest Soome looduse niisukese võimsuse, seda ammutamist ja päris lõpuni siin kolmekümnendatel aastatel, siis kui ta enda jaoks ka näiteks fotograafi avastas ja kui siis juba teda tütred autoga sõidutasid sinnani, et, et see jääb talle läbi elu üheks niisuguseks No see kõlab niimoodi, et, et nad väga puuduses ei viri virelenud, et kui siin mõelda, hea küll, võib-olla natuke varasemast ajast, aga, aga ikkagi need eesti kunstnikud, kes on tõesti Pariisis nälginud ja Tuglaski on olnud peaaegu et haiglas seetõttu, et ta on lihtsalt nagu täiesti äranälginud seal seal välismaal ja ka siis juba kui Eesti iseseisvus oli tegelikult ju üks lõputu küsimus, et kuidas kunstnikud Peaksid ära elama, kuidas kirjanikud peaksid ära elama, Gustav suits on sellest kirjutanud, noh tegelikult on, sest väga paljud ajakirjanikud ja kunstnikud kirjutanud. Kas Soomes ei olnud seda probleemi? Tähendab see Soome kunstielu aluste rajamine natuke teistsugustel alustel juba 1800 kuuekümnendatel kaheksakümnendatel see tuli nagu ikkagi Senatist riiklikult poolt taheti andeid otsida, oma kunstielu ikkagi käima panna ja ikkagi, ütleme 19. sajandi lõpuks ikkagi selline küllaltki tugev kunstitoetuste süsteem, Kaaba, kodumaine, vähemalt esmatasand, eks ole, kunstihariduse saamise võimalus, näituste võimalus, kunstiühingute võimalus, see oli nagu üks asi, eks ole, mis ju Eestis tegelikult oma rahvuskultuuri puhul alles siis iseseisvuse perioodil ja tõsisemalt hakkasime ehitama ja räägime siin nooreestlastest ja natuke parem, eks ole. Aga ei tohi unustada ka seda, et tegelikult need perekonnad, kus siis tolle perioodi tegelikult kunstnikud pärinesid, need ikkagi ei olnud sellised vaesed talupojaperekonnad. Need olid ikka reeglina sellised küllaltki kultuurilembelised hariduslembelised, küllaltki selliselt haritud ja jõukad järjel tihtipeale ei saa salata, just nimelt rootsikeelses ringkonnast pärit. Aga kui me nüüd konkreetselt nüüd räägime eroäärne Feldist ja veni Soldonis Eero järgnefelt ju muidugi oli sellisest aga tagasi skulptuurilembelised ja väga sellisest ikkagi Adelikust, eks ole, perekonnast pärit kunstnik. Et noh, kindlasti seesugust nagu meie mõistesse kunstnike virelemine nende kohta nüüd nagu kindlasti öelda ei saa, noh muidugi ma ei saa hinnata kellelegi ja alati on tegemist võrdlustega ja kui me vaatame ka neid neid kunstnikke, kodusi, eks ole, kas või noh, ütleme ka Halonen ju, kes täpselt samuti 20 sajandi alguses 1902 kolm eks ole tõusule järve äärde seal ehitas Noa alguses sealt sõbrad andsid laenu, et ta ikka ehitaks ja nii edasi, eks tema eks ole, oli ju see niisugune talupoja perest, eks ole tulnud kunstnik. Ja noh, muidugi sealsamas oli ka seal ju nendega väga tihedas läbikäimises sellises kõrgetes riigiametites ja ja just nimelt ettevõtjate ringkonnas olevaid nendega võrreldes kindlasti kunstnike elu oli ikkagi kunstnike elu ja ja väga tore on ju ka seal, et kõikide nende juures on ju rõhutatud, kuidas naised ja kuidas nad kõik ühiselt ka need kunstnikud, need mehed oma sellised aeduga seal rajasid, eks ole, ja kuidas siis kõiki neid mahlu tehti ja kui, kui oluline see oli. Aga kahtlemata sellist niisugust virelemist ütleme vendi oli vend, isa oli ju Soome rahapajajuht kes küll kahjuks tervise pärast suhteliselt noorelt, eks ole, suri, kes oleks tahtnud kunstnikuks saada väga suure niisuguse filosoofi kalduvusega, kes väga innustas vendid. Et ta ikkagi oma seda kutsumust jälgiks ja kunsti õppima läheks ja noh, eks ole, Soomes, Peterburis, Pariisis, Itaalias, noh, ütleme, see oli ikkagi selline tavaline niisuke, kunstnike tee. Noveni oli tubli, ta oli ettevõtja, ta pidi endale ise neid igasugust autasu siia võitma, et seda natuke rahastada oma seda kunstnikuteed. Aga noh, ma veel kord ütlen, kindlasti ei ole üldsegi võrreldav sellega, mida meie räägime nüüd oma nendest esimese põlve rahvuslikest nendest, millest on ka ju siin kirjutatud, näidendeid tehtud. Sirje, kas soome kirjanik elu tol ajal oli sama roosiline? No roosiline on vast palju öelda, aga aga kui Jansen ja Koidula käisid 1871 Soomes, siis kirjutas Jansen hiljem Postimehe täis sellest, kui palju jõudu ka, kui palju puhtam ja nõnda edasi ja nõnda edasi on küll neid nälgivaid kirjanikke. Kõige kuulsam on muidugi ainelises kitsikusse pooles Dow kivi elu ja kivi surigi noorelt ja aga kivid toetasid tema ülikooli õpetajad ja sõbrad, nii et Soomes on see metseenlust nagu alati minu meelest olnud rohke messil. Ja noh, Aho oli rahvakirjanik ja, ja suht jõukast perest ja nõnda edasi see läheb juba tulekandjate hulgas, hakkab olema või hiljem see Soome ühiskond diferentseeruv ju nii palju. Aga, aga jah, kui me võtame nooreestlasi ja nende eelkäijaid suuri eeskujusid sealt Soome kuldajast, siis nende noh, niisugune eluviis ja elutase on kindlasti erinevad. Ja selle päraskade, kunstnike kodud, eks ole, mis tänapäeval Soomes tule seal suured. Et ja väga nii sihipäraselt selliste omanäoliseks kunstnikekodudeks ikkagi kujundatud rajatud. Halonen tegi ise, eks ole, projekt, tee siia, Sibeliuse jälle tegi ju Larssonkeks ole tollane, niisugune üks tõesti kipp arhitekte järgnefelt tellis selleni Strami käest, et Järnetelt oli juba ju sajandi alguses ka niisuguse kindla kohaga ülikoolis, eks ole, joonistusõpetaja nii et noh, võib-olla kui konkreetselt neist rääkida ja, ja, ja nii nagu Syriegi mainis, et kahtlemata hilisematel perioodidel, eks ole, juba Soome iseseisvuse ajal loomulikult see kunstnikkond sotsiaalselt tohutu palju laieneb ja kindlasti siis tulevad sinna sellised sotsiaalsemad probleemid juurde. Aga ma veel kord ütlen, et alati see on võrdluse küsimusi. Kersti, sa oled nüüd väga huvitavalt rääkinud nii eero Järneteldist kui ka venni Zoltan profeldist. Ma saan aru, et teie näitusel on võimalik näha ka mõlemast kunstnikust dokfilmi. Ja meie näitusel on sellised väikesed, umbes 10 minutise väga toredad sellised filmid kummaski kunstnikust, nii et väga soovitan neidki vaadata. Ja vot siia ma tahakski kohe küsida juurde, kuna meil eelmine vasar saada ka just dokfilmidest ja rääkima sellest, et kui palju Eesti sellistest ütleme, tuntumatest ja vähemtuntumatest või tavalistest inimestest või teemadest on dokfilme tehtud. Kas, kui nüüd kohe laupäeval avatakse vastunäitus Adamson-Ericu loomingust, kas Adamson Eerikust on ka samasugune tore dokfilmi juurde panna näitusele? Tähendab, meil ei ole praegu sellist dokfilmi, aga meie jälle pakume soomlastele seda sellise väga põneva nutimuuseumi programmi sinna juurde, mis on spetsiaalselt, et ka soomekeelsena ja soomlastele tehtud ja mille üle nad väga rõõmu tundsid. Mis Adamson Eriku teoseid Anineerides elama paneb erinevatele siis nagu vanusastmetele sihtgruppidele siis aitab lähemale tuua, aga Trail dokfilmis siis tõepoolest ju Ahoia veni siin nende ühine poeg ja siis Ahoia venni õepoeg olid ju ühed esimesed, kes ka Soomes väga tugevalt dokfilmi üldse käima panid. Tehasest. Et mulle tundub, et meil võiks neid kirjanikest ja kunstnikest ja teistest kultuuritegelastest just ajaloolistest ka dokfilme rohkem olla, et see oli üks kiuslik põhjus. Ja kindlasti ma olen täiesti seda meelt ja, ja lihtsalt ütleme niimoodi läbi nende filmide ja läbi nende lugude tegelikult eks ole, kui me räägime vennist, ühtepidi vaatame tema maale teistpidi, tal oli ka erakordselt äge elu, nuge lugu, kasin tagad, talist lihtsalt oli niivõrd suurejooneline naine, ta oli ikkagi ju tõepoolest väga kat Soome naisliikumises Soomega Kovinguses lastekaitseliikumises alustas liikumise kunstkoolidesse lastele, nii et tegi ise mööblit. Ta tegi ehteid. Noh, selline täielik niisugune multitalent, keda minu meelest väga tore tegelikult Adamson-Ericuga võrrelda selles osas, kelle noh küll, väga mitu põlvkonda ju Erik on loomulikult natuke nooremast põlvkonnast, aga kelle loomingus seda kõike on. Nii et just nimelt sellised filmid ja filmiklipid tegelikult aitavad ka seda kunstniku isikut paremini esile tuua, mis kahtlemata on vaatajale selline ikkagi väga-väga tänuväärne ja hea materjal ja need klipid jah, on siis just muuseumi poolt tehtud. Nii, aga meie saateaeg on kahjuks saanud. Nüüd otsa ja me jätame seda saadet lõpetama. Samamoodi soome muusika, armas Järnetelt on järgmise pala autor ja selle valisid ka välja sina, Kersti, võib-olla väike ja lühikene saatesõna loole. No lihtsalt järgnetatite pere olite selline, kus siis eero vendadest ju. Ühes tuli kirjanik, armas, järgneb veel väga tuntud helilooja ja sellel aastal lihtsalt Soomes tähistatakse tema 100 viiekümnendat aastapäeva ja seda tegelikult, aga uhkelt tähistab armas, järgneb Veldi ka selts muusikaselts, nii et ma arvan, et see on igati sobilik kuulata ka siis tema loomingut. Kohe kuuleme armas järgnet pilti, aga ma arvan, et on täiesti kohane soovitada kõikidele inimestele, kui te satute Helsingisse, kui te satute Soome. Ta ette see väike rongisõit järve pääle, imeilus kant, palju erinevaid, väga huvitavaid muuseume, mida külastada ja muuhulgas siis ka tõesti suurejooneline näitus Adamson Eriku muuseumist järvel kunstimuuseumis. Mina olen Maarja Vaino, meiega olid stuudios Kersti Koll, Adamson-Ericu muuseumi kuraator ja Sirje Olesk, kirjandusteadlane kuulmiseni.